Tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seadus

Meie 12.05.2023 nr 1.1-10.1/3375-1 Riigikantselei [email protected] Tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungile otsustamiseks tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas regionaalminister Lisad: eelnõu ja seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Andrus Jõgi 6113434 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2  05.05.2023 Tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse kohalike omavalitsuste üksustele (edaspidi KOV) tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Suurendatakse 2024. a residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 2,5%-ni ja vähendades samal ajal muust maksustatavast tulust, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension ning vara võõrandamisest saadud kasult eraldatavat tulumaksu 11,89%-ni. Muudatusega suureneb vähem tulukate KOV-ide tulumaksu laekumine ja samavõrra väheneb tulukamate KOV-ide tulumaksu laekumine, mis tähendab eeldatava tulumaksu laekumise aastase kasvu vähenemist. Kokku hakkab KOV-dele muudatuse tulemusena tulumaksust laekuma vähem 8,3 miljonit eurot, mille võrra suurendatakse vähem tulukamate KOV-ide tasandusfondi laekumist. Muudatus aitab vähendada regionaalset mahajäämust. KOV-ide tulubaasi ümberkorraldus on vajalik, sest regionaalne ebavõrdsus on suur ning erinevate kriiside tulemusena on keerulisse olukorda sattunud vähem tulukamad KOV-id. Negatiivse mõjuna lisandub veel käibemaksu määra tõstmine 20%-lt 22%-le 2024. aastal. Riigieelarve väga kehva olukorra tõttu ei ole võimalik 2024. aasta riigieelarve üldiste tulude arvelt tasandusfondi mahtusid suurendada nõrgema tulubaasiga KOV-ide finantsolukorra leevendamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik ([email protected]; 611 3417) ja sama osakonna nõunik Andrus Jõgi ([email protected]; 611 3434). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]; 6113549). Eelnõu keeletoimetaja on personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on kiireloomulise eelnõuga. See on seotud kavandatava käibemaksuseaduse muudatusega, mis näeb ette käibemaksu määra tõstmise. Kuna riigieelarve on pingeline ja 2024. aastal ei ole võimalik riigieelarve üldiste tulude arvelt suurendada vähem tulukate KOV-ide toetamiseks tasandusfondi mahtu, muudetakse käesoleva eelnõuga KOV-ide vahelist tulumaksu jaotust ning suunatakse osa tulumaksust tasandusfondi. Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Kuna eelnõuga kavandatavad maksumuudatused peaksid jõustuma 2024. aasta alguses, on vajalik seadus vastu võtta hiljemalt 2023. aasta 30. juunil. 1 Kuivõrd eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, lisatakse järelhindamise säte tulumaksuseaduse 2024. aasta 1. jaanuarist jõustuvasse versiooni, avaldamismärkega RT I, 17.03.2023, 78. Muudatused on kooskõlas Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu koalitsioonileppega aastateks 2023–2027. Nimetatud 1 koalitsioonileppes nähakse ette omavalitsuste tulubaasi tasakaalustamine (punkt 7.1.2), et vähendada valglinnastumise ja regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid, arvestades mh rahvastiku jaotust ja töökohtade paiknemist. Ühtlasi muudetakse sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadust. Olukorras, kui osutub vajalikuks tühistada mõni veel jõustumata muudatus või see enne jõustumist muuta, muudetakse seadust, milles jõustumata muudatus sisaldub. