Seiskohtade küsimine detailplaneeringu algatamise kavatsuse kohta

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 12.05.2023 14:41 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: 7-1.3/1893 Seiskohtade küsimine detailplaneeringu algatamise kavatsuse kohta (Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a) Manused: Seiskohtade küsimine detailplaneeringu algatamise kavatsuse kohta (asutu...asice; Seiskohtade küsimine detailplaneeringu algatamise kavatsuse kohta (asutus...docx Tere Edastan Märjamaa Vallavalitsuse dokumendi "Seiskohtade küsimine detailplaneeringu algatamise kavatsuse kohta" Lugupidamisega Ott Valdma Arendusosakonna juhataja Märjamaa Vallavalitsus E-kiri: [email protected] MÄRJAMAA VALLAVALITSUS Päästeamet [email protected] Maa-amet 12. mai 2023 nr 7-1.3/1893 [email protected] Transpordiamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Piirinaabrid vastavalt nimekirjale Seiskohtade küsimine detailplaneeringu algatamise kavatsuse kohta Märjamaa Vallavalitsus teavitab vastavalt planeerimisseaduse § 127 lg 1 alusel Märjamaa alevis asuva Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a detailplaneeringu algatamise kavatsusest. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on 10 elamumaa, ühe transpordi- ja üldmaa maasihtotstarbega krundi planeerimine. Määrata ehitus- ja hoonestustingimused korterelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Lahendada juurdepääs kinnistule, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus. Detailplaneering planeeritakse algatada planeerimisseaduse §-s 142 lõike 1 punkt 1 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Planeeritav ala on kehtivas üldplaneeringus tootmismaa juhtotstarbega ning detailplaneeringuga soovitakse antud juhtotsatarve muuta elamumaaks. Edastame LEMMA OÜ vastutava keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153) poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangu, mille tulemusel leiti, et keskkonnamõju strateegilint hindamine, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest, pole vajalik, sest detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega ei teki seonduvat olulist keskkonnamõju. Märjamaa Vallavalitsus soovib planeerimisseaduse § 124 lg 6 alusel asjaomaste asutuste seisukohti. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Matsalu vallavanem Lisad: 1. Detailplaneeringu algatamise taotlus koos lisamaterjalidega 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 3. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu Ott Valdma 5380 5285 [email protected] Tehnika tn 11 Telefon +372 489 8851 Registrikood 77000447 Märjamaa alev E-post [email protected] SEB Pank EE 411010802004561005 78304 Rapla maakond http://marjamaa.kovtp.ee/uldinfo Swedbank EE122200001120076243    Raplamaa, Märjamaa alev Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2022 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Nimetus: Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Optimal Projekt OÜ Reg nr 11213515 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Keemia tn 4, 10615 Tel +372 5660 5462 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere Töö versioon: 25.11.2022 2 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5 2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 7 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 8 3.1 Märjamaa alevi üldplaneering .................................................................................... 8 3.2 Koostatav Märjamaa valla üldplaneering1 .................................................................. 9 4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 10 5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 14 5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 14 5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele............................................................................................... 14 5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 14 5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 15 5.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ................................................................................. 15 5.4.2 Jääkreostus......................................................................................................... 15 5.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................... 16 5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 16 5.6 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 16 5.7 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 17 5.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 17 5.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine...................... 17 5.10 Muud aspektid ....................................................................................................... 