Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heakskiitmine

HIIUMAA VALD PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS Rahandusministeerium 11.05.2023 nr 8-4./11-37 [email protected] Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heakskiitmine (Lennuki, Hausma k) Võttes aluseks planeerimisseaduse § 142 lg 5 ja § 90 lg 1 esitab Pühalepa Osavalla Valitsus Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu, kuna detailplaneering muudab planeeringualal Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010 otsusega nr 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut. Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavalitsuse 10.03.2021 korraldusega nr 141 „Lennuki detailplaneeringu koostamise algatamine“. Hiiumaa Vallavolikogu otsustas 19.05.2022 otsusega nr 47 jätkata Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamist üldplaneeringut muutvana, kuna selgus vajadus ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks planeeringualal. Sama otsusega jäeti algatamata Lennuki kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine võttes aluseks koostatud eelhinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja Keskkonnaamet 26.04.2022 kirjas nr 6-5/22/6000-2 toodud seisukoha. Lennuki kinnistu detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimus 07.11.-06.12.2022 ja eskiisi avalik arutelu 08.12.2022 kell 13.00. Detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku ajal esitasid Päästeamet, Keskkonnaamet ja üks piirinaaber ettepanekud planeeringulahendusele. Esitatud ettepanekutega detailplaneeringu koostamisel arvestatakse. Eskiisi avalikul arutelule ei saabunud ühtegi huvitatud isikut ning uusi ettepanekuid ei esitatud. Hiiumaa Vallavolikogu 16.03.2023 otsusega nr 105 „Hausma küla Lennuki detailplaneeringu vastuvõtmine“ võttis Hiiumaa Vallavolikogu vastu Lennuki kinnistu detailplaneeringu ja kuulutas välja avaliku väljapaneku 10.04.-09.05.2023. Avaliku väljapaneku käigus ei esitatud detailplaneeringu kohta ühtegi ettepanekut ega vastuväidet. Sellest tulenevalt detailplaneeringu avalikku arutelu ei korraldatud. Keskkonnaamet on 25.04.2023 kirjaga nr 7-13/23/5841-3 „Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu alusel“ andnud nõusoleku Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Hausma külas Lennuki katastriüksusel (katastritunnus 63901:001:0193) Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks Lennuki kinnistu detailplaneeringu alusel. Nõusolek kehtib vaid detailplaneeringu seletuskirjas ja selle joonisel nr 4 „Põhiplaan“ (seisuga 02.02.2023) kavandatud tegevustele ning planeeringulahendusele. Detailplaneering on kooskõlastatud Transpordiameti, Päästeameti, Põllumajandus- ja Toiduameti, Telia Eesti AS-ga ja Elektrilevi OÜ-ga. Detailplaneeringu koostamise menetlusse on lisaks kaasatud Rahandusministeerium, Keskkonnaamet, Maa-amet ja piirnevate ning puudutatud kinnistute omanikud/valdajad: Metsise kinnistu – Virve Kuusemets, Karjamaa kinnistu – Malle Mölder, Otsaõue kinnistu – Tiiu Newlin, Rebase kinnistu – Kaljo Apri ja Margit _____________________________________________________________________________ __ Vallamaja tel: 463 6840 Tempa küla 463 6841 Hiiumaa vald e-post: [email protected] 92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/ Reg nr 77000542 Rebase, Lepa, Hundi ja Karu kinnistud – Priit Kudu, Kähriku kinnistu – Taivo Korol, Metsvaarika kinnistu – Allan Suurkask ja Merle Veeroos, Kadakamarja ja Metsalagendiku kinnistud – Jaan Kuusemets ning Järveääre kinnistu – Siim Saarnak. Nimetatud isikuid on teavitatud detailplaneeringu algatamisest, detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest, eskiisi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ning detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liili Eller osavallavanem Lisad: 1) Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 22-08); 2) Hiiumaa Vallavolikogu 16.03.2023 otsus nr 105 „Hausma küla Lennuki detailplaneeringu vastuvõtmine“; 3) Keskkonnaameti 25.04.2023 kiri nr 7-13/23/5841-3 „Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine Hausma külas asuva Lennuki kinnistute detailplaneeringu alusel”; 4) koopiad ajalehest „Hiiu Leht“ 2 tk; 5) Ametlikes Teadaannetes ilmunud detailplaneeringu algatamise teade; 6) koopia vallalehest „Hiiumaa Teataja“ 2 tk; 7) ekraanitõmmis valla veebilehel ilmunud teatest; 8) Pühalepa Osavalla Valitsuse kiri „Teade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta (Lennuki, Hausma k)“; 9) Pühalepa Osavalla Valitsuse kiri „Teade detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku kohta (Lennuki, Hausma k)“ . Mai Julge 463 6845 [email protected]   Seletuskiri Hiiumaa Valla v alitsuse korralduse „ Hausma küla Lennuki detailplaneeringu vastuvõtmine “ juurde Hiiumaa Vallavolikogu otsusega võetakse vastu Hiiumaa valla s Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneering ( DAGOpen OÜ töö nr 22-08 ) . DETAILPLANEERINGU VASTUVÕTMISE PÕHJENDUSED 1. Olemasolev olukord 1.1 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Hausma külas asuvat Lennuki kinnistut katastritunnusega 63901:001:0193, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 4,22 ha. Kinnistu on hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult koosneb detailplaneeringuala suures osas metsamaast (3,51 ha), vähem on muud maad (0,71 ha). 1.3. Planeeringualale on olemasolev juurdepääs riigimaanteelt (12110 Lennujaama tee). 2. Pühalepa valla keskosa üldplaneering Lennuki kinnistu asub Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010 otsusega nr 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alal . Vastavalt üldplaneeringule asub Lennuki kinnistu detailplaneeringu kohustusega II klassi väärtuslikul maastikul, osaliselt perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal, osaliselt alal, kus maakasutuse sihtotstarbe suhtes planeering ettekirjutusi seni ei tee. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha. 3. Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmise põhjendused Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010 otsusega nr 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut taotledes ranna ehituskeeluvööndi vähendamist planeeritavate hoonestusalade osas. Lennuki kinnistu st mere poole jääva Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga (kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 määrusega nr 37) on osaliselt ranna ehituskeeluvööndit vähendatud ja osaliselt on ehituskeeluvöönd üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud seaduse kohases asukohas. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lg 31 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga, kuid Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud. Käesoleval ajal kehtiva LKS kohaselt loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Seetõttu käesoleval ajal kehtiva seaduse kohaselt ulatub ranna ehituskeeluvöönd rannast ligikaudu 545 m kaugusel, teisel pool riigimaanteed (12110 Lennujaama tee) asuvale Lennuki kinnistule. See selgus Keskkonnaameti vastusest 17.03.2022 tehtud järelpärimisele ( KeA e-kirjad 17.-21.03.2022). Keskkonnaamet on 26.04.2022 kirjas nr 6-5/22/6000-2 seisukohal, et keskkonnatingimustega, sh kaitsealuste liikide ja ranna kaitse eesmärkidega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Arvestades eeltoodut taotletakse Lennuki kinnistule planeeritavate hoonestusalade osas Keskkonnaametilt ranna ehituskeeluvööndi vähendamist. 4. Kehtiv detailplaneering Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud. 5. Detailpalneeringus kavandatu Valminud detailplaneeringu lahendus näeb ette katastriüksuse jagamise neljaks elamukrundiks suurusega 1,00-1,12 ha ja igale krundile hoonestusala määramise kuni 4 hoone (1 üksikelamu ja 3 kõ rvalhoone t ) püstitamiseks maksimaalse ehitisealuse pinnaga 5 00 m² koos olulisemate arhitektuurinõuetega ja tehnovõrkude lahendusega. Detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaani joonisele. 6 . Detailplaneetingu menetlus 6 .1 . detailplaneeringu algatamine Hiiumaa Vallavalitsus algatas 10.03.2021 korraldusega nr 141 Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamise. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada Lennuki kinnistu kuni neljaks elamukrundiks ja määrata kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Detailplaneeringu koostamine on vajalik tulenevalt kehtivast Pühalepa valla keskosa üldplaneeringust, mille kohaselt asub Lennuki kinnistu detailplaneeringu kohustusega II klassi väärtuslikul maastikul ja osaliselt perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal. Pühalepa valla keskosa üldplaneeringuga ei ole ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. 6 .2. k es k konnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Hiiumaa Vallavolikogu otsustas 19.05.2022 otsusega nr 47 jätkata Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamist üldplaneeringut muutvana, kuna selgus vajadus ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks planeeringualal. Sama otsusega jäeti algatamata Lennuki kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine võttes aluseks koostatud eelhinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja Keskkonnaamet 26.04.2022 kirjas nr 6-5/22/6000-2 toodud seisukoha . 6.3. eskiislahenduse avalik väljapanek Lennuki kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus 07.11.