Detailplaneeringu algatamisele eelnev koostöö

vastavalt nimekirjale Meie 12.05.2022 nr 6-2/63-4 Detailplaneeringu algatamisele eelnev koostöö Tuginedes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning planeerimisseaduse § 124 lõikele 6, esitan seisukohavõtuks Röa külla kavandatava tootmisala detailplaneeringu algatamise eelnõu, KSH eelhinnangu ja KSH algatamata jätmise eelnõu koos detailplaneeringu lähteseisukohtadega (kõik kirjale lisatud). Detailplaneering, mida menetletakse, on Nurme detailplaneering, mis hõlmab Nurme maaüksust Röa külas. Planeeringu kohta on materjali ka valla veebilehel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt Adressaadid: Keskkonnaamet, Päästeamet, Rahandusministeerium, Transpordiamet 506 1360 [email protected] ____________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007 Tallinna mnt 14 [email protected] SWED EE662200221068430132 79513 Rapla Registrikood 77000312 Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Nurme detailplaneering 12. mai 2023 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD ALUSED: Endise Rapla valla üldplaneering – kehtestatud: 01.03.2011 Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) DETAILPLANEERING: Nurme detailplaneering (planeeringute andmekogu ID 30100341) DETAILPLANEERINGUGA HÕLMATUD MAAÜKSUS: aadress katastritunnus pindala (m²) sihtotstarve Röa küla Nurme 66903:002:0952 16356 100% maatulundusmaa Läbipääsu või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamise vajaduse ilmnemisel väljaspool detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Rapla Vallavalitsusega. Servituutide tingimused ja tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,6 ha. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK, ÜLESANDED, PLANEERIMISPÕHIMÕTTED Detailplaneeringu eesmärk on sätestada tootmisala moodustamise tingimused. Detailplaneeringuga lahendatakse vähemalt järgmised ülesanded vastavalt PlanS § 126: - krundi hoonestusala määramine; - krundi ehitusõiguse määramine; - juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks vajalike ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine; - ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine; - haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine; - puhveralade, kujade ja keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; - kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; - servituutide vajadusega alade määratlemine; - avalikult kasutatavate alade määratlemine. KEHTIVAD PLANEERINGUD Ei ole teada, et kontaktvööndisse oleks koostatud detailplaneeringuid. 2020. aastal Maanteeameti tellimusel koostatud tugimaantee nr 15 eskiisi (Skepast&Puhkim töö) materjalid on kättesaadavad valla kodulehe vahendusel:  eskiislahenduse joonised  eskiislahenduse seletuskiri  ulukiuuring Rail Baltica raudteetrassiga seonduv informatsioon on Rail Baltic Estonia veebilehel. Rapla valla kehtiva üldplaneeringu materjalid on kättesaadavad valla veebilehelt. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Nurme detailplaneering Koostatava üldplaneeringu materjalid on üldplaneeringute portaalis. Planeerimisseaduse kohaselt käsitletakse maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena. Rapla valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegemist maatulundusmaaga rohelises võrgustikus. Tegelikkuses paikneb vahetus naabruses Pae maaüksusel ettevõtte OÜ Erek fassaadimaterjalide ladu ja u 50 m kaugusel Nurme maaüksuse piirist Seli tankla. Koostatava üldplaneeringu kohaselt laieneb piirkonda liiklussõlm, rajatakse kogujateed ning rohelise võrgustiku piire on seoses lõuna poole rajatava ökodukti ning maantee- ja raudteetrassidele kavandatavate ulukipiiretega oluliselt muudetud. Rapla valla üldplaneeringust ei tulene tingimusi, mis keelavad maatulundusmaa muutmise tootmismaaks. Häiringut mitteomava tootmise kavandamine hajaasustusalale on piirkonna väärtuste kaitse tagamise korral võimalik. Seetõttu on detailplaneering olemuslikus kooskõlas üldplaneeringuga, kuid ühe sihtotstarbe täiemahuline asendamine teisega tingib üldplaneeringut muutva menetlusliigi valiku. KOOSTÖÖTEGIJAD: Keskkonnaamet, Päästeamet, Rahandusministeerium, Transpordiamet KAASATAVAD: Küüne, Nurme, Nurmela, Pae, Seli tankla, Silveri ja Tänava maaüksuste omanikud, Mittetulundusühing Röa küla, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine: Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest. Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013”: Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud failikogumina. Detailplaneering esitada planeeringute andmekogusse sobivas vormingus. Enne detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete nõuetele vastavuse kontroll. Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täienemisele võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muutuda. Järgida kehtivaid nõudeid. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Nurme detailplaneering DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule. Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel muuta. Tegelik ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst ja kooskõlastustest, istungite tegelikest toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Eeldatakse, et detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana. aeg tegevus 05.06.2023 algatamise eelnõu vallavalitsuses 14.06.2023 algatamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis 22.06.2023 algatamine volikogus 05.07.2023 algatamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“ 20.07.2023 ... 23.08.2023 detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek 24.08.2023 algusega 17.00 detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu september...oktoober 2023 planeeringu koostamine ja kooskõlastamine (planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda) 01.11.2023 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis) 13.11.2023 vastuvõtmise eelnõu valitsuses 22.11.2023 vastuvõtmise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis 30.11.2023 vastuvõtmine volikogus 06.12.2023 teade „Raplamaa Sõnumites“ 22.12.2023 ... 26.01.2024 detailplaneeringu avalik väljapanek (kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav ajakulu; arvestada tuleb ka 14-päevase etteteatamisega) 30.01.2024 planeeringu esitamine Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks (kuni 60 päeva - PlanS § 138 lg 3) (kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui heakskiit võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine) 27.03.2024 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid) 08.04.2024 kehtestamise eelnõu vallavalitsuses 17.04.2024 kehtestamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis 25.04.2024 kehtestamine volikogus 08.05.2024 kehtestamise teade „Raplamaa Sõnumites“ + 30 päeva vaidlustusaeg NB! Istungite toimumis- ja lehenumbrite ilmumiskuupäevad on oletuslikud. Lähteseisukohtade koostaja: Cerly-Marko Järvela Rapla vallaarhitekt +372 506 1360 OTSUS EELNÕU nr 1-4/2023/69 seisuga 10.05.2023 Rapla ______ 2023 nr Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Nurme) Lääne Katus OÜ esitas Rapla vallale 5. veebruaril 2023 detailplaneeringu algatamisettepaneku eesmärgiga kavandada Röa külas Nurme maaüksusele (katastritunnus 66903:002:0952, maatulundusmaa 100%, pindala 16356 m²) uus tootmishoone. Tegelema hakatakse lehtmetalli (katusepleki) mehaanilise töötlemisega. Algatamisettepanekuga esitatud eskiisi (OÜ Valtu Projekt töö nr 23-01) kohaselt kavandatakse kuni 2 hoonet kõrgusega kuni 9 meetrit, hoonealuse pinnaga kokku kuni 1800 m² ja krundi täisehitusega kuni 11%. Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on äri- ja tootmismaa arendamine detailplaneeringukohustuslik. Hajaasustusse võib rajada keskkonda mittekahjustavaid tootmis- ja laohooneid, kuid arvestada tuleb tootmisala võimaliku häiringu, krundisuuruste ja piirkonnas olevate funktsioonide omavahelise mõjuga. Nurme maaüksuse pindala jääb alla hajaasustuse krundisuuruse üldreegli (2 ha), millest tulenevalt võib kohalik omavalitsus nõuda detailplaneeringu koostamist. Samuti vajavad reguleerimist tootmisala seosed vahetu ümbrusega, mis tingib detailplaneeringu koostamise vajaduse. Uute tootmisalade kasutuselevõtt on lubatud detailplaneeringu vahendusel. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt käsitletakse maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena. Rapla valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegemist maatulundusmaaga rohelises võrgustikus. Tegelikkuses paikneb vahetus naabruses Pae maaüksusel ettevõtte OÜ Erek fassaadimaterjalide ladu ja u 50 m kaugusel Nurme maaüksuse piirist Seli tankla. Koostatava üldplaneeringu kohaselt laieneb piirkonda liiklussõlm, rajatakse kogujateed ning rohelise võrgustiku piire on seoses lõuna poole rajatava ökodukti ning maantee- ja raudteetrassidele kavandatavate ulukipiiretega oluliselt muudetud. Rapla valla üldplaneeringust ei tulene tingimusi, mis keelavad maatulundusmaa muutmise tootmismaaks, kuid Eestis levinud praktika kohaselt loetakse ühe sihtotstarbe täiemahulist asendamist teisega maakasutuse ulatuslikuks muutmiseks. Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt menetletakse detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana. Tallinn-Rapla tee ümberehituse tulemusena hakkavad maaüksust ümbritsema teed. Piirkonna tulevikuperspektiivi arvestades sobib Nurme maaüksus maanteeliikluse häiringut taluvale või maanteele orienteeritud tegevusele. Maatulunduslik kasutus nagu karjatamine või mõne kultuuri kasvatamine evib liiklusest ümbritsetud väikesel maalapil vähest perspektiivi. Asukoht katusematerjalide tootmistegevuseks sobib hea ligipääsetavuse ja vahetus naabruses paikneva sama valdkonna tegevusala ettevõtte tegevuskoha poolest. Üldplaneeringu kohaselt tuleb arendus- ja planeerimistegevusel rakendada traditsioonilisi funktsionaalse planeerimise võtteid, paigutades täiendavad tootmismaad juba olemasolevate sarnase maakasutusega alade ümbrusesse ja olemasolevatesse tehniliste infrastruktuuri piirkondadesse. Uued tootmisalad tuleb koondada kompaktsetesse piirkondadesse, et vähendada taristuga seotud kulutusi. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 1 loetletud alused. Eelhinnangu andmi ne on planeerimisseaduse § 142 lõike 6 alusel kohustuslik. KSH eelhinnangu (keskkonnaekspert Andres Tõnissoni töö) järelduste kohaselt ei ole detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomu, kohapealseid keskkonnatingimusi, kehtivaid ja koostatavaid planeeringuid ning naabruskonda arvestades põhjust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses. Planeeringuga kavandatavate tegevuste mõju keskkonnale on eeldatavasti tagasihoidlik, on ajutine ja pöörduv ning piirdub ehituse perioodiga. Puudub keskkonnalubade taotlemise vajadus, kemikaale ei kasutata, ei põhjustata mürahäiringut ega arvestatavat liikluskoormuse kasvu. Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada, et tegemist on kaitsmata põhjaveega piirkonnaga. Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 alusel sätestatakse vajalikud keskkonnatingimused ebasoovitava keskkonnamõju ärahoidmiseks detailplaneeringu elluviimisel. Enne detailplaneeringu algatamist esitati algatamise eelnõu, lähteseisukohad ja KSH eelhinnang asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks ja koostöötegijaile arvamuse andmiseks. (Arvamuste ja ettepanekute laekumisel eelnõu täiendatakse.) Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust. Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Rapla Vallavolikogu, koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust on huvitatud Lääne Katus OÜ, planeerija on arhitekt Piret Kivi (OÜ Valtu Projekt). Planeerimisseaduse § 130 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole üldplaneeringu muutmise korral lubatud halduslepinguga planeeringu koostamise tellimist üle anda, mistõttu osapooled on valmis sõlmima kolmepoolse lepingu. Planeerimisseaduse § 4 lõike 1 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel kohaldatakse üldplaneeringu menetlust. Seetõttu on vajalik korraldada planeeringu eelnõu (edaspidi eskiisi) avalik väljapanek ja avaliku väljapaneku tulemuste arutelu avalik koosolek. Tuginedes Rapla valla üldplaneeringule, planeerimisseaduse § 82 lõikele 1, 3 ja 5, § 83 lõikele 1 ja 2, § 124 lõikele 1, 2 ja 10, § 125 lõikele 2, § 128 lõikele 1, § 142 lõike 1 punktile 1 ja lõikele 6, Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule ja asjaomaste asutuste seisukohtadele, Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b : 1. Algatada Nurme detailplaneeringu koostamine eesmärgiga sätestada tingimused tootmisala kavandamiseks. 1.1. Planeeringuala hõlmab Röa külas Nurme maaüksust (katastritunnus 66903:002:0952). 1.2. Planeeringuala piirneb idast 15 Tallinn-Rapla-Türi tee, lõunast Pae tee, läänest Pae ning põhjast Tänava maaüksusega. 1.3. Planeeringuala pindala on u 1,6 ha. 1.4. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust. 1.5. Detailplaneeringuga muudetakse Rapla valla üldplaneeringu põhilahendust maakasutuse juhtotstarbe osas. 2. Jätta Nurme detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata tuginedes eelhinnangu järeldustele ja asjaomaste asutuste seisukohtadele. 2.1. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. 2.2. Detailplaneeringuga nähakse ette ebasoodsaid mõjusid leevendavad meetmed ja tingimused keskkonnaprobleemide ärahoidmiseks. 