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ kohaselt tuleb muuta veel jõustumata sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (RT I, 22.12.2022, 3) sätet. 2. Seaduse eesmärk Muudutus on vajalik, et suurendada vähem tulukamate KOV-ide tulubaasi ja hakkama saamist ning vähendada KOV-ide vahelisi tulukuse vahesid. Regionaalne ebavõrdsus on suur2 (vt ka joonis 2) ning erinevate kriiside tulemusena on eriti keerulisse olukorda sattunud vähem tulukamad vallad (vt joonis 1). Kavandatava käibemaksu määra suurendamine 20%-lt 22%-le suurendab KOV-ide kulusid 2024. a ligi 16 mln eurot võrreldes olukorraga kui 2024. a käibemaksu määr ei muutuks. Paljud vähem tulukad KOV-id on pidanud juba 2023. aastal kulusid optimeerima ja asutusi sulgema. Seega käibemaksu määra tõus raskendab nende KOV- ide finantsolukorda veel enam kui tulukate KOV-ide oma. Pensionitulult laekuva KOV-ide tulumaksu osa suurendamine ülejäänud tuludelt laekuva tulumaksu osa vähendades on tulubaasi ühtlustava mõjuga. Esiteks seetõttu, et keskmine pension on KOV-iti ühtlasem3. Teiseks aga liigub pensionitulu proportsionaalselt piirkondadesse, kus on eakaid rohkem ning seal on üldjuhul vähem tulukamad KOV-id. Muudatuse tulemusel toimub KOV-ide vahel 8,3 mln euro suurune tulumaksu ümberjaotus, vähendades eelkõige jõukamate Harju maakonna KOV-ide tulumaksu kasvu 2024. aastal. Muudatuse raames suurendatakse KOV-ide tulumaksu laekumisi riiklikult pensionilt 16,3 mln eurot ja vähendatakse muudelt tuludelt tulumaksu 24,7 mln eurot ning vahe summas 8,3 mln eurot suunatakse tasandusfondi. 1 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe 2 Rahandusministeeriumi regionaalpoliitika programmi tegevus 2.2 üheks mõõdikuks on tasandusfondi mittesaavate KOV-de ja tasandusfondi saavate KOV-de põhitulu (tulumaks, maamaks ja tasandusfond) elaniku kohta erinevus. Näitaja on perioodil 2018–2020 püsinud 1,22 peal ning sihttasemeks on soovitud, et see väheneks 1,2-le. Kuid Rahandusministeeriumi värskemad andmed näitavad, et 2021. aastast hakanud näitaja kasvama ning 2022. aastal jõudnud juba tasemele 1,27. Seega tulukuse erinevused tulukamate ja vähem tulukamate KOV-de vahel on hüppeliselt kasvanud. https://www.fin.ee/media/6986/download 3 Keskmine pensioni väljamakse erines 2022. aastal näiteks Viimsi ja Narva vahel 1,2 korda, samas muud tulud (peamiselt töötasu) 1,9 korda. 2 Joonis 1 Finantsolukorra indeks KOV tulukuse grupiti4 Tasandusfondis arvestatakse välja KOV-ide ühtlustatud kuluvajadus, võttes arvesse tema demograafilist koosseisu, hajaasustust ning muid tegureid. Võrreldes KOV tulusid (tulumaks, maamaks, tasandusfond) kuluvajadusega, arvestatakse välja tasandusfondi suurus, kuid see võimaldab ühtlasi hinnata tulukuse erinevusi. Joonis 2. Tasandusfondi arvestuslikud tulud ja tasandusfond võrreldes kuluvajadusega 2024. aastal enne ja pärast eelnõuga ette nähtud muudatusi KOV-de lõikes. Allikas: Rahandusministeerium 4 https://minuomavalitsus.ee/omavalitsuste-finantsolukorra-indeks 3 Tulenevalt COVID-19 kriisist suurenes 2020. aastal valitsussektori eelarvedefitsiit järsult - 5,5%ni SKPst. Valitsussektor on püsinud puudujäägis ka 2021 ja 2022 aastatel energiahindade ja Ukraina sõjapõgenike kriisi tõttu. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt järgneval neljal aastal ehk aastani 2027 jääb eelarvepuudujääk igal aastal ligi -4%st SKPst. Kriiside tingimustes lõdvendati Euroopa Liidu liikmesriikidele kehtestatud valitsussektori eelarve puudujäägi reeglit -3% SKP-st, mis võimaldas suurendada püsikulusid ilma, et kulusid kasvatavate otsustega oleks kaasnenud samaaegseid otsused vajalike püsivate kateallikate leidmiseks. Euroopa Komisjon on andnud teada, et eelarvereeglite rakendamine Euroopas taastub, mis muudab taas kohustuslikuks ka riigieelarve seaduses toodud eelarvepositsiooni parandamise sätted. Seetõttu on riigieelarve defitsiidi vähendamisele suunatud sammud ja otsused paratamatult vajalikud. Seega ei ole 2024. aastal võimalik käibemaksu kulude kasvu mõjude leevendamiseks eelkõige nõrgema tulubaasiga KOV-ide jaoks riigieelarves nt tasandusfondi mahtu suurendada riigieelarve üldiste tulude arvelt. Kui nõrgema tulubaasiga KOV-ide finantsolukorra lahendamiseks 2024. aastal mitte midagi teha, võivad finantsraskuste süvenedes nimetatud KOV-ide teenused ja elukeskkond olulisel määral halveneda. Kohalike teenuse kättesaadavus ei saa olla üle Eesti väga oluliselt erinev, et see sunniks elanikke teatud KOV-idest üldse lahkuma kvaliteetsete teenuse puudumise tõttu. Tulubaasi võimaluste ühtlustamine ei halvenda oluliselt tulukate omavalitsuste finantsseisu, samas parandab vähem tulukamate KOV-ide hakkama saamist. Eelnõu eesmärk on regionaalse tasakaalustatuse parandamine. Ligi 20 aastaga on väljaspool Harjumaad ja Tartumaad elanike arv vähenenud ligi 20%. Väljaspool Tartu ja Harjumaad on jäänud vähemaks lapsi ja tööealisi 26% (150 tuhat inimest), kuid samal ajal on kasvanud üle 65-aastaste arv 14% (17 tuhat). Teenuste optimeerimine ei saa toimuda sama kiiresti kui elanike arvu vähenemine ning piirkonda elama jäänud inimesed vajavad samaväärselt häid kohalikke teenuseid kui Harjumaale kolinud inimesed. Seega regionaalse tasakaalustatuse parandamiseks on eesmärgipärane tulukamate KOV-ide tuleviku tulumaksu kasvu mõnevõrra vähendamine ja selle raha suunamine kahaneva elanikkonnaga vähem tulukatele KOV-ide teenuste rahastamiseks. OECD riikides kasutatakse KOV-ide tulude tasandamiseks nii vertikaalset lähenemist (finantseerimine toimub riigieelarvest) kui ka horisontaalset lähenemist (jõukamad KOV-id panustavad oma eelarvega tasandussüsteemi). Eestis kasutatakse üksnes vertikaalset tasandamist. Horisontaalne tasandussüsteem on levinud Põhjamaades.5 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse tulumaksuseaduse § 61 ning lisatakse sinna lõige eelnõuga kaasneva mõju järelhindamise kohta. Järelhindamise kohustus tuleneb Riigikogu otsusest „Õiguspoliitika põhialused aastani 2030“, milles nähakse olulise mõju esinemisel VTK koostamata jätmisel mõjude järelhindamine. Muudatuste järgse järelhindamise kohustuse võtmise eesmärk on hinnata konkreetsete eelarvemuudatuste mõju, välistades muudatustesse mittepuutuvad tegurid - saamaks selguse osas, kas konkreetsed muudatused on täitnud oma eesmärgi ja millised olid sihtrühmadele avalduvad tegelikud mõjud. Hinnatakse ka seda, kas muudatused vastasid seletuskirjas 5 Evaluating Fiscal Equalisation: Finding the Right Balance – OECD working papers 2021. https://read.oecd.org/10.1787/253da2b8-en?format=pdf 4 eeldatud mõjudele või on vajalik tehtud muudatused siiski ümber vaadata ja varasemaid otsuseid muuta saavutamaks algselt seatud eesmärgid. Analüüsi ajaraam on kolm aastat muudatuste jõustumisest. Eelnõu koostamise hetkel kuulub eelnõuga seotud mõjude hindamine regionaalministri vastutusvaldkonda. Eelnõu §-ga 2 muudetakse sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadust (RT I, 22.12.2022, 3) eesmärgiga muuta tulumaksuseaduse § 5 lõikes 1 sätestatud KOV-ide tulumaksu jaotust. 