17 6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 18 Kasutatud materjalid................................................................................................................ 19 3 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu (edaspidi DP) koostaja Optimal Projekt OÜ tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu algatamistaotluse lisana. KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018). Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest. Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta. Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevis Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Märjamaa vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. 4 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus Käesoleval DP KSH eelhinnangu koostamise hetkel ei asu kinnistutel Männiku tn 2 (kü 50501:002:1110, tootmismaa 100%) ja Pärnu mnt 13a (kü 50501:002:1120, tootmismaa 100%) hooneid. DP ala pindala kokku on 17 401 m2. Kavandatava tegevuse ala paikneb endises tööstuspiirkonnas ning selle lähialal on juba kujunenud välja hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Kavandatava tegevusega planeeritakse DP alale 10 elamumaa, ühe transpordi- ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krundid. Igale planeeritavale elamumaa sihtotstarbega krundile kavandatakse kahe korruselised kortermajad kõrgusega 9 m ning abihooned kõrgusega 4,5 m. Kavandatavate elamumaa kruntide keskele planeeritakse üldkasutatav maa mänguväljaku ja kõrghaljastusega. Kavandatakse ka kvartalisisest teed, mis ühendub Männiku ja Nõmme tänavaga. (Joonis 1) Kavandatava tegevuse eesmärgiks on naaberaladele planeeritud ja olemasolevate hoonete vahelisele alale sobiva elukeskkonna loomine ning piirkonnas ühtse terviku moodustamine. Planeeringualale kavandatakse ruumiliselt terviklik ala ühendamaks planeeringuga piirnevaid väikesemahuliste korterelamute ala ja jalakäijate teede võrgustikke. Krundi asukohast lähtuvalt määratakse hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused, mis ümbritseva keskkonnaga sobitudes kujundavad naaberkinnistustega ruumilise terviklahenduse. Samuti määratakse hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted. Planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ning planeeritud hoonestusega. 5 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 1. DP põhijoonise eskiis. 6 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Detailplaneeringuga kavandatakse 10 elamumaa-, ühe transpordi- ja ühe üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamist, mille puhul KSH eelhinnangu vajadus ei tulene KeHJS § 6 lg-st 2 ning KeHJS alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevustest. PlanS § 124 lg 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev DP) koostamisel. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib planeeringute puhul ka KeHJS, mille § 33 lg 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (samuti ÜP muutmine). Kuivõrd Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneering on üldplaneeringut muutev, siis tuleb läbi viia KSH vajaduse eelhindamine. Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lg-te 3–5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati kas Keskkonnaamet (KeA) või Keskkonnaministeerium (KKM), enamusel juhtudel, sh käesoleva detailplaneeringu puhul, siiski KeA. 7 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1 Märjamaa alevi üldplaneering1 Märjamaa alevi üldplaneering on kehtestatud Märjamaa alevivolikogu 19.12.2000. a määrusega nr 13. Üldplaneeringu maakasutuse joonise kohaselt paikneb DP ala olemasoleval tootmismaal (Joonis 2). Seega ei ole kavandatav tegevus kooskõlas Märjamaa alevi üldplaneeringuga. Joonis 2. Väljavõte Märjamaa alevi üldplaneeringu maakasutuse joonisest. Punane joon - detailplaneeringu ala. 1 https://marjamaa.ee/uldplaneering 8 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 3.2 Koostatav Märjamaa valla üldplaneering1 Märjamaa Vallavolikogu algatas 18.12.2018. a otsusega nr 112 Märjamaa valla üldplaneeringu koostamise ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise. Üldplaneeringu koostamise ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Märjamaa Vallavalitsus. Üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Märjamaa Vallavolikogu. Käesoleva DP KSH eelhinnangu koostamise hetkel on toimunud alles Märjamaa valla üldplaneeringu eskiisi avalik väljapanek, millest Märjamaa Vallavalitsus teavitas 07.04.2022. a. Üldplaneeringu eskiisi materjalid on leitavad Märjamaa valla kodulehelt2. Uue koostatava üldplaneeringu joonise 2 (Märjamaa alev ja Orgita) kohaselt paikneb detailplaneeringu ala elamualal (Joonis 3). Koostatava üldplaneeringu kohaselt paikneb kavandatav tegevus tiheasustusalal. Seega on detailplaneeringuga kavandatav tegevus kooskõlas uue alles koostatava Märjamaa valla üldplaneeringuga. Joonis 3. Väljavõte koostatava Märjamaa valla