2.3. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev häiring piirdub eeldatavasti ehituse perioodiga, on ajutine ja pöörduv, õnnetuste esinemise võimalikkus ei erine tavapärasest. 2.4. Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Rapla Vallavolikogu, koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus (Rapla linn, Tallinna mnt 14). 2.5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Rapla valla dokumendiregistri vahendusel, Rapla valla kodulehel ja eelneval kokkuleppel vallamaja lahtiolekuaegadel vallakantseleis (Rapla linn, Tallinna mnt 14). 3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele). 4. Korraldada Nurme detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek Rapla valla veebilehel ja Rapla riigimaja (Tallinna mnt 14, Rapla linn) fuajees 20. juulist kuni 23. augustini 2023. 5. Korraldada Nurme detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu Rapla riigimaja (Tallinna mnt 14, Rapla linn) III korruse nõupidamisruumis 320 24. augustil 2023 algusega kell 17.00. 6. Vallavalitsusel korraldada teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes, Rapla valla veebilehel, maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ ning teavitada huvitatud ja puudutatud isikuid. 7. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise lõpetamise otsus. 8. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Kalle Toomet Volikogu esimees Algatamisettepanek esitati 5. veebruaril 2023. PlanS § 128 lg 4 kohaselt algatatakse detailplaneering või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul. Menetlustähtaega on korduvalt pikendatud, viimati 10. mai 2023 kirjaga nr 6-2/63-3 kuni 4. juulini 2023 (u 5 kuu võrra).  Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu „Detailplaneeringu algatamine (Nurme)“ SELETUSKIRI Sissejuhatus Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav kui kavandatakse tootmistegevust ja olulisi muudatusi. Detailplaneeringu koostamine saab alguse algatamisest, millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning lõpeb üldjuhul kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu viima. Eelnõu sisu Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused tootmisala moodustamiseks Röa külla. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist maatulundusmaaga rohelises võrgustikus, kuid tegelikkuses ja ka koostatava üldplaneeringu kohaselt moodustub piirkonda liiklussõlm, millele maanteehäiringut taluv ja hõlpsast juurdepääsetavusest võitev tootmisala hästi sobib. Ettevaatuspõhimõtet rakendades on planeerija teinud ettepaneku planeeringut menetleda üldplaneeringut muutvana. Planeeringu materjalid valla veebilehel. Eelnõu võrdlev analüüs Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadusandlusega. Olemasoleva maakasutuse muutmise võrra on tegemist üldplaneeringu muutmisega. Otsuse mõjud Õigusakti rakendamisega avaneb arendajal võimalus koostada detailplaneering, millega antakse ehitusõigus ja määratakse arendamise tingimused. Vallale kaasnevad menetlustoimingute läbiviimisega seotud otsesed kulutused (lehekuulutus, ametnike tööpanus jms). Kui detailplaneeringu koostamisele järgneb detailplaneeringu elluviimine, on see vallale kasulik ja tõstab piirkonna mainet, kuna maantee laienemise läbi kurba seisu jääv maaüksus leiab mõistliku kasutuse. Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus. Otsuse jõustumine Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest. Eelnõu koostaja: Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt Õigusaktide väljavõtted KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 45. Hääletamine volikogus (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9, 10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. PLANEERIMISSEADUS § 82. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek (1) Planeeringu koostamise korraldaja korraldab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik väljapanek linnaosa keskuses. (2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust. (3) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva. (4) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teatatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teates märgitakse avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teave. (5) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatatakse planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks, hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust võimalik, avaldatakse teade hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust avaldatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. § 83. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (1) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Linnaosadega linnades korraldatakse avalik arutelu linnaosa keskuses. (2) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust arutelust teatatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustel hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. Teates märgitakse üldplaneeringu avaliku arutelu aeg ja koht. § 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja (1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. (2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. /.../ (10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. § 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus (1) Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku: 1) hoone püstitamiseks; 2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust; 3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks; 4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud. § 128. Detailplaneeringu algatamine (1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus. § 142. Üldplaneeringut muutev detailplaneering (1) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. (2) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. /.../ (5) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud nõudeid. (6) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang seoses Nurme kinnistu algatatava detailplaneeringuga (Röa küla, Rapla vald) FAKTILISED ASJAOLUD Maaomanik Alar Juttus soovib detailplaneeringu alusel muuta Nurme kinnistu kasutamise juhtotstarvet maatulundusmaast tootmismaaks, et rajade sinna väiksem ettevõte lehtmetalli (katusepleki) mehhaaniliseks töötlemiseks. Hajaasutusega alal paiknev Nurme kinnistu on täna ilma ehitisteta, krunti läbib (keskpinge) elektriõhuliin ja krundi nurki lõikab kahes kohas elektri maakaabelliin. Kunagisele heinamaale on isetekkeliselt kasvanud üksikuid noori mände, metsanduslikku väärtust kinnistu ei oma. Arvestades ühelt poolt Tallinn-Rapla maantee naabrusega, teiselt poolt (Pae kinnistul) tegutseva Marmoroc kivitööstuse laoga, peamiselt aga Transpordiameti kavandatava Tallinn-Rapla  2 maantee ümberehitusega, mille tulemusena peaks Nurme kinnistu jääma olemasoleva ja sellega paralleelse (uue) kogujatee vahele, ei oma põllumajanduslik tegevus antud kohas perspektiivi, elamuehitus samuti mitte. Krundi nurgast u 80 m kaugusel kulgeb Tallinn-Rapla raudtee. Loogiline valik on siinkohal maanteele orienteeritud teenindus (lähikonnas Seli teerist ja HEPA bensiinijaam) või mõni väiksem tootmisettevõte. Maaomanik kavandab kinnistule väiksemat metalli töötlemise ettevõtet (katusepleki lõikamine ja painutamine). Nurme kinnistule (1,6 ha) on tootmisettevõtte tarvis kavandatud kas kahe eraldi (või siis ühe kahepoolse kasutusega) tootmishoone püstitamine, ehitusaluse pinnaga kuni 1800 m2, kõrgusega kuni 9 m. Hoonestusala on piiritletud hoone(te) lähiümbrusega, kompleksi ümber on lubatud püstitada kuni 1,5 m kõrgune kombineeritud piire, maanteega külgnevale lõigule kõrghaljastus. Detailplaneeringuga lahendatakse juurdepääsu, parkimise, elektri- ja veevarustuse küsimus, kanalisatsioon tuleb (ühiskanalisatsiooni puudumisel) lahendada imbväljakuga omapuhasti baasil. Nurme kinnistu asukoht Rapla valla kehtiva (2011) üldplaneeringu kohaselt jääb põllumajandusmaale, alale, mille planeeritavat maakasutust ei ole ÜP-s näidatud (nagu ka suuremal osal Rapla valla põllumajanduslikul maal). Kinnistu jääb ka rohekoridori servale, mis ühendab rohevõrgustiku tuumalasid: Rabivere raba ja Härgla mets. Koostatava uue üldplaneeringu eskiisi (2022) kohaselt on kinnistu asukoht endiselt määratletud (seekord väljaspool rohekoridori paikneva) põllumajandusmaa ja Tallinn-Rapla maanteele (Nurmelt lõuna poole) kavandatud ökodukti suudmepiirkonna serva-alana. Rohekoridor, mille katkestuse kohale on ökodukt kavandatud, toimiks ida-lääne suunalisena. Nurme kinnistu tulevane asukoht maantee ja selle kogujatee vahelisel maaribal, kolmest küljest sõiduteedega piiratult, ei luba seda pidada ökodukti suhtes oluliseks mõjutajaks. Väljavõtted kehtivast (2011) ja koostatavast (2022) Rapla valla üldplaneeringust. Väljavõtete keskel Seli teerist. Rohevõrgustik on kehtivas ÜP-s tähistatud rohelise viirutuse, koostatavas ÜP-s rohelise värviga. Roheline punktiirjoon koostatava