2024. aasta 1. jaanuarist jõustuva TuMS redaktsiooni kohaselt on KOV-ide tulumaksu jaotus järgmine: residendist füüsiliste isikute makstud tulumaks, arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse järgmiselt: 1) 1,88% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionilt; 2) 12,06% residendist füüsilise isiku muust maksustatavast tulult, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension, § 18 lõikes 13 nimetatud dividendilt ja vara võõrandamisest saadud kasu. Seaduse muudatus näeb ette, et § 5 lõike 5 punktis 1 pensionitulult laekuvat tulumaksu osa tõstetakse 2,5%-le ja punktis 2 nimetatud muult maksustatavalt tulult (va kogumispension, dividendid ja kasu vara võõrandamisest) laekuva tulumaksu osa suurust vähendatakse 11,89%- le. Eelnõu kooskõla põhiseadusega Riigikohus on otsuse nr 3-4-1-7-09 punktis nr 33 nentinud, et KOV-id on Euroopa Liidu õiguse ELTL protokolli nr 12 artikli 2 kohaselt fiskaalses mõttes osa valitsussektorist. KOV-id tegutsevad riigi tasandiga samas ruumis nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Nad on osa avalikust sektorist ja avaliku võimu teostamise süsteemist, samuti avaliku sektori eelarvesüsteemist ning mõjutavad oma tegevusega ka riigi majanduslikku seisundit Põhiseaduse (edaspidi PS) § 154 lõikest 1 tulenev õigus piisavatele rahalistele vahenditele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks nõuab, et riik looks regulatsiooni, mis kindlustaks KOV- idele raha kohalike ülesannete täitmiseks vähemalt minimaalselt vajalikus mahus, s.t võimaldaks täita minimaalselt vajalikke kohalikke ülesandeid minimaalselt vajalikus ulatuses. Seega peab omavalitsuslike ülesannete rahastamise tase olema vastavuses KOV-il pandud ülesannete mahuga (vt ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 9 lg 2). Seadusandjal on riigi majandus- ja maksupoliitika kujundajana suur otsustamisvabadus kujundada KOV-ide finantseerimise põhimõtted. Tähtis kriteerium kohalike ülesannete minimaalse rahastamisvajaduse kindlaksmääramiseks konkreetse KOV-i puhul on see, et tema osutatavate omavalitsuslike avalike teenuste tase ei langeks rahapuuduse tõttu oluliselt madalamale sarnaste teenuste üldisest tasemest Eesti teistes omavalitsusüksustes. Nii näiteks ei ole PS § 28 mõtte kohaselt aktsepteeritav olukord, kus esmatähtsate avalike teenuste kättesaadavus johtub ulatuslikult sellest, milline on isiku elu- või asukohajärgse KOV-i majanduslik suutlikkus. Seega on riigi kohustus KOV-ide rahastamise süsteemi kujundamisel arvestada erinevustega KOV-de sotsiaalses, demograafilises ja majanduslikus olukorras6. 6 Riigikohtu 16. märts 2010. a otsus nr 3-4-1-8-09 5 Tänane rahastamise süsteem tekitab järjest suuremaid lõhesid hajaasustuse piirkonna KOV-ide ja kahe suurema linna(piirkonna) KOV-ide vahel ning eelnõu aitab seda olukorda muuta. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta näeb samuti ette, et finantsiliselt nõrgemate KOV-ide kaitseks on vajalik rakendada rahalise tasakaalustamise mehhanisme või samalaadseid meetmeid, et ühtlustada võimalike finantsallikate ja kulutuste jagunemist nende vastutusalas (harta artikkel 9 lõige 5). Õigus piisavatele rahalistele vahenditele ei kaitse KOV-i olemasoleva rahastamissüsteemi ebasoodsamaks muutmise eest, kui selle tagajärjel ei muutu konkreetse KOV-i rahastatus ebapiisavaks talle pandud omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Õigus piisavatele rahalistele vahenditele KOV ülesannete täitmiseks ei hõlma õigust sellele, et kord juba saavutatud kohalike ülesannete rahastamise taset mitte kunagi ei vähendataks. On võimalik, et mingil perioodil rahastatakse omavalitsuslikke ülesandeid suuremas ulatuses, kui see piisava rahastuse tagamiseks minimaalselt nõutav oleks. Tegemist on otsustusega, mille ajaliste piirideta püsimajäämine ei ole põhiseaduslikult tagatud. Riigil peab säilima võimalus kujundada omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteem vastavaks üldisele majandusolukorrale ja riigi majandus- ning rahanduspoliitilistele eesmärkidele. Harta artikli 9 lg 1 asetab kohaliku omavalitsuse õiguse piisavatele rahalistele vahenditele riikliku majanduspoliitika raamidesse7. Otsuse 3-4-1-8-09 punktis 68 nentis Riigikohus, et õigus piisavatele rahalistele vahenditele ei keela riigil omavalitsuslike ülesannete rahastamist vähendada tingimusel, et ka pärast seda säiliks KOV-il võimalus täita omavalitsuslikke ülesandeid minimaalselt vajalikus mahus. Lisaks nentis Riigikohus lahendi nr 3-4-1-8-09 punktis 81, et rahastamissüsteemi stabiilsus ei saa tingida seda, et mingil hetkel kehtiv regulatsiooni ja koos sellega ka sel ajal tagatud rahastamise tase püsib sellisena igaveseks. KOV-id ei saa loota, et nende rahastamist reguleerivaid õigusakte mitte kunagi ei muudeta. Riigil on õigus rahastamist reguleerivaid õigusakte vajadusel ümber kujundada. See võib kaasa tuua ka KOV-idele eraldatavate rahaliste vahendite vähendamise või kahjustada muul viisil nende rahastamise korrapära. Kavandatavate muudatustega ei rikuta ka õiguspärase ootuse põhimõtet. Õigustloova aktiga kehtestatud normide puhul võib isikutel küll tekkida normide kehtima jäämise suhtes õiguspärane ootus. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb õiguspärase ootuse olemasolu väljaselgitamiseks kontrollida, kas üheaegselt on täidetud kaks tingimust: inimesel on subjektiivne õigus kõnealusele hüvele ning inimene on asunud seda õigust kasutama ajal, kui õigusakti muudeti (RKPJK, 3-4-1-27-13, p 50; RKÜK, 3-4-1-1-14, p 90). Riigikogus 2022. a 7. detsembril vastu võetud tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 punkti 2 muudatusega nähti ette, et KOV-ide eelarvesse hakkab senise 11,96% residendist füüsilise isiku muust maksustatavast tulust alates 2024. aasta 1. jaanuarist laekuma 12,06%. Käesoleva eelnõuga ei pöörata tagasi ega see ei ole seotud asendus- ja järelhoolduse ning matusetoetuste tulubaasi andmisega, vaid muudatus tehakse sellele täiendavalt. Eelnõuga kavandatava tulumaksu muudatuse tõttu väheneb tabelis 1 toodud KOV-ide tulumaksu prognoositav laekumine 2024. aastal võrreldes olukorraga kui midagi ei muutuks. See vähendab nende kogu tulumaksu laekumise kasvu, mitte tulubaasi absoluutmahtudes. KOV-ide keskmiseks tulumaksu kasvuks on 2023. aasta Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosis arvestatud 9,4%, sh 5,6 protsendipunkti sellest on tulumaksu üldine kasv ning ülejäänud asendus- ja järelhoolduse, matusetoetuse ning pikaajalise hoolduse vahendite nende tulubaasi ümber tõstmisest. 