Väike-Maarja valla üldplaneeringust

Väike-Maarja Vallavalitsus Teie 20.04.2022 nr 7-1/11-231 [email protected] Pikk tn 7 Meie 17.05.2022 nr 7.2-1/22/8635-2 46202, Lääne-Viru maakond, Väike- Maarja vald, Väike-Maarja alevik Väike-Maarja valla üldplaneeringu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Väike-Maarja valla üldplaneeringu põhilahenduse (edaspidi planeering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelnõu, mis on algatatud Väike-Maarja Vallavolikogu 15.10.2018 otsusega nr 28. Maanteeamet Transpordiameti õiguseellasena on edastanud ettepanekud (edaspidi ettepanekud) Väike-Maarja valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsusele 11.02.2020 kirjaga nr 15-2/20/4706-3. Lennuamet Transpordiameti õiguseellasena on edastanud ettepanekud Väike-Maarja valla üldplaneeringu lähteseisukohade ja KSH väljatöötamise kavatsusele 03.02.2020 kirjaga nr 4.6- 8/20/278-2. Oleme tutvunud planeeringu ja KSH materjalidega ning edastasime oma kommentaarid 18.11.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/23542-2. Kooskõlastamiseks esitatud planeeringu materjalides on valdavalt arvestatud meie ettepanekute ja täiendavate kommentaaridega. Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Väike- Maarja valla üldplaneeringu tingimusel, et planeeringu seletuskirja täiendatakse järgmiselt. 1. Lisada planeeringu seletuskirja sobivasse kohta meie ettepanekute p 3.3. /Väljavõtte algus/ Rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H=tuuliku masti kõrgus ja D=rootori e tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 sõiduki ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikud teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+0,5D). /Väljavõtte lõpp/ Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  Selgitus: Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest (ning aja jooksul muutuvatest tuulikute parameetritest) soovime, et kindla vahemaa määramise asemel (vt planeeringu seletuskiri p 5.2.8.1 „Tuuleenergia“ alapeatükk „Tuuleenergia tootmiseks välistatud alad“) kasutatakse planeeringus ülaltoodud valemit ning eemaldatakse planeeringu seletuskirja punkti 5.2.8.1 tingimus („riigiteele lähemal kui 300 m“). Tegime kontrollarvutuse tüüpiliste elektrituulikute parameetrite järgi ning oleme seisukohal, et väljapakutud sõnastuses pole elektrituulikutest tulenevad negatiivsed mõjud liiklusele (eelkõige tuuliku labadelt lenduv jää) piisavalt leevendatud. 2. Korrigeerida planeeringu seletuskirja p 5.2.4 „Sademeveekanalisatsioon“ alapeatükki „Tingimused sademevee ärajuhtimiseks“ vastaval meie ettepanekute p 3.6. Hetkel käsitletakse planeeringu seletuskirjas sademevee juhtimist riigitee kraavidesse järgmiselt: Sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on lubatud, kui esmalt on täidetud riigitee kraavide põhifunktsioon ehk riigitee teenindamine. Sademevee juhtimise võimalikkuse väljaselgitamiseks teha koostööd Transpordiametiga. Palume nimetatud lause asendada väljavõttega meie ettepanekute punktist 3.6: Arendusalade sademevee juhtimine riigitee kraavidesse ei ole üldjuhul lubatud. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga. Selgitus: Riigitee koosseisu kuuluvad kraavid ei ole maaparandussüsteemi osa ning on mõeldud eelkõige riigitee muldkeha niiskusrežiimi tagamiseks. Me ei pea õigeks kehtestada üldplaneeringuga positiivses sõnastuses üldist tingimust, kui nõusoleku saamine teeomanikult on erandlik ja eeldab väheolulise mõju tõendamist. Meie pakutud sõnastus ei tõsta huvitatud isiku ootusi ja suunab teda alternatiivide puudumisel varakult koostööle, samal ajal kui Teie sõnastuse puhul pole välistatud, et isik pöördub meie poole valmis projekti kooskõlastamiseks. Paraku tuleb meie töös iganädalaselt ette sarnaseid olukordi, kus arendaja väidab, et sademevee juhtimine riigitee kraavidesse vms on planeeringu/ projekteerimistingimuste järgi lubatud ega pea oluliseks puuduseks seda, kui täiendavad eeldused on jäänud täitmata. 