-06.12.2022 . Avaliku väljapaneku ajal laekus kolm ettepanekut. Päästeamet juhtis tähelepanu asjaoludele, et katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis, planeeringus ei ole välja toodud tulekustutamiseks vajalikku veevoolu hulka väliskustutuseks ning veevõtukohal peab olema aastaringselt kasutatav tuletõrjehüdrant või muu rajatis, mille kaudu saab pumpade abil kustutusvett. Keskkonnaamet palus joonisel eristada eesvooluna kasutataval kraavil veekaitsevööndit ja maaparandussüsteemi kaitsevööndit, kuna erinevates vööndites kehtivad erinevad piirangud, parandada seletuskirja Kuura lahe piiranguvööndi ulatuse osas ja täiendada detailplaneeringu seletuskirja ptk 1.6. ning lisada tekstis nimetatud erandite hulka ka detailplaneeringu joonisel kajastatud tehnovõrgud ja –rajatised. Priit Kudu palus mitte vähendada Lennuki ja Lepa kinnistute vahelise oja kaldakaitsevööndit. 07.12.22 telefonivestluses kinnitas Priit Kudu, et ettepanekuga soovib ta kraaviäärsel krundil hoonestusala kraavi poole väljaulatuv osa (nn hamba) kaotamist. 08.12.2022 toimus detailplaneeringu avalik arutelu. Avalikul arutelul otsustati nõustuda tehtud ettepanekuga ja viia Päästeameti ja Keskkonnaameti esitatud märkuste ning Priit Kudu ettepaneku alusel muudatused planeeringusse sisse. Avalikul arutelul ei esitatud planeeringulahendusele vastuväiteid ja ettepanekuid. 6. 4 . detailplaneeringu kooskõlastamine Detailplaneering on kooskõlastatud Transpordiameti, Päästeameti , Põllumajandus- ja Toiduameti, Telia Eesti AS-ga ja Elektrilevi OÜ-ga, detailplaneeringu kohta on avaldanud arvamust Keskkonna amet. Rahandusministeerium ei ole 27.12.2022 kirjas nr 15-3/9348-2 pidanud vajalikuks määrata täiendavalt asutusi ja isikuid, kellega Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd ja planeering ka kooskõlastada. Rahandusministeeriumi kirjas toodud tähelepanekutega on planeeringu koostamisel arvestatud. Detailplaneering on saadetud piirnevate maaüksuste omanikele arvamuse avaldamiseks. Ühtegi ettepanekut det ailplaneeringu kohta ei esitatud. 7. Õiguslikud alused Planeerimisseaduse ( PlanS ) § 124 lg 10 kohaselt on detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. PlanS § 142 lg 1 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Üksnes koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 86 lg-st 1 tulenevalt võtab üldplaneeringu vastu kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega Mõju eelarvele puudub. Eelnõu ja seletuskirja koostaja Mai Julge maaspetsialist 20 .02.2023   Mai 2023 HIIUMAA TEATAJA • 3 Ettevõtete külastused jätkusid Käinas OÜ MaineGrupp juhataja Sander Kopli sõnul on juba projekteeritud Kassari puhkekeskuse laiendus. Foto: Kärolyn Kivistik. Detailplaneeringud Kase maaüksuse detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine Puliste külas Merelaine ja Rannalaine maaüksuste detailplaneeringu algatamine ja KSH algatamata jätmine Hiiessaare külas Hiiejõe kinnistu detailplaneeringu algatamine Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine Käina aleviku keskuse detailplaneeringu kehtestamine Juurdepääsuteede remondiks saab taotleda toetust Vallal sel aastal kavas 25 hanget  Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002 Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 22 - 08 Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 10. märts 2021. a. nr. 141 Huvitatud isik: TIINA VILUMAA Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: .......................................... 2023. a. nr. ......... Detailplaneeringu kehtestamise otsus: .......................................... 2023. a. nr. ......... HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING Hiiumaa vald, Hiiu maakond Vaade Lennuki maaüksusele Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/ Kärdla, veebruar 2023. a. KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee  2 KÖITE KOOSSEIS 1. SELETUSKIRI 1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4 1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4 1.3 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 7 1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 10 1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed .................................................................................................... 10 1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 10 1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 12 1.8 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 12 1.9 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 14 1.10 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 14 1.11 Maaparandussüsteemi maa-alal ehitustegevuse tingimused ........................................................................... 15 1.12 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 16 1.13 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 17 1.14 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 19 1.15 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 19 2. JOONISED 2.1 Asukoha skeem ................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 22 2.2 Tugiplaan .............................................................................M 1 : 1000 ........................................................... 23 2.3 Kruntimise plaan ................................................................. M 1 : 2000 ........................................................... 24 2.4 Põhiplaani ........................................................................... M 1 : 1000 ........................................................... 25 2.5 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan ................... M 1 : 10 000 ......................................................... 26 3. LISAD 3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 28 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 30 3.3 Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 10. märts 2021. a. nr. 141 „Lennuki detailplaneeringu koostamise algatamine.“ ...................................................................................................................................................... 31 Lisa „Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.“ ...................................... 33 3.4 Põllumajandus- ja Toiduameti kiri 11. veebruar 2021. a. nr. 6.2-1/1480-1 „Lähteseisukohad Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamiseks ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks.“ ..................................................................................................................................... 38 3.5 Transpordiameti kiri 04. märts 2022. a. nr. 7.1-2/21/3443-2 „Seisukohtade väljastamine Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“ ..................................................................................................................... 40 3.6 Hiiumaa Vallavalitsuse 15. märts 2021. a. kodulehe väljavõte „Hausma külas Lennuki kinnistu detailplaneeringu algatamine.“ ........................................................................................................................ 43 3.7 Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsuse kiri 16. märts 2021. a. nr. 8-4./11-5 „Teade detailplaneeringu algatamise kohta (Hausma küla Lennuki).“ ....................................................................................................... 44 3.8 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 19. märts 2021. a. ........................................................... 45 3.9 Elektrilevi OÜ 16. veebruar 2022. a. „Tehnilised tingimused 401691.“ ............................................................ 46 3.10 Keskkonnaameti kiri 26. aprill 2022. a. nr. 6-5/22/6000-2 „Seisukoht Lennuki detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta.“ ......................................................... 48 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Veebruar 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  3 3.11 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 19. mai 2022. a. nr. 47 „Lennuki detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .................................................................................................. 50 Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Lennuki detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. ........................................................................................................... 51 Lisa „Eelhinnang Hiiumaa vallas Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 23. märts 2022. a. ............................................................ 54 3.12 Hiiumaa Vallavalitsuse 25. mai 2022. a. kodulehe väljavõte „Hausma külas Lennuki kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ ........................................... 57 3.13 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 27. mai 2022. a. ............................................................... 58 3.14 Hiiumaa Vallavalitsuse 19. oktoober 2022. a. kodulehe väljavõte „Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek.“ .................................................................................................... 59 3.15 Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsuse kiri 20. oktoober 2022. a. nr. 8-4./11-11 „Teade detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku kohta.