üldplaneeringu Märjamaa alevi ja Orgita joonisest. Punase joonega on märgitud detailplaeeringu ala. 2 https://marjamaa.ee/uue-uldplaneeringu-koostamine 9 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 4 Mõjutatav keskkond Käeoleva DP KSH eelhinnangu objektiks on Rapla maakonnas Märjamaa allas Märjamaa alevis Männiku tn 2 jaPärnu mnt 13a kinnistute detailplaneering. Männiku tn 2 2 (kü 50501:002:1110) katastriüksuse pindala on 13 270 m ja selle maakasutuse sihtotstarve tootmismaa 100% ning Pärnu mnt 13a (kü 50501:002:1120) katastriüksuse pindala on 4131 m2 ja selle maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa 100%. Kinnistud piirnevad põhja suunas avaliku Männiku tänavaga (tee nr 5043026) ja ida suunas avaliku Nõmme tänavaga (tee nr 5043035). DP ala ei ole Maa-ameti ortofoto alusel looduslikus seisundis. Alal on toimunud ulatuslikud pinnasetööd (Joonis 4). Joonis 4. Detailplaneeringu ala asukoht Maa-ameti ortofotol. Detailplaneeringu ala paikneb ühisvee- ja kanalisatsioonivarustuse piirkonnas ja vee- ning kanalisatsioonitrasside ühendused on välja ehitatud. Samuti on olemas reoveetorustik. Märjamaa–Koluvere tugimaantee (tee nr 29) juurde on ehitatud välja olemasolev sademeveetorustik. Ala ei kuutu Märjamaa valla kaugküttepiirkonda. Piirkonna soojavarustus on lokaalne. 10 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Naabruses olemasolevas tiheasustuses paiknevad valdavalt elamumaad, mis osaliselt on hoonestatud väikeelamutega. Maa-ameti kaldaerofoto alusel, mis on tehtud 2022. a suvel, on detailplaneeringu ala osaliselt taimkattega kaetud ja esineb üksikuid puid/põõsaid. (Joonis 5) Joonis 5. Planeeringuala. Allikas: Maa-amet kaldaerofoto ID6404129_2022-06-25. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi3 andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 500 m raadiusesse jääb üks kaitstav üksikobjekt (Pärn; Hiiepärn; Märjamaa ohvripärn, KLO4000814). Kavandatava tegevuse ala ei kattu looduskaitse üksikobjekti piiranguvööndiga. Alast 500 m raadiuses puuduvad kaitsealad, Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikud objektid, projekteeritavad alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealused taimeliigid, vääriselupaigad, natura elupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealused seened ja samblikud ning I, II ja III kategooria kaitsealused loomaliigid. Kavandatava tegevuse ala ei paikne üleujutusohuga alal. Kavandatavast tegevusest 500 m raadiuses paiknevad jägmised puurkaevud (Joonis 6): − PRK0055837 (töötav, u 41 m kaugusel); − PRK0055838 (töötav, u 48 m kaugusel); − PRK0008715 (töötav, u 155 m kaugusel); − PRK0066882 (töötav, u 225 m kaugusel); − PRK0066881 (töötav, u 235 m kaugusel); − PRK0063415 (töötav, u 377 m kaugusel); − PRK0063420 (töötav, u 381 m kaugusel); − PRK0016240 (töötav, u 487 m kaugusel). Kavandatava tegevuse ala ei kattu puurkaevude sanitaarkaitsealadega (Joonis 6). Kavandatavast tegevusest 500 m raadiuses paiknevad järgmised pärandkultuuri objektid (Joonis 6): 3 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx 11 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang − Märjamaa Hiiepärn (503:PUU:003; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%; u 330 m kaugusel); − Hauatähised (504:HAT:001; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud;u 260 m kaugusel); − Vana-Märjamaa mõisa kõrts (503:KOR:002; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud; u 305 m kaugusel); − Märjamaa Ühispanga hoone ja postijaama asukoht (504:POJ:003; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%; u 365 m kaugusel); − Märjamaa kaitseliidu maja (504:KAL:009; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%; u 415 m kaugusel). Kultuurimälestiste riikliku registri4 järgi jäävad kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse järgmised mälestised (Joonis 6): − ajaloomälestis Märjamaa kalmistu (registrinumber 8392, u 120 m kaugusel); − ajaloomälestis II maailmasõjas hukkunute ühishaud (registrinumber 8389, u 230 m kaugusel); − kunstimälestis Rist, 17.saj. (dolomiit) (registrinumber 6029, u 250 m kaugusel); − kunstimälestis Rist, 17.saj. (dolomiit) (registrinumber 6027, u 250 m kaugusel); − kunstimälestis Rist, 17.saj. (dolomiit) (registrinumber 6028, u 255 m kaugusel); − kunstimälestis Risti jalam, 17.saj (?) (dolomiit) (registrinumber 6033, u 260 m kaugusel); − kunstimälestis Rist, 1720 (dolomiit) (registrinumber 6031, u 280 m kaugusel); − kunstimälestis Rist, 1647 (dolomiit) (registrinumber 6026, u 280 m kaugusel); − kunstimälestis Risti jalam, 1692 (paas) (registrinumber 6032, u 280 m kaugusel); − kunstimälestis Risti jalam, 17?.saj. (dolomiit) (registrinumber 6030, u 280 m kaugusel). Detailplaneeringut läbib ja seda ümbritseb elektripaigaldise kaitsevööndid. Samuti jääb detailplaneeringu lähialasse sideehitise kaitsevööneid. (Joonis 6) Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka. 4 https://register.muinas.ee 12 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 6. Detailplaneeringust 500 m raadiusesse jäävad kitsendused. 