3. Lisada planeeringu seletuskirja sobivasse kohta väljavõte meie ettepanekute p 3.6 või vähemalt sealt viimane lause: Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt puudub selleks vajadus. Selgitus: Ka Eesti mõistes suurematele arendajatele tuleb märkimisväärselt tihti halva üllatusena, et Transpordiameti töö aluseks on riiklik teehoiukava ning selle väliste objektide jaoks puuduvad meil ressursid (projektijuhid, eelarve) ning sageli ka õiguslik motivatsioon (PlanS § 131 lõige 1). Kogu punkti 3.6 või märgitud lause lisamine seletuskirja kannaks arendajate laialdasema teavitamise eesmärki. 4. Täpsustada planeeringu seletuskirja ptk 3 „Maakasutus ja ehitustingimused“ alapeatükki „Üldised ehitustingimused“ vastavalt meie ettepanekute punktile 3.7. Hetkel käsitletakse planeeringu seletuskirjas tehnovõrkude kavandamist järgmiselt: Tehnovõrkude kavandamisel eelistada nende paiknemist sõidutee kaitsevööndis, kui objekt ja selle kaitsevöönd sinna mahuvad. See eeldab igakordset eraldi hindamist. Täpsema asukoha väljaselgitamiseks riigitee kaitsevööndis teha koostööd Transpordiametiga. 2 (3)  Selgitus: Tegime ettepaneku vältida üldplaneeringus põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Planeeringuga suunatakse aga tehnovõrkude kavandamist riigitee kaitsevööndisse. Vastavalt ehitusseadustiku § 71 lg 2 ja lg 3 arvestatakse riigitee kaitsevööndi ulatust alates riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast, mis tähendab, et hetkel lubatakse planeeringuga kavandada tehnovõrke ka riigitee alusele maale ning riigitee muldkeha sisse. Meil ei ole vastuväiteid tehnovõrkude kavandamisele riigitee kaitsevööndisse, kuid tehnovõrkude rajamist riigitee alusele maale saame lubada ainult asukoha- (riigitee ääres on tehnovõrgu rajamiseks piisavalt ruumi) ja lahenduspõhiselt (tehnovõrgu rajamisega ei seata olulisi kitsendusi riigitee plaanikohasele laiendamisele, korrashoiule vms). Palume korrigeerida planeeringu käsitlust tehnovõrkude kavandamisest riigitee kaitsevööndisse. Planeeringu KSH aruande eelnõus soovitame punktis 9.12.3. „Sademevee ärajuhtimine“ täiendada lauset: „Kui sademevett juhitakse ära reostunud aladelt (nt tootmisalade territooriumid, bensiinijaamad, suured kõvakattega parklad), tuleb raskemetallid ja muud ohtlikud osakesed keskkonnareostuse vältimiseks kokku koguda.“ loetledes ka viisid (liiva- ja õlipüüdurid, settebasseinid jm) selle elluviimiseks. Oleme valmis täiendavalt selgitama kooskõlastamise märkusi. Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile [email protected] riigitee kaitsevööndite ulatuse kiht digitaalsel (.dwg vms) kujul, mille edastame Maa-ametile täiendatud andmetega kitsenduste kaardi otstarbeks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus Tuuli Tsahkna 58073001, [email protected] 3 (3)  Väike-Maarja Vallavalitsus Teie 11.10.2022 [email protected] Pikk tn 7 Meie 14.11.2022 nr 7.2-1/22/8635-4 46202, Lääne-Viru maakond, Väike- Maarja vald, Väike-Maarja alevik Väike-Maarja valla üldplaneeringu kooskõlastamata jätmine Olete esitanud meile korduvaks kooskõlastamiseks Väike-Maarja valla üldplaneeringu põhilahenduse (edaspidi planeering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu, mis on algatatud Väike-Maarja Vallavolikogu 15.10.2018 otsusega nr 28. Planeeringu korduva kooskõlastuse põhjuseks on planeeringulahenduse muutus Ebavere küla ja Äntu Valgejärve vahelise jalg- ja kergtee osas. Oleme kooskõlastanud Väike-Maarja valla üldplaneeringu märkustega 17.05.2022 kirjaga nr 7.2- 1/22/8635-2 (edaspidi kooskõlastus). Oleme tutvunud planeeringu ja KSH täiendatud materjalidega ning meil ei ole vastuväiteid planeeringulahendusele Ebavere küla ja Äntu Valgejärve vahelise jalg- ja kergtee osas. Muuhulgas edastasite meile ka Väike-Maarja valla üldplaneeringu ja kesskonnamõju strateegilise