7 sama 6 Tabel 1. Tulumaksu- ja tasandusfondi muutus 2024. aastal suurema negatiivse mõjuga KOV- ides Muutus KOV mln eurot Muutus % Harku vald -0,29 -1,0% Jõelähtme vald -0,08 -0,7% Keila linn -0,11 -0,7% Kiili vald -0,12 -1,0% Maardu linn -0,05 -0,3% Rae vald -0,49 -1,1% Saku vald -0,17 -0,9% Saue vald -0,35 -0,8% Tallinna linn -4,66 -0,7% Viimsi vald -0,37 -0,9% Tartu linn -0,52 -0,4% Muudatuse järgselt jääb tulumaks, maamaks ja tasandusfond elaniku kohta neil KOV-idel endiselt kõrgemaks riigi keskmisest. See tähendab, et tulumaksu muudatusest tingitud tulude vähenemine ei sea ohtu, et nende teenuste kättesaadavus või kvaliteet väheneks madalamaks kui Eestis keskmiselt. KOV-ide tulubaasi muudatus on kiireloomuline, sest KOV-idele peavad muudatused olema ette teada soovitatavalt ligi 6 kuud, et nendega saaks arvestada KOV-ide eelarvestrateegiate koostamisel ning tulevkus investeeringute katteks laenude kavandamisel. Eelnõu § 3 sätestab seaduse jõustumise, milleks on 2024. aasta 1. jaanuar. KOV-ide tulubaasi muudatused peavad jõustuma aasta algusest. Vähem tulukate KOV-idel on täiendava tulu vajadus juba 2024. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puutumust Euroopa Liidu õigusega ei ole. 6. Seaduse mõjud Kavandatav muudatus: KOV-idele pensionitelt laekuva tulumaksu osa suurendamine ja muudelt tuludelt (va kogumispension, dividendid ja kasu vara võõrandamisest) laekuva tulumaksu osa vähendamine. 6.1 Mõju valdkond: mõju KOV asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 6.1.1 Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatusega suureneb vähem tulukate KOV-ide ja tasandusfondi tulumaksu laekumine ning samal ajal väheneb jõukamate KOV-ide tulumaksu laekumine. Ümberjaotatava summa suurus on ligi 7,3 mln eurot. 7 Tulumaksu jaotuspõhimõtete muudatusega suureneb vähem tulukate KOV-ide tulubaas, võrreldes olukorraga kui muudatust ei tehtaks. See võimaldab leevendada majandusolukorrast tingitud mõju nende teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile. 6.1.2 Mõju olulisus: Sihtrühm on suur. Muudatus avaldab mõju 79-le KOV-ile. Mõju ulatus on väike. Muudatuse mõjul väheneb osade KOV-ide tulumaksu 2024. aasta laekumine 0,5–1,1% võrreldes tulumaksu ja tasandusfondi kogusummaga. Muudatus suurendab vähem tulukamate KOV-ide tulumaksu ja tasandusfondi kasvu kuni 2% võrreldes olukorraga kui jaotuspõhimõtted ei muutuks. Tabel 2. Muudatuse mõju KOV grupiti Muudatuse mõju KOV arv Rohkem kui -0,5% 9 -0,5% kuni 0% 5 0% kuni +0,5% 10 Rohkem kui +0,5% 54 KOKKU 78 Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatus avaldab püsivat mõju KOV-ide eelarvete suurusele. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Tulukamate KOV-ide tulumaksu laekumise aastane kasv väheneb mõnevõrra, aga see ei mõjuta märkimisväärselt nende osutatud teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Tulukamate KOV-ide tulumaksu laekumise aastane kasv on olnud reeglina üle Eesti keskmise. Muudatusest täiendavat tulu saavate KOV-ide jaoks on mõju positiivne, võimaldades leevendada neil käibemaksu tõstmisest ja üldisest majandusolukorrast tingitud negatiivseid mõjusid. 