“ .................................................................................................... 60 3.16 Päästeameti kiri 08. november 2022. a. nr. 7.2-3.4/6831-2 „Teade detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku kohta (Lennuki DP).“ ......................................................................................................... 61 3.17 Keskkonnaameti kiri 14. november 2022. a. nr. 6-5/22/6000-5 „Lennuki kinnistu detailplaneeringu eskiislahendusest.“ ........................................................................................................................................... 63 3.18 Hundi kinnistu omaniku arvamuskiri 05. detsember 2022. a. „Vaie Lennuki kinnistu detailplaneeringu eskiislahendusele.“ ........................................................................................................................................... 65 3.19 Hausma küla Lennuki kinnistu detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll 08. detsember 2022. a. .... 66 3.20 Hausma küla Lennuki kinnistu detailplaneeringu eskiisi avalikust arutelust osavõtjate registreerimise leht .. 67 3.21 Pühalepa Osavalla Valitsuse ja Hundi kinnistu omaniku vaheline e-kirjavahetus 09. detsember 2022. a. ....... 68 3.22 Rahandusministeeriumi kiri 27. detsember 2022. a. nr. 15-3/9348-2 „Täiendavate koostöötegijate ja kaastavate määramine Hausma küla Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamisel.“ ................................. 70 3.23 Metsvaarika kinnistu omaniku arvamuskiri 11. jaanuar 2023. a. „8-4./11-22 Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Lennuki, Hausma k).“ ................................................................................................... 73 3.24 Pühalepa Osavalla Valitsuse ja Karjamaa kinnistu omaniku volitatud esindaja vaheline e-kirjavahetus 11. -18. jaanuar 2023. a. ................................................................................................................................... 74 4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI 4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 77 4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 77 5. KOOSKÕLASTUSED 5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 79 5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 80 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Veebruar 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  4 1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Hausma külas asuvat Lennuki maaüksust, katastritunnusega 63901:001:0193, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 4.22 ha ja registriosa nr. 718933. 1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid Planeeringu eesmärgiks on jagada Lennuki maaüksus kuni neljaks elamukrundiks ja määrata kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks., ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut vähendades Lennuki maaüksusel ranna ehituskeeluvööndit. 1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu: 1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.). 3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. august 2014. a., osaliselt 01. jaanuar 2015. a. ja 01. august 2017. a.). 5. Lennundusseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 1999. a.). 6. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10. mai 2004. a.). 7. Maaparandusseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2019. a.). 8. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 9. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. oktoober 2019. a.). 10. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65). 11. Pühalepa valla keskosa üldplaneering (Pühalepa vallavolikogu määrus 27. aprill 2010. a. nr. 60). 12. Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 10. märts 2021. a. nr. 141 „Lennuki detailplaneeringu koostamise algatamine.“ Lisa „Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.“ 13. Transpordiameti kiri 04. märts 2022. a. nr. 7.1-2/21/3443-2 „Seisukohtade väljastamine Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“ 14. Elektrilevi OÜ 16. veebruar 2022. a. „Tehnilised tingimused 401691.“ 15. Keskkonnaameti kiri 26. aprill 2022. a. nr. 6-5/22/6000-2 „Seisukoht Lennuki detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta.“ 16. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 19. mai 2022. a. nr. 47 „Lennuki detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Lennuki detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. Lisa „Eelhinnang Hiiumaa vallas Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 23. märts 2022. a. 17. Geodeesia AP OÜ poolt 14. mai 2021. a. koostatud "Lennuki kinnistu" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 1000, töö nr. AP21_055. 18. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  5 1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, august 2022) Lennuki maaüksus asub Hausma külas riigitee 12110 Lennujaama tee kõrval, Kärdla lennujaama lähedasel maa-alal. Maaüksus piirneb põhjakirdest Karu maaüksusega (tunnus 63901:001:0706, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 0.76 ha), kirdest Hundi maaüksusega (tunnus 63901:001:0707, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 0.95 ha), idast Rebase maaüksusega (tunnus 63901:001:0708, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 0.65 ha), kagust ja lõunast Karjamaa maaüksusega (tunnus 63901:001:1660, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 12.37 ha), edelast Metsise maaüksusega (tunnus 20501:001:0231, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1.05 ha) ja loodest 12110 Lennujaama tee maaüksusega (tunnus 63901:001:4440, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 3.22 ha). Maa-ameti andmetel on Lennuki maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: metsamaa 3.51 ha ja muu maa 0.71 ha. Lennuki maaüksus on hoonestamata, piirnevad Karu, Hundi, Rebase, Metsvaarika ja Järveääre maaüksused on hoonestatud. Lennuki maaüksus jääb alale, kuhu on kirde poolsele maaüksusele kehtestatud „Lepa kinnistu detailplaneering“, mis on koostatud toonase Lepa maaüksuse (katastritunnus 63901:001:0155) kohta ning planeeringuga nähti ette olemasoleva maaüksuse jagamine neljaks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks. Kõigile maaüksustele määrati hoonestusala ja ehitusõigus kolme hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kokku 250 m². Edela poolsele maaüksusele on kehtestatud „Piloodi katastriüksuse detailplaneering“, mis on koostatud toonase Piloodi maaüksuse (katastritunnus 63901:001:0194) kohta ning planeeringuga nähti ette olemasoleva maaüksuse jagamine neljaks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks. Kõigile maaüksustele määrati hoonestusala ja ehitusõigus kolme hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kokku 500 m². Loode poolsele maaüksusele, teisel pool riigiteed, on kehtestatud „Kura kinnistu detailplaneering“, mis on koostatud toonase Kura maaüksuse (katastritunnus 63901:001:3130) kohta ning planeeringuga nähti ette olemasoleva maaüksuse jagamine kuueks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks. Kõigile maaüksustele määrati hoonestusala ja ehitusõigus kolme hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kokku 350 m². Pärast detailplaneeringute kehtestamist Lepa maaüksus jagati ning maa-alale on moodustatud neli maaüksust: Karu, Hundi, Rebase ja Kähriku. Nendest 3 maaüksust on hoonestatud ja välja on ehitatud ka detailplaneeringuga kavandatud tee ja tehnovõrgud. Piloodi maaüksus jagati ning maa-alale on moodustatud neli maaüksust: Kuldnoka, Kaku, Kure ja Metsise. Muus osas ei ole detailplaneeringut realiseeritud. Kura maaüksus jagati ning maa-alale on moodustatud kuus maaüksust: Kasteheina, Metsmaasika, Metsvaarika, Kadakamarja, Metsalagendiku ja Järveääre. Nendest 3 maaüksust on hoonestatud ja osaliselt on välja ehitatud detailplaneeringuga kavandatud teed ja tehnovõrgud. Planeeringualal asub osaliselt Kärdla lennuvälja lähiümbruse kaitsevööndis ja lennuvälja piirangupindadega kaetud alal. Maaüksuse planeerimisel ei tohi minna vastuollu Lennundusseaduse § 352 „Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused“. Hoonete ega ehitustehnika kõrgus ei tohi ületada 35 m maapinnast. Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad Lennuki maaüksusel kitsendusi: geoloogiline uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine, tunnus U1073), Lennuki:(Hiiu) elektri alajaam ja elektripaigaldise kaitsevöönd (tunnus M165546205), 138614LK (Metsvaarika MÜ) elektrimaakaabelliin ja elektripaigaldise kaitsevöönd (tunnus MKL165564156), DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  6 VÄRSSO:KRD elektrimaakaabelliin ja elektripaigaldise kaitsevöönd (tunnus KKL2082294), 40609JK elektrimaakaabelliin ja elektripaigaldise kaitsevöönd (tunnus MKL165564148), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Orchis militaris (hall käpp) (tunnus KLO9304095), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) (tunnus KLO9304388), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip) (tunnus KLO9304456), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) (tunnus KLO9304459), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: Iris sibirica (siberi võhumõõk) (tunnus KLO9304572), avalikult kasutatava tee kaitsevöönd nr. 12110, Kärdla lennuvälja kaitsevöönd (id 3373334), ranna või kalda veekaitsevöönd (id 6685135), ranna või kalda piiranguvöönd (id 6404961), ranna või kalda ehituskeeluvöönd (id 6404962), maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² eesvoolu kaitsevöönd (id 6430286), maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² ranna või kalda veekaitsevöönd (id 6430287), geodeetilised märgid nr. 108 ja geodeetilise märgi kaitsevöönd (id 6216627). Kaitsevööndites teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada vastavate ametiasutustega. Maaüksusega piirnev Ussisoo peakraav on maaparandussüsteemide registri ja maaparandusseaduse järgi maaparandussüsteemi osa ehk maaparandusehitise eesvool. Planeeringualal ei asu kaitse- ega hoiualal, samuti ei kuulu Natura 2000 võrgustiku aladele. Lähim kaitseala (Väinamere hoiuala (Hiiu), registikood KLO2000340) asub ca 1,35 km kaugusel kirdes Hiiessaare küla suunal, mille tõttu eeldatav mõju kaitsealale puudub. Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega. Keskkonnaregistri andmetel on alal tõenäosus viie III kaitsekategooria taimeliigi (hall käpp, tumepunane neiuvaip, rohekas käokeel, harilik käoraamat, siberi võhumõõk) esinemiseks. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeringuala „Paluküla” II klassi väärtuslikul maastikul, kus tuleb järgida seal kehtivaid maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldiseid kasutustingimusi ja üldiseid hooldussoovitusi. Planeeringuala piirneb lõuna poolt Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgse rohelise võrgustiku tuumalaga. Lennuki maaüksus asub Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav maaüksus Hausma külas detailplaneeringu koostamise kohustusegaa alal, kus üldplaneeringu järgi maa-ala juhtotstarve on perspektiivne pere- ja ridaelamu maa. Koostatud detailplaneeringu kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lg 5 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. 1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal 1.2.3.1 Kehtivad piirangud: - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Paluküla (II klass) väärtuslik maastik; - Ranna veekaitsevöönd (ulatus Läänemere rannal 20 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest); - Kalda veekaitsevöönd (ulatus peakraavidel valgalaga alla 10 km² ulatus on 1 m süvendi servast); - Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd (avatud eesvoolul valgalaga alla 10 km² ulatus kalda servast 12 m); - Ranna piiranguvöönd (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest); - Ranna ehituskeeluvöönd (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest); - III kategooria kaitsealused liigid: Orchis militaris (hall käpp) (tunnus KLO9304095); - III kategooria kaitsealused liigid: Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) (tunnus KLO9304388); - III kategooria kaitsealused liigid: Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip) (tunnus KLO9304456); - III kategooria kaitsealused liigid: Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) (tunnus KLO9304459); - III kategooria kaitsealused liigid: Iris sibirica (siberi võhumõõk) (tunnus KLO9304572); - Maantee kaitsevööndi piir (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m); - Kärdla lennuvälja kaitsevöönd (id 3373334); - Lennuki:(Hiiu) elektri alajaam (alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest); - 10 kV maakaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); - 0,4 kV maakaabelliin (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m); - Geodeetiline märk nr. 108 (kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest). 1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused: 1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Arendusega ei tohi minna vastuollu Lennundusseaduse § 352 „Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused“. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  7 5. Juurdepääsuks Positsioon 1 krundile ning Karjamaa ja Otsaõue maaüksustele on Positsioon 2 krundile planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Positsioon 1 krundi ning Karjamaa ja Otsaõue maaüksuste kasuks. 6. Juurdepääsuks Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntidele on Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide piirile planeeritud teele juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide kasuks. 7. Maaüksuse lähiala rannal ja kaldal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34-42) ja maaüksuste sihtotstarvetest. 8. Paluküla (II klass) väärtuslikul maastikul kehtivad Hiiu maakonnaplaneering 2030+ sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja hooldussoovitused. 9. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 10. Maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 11. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust, projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest. 1.3 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Pühalepa Vallavolikogu 27. aprill 2010. a. otsusega nr. 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringust, kus nimetatud maaüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega II klassi väärtuslikul maastikul, osaliselt perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal, osaliselt juhtotstarbeta maa-alal. Samuti on lähtutud Pühalepa Vallavolikogu 16. detsember 2003. a. otsusega nr. 37 kehtestatud Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneering, mille ranna ja kalda kaitse piirangud ulatuvad Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alale. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaani joonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada planeeritud neljale krundile ühe üksikelamu ja kuni kolme kõrvalhoone rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist, lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhiplaanile muudatused sisse üldplaneeringusse. Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on asustus hõre ja püsielanikkond paikneb põhiliselt külade teeäärsetel aladel. Püsielanikkond on suhteliselt väike, kuid maaomanikke on mitu korda rohkem. Paljud neist on avaldanud soovi rajada oma maatükile uus elamu või suvemaja. Valla planeeritava osa külade territoriaalne jaotus on äärmiselt ebaühtlane. Ebaühtlane on ka külade asustus. Tihedamini asustatud külad planeeritaval alal on Suuremõisa ja Lõpe külad. Hõre ja ebaühtlane asustus teeb keeruliseks piirkonna ühtse planeeringulahenduse koostamise. Põllumaad on haritud Paluküla, Tempa, Hellamaa, Partsi, Harju, Palade, Kukka, Suuremõisa, Viilupi jt. külade ümbruses. Põllumaa haritavus ei oma olulist potentsiaali põllumajanduse arendamiseks, ega metsamaa puidutöötlemise arendamiseks. Küll aga loopealsed vajavad hooldust karjakasvatuse näol. Saavutamaks parimat võimalikku otsust on kaalutletud elamuehituspiirkondade asutamiseks sobivate kohtade eeliseid ja puudusi. Nende optimaalse ja aktsepteeritava vahekorra puhul ongi ala kasutatavaks loetud ning elamuehituseks sobiliku alana reserveeritud. Lisaks on arvestatud juba olemasolevate ja hooajaliste elamupiirkondade, töökohtade, sotsiaal- ning teenindusasutuste paiknemise ja kättesaadavusega. Elamualadena on vallas reserveeritud ka käesolev maa-ala nii Hausma kui Paluküla külas. Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu kohaselt on üldjuhul ranna ehituskeeluvööndi laius 200 m rannajoonest, välja arvatud ranna-alad, kus piki randa kulgev tee eraldab rannad kindla piiriga sisemaast. 01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, siis tuleb Lennuki maaüksusel ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrilt. Detailplaneeringuga planeeritud neljast krundist kaks jäävad osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse ja kaks krunti kogu ulatuses ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis üldjuhul uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  8 Lennuki maaüksuse detailplaneeringu ala jääb osaliselt (ca 3,12 ha ulatuses) Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletavate maa-alade suurus, juurdepääsuteede ja hoonestusalade osas kokku on Lennuki maaüksusel 10770 m². Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletava hoonestusala suurus on Positsioon 1 krundil 100 m², Positsioon 2 krundil 2675 m², Positsioon 3 krundil 3023 m² ja Positsioon 4 krundil 3033 m². Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks jagada Lennuki maaüksus neljaks elamumaa krundiks krundiks, määrata hoonestusalad, elamukruntidele ehitusõigused, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu põhilahendust ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Ehitustegevus ei planeerita kaitsealuste liikide leiukohtadesse ning poollooduslike koosluste elupaigatüüpide maa-alale. Planeeritud uued hoonestusalad ja olemasolev juurdepääsutee jäävad osaliselt ja tervikuna ehituskeeluvööndisse, mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et: • Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Läänemerd ja Kuura lahte ega nende kallast, kuna hoonestusala ja Läänemere vahele jääb ca 583 m laiune ala ning Kuura lahe vahele jääb ca 84 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna ja kalda kaitseks seatud eesmärkide täitmist. • Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega. Alal tõenäosus viie III kaitsekategooria taimeliigi (hall käpp, tumepunane neiuvaip, rohekas käokeel, harilik käoraamat, siberi võhumõõk) esinemiseks. Arvestades, et nimetatud III kaitsekategooria taimeliikide levikualad on antud piirkonnas oluliselt laiemad planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria taimeliikide säilimist selles elupaigas. • Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevaid teid, ehitustegevus toimub osaliselt kehtiva üldplaneeringu järgselt määratud perspektiivne pere- ja ridaelamu maal, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne. • Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Maaüksus ei külgne veekoguga, kus peaks tagama ranna-ala säilimist puutumatuna ning vältima ehitustegevusest. Piirkonna ajalooline hoonestus jääb Maa-ameti Ajaloolised kaardid kaardirakenduse „Katastrikaart 1935-1938“ järgselt planeeringualast nii mere kui sisemaa poole. Ajalooline hoonestus jääb ca 230 m kaugusele mere rannast. • Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal. Looduskaitseseaduse § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega. Keskkonnaregistri andmetel on alal tõenäosus viie III kaitsekategooria taimeliigi (hall käpp, tumepunane neiuvaip, rohekas käokeel, harilik käoraamat, siberi võhumõõk) esinemiseks. Kõik planeeringualale jäävad III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad on keskkonnaregistrisse kantud kunagise taimkattekaardi alusel, st. neid liike võib leiduda selles piirkonnas alal, kus on säilinud liikidele sobivad kasvutingimused. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades, et nimetatud III kaitsekategooria taimeliikide levikualad on antud piirkonnas oluliselt laiemad planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria taimeliikide säilimist selles elupaigas. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  9 Planeeritav maa-ala on valdavalt kaetud metsamaaga, maaüksust läbib keskosas juurdepääsutee. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks planeeritud Positsioon 2 ja Positsioon 4 kruntide hoonestusalad on planeeritud rohumaa alale, kus on vajalik üksikute puude ja kadastiku või võsa raie. Positsioon 1 krundi hoonestusala on vajalik suurem puude rae, aga see jääb enamuses osas ehituskeeluvööndist välja poole. Positsioon 3 krundi hoonestusala on küll planeeritud metsamaa harvemale osale, kuid ehitustegevuse elluviimiseks on vajalik üksikute puude ja kadastiku või võsa raie. Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntide juurdepääsuteed on planeeritud vahetult olemasoleva pinnastee ja rohumaa osale, kus puude ja võsa raie on minimaalne. Samuti on Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide juurdepääsuteed planeeritud rohumaa osale, et vältida puude ja kadastiku või võsa raiet. Hoonete ja juurdepääsutee aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga, suhteliselt lauge tõusuga idast lääne suunas. Maapinna kõrgus maaüksusel on vahemikus 1,5 – 4,5 m. Maapinna kõrgus on planeeritud Positsioon 1 krundi hoonestusalal 3,95 – 4,31 m, Positsioon 2 krundi hoonestusalal 3,53 – 3,96 m, Positsioon 3 krundi hoonestusalal 2,63 – 3,7 m ja Positsioon 4 krundi hoonestusalal 1,30 – 3,65 m. Ranna ehituskeeluvööndisse planeeritud kruntide hoonestusalade paigutamisel on arvestatud maapinna reljeefiga, mis jäävad maaüksuse kõrgemasse ossa. Positsioon 4 krundi hoonestus on valdavas osas planeeritud kõrgemale kui 1,5 m kaldajoone kõrgusväärtusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest planeeritud hoonestusalad on mererannast ja lahekaldast oluliselt kaugemal, võimaldades efektiivselt kasutada rannaäärset maa-ala. Samuti toimib planeeringualaga külgnev riigitee puhvertsoonina. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. Planeeringualal on kõlvikutest määratud metsamaa ja muu maa kõlvikud. Kruntide hoonestusalad on planeeritud metsamaa kõlvikule, Positsioon 2, Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide puhul pigem lagedamale ja hõredamale osale. Hoonestuse püstitamise järgselt tekib õuemaa kõlvik ja eeldatavalt toimuvad muudatused olemasoleva metsamaa kõlviku pindala osas - väheneb maaüksusel metsamaa pind ca 36%. Kuna planeeritav maa-ala on suur, siis ei ole kruntide kõlvikute piiride ja pindalade muutumine vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletavad Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntide hoonestusalad asuvad olemasoleva juurdepääsutee ääres, mida saab kasutada neid laiendades ja rekonstrueerides. Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide hoonestusaladele juurdepääsutee on kavandatud kruntide lagedamale osale. Maaüksusel asuvad olemasolevatest tehnovõrkudest Lennuki(Hiiu) komplektalajaam, 10 kV maakaabelliin ja 0,4 kV maakaabelliin. Uutest tehnovõrkudest on planeeritud 0,4 kV maakaabelliin ja perspektiivne sidetrass, mis on planeeritud kruntide lahedadele aladele ja juurdepääsuteede serva. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rekonstrueerimisel (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu koostamise kohustusega II klassi väärtuslikul maastikul, osaliselt perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal, osaliselt alal, kus maakasutuse juhtotstarbe suhtes üldplaneering ettekirjutusi ei tee. Paluküla küla osa on tänaseks varieeruva asustusega, mis planeeringualal koos sellega piirnevatel maaüksustel varem planeeritud ehitusõigusega on pigem tihedamalt asustatud. Lähimad lahe kaldaga piirnev hoonestatud maaüksus asub ca 15 m kaugusel loode suunal ja mere rannaga piirnev hoonestatud maaüksus ca 585 m kaugusel loode suunal. Suur osa Paluküla küla hoonestatud maaüksustest on koondunud ajalooliselt mõlemale poole riigi- ja kohalikke maanteede ja juurdepääsuteede äärde. Sisemaa pool on vanade talukohtade asukohaks majandavate põllumaade keskmes, eemal naabertaludest. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  10 Lähim lahe kaldaga piirnev hoonestatud maaüksus on Järveääre maaüksus (tunnus 63901:001:1052, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1.51 ha), mille hoonestus asub ca 85 m kaugusel planeeritud Positsioon 3 krundi hoonestusalast loode suunal ning nende vahele jääb riigimaantee ja seda ümbritsevad puud. Sealne hoonestus jääb lahest kaldast ca 29 m kaugusele ja mere rannas ca 564 m kaugusele. Loode suunal mere kaldaga piirnev hoonestatud maaüksus on Matsa maaüksus (tunnus 63901:001:0165, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 16.76 ha), mille hoonestus asub ca 805 m kaugusel planeeritud Positsioon 1 krundi hoonestusalast ning nende vahele jääb looduslik riigimaantee, rohumaa ja metsamaa. Sealne hoonestus jääb mere rannast ca 230 m kaugusele. Piirkonna ajalooline hoonestus on Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide „Katastrikaart 1935-1938“ andmetele tuginedes samuti Matsa maaüksus, mille hoonestus jääb mere rannast ca 230 m kaugusele. Detailplaneeringu kohaselt täpsustatakse planeeritud Lennuki maaüksusel ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaanile, kus merele lähim planeeritud Positsioon 4 krundi hoonestusala kaugus Läänemere rannajoonest on ca 585 m. Planeeritud hoonestusala jääb pigem sama kaugusele või kaugemale mere rannast, kui piirkonna ajaloolised ja praegused hooned. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega. 1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Planeeritud ühe ehitusõigusega krundi hoonete kompleks, 1 üksikelamu ja 3 kõrvalhoonet, on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 500 m2 ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 9,0 m ja kõrvalhoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 6,0 m. Kavandatud krundi hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Samuti säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestatud ala ümber. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil. Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. Postkastid rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele. 1.5 PLANEERINGU JÄRGSE KRUNDI TABEL Pos. Pindala Planeeritav detailplaneeringu Planeeritava krundi nimi ha Planeeritav katastri sihtotstarve nr. sihtotstarve 1. Piibelehe 1,05 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 2. Tammiku 1,05 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 3. Haaviku 1,00 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 4. Kaasiku 1,12 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Erandiks on piirdeaiad ning detailplaneeringu põhijoonisel kajastatud tehnovõrgud ja -rajatised (elekrivõrgu maakaabelliinid ja kilbid, sidevõrgu maakaabelliinid ja kilbid, krundi kanalisatsioonirajatised ja vajadusel ka krundi puurkaev), mida on lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega. Põhiplaanil toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole teada täpsemalt uue hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus hoonestusalal. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii ehitisteatise kui ehitusloa kohustuslikele hoonetele, mille ehitisealune pindala on suuremad kui 20 m². Lubatud on alla 20 m² väikehoonete püstitamine ainult eluhoonete DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  11 teenindamiseks. Alla 20 m² väikehooneid võib püstitada väljapoole planeeritud hoonestusala, aga nende püstitamise asukoha valikult peab kinni pidama ranna ehituskeeluvööndist, kaitsevöönditest ja tuleohutuse kujadest. Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade summa. 