ÜP puhul märgib (Tallinn-Rapla maantee) kavandatava ökodukti suudmepiirkonda (kulgeb läbi Nurme kinnistu)  3 Kuigi kehtiv üldplaneering võimaldab hajaasustusega aladel taotleda ehitusõigust ka projekteerimistingimuste alusel (seda ka väikeettevõtte puhul), on kinnistu juhtotstarbe muutmise korral vajalik siiski detailplaneeringu koostamine. Kuna Nurme kinnistu on maatulundusmaa sihtotstarbega ja tema perspektiivset kasutusotstarvet ei ole kummagi (kehtiva ja koostatava) üldplaneeringu puhul muudetud, võib käesolevat detailplaneeringut käsitleda üldplaneeringut muutvana, mis omakorda toob kaasa vajaduse kaaluda KSH-d. DP alale ei jää (ning alaga ei külgne) maardlaid, maaparandusobjekte, veekogusid ega nendega seotud kaitsevööndeid, kultuurimälestisi, looduskaitseobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid, väärtuslikke maastikke ega väärtuslikke põllumajandusmaid (Maa-ameti Geoportaali ja koostatava ÜP kohaselt). Radoonisisaldus pinnaseõhus on EGT radoonikaardi kohaselt keskmine kuni madal ega eelda ehitusprojekti koosseisus Rn-mõõtmisi. Põhjavee reostuskaitstus on nõrk, seda tuleb arvestada omapuhasti rajamisel. Planeeringuala lähimad naabrid elavad Küüne kinnistul, 200 m kaugusel, teisel pool Tallinn-Rapla maanteed. Maakonnaplaneeringust (Rapla maakond 2030+) ei tulene Nurme DP alale otseseid tingimusi. EELHINNANGU ALUS Nurme detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi KeHJS § 6 lg 1 mõistes. KSH pole seega otseselt kohustuslik. KSH kaalumise kohustus tuleneb Planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, mille kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava DP koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d. Nagu eelpool viidatud, võib maa sihtotstarbe muutmise soovi (uue tootmisala rajamine) lugeda ÜP põhilahenduse muutmiseks1. KSH eelhindamise tarvis on Eestis koostatud mitmeid metoodilisi juhendeid, millest KeHJS-i ja PlanS-i 2015. aasta uuendusi kajastab Riin Kutseri koostatud „KSH eelhindamise juhend 1 Eesti praktikas on kõrgema planeeringu „põhilahenduse muutmist“ kirjeldatud ebamääraselt. PlanS § 142 lg 1 sätestab, et ÜP põhilahenduse oluline muutmine DP-ga on muuhulgas ka „ÜP-ga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine“. Enamik DP-sid muudavad krundi juhtostarvet, selleks nad ongi mõeldud. Küsimuseks jääb, mida tähendab ulatuslik muutmine? Kas on see mingi suhtarv planeeringuala üldpinnast või muudetava juhtotstarbega ala absoluutne pindala? Või hoopis muutmise iseloom? Üheselt mõistetavalt pole defineeritud ka mõiste põhilahendus – nii ei ole selge, kas näiteks 1,6 ha suuruse Nurme kinnistu juhtotstarbe muutmine oleks Rapla valla ÜP põhilahenduse (oluline) muutmine. Käesoleva eelhinnangu puhul on lähtutud nö ettevaatusprintsiibist – kui vajadus pole selge, tuleks KSH vajadust siiski igaks juhuks kaaluda.  4 otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (täiendatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2018): https://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_eelhindamine.pdf Nimetatud juhendi järgmine on soovituslik. Eelhindamisel tuleb lähtuda KeHJS § 33 lg 4 ja 5 toodud kriteeriumitest. KSH vajaduse otsustamise juures tuleb, lisaks eelhinnangule, arvestada ka asjaomaste asutuste (kindlasti Keskkonnaamet, Nurme DP puhul ka Transpordiamet) seisukohtadega. Eelhinnang ei eelda üldjuhul eraldi uuringute läbiviimist ehk teisisõnu - hinnang antakse olemasoleva teabe alusel. KSH vajaduse otsustab Rapla Vallavalitsus, tavaliselt tehakse vastav otsus koos DP algatamisega. EELHINNANG Arvestades KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriume, on kaalutud Nurme DP-ga kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning selgitatud lõppjärelduseni jõudmist. Arusaadavuse huvides on esmalt toodud vastav kriteerium, millele järgneb selgitus. Vajalik on silmas pidada, et KeHJS-is toodud kriteeriumid on üsna üldised ja kõik neist ei pruugi konkreetse planeeringu puhul olla asjakohased. 