6.1.3 Koondhinnang mõju olulisusele. Kokkuvõttes on mõju pigem ebaoluline, kuna mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitavad mõjud on eeldatavasti väiksed. 6.2 Mõju valdkond: mõju regionaalarengule 6.2.1 Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatusega suureneb väljaspool Harjumaad KOV-ide tulumaksu ja tasandusfondi laekumine kokku 6,4 mln eurot Harjumaa arvelt. Muudatus suurendab vähem tulukamate KOV-ide finantsvõimekust ja leevendab sellega majanduskeskkonnast tingitud mõjusid nende teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile. 6.2.2 Mõju olulisus: Sihtrühm on suur. Muudatus avaldab mõju kõikidele Eesti maakondadele või regioonidele. Mõju ulatus on väike. Muudatuse mõjul väheneb Harjumaa KOV-ide laekuv tulumaks 6,4 mln eurot, moodustades Harjumaa KOV-ide tulumaksu ja tasandusfondi laekumistest 0,5– 1,1%. Samal ajal suureneb ülejäänud maakondade KOV-idele laekuv tulumaks ja tasandusfond samas mahus, moodustades nende KOV-ide tulumaksu ja tasandusfondi laekumistest 0,5–2%. 8 Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatus avaldab püsivat mõju KOV-ide eelarvete suurusele. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Muudatuse mõju Harjumaal kohalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile on marginaalne. Mujal ebasoovitav mõju puudub. 6.2.3 Koondhinnang mõju olulisusele. Kokkuvõttes on mõju pigem madal, kuna mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitavad mõjud on eeldatavasti väiksed. Mõju ühtlasemale regionaalarengule võib lugeda positiivseks. Muudatus suurendab vähem tulukamate KOV-ide finantsvõimekust ja leevendab sellega majanduskeskkonnast tingitud mõjusid nende teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile. 6.3 Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 6.3.1 Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: Muudatus mõjutab kohalike elanike jaoks omavalitsuslike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Vähem tulukamatel KOV-idel tekib võimalus teenuste arendamisse rohkem raha panustada ning katta muuhulgas käibemaksu tõusuga kaasnevaid lisakulusid. Tulukamate KOV-ide tulumaksu laekumise kasv jääb eeldatavasti KOV-ide keskmisest kasvust ka pärast muudatust kõrgemaks, kuid muudatus vähendab nende võimalusi kulusid suurendada kiirendatud tempos. 6.3.2 Mõju olulisus: Sihtrühm on keskmine. Muudatus avaldab mõju eelkõige vähem tulukate KOV-ide teenuste tarbijatele, mõjutades muuhulgas koolide, lasteaedade ja kultuuriasutuste jms tegevust, mille rahastamine on majanduslanguse, kasvavate käibemaksukulude jms tõttu muutunud vähem tulukamates KOV-ides keerulisemaks. Mõju ulatus on väike. KOV-ide tulubaas on ülesannete täitmiseks piisav. Suurema osa KOV asutusi ei ole sulgemise ohus vaatamata KOV-ide finantsolukorrale. Seega vähem tulukamate KOV-ide tulubaasi mõningane suurendamine võrreldes kehtiva tulumaksu jaotusega ei avalda märgatavat mõju kohalike teenuste saajatele. Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatus avaldab püsivat mõju KOV-ide asutuste tegevusele, vähendades vajalike asutuste sulgemise riski nt KOV-i kehva finantsvõimekuse tõttu. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Muudatuse mõju Harjumaal kohalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile on marginaalne. Mujal ebasoovitav mõju puudub. 