1.6.1 Planeeritud Positsioon 1 (Piibelehe) krundi ehitusõigus: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 kõrvalhoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 730 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 400 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 9,0 m üksikelamul - 6,0 m kõrvalhoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/0 Katused: kalded - 0° - 45° üksikelamul 0° - 45° kõrvalhoonel materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), roog Kivikatuse ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid. tüüp - üksikelamul viilkatus, pultkatus ja lamekatus kõrvalhoonel viilkatus, pultkatus ja lamekatus Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kivi-, puitaed 1.6.2 Planeeritud Positsioon 2 (Tammiku) krundi ehitusõigus: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 kõrvalhoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 730 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 400 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 9,0 m üksikelamul - 6,0 m kõrvalhoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/0 Katused: kalded - 0° - 45° üksikelamul 0° - 45° kõrvalhoonel materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), roog Kivikatuse ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid. tüüp - üksikelamul viilkatus, pultkatus ja lamekatus kõrvalhoonel viilkatus, pultkatus ja lamekatus Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kivi-, puitaed 1.6.3 Planeeritud Positsioon 3 (Haaviku) krundi ehitusõigus: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 kõrvalhoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 730 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 400 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 9,0 m üksikelamul - 6,0 m kõrvalhoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/0 Katused: kalded - 0° - 45° üksikelamul 0° - 45° kõrvalhoonel DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  12 materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), roog Kivikatuse ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid. tüüp - üksikelamul viilkatus, pultkatus ja lamekatus kõrvalhoonel viilkatus, pultkatus ja lamekatus Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kivi-, puitaed 1.6.4 Planeeritud Positsioon 4 (Kaasiku) krundi ehitusõigus: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja 3 kõrvalhoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 730 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 400 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 9,0 m üksikelamul - 6,0 m kõrvalhoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/0 Katused: kalded - 0° - 45° üksikelamul 0° - 45° kõrvalhoonel materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), roog Kivikatuse ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid. tüüp - üksikelamul viilkatus, pultkatus ja lamekatus kõrvalhoonel viilkatus, pultkatus ja lamekatus Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kivi-, puitaed 1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD 1. Planeeringuala suurus - 4,22 ha 2. Planeeritud maaüksuse suurus - 4,22 ha 3. Ehitisealune pind kokku - 2000 m2 4. Planeeritud maaüksusi - 1 5. Planeeritud krunte - 4 1.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.8.1 Veevarustus Planeeritud hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud igale krundile planeeritud puurkaev-pumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Veevarustuse projekteerimisel lähtuda: - Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.8.2 Reoveekanalisatsioon Maa-ameti kaardirakenduse 1:50000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub planeeringuala põhjaveega kaitstus hoonestusalad nõrgalt kaitstud alal. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse 1 hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused “ § 8 lõike 1 punkt 4 sätestavad, kui heitvee juhtimine kaugel DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  13 asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud bioloogilise omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda: - Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.8.3 Soojusvarustus Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe 1 miinimumnõuded “ kehtivast redaktsioonist. 1.8.4 Elektrivarustus Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektrivõrgu tehnovõrgud: Lennuki(Hiiu) komplektalajaam, 10 kV maakaabelliin ja 0,4 kV maakaabelliin. Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 16. veebruar 2022. a. „Tehnilised tingimused 401691“ alusel. Planeeringuala elektritoide on ette nähtud rajada olemasolevast Lennuki(Hiiu) komplektalajaamast. Alajaamast on uutele kruntidele planeeritud eraldi fiidrilt 0,4 kV maakaabelliin ja hoonestuse elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piirile 0,4 kV liitumiskilp, soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Võimalike jaotuskilpide vajadus ja asukohad selgitatakse välja projekteerimise staadiumis. Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgeva kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  14 Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada Elektrilevi OÜ-le liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuse aadress. 1.8.5 Sidevarustus Planeergualal siderajatised puuduvad. Maaüksusega piirneva riigitee lõunapoolses servas paikneb side maakaabelliin. Planeerimislahendus sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Kaasaegsemate sideteenuste tarbimine võimaldatakse mobiilsete seadmetega. Alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva side ettevõtjaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga. Krundisiseste sidetrasside võimalikud asukohad on näidatud põhijoonisel. 1.8.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine Planeeritud kruntide hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Positsoon 1 krundi hoone lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +3,9 m, Positsoon 2 krundi hoone lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +3,5 m, Positsoon 3 krundi hoone lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +2,6 m ja Positsoon 4 krundi hoone lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +1,5 m. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale või Ussisoo peakraavi suunas. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.9 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja - rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. 10 kV maakaabelliini ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade/jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.10 TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist. Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 9,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  15 Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m. Planeeritud kruntide hoonestusaladeni tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada riigiteelt 12110 Lennujaama tee olemasoleva mahasõiduga planeeritud Positsioon 2 krundil olemasolevat juurdepääsuteed ja planeeritud mahasõiduga planeeritud Positsioon 3 krundil planeeritud juurdepääsuteed. Olemasoleva juurdepääsutee rekonstrueerimisel ja planeeritud juurdepääsutee rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Planeeringuala tulekustutusvesi saadakse Metsvaarika maaüksusele (tunnus 63901:001:1055) varem planeeritud tuletõrje veevõtukohast, mis asub kruntide hoonestusaladest ca 55 m kuni 260 m kaugusel ning kus tuleb tagada väliskustutusvee minimaalne normvooluhulk 10 l/sek kestvusega kuni 3 tundi. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada 12110 Lennujaama teelt mahasõiduga olemasolevat juurdepääsuteed. Veevõtukoht on tänaseks veel rajamata. Oluline on, et oleks Tuleohutuse seaduse § 23 lõige 2 tulenev nõue, et ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik veevarustus ning see peab olema aastaringselt kasutatav tuletõrjehüdrant või muu rajatis veemahuti, loodusliku või tehisveekogu juures, mille kaudu saab auto- või mootorpumpade abil kustutusvett (Tuleohutuse seaduse § 24 lõige 1). Seega kui varem planeeritud uue tuletõrje veevõtukoha tiigi projekteerimisel ja ehitamisel, mille asemele on ette nähtud lahendada kinnise mahutiga, võib arvestuslikku tulekahju kestvust vähendada 1 tunnini, kui täidetakse standardi EVS 812- 6:2012/A1:2013 jaotise 7.2 ja lisa G nõudeid. Veevõtukoha projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist ja selle lisadest ning EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ jaotise 7.1 ja lisa G nõudeid. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. I kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Kuna Metsvaarika maaüksusele planeeritud veevõtukoht tagab rohkem kui ühe maaüksuse ehitise(-te) nõuetele vastava veevõtukoha nõude täitmise, tagavad veevõtukoha olemasolu (rajamise ja finantseerimise) nende maaüksuste ehitiste omanikud (sh. Metsvaarika maaüksuse ja Lennuki maaüksusele planeeritud kruntide omanikud) ühiselt, hiljemalt ehitise(- te) kasutusloa taotlemise ajaks. Planeeritud tuletõrje veevõtukoha asukoht ning selle 200 m ja 400 m ulatusega teeninduspiirkond on näidatud Asukoha skeemil ja Põhiplaanil. Hoonetes tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uute hoonete projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.11 MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALAL EHITUSTEGEVUSE TINGIMUSED Maaüksusega ida piirilt piirnev Ussisoo peakraav on maaparandussüsteemide registri ja maaparandusseaduse järgi maaparandussüsteemi osa ehk maaparandusehitise eesvool. Vastavalt Maaeluministri 10. detsember 2018. a. määrusele nr. 