Elva Vallavalitsus Meie 12.05.2023 nr 12.2-1/3377-1
[email protected]
Märgukiri
Austatud hankija
Rahandusministeeriumile on laekunud teave, milles juhiti tähelepanu võimalikule riigihangete
seaduse (RHS) nõuete rikkumisele Elva Vallavalitsuse avatud hankemenetlusena korraldatud
riigihanke „Puhja seltsimaja välisfassaadi uuendamine“, viitenumber 228585 (edaspidi
riigihange) tulemusel sõlmitud hankelepingu täitmise suhtes.
Rahandusministeerium ei alustanud laekunud teabe ajendil järelevalvemenetlust, kuna
etteheited puudutavad hankelepingu nõuetekohase täitmise küsimust. RHS § 206 lg 1 p 4
kohaselt Rahandusministeerium järelevalvemenetlust ei alusta, kui riigihanke menetlus on
lõppenud. RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu või raamlepingu
sõlmimisega. Elva Vallavalitsuse ja C.T. Grupp OÜ (reg.kood 11704081) vahel sõlmiti
15.12.2020 töövõtuleping nr 13-12/75, järelikult on riigihanke menetlus lõppenud.
Lähtudes RHS § 210 lg-s 1 sätestatust peame vaatamata järelevalvemenetluse alustamata
jätmisele vajalikuks juhtida Elva Vallavalitsuse tähelepanu asjaolule, et riigihanke tulemusena
sõlmitud raamlepingute ja hankelepingute täitmine peab vastama riigihanke
alusdokumentides (sh tehnilise kirjelduses) ja pakkumuses sätestatud tingimustele ning
lepingute nõuetekohase täitmise kontrollimise hoolsuskohustus lasub hankijal. Igasugune
riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustest erinev lepingute täitmise
aktsepteerimine, sõltumata sellest, kas ja kuidas on muudatus vormistatud, võib olla käsitletav
raamlepingu/hankelepingu muutmisena, mis peab vastama RHS §-s 123 sätestatud eeldustele.
Raamlepingu/hankelepingu muutmine saab toimuda ka kaudse ehk konkludentse
tahteavaldusega. Tahteavaldus võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi
olla ka kaudne, st väljenduda teos, millest võib järeldada poolte tahet tuua kaasa õiguslik
tagajärg. Selgitame siinjuures, et lepingu muutmisena võib olla käsitletav ka olukord, kus
hankija ei pea ise kinni lepingus sätestatud nõuetest ja aktsepteerib lepingu mittenõuetekohast
või teisiti täitmist. Rahandusministeerium on ka oma senises praktikas järjekindlalt eristanud
hanke- või raamlepingu muutmist, mille eelduseks on hankija tahteavaldus muuta lepingut,
teise lepingupoole poolt lepingu mittenõuetekohasest täitmisest, mida hankija ei ole
aktsepteerinud.1 Lepingu mittenõuetekohasele täitmisele tuleb hankijal kohase hoolsusega
reageerida vastavalt lepingus ette nähtule, näiteks rakendades lepingus ette nähtud
1
M. Antonov. RHS § 213 komm. 7– M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
õiguskaitsevahendeid. Juhime tähelepanu ka asjaolule, et hankelepingu või raamlepingu
muutmine riigihangete seaduses sätestatud nõudeid rikkudes on väärteo korras karistatav
(RHS § 213).
Rahandusministeeriumile teatavaks saanud asjaoludest ilmneb, et hankija võib olla muutnud
hankelepingut poolte vahel sõlmitud suulise kokkuleppe tulemusel selliselt, et Elva
Vallavalitsus ei nõudnud töövõtjalt riigihankes, täpsemalt hankelepingu punktis 12.6
sätestatud kohustust, esitada garantiiaegne tagatis (krediidiasutuse garantiikirja originaali).
Hankelepingu pooled ei ole samas vormistanud selle kohta kirjalikku hankelepingu
muudatust, kuigi lepingu punkt 14.2 sätestab: Lepingut võib Poolte kokkuleppel täiendada,
muuta või lõpetada kirjalikus vormis. Lepingu muutmisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest.
Kirjaliku vorminõude järgimata jätmisel on Lepingu täiendus, muudatus või kokkuleppeline
lõpetamine tühine. Järelikult saab asuda ka seisukohale, et selline konkludentse tahteavalduse
teel hankelepingu muutmise kokkulepe on tühine.
Rahandusministeeriumile järelevalveteatega esitatud dokumentide kohaselt on riigihanke
tulemusel sõlmitud hankelepingut muudetud ka kirjalikus vormis 01.07.2021 (töövõtuleping
nr. 13-12/75 LISA 4). Tutvudes käesoleva riigihanke kohta riigihangete registris (eRHR)
esitatud andmetega, siis ei nähtu, et hankelepingut oleks muudetud – puudub hankelepingu
muutmise teade või märge hankelepingu muutmise kohta hankelepingu lõppemise andmetes.
RHS § 83 lg 7 kohaselt peab hankija esitama 30 päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist
registrile järgmise teabe: 1) hankelepingu tegelik maksumus; 2) hankelepingus tehtud
muudatused, mille kohta hankelepingu muutmise teadet ei esitatud.
Järelikult on hankija esitanud eRHR-is väärad andmed selle kohta, et hankelepingut ei ole
muudetud. Samuti on hankija esitanud eRHR-is hankelepingu lõppemise kuupäeva kohta
ebatäpseid andmeid. Hankija on märkinud eRHR-is hankelepingu lõppemise kuupäevaks
19.08.2021. Rahandusministeeriumile esitatud tõenditest nähtub, et hankija on teostatud tööde
viimase üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud 02.12.2021. Arvestades asjaolu, et leping
tuleb lugeda lõppenuks kui mõlema poole kohustused on täidetud (sh ka hankija kohustused
pakkuja ees), siis ei ole õige lepingu lõppemise kuupäev 19.08.2021.
Rahandusministeerium on juhtinud põhjalikult hankija tähelepanu eRHR-is hankelepingu
lõppemise ja muutmise andmete esitamise kohta ka 23.03.2023 kontrolliaktis nr 12.2-4/11,
mistõttu puudub vajadus seal käsitletut antud märgukirjas üle korrata. Palume hankijal
kontrolliaktis toodud tähelepanekuid ja käesolevas märgukirjas toodud asjaolusid arvesse
võttes parandada eRHR-is hankelepingu lõppemise andmed hiljemalt ühe nädala jooksul
alates märgukirja kättesaamisest.
Küsimuste korral palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Kertu Kuiv’a
poole (tel: 58851394, e-post:
[email protected]).
Lugupidamisega
2
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
Riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Kertu Kuiv 5885 1394
[email protected]
3