6.3.3 Koondhinnang mõju olulisusele. Kokkuvõttes on mõju pigem ebaoluline, kuna mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitavad mõjud on eeldatavasti väiksed. Mõju majandusele on kaudne, sest asutuste sulgemata jätmise tõttu säilivad nt maapiirkondades KOV-ide töökohad. Samas nende kadumine mõjutaks piirkonna tööhõivet eeldatavasti minimaalselt. Tulukamate KOV-ide majanduskeskkonnale on mõju marginaalne. 9 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse muudatusega ei kaasne kulusid riigieelarvele. Muudatuse raames suurendatakse KOV- ide tulumaksu laekumisi riiklikult pensionilt 16,3 mln eurot ja vähendatakse muudelt tuludelt tulumaksu 24,7 mln eurot ning vahe summas 8,3 mln eurot suunatakse tasandusfondi. Eelnõu mõjutab 2024. a riigieelarvet, milles tuleb suurendada KOV-ide tasandusfondi kogusummat 8,3 mln eurot. Muudatus rakendub 2024. aasta jaanuari väljamaksetelt veebruari kuu KOV-ide tulumaksu eraldamises. 8. Rakendusaktid Ühtegi rakendusakti seaduse jõustumisel ei muudeta ega anta uut rakendusakti. 9. Seaduse jõustumine Seaduse muudatus jõustub 1. jaanuaril 2024. a, et vähem tulukamad omavalitsused saaksid lisatuluga arvestada oma järgmise aasta eelarve koostamisel. Muudatust rakendatakse jaanuari väljamaksetelt veebruari algusest. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule (ELVL). Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega on eelnõus arvestatud. ELVL ei kooskõlastanud eelnõud, sest nende hinnangul ei ole riik esitanud veenvat analüüsi maksumuudatuste mõju kohta omavalitsustele; omavalitsuste tulubaasi vähendatakse olukorras, kus inflatsioonist ning riigi kavandatavatest maksutõusudest tulenevalt on omavalitsuste kulutused niigi suuremad; omavalitsusi ei ole sisuliselt kaasatud tulubaasi kujundamise diskussiooni, et kaaluda alternatiive ning leida parim lahendus kõikide omavalitsuste jaoks; riigil puudub endiselt selge ülevaade omavalitsuse ülesannete, sh riiklike ülesannete maksumusest ja puudub põhjalik keskvalitsuse ning omavalitsuste vahel kooskõlastatud kulubaasi analüüs. Arvestades ELVL tagasisidet, on eelnõus tehtud mitmeid muudatusi: vähendati ümber jaotatavat summat 11,1 mln eurolt 8,3 mln eurole (kavandatud riiklikult pensionilt KOV-dele laekuva tulumaksu määra muudeti 3,0%-lt 2,5%-le ning muult tulult laekuvat KOV tulumaksu määra muudeti 11,78%-lt 11,89%-le). Täiendavalt suurendati väikesaarte rahastust, et tulubaasi ümberkorralduse mõjud neile negatiivselt ei mõjuks. Samuti täiendati seletuskirja mõjude arvestuse osa. 10  EELNÕU 10.05.2023 Tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seadus § 1. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 61 täiendatakse lõikega 661 järgmises sõnastuses: „(661) Valdkonna eest vastutav minister analüüsib hiljemalt 2027. aastal 2024. aasta 1. jaanuaril jõustunud käesoleva seaduse § 5 lõike 1 muudatusega kaasnevat mõju ja esitab Vabariigi Valitsusele vajaduse korral ettepaneku regulatsiooni muutmiseks.“. § 2. Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (RT I, 22.12.2022, 3) § 2 punktis 1 asendatakse arv „1,88“ arvuga „2,5“ ja arv „12,06“ arvuga „11,89“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „…“ „…………………“ 2023. a. _________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2023. a. 1