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lõikele 1 on sellise avatud eesvoolu kaitsevöönd, mille valgala pindala on alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele. Maaparandusseaduse § 48 „Eesvoolu kaitsevöönd“ on järgmistes lõigetes 1-3 sätestatud: 1. eesvoolu kaitsevöönd on eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks. 2. eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. 3. Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine ei eelda ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  16 Tulevase elamukrundi ehitustegevusel, mis jääb piirnema Ussisoo peakraaviga lähtuda juba kirjas olevatest kitsendustest kui vastavalt Maaparandusseaduse § 49 lõige 1, § 50 lg 1 ning § 51 lg 1 sihtotstarbe muutmisel, maakorraldustoimingute teostamisel ja igasuguse ehitustegevuse planeerimisel see kooskõlastada eelnevalt Põllumajandus- ja Toiduametiga ning maaparandushoid eesvooluga piirneval maaüksusel on maaomaniku või valdaja kohustus. Vastavalt Maaparandusseaduse § 53 lõike 1 peab ehitusloa või muu loa andja kooskõlastama Põllumajandus- ja Toiduametiga ehitusprojekti, mille alusel soovitakse juhtida lisavett maaparandusehitise eesvoolu. 1.12 KESKKONNAKAITSENÕUDED Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega. Planeeringualal ei esine kaitstavaid elupaigatüüpe. Keskkonnaregistri andmetel on alal tõenäosus viie III kaitsekategooria taimeliigi (hall käpp, tumepunane neiuvaip, rohekas käokeel, harilik käoraamat, siberi võhumõõk) esinemiseks. Kõik planeeringualale jäävad III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad on keskkonnaregistrisse kantud kunagise taimkattekaardi alusel, st neid liike võib leiduda selles piirkonnas alal, kus on säilinud liikidele sobivad kasvutingimused. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades, et nimetatud III kaitsekategooria taimeliikide levikualad on antud piirkonnas oluliselt laiemad planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria taimeliikide säilimist selles elupaigas. Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Planeeringuala jääb osaliselt Looduskaitseseadusega määratud ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on 200 meetrit arvestatuna ühe meetri kõrgusjoonest. Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi jääb planeeringuala osaliselt ranna- või kalda ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringuga planeeritud neljast krundist jäävad kaks osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse ja kaks krunti kogu ulatuses ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse hoonestusala laiendamist ranna ehituskeeluvööndisse, olemasolevale rohumaale. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Samuti asub planeeringuala osaliselt Läänemere ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Läänemere rannal 200 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna piiranguvööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit). Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on Läänemere rannal veekaitsevöönd. Veeseaduse § 118 lg 2 p 3 kohaselt on veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel kraavidel valgalaga alla 10 ruutkilomeetri 1 meeter. Tegevused veekaitsevööndis on sätestatud Veeseaduse § 118-123. Maaüksus asub väljaspool Läänemere ranna kallasrada. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Paluküla” II klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused: - Kasutustingimused: Vältida tuleb teede õgvendamist, metsaistutamist põllu- ja rohumaadele. Metsaistutamine on lubatav ainult nõukogude perioodil ülesharitud uudismaadele. - Hooldussoovitused: Põllumaastiku osas on oluline tagada jätkuv põllumajanduslik kasutus. Maanteede äärseid vanemaid metsi võiks majandada püsimetsana (vaatelisuse aspektist). Maanteeservi tuleks puhastada võsast/pealetungivast metsast võsalõikuriga, mitte võsapurustusmasinaga või buldooseriga. Paluküla kiriku ümbrust DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  17 tuleks korrastada ja haljastada, et visuaalselt eraldada see bensiinijaamast. Rändrahnude ümbrust tuleks vajadusel võsast puhastada ja niita. Planeeringuala piirneb maakonnaplaneeringuga määratud ilusa teelõiguga. Ilus teelõik tähendab, et teelt vaadeldav maastik on kaunis ja vaheldusrikas. Sellised teelõigud jäävad reeglina väärtuslike maastike piiridesse või läbivad valdavalt vanema metsaga kaetud alasid.Ilusate teelõikude väljaselgitamise eesmärk on leida sobivaid marsruute, mida turistidele ja puhkajatele soovitada. Ka on maanteed nö. visiitkaart, mille põhjal kujuneb mulje Hiiumaast ja hiidlastest saart lühiajaliselt külastavatel inimestel. Seepärast tuleb senisest märksa rohkem pöörata tähelepanu teeäärsete maastike kujundamisele ja hooldamisele. Ilusa vaatega kohad jäävad enamasti väärtuslike maastike piiridesse ning nende puhul kehtivad analoogsed hooldussoovitused. Tuleb vältida tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, elektriliinide jms. domineerivate tehniliste rajatiste püstitamist vaatekohtade lähedusse, eriti vaatesektorisse või vaatekoha ja mere vahele. Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.13 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS Planeeringuala külgneb riigiteega nr. 12110 Lennujaama tee km 1,77 - 2,13. Riigitee 2020. a. keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 282 autot. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Juurdepääsuna kasutatakse olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 1,86 (ristumine kohaliku teega nr. 6390365 Tõnise- Otsa tee). Lisaks on planeeritud üks täiendav mahasõidu riigitee km 2,04. Mõlema mahasõidu kaudu on tagatud juurdepääs kahele moodustatud krundile. Lisaks on tagatud olemasolevalt mahasõidult juurdepääs Karjamaa ja Otsaõue maaüksustele. Planeeritud kruntide juurdepääsuteed on näidatud Põhiplaanil. Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh. on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hajaasustusest tingituna pole ehitusjoont riigitee suhtes välja kujunenud. Sellest tulenevalt on planeeritud hoonestusalad ja üksikelamud väljapoole riigitee kaitsevööndit. Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud ning muu asjakohane taristu. Uusi tehnovõrke koos nende kaitsevööndi ulatusega ei ole riigitee alusele maaüksusele DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  18 planeeritud. Kui peaks tulevikus tekkima vajadus rajada riigiteega ristuv uus sidekanalisatsiooni osa (näiteks ELA_SA sidekanalisatsioon baasil), siis tuleb see projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel. Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lõige 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab Arendaja arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning lennuvälja lähiümbruses kohatise keskmisest kõrgema mürafooniga. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas Keskkonnaministri 16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik1 § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik1 § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet. Vastavalt juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on olemasoleva mahasõidu nähtavuse tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 3 x 190 m (3 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 190 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) teeäär ja planeeritud mahasõidu nähtavuse tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 3 x 120 m (3 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 120 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) teeäär. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.8.6 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida riigitee alusele maaüksusele ega riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud Planeeringu põhijoonisel. Kruntide siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika). Parkimine lahendatakse planeeringualal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt. Juurdepääsuks Positsioon 1 krundile ning Karjamaa ja Otsaõue maaüksustele on Positsioon 2 krundile planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Positsioon 1 krundi ning Karjamaa ja Otsaõue maaüksuste kasuks. Juurdepääsuks Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntidele on Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide piirile planeeritud teele juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Positsioon 3 ja Positsioon 4 kruntide kasuks. Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad maaüksuste omanikud vastavasisulises servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Raske tehnika läbipääsutee tingimused lepitakse kokku täiendavate kokkulepete alusel. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Juurdepääsuteid kasutavate maaüksuste omanike kokkuleppel ja finantseerimisel kaaluda rajada tolmuvaba kattega teekatend. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  19 1.14 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et: - planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga. 1.15 PLANEERINGU REALISEERIMINE Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku. 1.15.