1. Missugusel määral loob DP aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest. DP-ga määratakse ehitusõigus ja krundi kasutamise tingimused. Kavandatud tegevus – metallitöötlemise väikeettevõtte rajamine seni kasutuseta maatulundusmaa asemel – arvestab kohalike keskkonnatingimustega ja eelkõige Tallinn-Rapla maantee rekonstrueerimisega, mille järel jääks Nurme kinnistu poolsaarena liiklusteede vahele. Selline perspektiiv võib sobida maanteele orienteeritud või siis autoliiklusest mitte häiritud tegevustele. Planeeringus on arvestatud kõiki kehtivaid kitsendusi (elektriliinid, maantee(de) kaitsevöönd) ning tulevikuperspektiivi seoses Tallinn-Rapla maanteega. Ehitusgeoloogilised ja keskkonnakaitselised tingimused ettevõtte rajamiseks on pigem soodsad (ala ei kannata liigniiskuse käes, lubjakivi katab u 1,5 m paksune moreen), ettevõtte ei pea oma tegevuseks taotlema keskkonnalubasid ning eeldatav koormus keskkonnale jääb kinnistu piiresse. Lähiala elanikkond ei saa mõjutatud, küll võib töökohtade (kuni 5) lisandumisel olla positiivne sotsiaalmajanduslik mõju. Vastuolu üldplaneeringu(te)ga, kus ala on kirjeldatud kui põllumajanduslikku, ei ole sisuline vaid pigem formaalne. Tootmismaa leiab üldplaneeringutes tähistamist enamasti olemasolevate ettevõtete juures, harvemini perspektiivsetel aladel. Muutuv keskkond, antud piirkonnas eelkõige uue maantee ehitus, tekitab paratamatult uusi perspektiive ettevõtluse paiknemisele. Karjatamine või mõne kultuuri kasvatamine liiklusest ümbritsetud 1,5 ha suurusel maalapil ei näi perspektiivne.  5 Ettevõte hakkab kasutama olemasolevat (Pae kinnistule viivat) teed, edaspidi ka Transpordiameti kavandatud kogujateed - seega pole, vähemalt kaugemas perspektiivis ette näha, et ettevõttega seonduvalt lisanduv liiklus (u 20 sõitu ööpäevas) mõjutaks kuidagi üldist liiklusohtust piirkonnas. Omaette küsimus on veevarustus ja kanalisatsioon. Hajaasustuse piirkonnas on igasuguse arendustegevuse eelduseks oma puurkaevu ja omapuhasti ehitamine. Veeloa vajadust (n põhjavee võtmine puurkaevust rohkem kui 10 m3/ööpäevas) ei ole ette näha, vett kasutataks tööstuses minimaalselt, tegemist oleks valdavalt olmes (pesemine, WC, söömine) kasutatava veega, mille vajadust saab prognoosida suurusjärku 5-10 m3/kuus. Tööstusliku reovee tekkimist ei ole ette näha. Detailplaneeringu elluviimine sõltub maaomaniku võimalustest, olulisel määral ka riigimaantee ehituse kulgemisest. Paralleelsete töödena on kindlasti võimalik üht-teist kõikide jaoks soodsamalt korraldada. 2. Missugusel määral mõjutab DP teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit. Kehtivat Rapla valla üldplaneeringut mõjutab DP vaid planeeritava kinnistu ulatuses (1,6 ha). Väikeettevõtte kinnistu piiriülest mõju saab lugeda ebaoluliseks, võimalik on pigem sünergia tekkimine naabruses (endine Röa kõrts) tegutseva (fassaadi)kivilaoga (EREX OÜ). Võime siinkohal (tagantjärele) oletada, et kui kehtiva ÜP koostamise ajal (enne 2011) oleks tehtud ettepanek Nurme kinnistu tähistada perspektiivse TT (tootmishoonete) alana, poleks see kellelegi probleeme tekitanud ning ÜP maakasutuse kaart oleks antud kohas saanud teise märgistuse. Täna poleks seetõttu vaja ka KSH vajadust eraldi kaaluda. Kokkuvõttes: ÜP kavandatav muudatus ei ole antud asukohas kuigi põhimõtteline (sisuline). Siinkohal võib soovitada Nurme TT kajastamist koostatavas ÜP-s. Maakonnaplaneeringuga puutub Nurme DP-l, juba oma mastaabist tulenevalt, otsene puutumus. Maakonnaplaneeringus jääb Nurme planeeringuala rohevõrgustiku koosseisu, koostatav Rapla valla ÜP on selles kohas aga rohevõrgustikku korrigeerinud (arvestades ka lisandunud teavet Rail Baltica ökoduktide ja maanteede ehituse alal) ning Nurme kinnistu jääb selle kohaselt väljapoole rohevõrgustikku. Kui Nurme ka oleks jätkuvalt kõrgema planeeringuga määratud rohevõrgustiku koosseisus, siis arvestades perspektiivset situatsiooni, kus kinnistu on kolmest küljest piiratud riigimaanteega, poleks selline rohevõrgustik sisuliselt toimiv, sõltumata sellest, mida tehakse Nurme kinnistul. 3. DP asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.  6 Detailplaneeringu asjakohasus (vajadus) tuleneb eelkõige planeeringuala tänasest (eriti aga perspektiivsest) paiknemisest transiitliikluse koridoris. Võib küsida, milline oleks siis alternatiivne võimalus Nurme jaoks? Maatulundusmaa oludes tuleks alustada kas karjapidamise või mõne kultuuri kasvatamisega, või siis istutada alale mets? Päikesepark (nagu see on naabruses)? Viimane eeldab energia kohapeal kasutamist, seega ettevõtlust. Olukorras, kus 1,6 ha suurust ala hakkab kolmest küljest piirama sõidutee, pole eelnimetatud tõsiseks valikuks. Eriti kui koht on metallitööstuse väikeettevõttele soodne. 