hindamise koostöö tabeli seisuga 10.10.2022 (edaspidi koostöö tabel). Võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel. 1. Meie kooskõlastuse punktis 1 palusime lisada planeeringu seletuskirja sobivasse kohta järgmise väljavõtte. Rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H=tuuliku masti kõrgus ja D=rootori e tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 sõiduki ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikud teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+0,5D). Koostöö tabelis olete märkinud meie tingimuse mittearvestatuks ning olete põhjendanud oma otsust järgnevalt. Tuuleenergeetika tootmiseks sobilike alade leidmisel olete ruumianalüüsis kasutanud Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  riigiteede puhul 300 m puhvervööndit, mis on ÜP täpsusastmes piisav. Konkreetse väljatoodud valemi kasutamine on seotud konkreetse elektrituuliku paigutamisega, mis on täpsemate planeeringute ülesanne. Antud valemi alusel ei ole võimalik leida perspektiivseid tuuleenergeetika alasid, sest puudub teadmine konkreetse tuuliku parameetrite osas. Antud valemite rakendamine on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus, mille kohustus on ÜP-ga määratletud. DP etapile rakendub järgmine ÜP seletuskirjas toodud tingimus: „Tuuliku kaugus taristu suurtest elementidest (kõrgepingeliinid, riigimaanteed, raudtee, sidemastid) peab olema vähemalt võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast+laba pikkus). Erisuste lubamine toimub taristu omaniku või valdaja nõusolekul. Nõustume, et planeeringu seletuskirja sisse viidud lahendus võimaldab rakendada meie poolt välja toodud valemit detailplaneeringu menetluse etapis. Jääme siiski seisukohale, et meie poolt planeeringu koostamise lähteseisukohtades ning planeeringu kooskõlastuse tingimustes välja toodud valemi lisamine üldplaneeringusse on kooskõlas üldplaneeringu täpsusastmega, andes arendajatele juba eos indikatsiooni võimalike tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade väljaselgitamiseks. Vajalik on vältida olukorda, kus huvitatud isikul on õigus taotleda üldplaneeringu kohase detailplaneeringu algatamist katastriüksusele, kus ei ole võimalik meie valemit rakendada. 2. Meie kooskõlastuse punktis 3 palusime lisada planeeringu seletuskirja sobivasse kohta järgmise väljavõtte. Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt puudub selleks vajadus. Selgitusena lisasime, et meie töö aluseks on riiklik teehoiukava ja selle väliste objektide jaoks puuduvad meil nii ressursid kui sageli ka õiguslik motivatsioon ning antud lause lisamine üldplaneeringu seletuskirja kannab arendajate teavitamise eesmärki. Koostöö tabelis olete märkinud meie tingimuse mittearvestatuks ning olete põhjendanud oma otsust järgnevalt. Ettepanekuga mittearvestatud. Tegemist ei ole üldplaneeringu ja ruumilise planeerimise teemaga. Oleme jätkuvalt seisukohal, et tegemist on ruumilise planeeringu aspektiga, mida meie senisele menetluspraktikale tuginedes on mõistlik käsitleda üldplaneeringus, vältimaks arendajatele põhjendamatute ootuste andmist, mille lahendamisega järgmistes planeeringu etappides ning mille väljaehitamisega arendaja ei ole teadnud arvestada. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale korrigeerimist meile uuesti kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus 2 (3) Tuuli Tsahkna 58073001, [email protected] 3 (3)  Väike-Maarja Vallavalitsus Teie 21.04.2023 nr 7-1/18-17 [email protected] Pikk tn 7 Meie 11.05.2023 nr 7.2-1/23/3624-3 46202, Lääne-Viru maakond, Väike- Maarja vald, Väike-Maarja alevik Väike-Maarja valla üldplaneeringust Olete teavitanud meid 6. märtsist 6. aprillini toimunud Väike-Maarja valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste avalikust arutelust, mis toimub 11.05.2023 kell 17.30 Väike- Maarja raamatukogus. Tulenevalt sellest, et avalik arutelu toimub meile