13 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5 Võimalikud keskkonnamõjud 5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine Planeeringualale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähim Natura 2000 ala (Märjamaa järtade loodusala, EE0020408) jääb planeeringualast u 1,3 km kaugusele kagu suunda. Märjamaa järtade loodusalal I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on karstijärved ja -järvikud (*3180), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on püst-linalehik (Thesium ebracteatum). Loodusala ning planeeringuala vahele jääb mitmeid tänavaid ja elamumaid. Avestades planeeringuga kavandatavat tegevust (elamute ja abihoonete ehitus ja tänava rajamine) ning paiknemist loodusala suhtes, siis on ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele välistatud. Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei kahjustata loodusalal kaitstavate koosluste ja liikide seisundit. 5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS andmebaasi järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte. Planeeringualal puuduvad looduslikud elupaigad ning ka inimtekkeliste elupaikade osas on tegu kesise alaga. Planeering on kavandatud üldiselt lagedale alale. Planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad väärtuslikud elupaigad. Bioloogiline mitmekesisus ja populatsioonide arvukus on madal. Tegu on inimtegevusest tugevalt mõjutatud linnalise keskkonnaga. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata ka mõju avaldamist taime- ning loomaliikide populatsioonide arvukusele. Planeeringualal puuduvad elustiku jaoks olulised elupaigad või toitumisalad, seega ei avaldata planeeringu elluviimisega ka otsest olulist keskkonnamõju elustikule. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale. 5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. 14 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamu ja abihoone kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjale5, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. 5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 5.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele Planeeringuala lähinaabruses pinnaveekogud puuduvad. Lähim vooluveekogu (kraav, ETAK ID 7182228) jääb planeeringualast u 300 m kaugusele. Tegevusega ei kaasne heitvee juhtimist pinnaveekogudesse. Detailpülaneeringu seletuskirja kohaselt lahendatakse vertikaalplaneerimine hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sadevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Mõju pinnaveele seega ei avaldata. Kinnistu veevarustust on võimalik lahendada olemasoleva ühisveevarustuse baasil, mistõttu ei teostata eeldatavalt potentsiaalselt põhjavee reostamise ohtu omavaid täiendavaid puurimistöid kaevude rajamiseks. Detailplaneeringuga kavandatu too kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Planeeringuga nähakse ette võrdlemisi kõrget täisehituse osakaalu. Kõvakatteliste pindade rajamine tõstab alalt ärajuhtimist vajava sademevee koguseid vähesel määral. Soovitatav on sademevett lokaalselt immutada ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks. DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. 5.4.2 Jääkreostus Planeeritaval alal on paiknenud teeninduskombinaadi "Rapla" Märjamaa tootmiskompleks. Ulatuslik tootmiskompleks on lähiminevikus likvideeritud. 1978 a tehtud ehitusgeoloogilise uuringu lisaks olevalt plaanilt on näha, et tootmiskompleksi osa oli ka nt õlihoidla6. Eelhinnangu koostajal puudub teave, kas tootmiskompleksi lammutamisel tegeleti ka pinnase seisundi määramisega ning jääkreostuse esinemisel selle likvideerimisega. Detailplaneeringu koostamisel tuleb välja selgitada pinnase vastavus elamumaa normidele lähtudes keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Kui tootmiskompleksi lammutuse käigus ei ole pinnase seisundit välja selgitatud, siis tuleb reostusuuring teostada detailplaneeringu koostamise raames. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/420102018021?leiaKehtiv 6 Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee Riiklik Projekteerimise Instituut "Eesti Projekt". 1978. Teeninduskombinaadi "Rapla" Märjamaa tootmiskompleks. Aruanne nr.12703. 15 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. KOTKAS heiteallikate registri andmetel puuduvad planeeringuala lähipiirkonnas paiksed heiteallikad ning seega on piirkonna välisõhu kvaliteet eelduslikult hea. Kavandatav tegevus ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas. Kavandatav elamuala hakkab paiknema valdavalt ümbritsetult elamumaadega. Alast läände jääb ka ärimaa, mis on väljakujunenud kontori ja kaubanduspind. Ei ole oodata, et kavandatavate elamute suhtes esineks oluline müra- või õhusaaste häiring, mis võiks välistada ala kasutuselevõttu elamualana. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus (reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kuna tegu on juba valgustatud (planeeringuala ümber paiknevad ka teised elamud ja tänavad), siis olukord olulisel määral ei muutu. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist). Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist. 5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Detailplaneeringu lahendus näeb ette elamualade ehitust alale, mida juba ümbritsevad teised elamud. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha. Eesti pinnase radooniriski kaardi7 kohaselt paikneb kavandatava tegevuse ala piirkonnas, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ei ole kõrge, jäädes vahemikku 30–50 kBq/m3. Seega ei ole oodata ala paiknemisest tulenevalt olulist terviseriski. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale. 5.6 Visuaalne mõju Detailplaneeringuga kavandatakse elamualasid juba ümbritsevate elamute vahele. Planeeringuga kavandatav jääb nähtav vahetult naaberkinnistutelt ja Männiku tänavalt. Oluline kaugemale ulatuv visuaalne mõju puudub. 7 https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd 16 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5.7 Mõju kultuuriväärtustele Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub. 5.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. 5.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised sarnased arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine. 5.10 Muud aspektid Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. 17 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 142 lõikest 6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist; 5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Detailplaneeringu koostamisel tuleb välja selgitada pinnase vastavus elamumaa normidele lähtudes keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Kui tootmiskompleksi lammutuse käigus ei ole pinnase seisundit välja selgitatud, siis tuleb reostusuuring teostada detailplaneeringu koostamise raames. Terviseohutuse huvides peab elamumaana kasutusele võetava ala pinnas vastama elamumaa normidele. KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6. 18 Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Kasutatud materjalid Allikmaterjalid: Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu eskiis (seletuskiri ja põhijoonis). Märjamaa alevi üldplaneering. Kehtestatud Märjamaa alevivolikogu 19.12.2000. a määrusega nr 13. Kättesaadav: https://marjamaa.ee/uldplaneering Märjamaa valla üldplaneering. Kehtestatud Märjamaa Vallavolikogu 20.06.2000. a määrusega nr 11. Kättesaadav: https://marjamaa.ee/uldplaneering Seadused, määrused: Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv Märjamaa valla jäätmehoolduseeskiri (Vastu võetud 15.10.2018 nr 40). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/420102018021?leiaKehtiv Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv Andmebaasid: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138 ca8f6dcd Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/ Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee 19  P … EELNÕU 1-2.1/ … O T S U S Märjama … . juuni 202 3 nr Märjamaa alevis asuva Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a detailplaneeringu algatamine Vangelis Vara O Ü juhatuse liige esitas 28.10.2022 avalduse (dokumendiregistris nr 7-1.3/3863 ) detailplaneeringu algatamiseks Märjamaa alevis asuva Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistutele. Juurdepääs planeeritud alale on Männiku ja Nõmme tänavalt , mille mahasõit on Märjamaa – Koluvere tugimaantee nr 29 pealt . Planeeringuala suurus on ligikaudu 1 , 74 ha. Planeeritud ala asub tihe asustusega alal. Kontaktvööndi moodustavad 14 hoonestatud üksikelamu kinnistut ning üks lääneküljel asuv hoonestatud ärimaa kinnistu. Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuste jagamine, ehitusõiguse määramine elamute ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala juurdepääsule, liikluskorraldusele , parkimiskorraldusele , haljastusele, heakorrale, ja tehnovõrkudega varustamisele. Märjamaa valla üldplaneeringu (kehtestatud Märjamaa Vallavolikogu 20.06.2000 määrusega nr 11) järgi asub planeeringuala tihe asustusega alal ja üldplaneeringu järgi on tegemist tootmismaa juhtotstarbega . Käesoleva detailplaneeringu eskiislahendusega tehakse ettepanek üldplaneeringut muuta planeeringuala osas ning kavandada alale elamumaa juhtotstarve. Planeerimisseaduse § 142 lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Enne detailplaneeringu algatamist on laekunud Maaameti … , Päästeame ti . .. , Transpordiameti .. . ja Keskkonnaameti … ja Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna ………. seisukohad. Planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Haldusleping avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel. Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Märjamaa Vallavalitsus (registrikood 77000447 , aadress Tehnika 11, Märjamaa alev 78304 , Märjamaa vald , Raplamaa ) ning koostaja on Vertland OÜ . Detailplaneeringu algatamine ei too kaasa õigustatud ootust ühelegi osapoolele detailplaneeringu kehtestamise osas. Märjamaa Vallavolikogu on 15.09.2015 määruse nr 39 ,,Ehitusseadustikus ja planeerimisseaduses sätestatud ülesannete delegeerimine" § 2 delegeerinud planeerimisseaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded Märjamaa Vallavalitsusele , kuid lähtuvalt planeerimisseaduse § 142 lõike 2 peab ü ldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohalda ma üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust ning seetõttu peab üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud olema algatatud ning menetletud vallavolikogu kaudu. Arvestades eeltoodut ning aluseks võttes k ohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 31 , planeerimisseaduse § 4 lõike 2 1 , § 128 lõike 1, lõike 4 kuni 8 1 , § 142 , ja Märjamaa Vallavolikogu 15. september 2015 määruse nr 39 „Ehitusseadustikus ja planeerimisseaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“ § 2, annab arvestanud Märjama a Vallavalitsuse ettepanekut ( 1 0 .08.202 2 protokoll nr 34 ) ning majanduskomisjoni seisukohta ( 08 .08.202 2 protokoll nr 9 ) Märjamaa Vallavolikogu o t s u s t a b: Algatada Märjamaa vallas Märjamaa alevis Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a detailplaneering. Määrata detailplaneeringu ga hõlmatavaks alaks Märjamaa vallas Märjamaa alevis asuva Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a . Delegeerida d etailplaneeringu koostamise lähteseisukohtade andmine Märjamaa vallavalitsusele . Mitte algatada Märjamaa vallas Märjamaa alevis Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegililist hindamist vastavalt …. ekspertide koostatud KSH eelhinnangule . Määrata detailplaneeringu koostamise korraldaja Märjamaa Vallavalitsus (Tehnika 11; 78304 Märjamaa alev) . Vallavalitsusel s õlmida d etailplaneeringu algatamisest huvitatud isikuga 14 päeva jooksul peale detailplaneeringu algatamist planeerimisseaduse § 4 lõike 2 1 kohane leping planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks , millega seotud kulud kannab huvitatud isik , mis hõlmab ka planeerimisseaduse § 131 lõike s 1 nimetatud rajatiste väljaehitamist ning lõikes 5 nimetatud tingimusi . Märjamaa Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest: 8.1. 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Märjamaa valla veebilehel; 8.2. 30 päeva jooksul ajalehtedes Märjamaa Nädalaleht ja Raplamaa Sõnumid ; 8.3. 30 päeva jooksul planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid j a asutusi. Otsus jõustub teatavaks tegemisest . Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Märjamaa Vallavolikogu detailplaneeringu kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus . Ottomar Linna volikogu esimees Päästeamet [email protected] Maa-amet 12. mai 2023 nr 7-1.3/ 1893 [email protected] Transpordiamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Piirinaabrid vastavalt nimekirjale Seiskohtade küsimine d etailplaneeringu algatamise kavatsuse kohta Märjamaa Vallavalitsus teavitab vastavalt planeerimisseaduse § 1 2 7 lg 1 alusel Märjamaa alevis asuva Männiku tn 2 ja Pärnu mnt 13a detailplaneeringu algatamise kavatsusest . Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on 10 elamumaa, ühe transpordi- ja üldmaa maasihtotstarbega krundi planeerimine. Määrata ehitus- ja hoonestustingimused korterelamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Lahendada juurdepääs kinnistule, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus . D etailplaneering planeeritakse algata da planeerimisseaduse §-s 142 lõike 1 punkt 1 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna . Planeeritav ala on kehtivas üldplaneeringus tootmismaa juhtotstarbega ning detailplaneeringuga soovitakse antud juhtotsatarve muuta elamumaaks. E dastame LEMMA OÜ vastutav a keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153) poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangu, mille tulemusel leit i , et keskkonnamõju strateegili n t hindami ne, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest , pole vajalik , sest detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega ei teki seonduvat olulist keskkonnamõju . Märjamaa Vallavalitsus soovib planeerimisseaduse § 12 4 lg 6 alusel asjaomaste asutuste seisukoht i. ( allkirjastatud digitaalselt ) Triin Matsalu v allavanem Lisa d : 1. Detailplaneeringu algatamise taotlus koos lisamaterjalidega 2. K eskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 3. Detailplaneeringu a lgatamise otsuse eelnõu Ott Valdma 53 80 5285 [email protected]