4. DP elluviimisega seotud keskkonnaaspektid. Keskkonnaaspektid, mis kaasnevad Nurme kinnistu DP-ga, on järgmised: 4.1. Maahõive Ehitustegevusega kaasnev otsene maahõive (hooned, juurdepääsutee, parkla) hõlmab umbes poole olemasoleva kinnistu pindalast. Kui arvestada kavandatavat maantee rekonstrueerimist, väheneks Nurme kinnistu pindala põhimaantee laienduse ja uue kogujatee ehitamise võrra umbes 10%, kusjuures kinnistu tuleks jagada kaheks eraldi osaks. Kavandatav metallitöötlemise ettevõte kasutaks seejärel moodustatavat suuremat kinnistut (umbes 1 ha). Kahjuliku välismõjuta tootmise kõrval oleks sellisele krundile alternatiivset kasutust raske leida. 4.2. Põhjavee kaitse Teatud oht põhjaveele lähtub igasugusest reovee immutamisest. Kuna ettevõttes on veekasutus seotud vaid olmeveega, tööstusega seotus reovett ei teki ja üldkogused on väikesed (võrreldav 1-2 kodumajapidamise reoveega), on risk põhjaveele väike. Lähtudes ametlikust põhjavee loodusliku kaitstuse kaardist (Eesti Geoloogiateenistus) on piirkonna põhjavesi kaitseta. Sellises olukorras on reovee pinnasesse immutamisel vajalik järgida Vabariigi Valitsuse reovee määruse (nr 61, vastu võetud 8. november 2019) nõudeid ehk siis: kuni 10 m3 heitvee immutamisel pinnasesse peab eelnema bioloogiline puhastamine (omapuhasti). Põhjavee vähese kaitstuse piirkonnas tingib vett hästi läbilaskva moreenikihi (1-2 m) olemasolu, samas on moreen ka hea looduslik filter võimalike reostusjuhtumite korral. Imbväljaku kavandatav asukoht jääb rekonstrueeritava põhimaantee naabrusesse, seega (arvestades maanteelt pinnasesse juhitavat osaliselt reostunud sademetevett) võib väita, et reovee immutamiseks on puhasti asukoht sobiv. 4.3. Sotsiaalne mõju Röa külas valdab hajaasustus, Üksikud elamud Seli teeristi lähistel jäävad piisavalt kaugele, et kavandatav ettevõtlus neid tõsiselt häiriks. Kordi suurem häiring on kindlasti kasvav liiklus Tallinn-Rapla maanteel. Ettevõtlusega kaasnevad töökohad, miks mitte ka kohalikele elanikele. Valla maksubaas kasvab. Ettevõtte toodang (katused ja tarvikud) võib leida kasutust ka lähipiirkonnas, seegi on positiivne mõju. Nurme kinnistu, suuresti tänu asukohale ja rohumaa tüüpi kõlvikule, ei ole olnud huvipakkuv koriluse, looduses viibimise jms seisukohast.  7 5. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju. Seos Euroopa Liidu õigusega. Nurme DP puhul on mõju keskkonnale eeldatavasti tagasihoidlik. Keskkonnalubade taotlemise vajadus puudub, kavandatav ettevõte ei kasuta kemikaale, ei põhjusta mürahäiringuid, ei tekita olulist liiklust. Keskkonnamõju kestus, sagedus, pöörduvus, piiriülesus ja kumulatiivsus ei ole antud planeeringus kriteeriumitena asjakohased. Seos EL õigusaktide juurutamisega puudub. Planeering lähtub Eesti seadustest, mis on EL õigusaktidega ühtlustatud. 6. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus. Igasugune ehitustegevus (ja sellele järgnev ettevõtte käivitamine, käigushoidmine) sisaldab teatud riske, need puudutavad antud juhul eelkõige ettevõtet ennast (töökoha ohutus). Mõju naabruskonnale puudub. Detailplaneeringule tuleb nii või teisiti saada Päästeameti kooskõlastus, puurkaevu kasutusloa juures on vajalik veeanalüüsi olemasolu. 7. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond. Detailplaneeringu elluviimisega (ehitamine, ettevõtte tegevus) kaasnev mõju jääb valdavalt Nurme kinnistu piiresse. Elanikke naabruses ei häirita, EREX OÜ ladu võib uue naabri tulemisest pigem võita. 8. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus. Need nimetatud aspektid, mida KSH eelhinnangus tuleb kaaluda, väljenduvad Nurme planeeringualal väga tagasihoidlikult. Alal ja lähikonnas puuduvad kõik vähegi arvestatavad, st planeeringutes arvesse võetavad „väärtused“. Oluline on arvestada kaitsmata põhjaveega. 9. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku alale. Nimetatud mõju puudub. Lähim kaitstav loodusobjekt, ühtlasi lähim Natura 2000 võrgustiku ala – Rabivere maastikukaitseala/loodusala – jääb linnulennult 800 meetri kaugusele, teisele poole raudteed. Tegemist on eelkõige koosluste ja liikide kaitseks moodustatud kaitsealaga, mida  8 selliselt distantsilt mõjutada pole võimalik. Planeeringualal ega selle lähikonnas ei ole teada kaitsealuseid liike. KOKKUVÕTE Arvestades Nurme DP-ga kavandatud tegevuse iseloomu, kohapealseid keskkonnatingimusi, kehtivaid ja pooleliolevaid kavasid-planeeringuid, naabruskonda, ning kaaludes arendustegevusega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju saab väita, et tõenäosus olulise mõju esinemiseks puudub, KSH algatamise vajadust ei ole ette näha. Andres Tõnisson 1. mai 2023 keskkonnaekspert, tel 553 2515 [email protected] /allkiri digitaalselt/