ebasobival ajal, ei ole meil võimalik avalikul arutelul osaleda. Kooskõlastasime Väike-Maarja valla üldplaneeringu märkustega 17.05.2022 kirjaga nr 7.2- 1/22/8635-2, millega edastasime kokku neli ettepanekut planeeringu seletuskirja täpsustamiseks (Lisa 1). Oktoobris 2022 esitasite meile Väike-Maarja valla üldplaneeringu uuesti kooskõlastamiseks, kuna planeeringulahendus muutus Ebavere küla ja Äntu Valgejärve vahelise jalg- ja jalgrattatee osas. Kirjale oli lisatud ka koostöö tabel (seisuga 10.10.2022), kus märkisite, et meie 17.05.2022 kooskõlastamise kirjaga edastatud ettepanekutest on arvestatud ettepanekutega nr 2 ja 4, ning on jäetud arvestamata meie ettepanekutega nr 1 ja 3. Sellest tulenevalt jätsime 14.11.2022 kirjaga nr 7.2-1/22/8635-4 Väike-Maarja valla üldplaneeringu kooskõlastamata (Lisa 2) ning lisasime oma varasematele ettepanekutele täiendavad selgitused meie ettepanekute asjakohasusele. Valla kodulehelt on kättesaadav Väike-Maarja valla üldplaneeringu koostöö tabel (seisuga 05.05.2023), kus on välja toodud, et jätkuvalt pole arvestatud meie 14.11.2022 kirjaga nr 7.2- 1/22/8635-4 edastatud ettepanekute ja põhjendustega, ning sellest tulenevalt on 09.02.2023 Väike- Maarja Vallavolikogu poolt otsusega nr 48 vastu võetud Väike-Maarja valla üldplaneering meie poolt kooskõlastamata. Selgitame, et elektrituuliku ja avaliku tee minimaalse vahekauguse valem 1,5x(H+D) on välja töötatud soovituslikuna Euroopa tuuleenergia tootjate tellimusel, et välistada rootori labadelt lenduvast jääst tulenev oht liiklejatele. Valem põhineb teaduslikel katsetustel (Wind Energy Production in Cold Climate: Tammelin, Cavaliere, Holttinen, Hannele, Morgan, Seifert, and Säntti, 1997) ja on võetud kasutusele rahvusvaheliselt. Kõnealune valem sisaldub kõikides viimastel aastatel kehtestatud omavalitsuste üldplaneeringutes, kus on käsitletud tuuleparke. Samuti on võetud sisendinfona (Transpordiameti 25.11.2022 kiri nr 7.2-1/22/26139-2) arvesse riiklike maismaa tuulepargi lähtekohtade väljatöötamisel, mille eest vastutab Rahandusministeerium. Teie kooskõlastuste tabeli kommentaar „ei arvesta“ ei ole piisav, et teha üleriigilises praktikas erandit. Oleme 14.11.2022 kirjas kirjeldanud, et vajalik on „vältida olukorda, kus huvitatud isikul on õigus Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 taotleda üldplaneeringu kohase detailplaneeringu algatamist katastriüksusele, kus ei ole võimalik meie valemit rakendada“. Oleme menetlustoimingutes korduvalt puutunud kokku nördinud arendajatega, kellel on olnud õigustatud ootus detailplaneeringu algatamiseks või projekteerimistingimuste taotlemiseks üldplaneeringu alusel, samal ajal kui üldplaneeringus või muudes õigusaktides seatud teisi kaalukaid tingimusi ei ole olnud võimalik antud kinnisasjal täita. Eeldatavalt kaebab huvitatud isik kõige värskemas juhtumis kohtusse Häädemeeste Vallavalitsuse, kes on algatanud detailplaneeringu tankla-teenindusjaama rajamiseks riigitee nr 4 teemaplaneeringu tee- ja teekaitsevööndi ning trassikoridori alale. Kirjeldatud juhtumil on katastriüksus kaetud ca 75% ulatuses teeomaniku kaalutlusõiguseta kitsendusega ehitustegevusele ning ülejäänud ulatuses ei ole võimalik ehitusõigust ellu viia ebamõistlikult väikese pindala tõttu. Vallavalitsuse otsus on meile kaasa toonud ülemäärase halduskoormuse, et selgitada rahandusministeeriumi pädevuses oleva planeeringu kitsendustest kinnipidamise vajadust arendajale ja tema palgatud advokaadile. Näeme Väike-Maarja üldplaneeringust tõusetumas sarnaseid probleeme ja oleme valmis vajadusel üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustama, et saavutada üldplaneeringute tasandil ühetaolised tingimused tuuleparkide rajamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisad: 1. 7.2-1228635-2 17.05.2022 Valjaminev kiri 2. 7.2-1228635-4 14.11.2022 Valjaminev kiri Tuuli Tsahkna 58073001, [email protected] 2 (2)