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Planeeritavate maaüksuste maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu kehtestamist: Huvitatud isik tellib vastavat litsentsi omavalt maamõõtjalt katastritöö, mille sisuks on vastavalt detailplaneeringule uute katastriüksuste moodustamine olemasolevate katastriüksuste piiride muutmise läbi ja katastriüksuse jagamine. Maamõõtja poolt koostatud katastritoimiku alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse katastriüksuse piirid, pindala ja sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris. 2. Enne krundi/maaüksuse müüki seada krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks. 3. Enne krundi/maaüksuse müüki seada krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 4. Teede ja tehnovõrkude rajamine:  Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide kooskõlastamine. Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Võimaliku sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub maaüksuse omaniku finantseerimisel ja sidevarustuse ettevõtte vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Puurkaevu ja veetorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.  Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.  Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine. 5. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  Vastavalt Põhiplaanile on hoonestatavad krundid Positsioon 1 ja Positsioon 2. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  20 Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.  Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.  Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.  Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus). Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.  Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  21 2. JOONISED DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Veebruar 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  TINGMÄRGID M 1 : 1 000 000 PLANEERITAV ALA KÜLADE PIIR KAUBANDUS-, TEENINDUS- B JA BÜROOHOONE MAA EV PERE- JA RIDAELAMU MAA PERSPEKTIIVNE PERE- JA RIDAELAMU MAA EV (Detailplaneeringu kohustusega ala) KORTERELAMU MAA EK 3 (number täpsustab korruste arvu) ÜLDPLANEERINGU JÄRGSELT MUNITSIPAALI TAODELDAVAD MAAD TT TOOTMISMAA PERSPEKTIIVNE TOOTMISMAA TT (Detailplaneeringu kohustusega ala) AA ÜLDKASUTATAVA HOONE MAA PP PUHKE- JA VIRGESTUSMAA HM PARKMETSA MAA HK KAITSEHALJASTUSE MAA RIIGIMETS 200 m MP PÕLLUMAJANDUSMAA KUIVENDUSVÕRGUGA MAAD 4 00 m VÄÄRTUSLIK MAASTIK, II KLASS (Detailplaneeringu kohustusega ala) HOIUALA 200 m LL LENNUVÄLJA MAA TUGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE/KOHALIK MAANTEE 4 00 m VALLATEE ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MAANTEE KAITSEVÖÖND ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RIIGIMAANTEEDE SANITAARKAITSEVÖÖND KÕRGEPINGE LIINID 200 m ALAJAAM TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT PLANEERITUD TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT 4 00 VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKOND (200 m) m VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKOND (400 m) LK LUBJAKIVI KARJÄÄR ARHITEKTUURIMÄLESTIS KAITSTAV LOODUSE ÜKSIKOBJEKT ETTEPANEK LOODUSE ÜKSIKOBJEKTI MÄRKUSED: KAITSE ALLA VÕTMISEKS 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart nr. 6232 4 rasterkaart i ning Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu põhijoonis nr 2 kaarti M 1:10000. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Paluküla (II klass) väärtuslikul maastikul. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 22 - 08 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 29.12.2022. a. ASUKOHA SKEEM STAADIUM DP JOONISE NR. 1 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3  Ke h K U te s H a R A ta t us K I ud m N Da a k NI g ü l a S T U op , P D en O ü h ET Ü a le A I t ö pa LP L ö n VA v a A N r. 1 ld, EE 3- V E R EM Hi RIN 41 EV P Õ T LA N i um G UK EE O H RI aa A T TU D II K TV K TINGMÄRGID PLANEERINGUALA VÄLISPIIR KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR M at HOONE to M k aa H i L E P eht ko rr ASFALTKATTEGA TEE i es A es al d s a K IN t at u s are N u d e PINNASTEE k ü IS TU t öö j a Ki la , D n n n LIIKLUSMÄRK P ü E T r. M i s v ha A IL B 0 a ra lep PL 7_ bü a v AN DP roo KRAAV ald EE R 6 OÜ , H IN , TRUUP i iu G ma a HA METS US M A KÜ K e LA h te KADASTIK, VÕSA S P sta IL O t u O dD H i D I K ago i um A p e ROHUMAA aa TA S n O v a TR Ü t l d, IÜ K ö ö H i S U nr TÕNGERMAA ium SE . 1 aa DE 7-45 TA ILP OKASPUU (MÄND) LA NE ER ÜKSIK KADAKAS, PÕÕSAS IN G VALL, NÕLV KIVI PUURKAEV ALAJAAM 10 KV KAABELLIIN 0,4 KV KAABELLIIN 0,4 KV KAABELLIINI MÄRKETULP SIDE KAABELLIIN KOHALIKU GEODEETILISE VÕRGU PUNKT HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD VALITUD HAJUSKÕRGUSED VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA VAREM PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 14. mai 2021. a. koostatud "Lennuki kinnistu osa" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 1000, töö nr. AP21_55. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Paluküla (II klass) väärtuslikul maastikul. 4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis . TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 22 - 08 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 29.12.2022. a. TUGIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 2 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A2  ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS Pos Krundi aadress Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Liidetavate- Osade senine nr sihtotstarve planeeritud kinnistutest(nr). lahutatavate sihtotstarve (katastriüksuse liik) suurus (m²) k.a. riigi / linna osade (katastriüksuse liik) maa suurused (m²) 1 Piibelehe Elamumaa 100% 1,05 63901:001:0193 4,22 Maatulundusmaa 100% 63901:001:0193 3,17 Maatulundusmaa 100% 2 Tammiku Elamumaa 100% 1,05 63901:001:0193 4,22 Maatulundusmaa 100% 63901:001:0193 3,17 Maatulundusmaa 100% 3 Haaviku Elamumaa 100% 1,00 63901:001:0193 4,22 Maatulundusmaa 100% 4 6 .3 63901:001:0193 3,22 Maatulundusmaa 100% 5 4 Kaasiku Elamumaa 100% 1,12 63901:001:0193 4,22 Maatulundusmaa 100% 63901:001:0193 3,10 Maatulundusmaa 100% Kokku: 4,22 .77 99 Matto Maakorralduse ja Kin MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE kehtestatud töö nr. LEPA KINNISTU DETAI TINGMÄRGID DETAILPLANEERING KATASTER Hiiessaare küla, Pühalep EP üksikelamu maa E elamumaa 9 2.38 PLANEERINGUALA VÄLISPIIR KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD 4 POS. NR. KRUNDI AADRESS KRUNDI SUURUS (ha) SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE (Det.planeering) (kataster) OSAKAAL (%) 1 PLANEERITUD KRUNDI POSITSIOONI NUMBER .39 1 PIIBELEHE 1,05 EP E 100 99 KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER 2 TAMMIKU 1,05 EP E 100 Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 13-41 3 HAAVIKU 1,00 EP E 100 KURA KINNISTU DETAILPLANEERING ASFALTKATTEGA TEE 5 6.56 Hausma küla, Pühalepa vald, Hiiumaa 4 KAASIKU 1,12 EP E 100 PINNASTEE LIIKLUSMÄRK 3 0 .3 8 5 .0 METS 87 .39 37 KADASTIK, VÕSA .86 ROHUMAA 96 63 7 5. 2 TÕNGERMAA .54 11 KRAAV TRUUP 10 KV KAABELLIIN 0,4 KV KAABELLIIN 7 5 .7 1 ALAJAAM 10 SIDE KAABELLIIN MAAKAABELLIINI MÄRKETULP 1 44 .52 statud Dagopen OÜ töö nr. 17-45 MÄRKUSED: HAUSMA KÜLAS PILOODI 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. STRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 2. Kruntimise plaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 14. mai 2021. a. koostatud "Lennuki kinnistu osa" maa-ala plaan Hiiumaa vald, Hiiumaa .42 tehnovõrkudega M 1 : 1000, töö nr. AP21_55. 46 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Paluküla (II klass) väärtuslikul maastikul. 4. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis. 01 3 3. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 22 - 08 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS HAUSMAA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 29.12.2022. a. KRUNTIMISE PLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 2000 FORMAAT A3  KR U NT ID E E HIT U SÕ IG US PÕH IL ISE D ARH ITEKTUURINÕ UD ED Hoonete suurim Hoonete lubatud Suurim lubatud ehitise- Hoonete Krundi suurim suletud Parkimiskohtade arv Hoonete lubatud maa- Olemasoleva Pos Krundi alune pind (m ) 2 suurim kasutamise Katusekalle, brutopind (m 2) Tulepüsiv Piirangud. Märkused suurim lubatud pealne/maa- krundi aadress nr. nimi lubatud arv sihtotstarve tüüp us - klass maa- maa- kõrgus (abs.) alune sh. norma- kavan- krundil /osakaal % kokku pealne alune korruselisus 1. korrusel tiivne datud Lennuki 1 Piibelehe 500 - 4 EP / 100 Üksikelamu 2/- Üksikelamul 730 400 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; 9,0 (13,3), 0°-45°, - Planeeritud bioloogiline omapuhasti, kuja on 10 m ja imbväljak, kuja on 10 m; kõrvalhoone kõrvalhoonel - 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 6,0 (10,3). 0°-45°. - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; PLANEERITUD Viilkatus, - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1 Märkus: kalded, mõõtmed ja konstruktsioon täpsustada ehitusprojektiga pultkatus, - Planeeritud perspektiivne sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; lamekatus. - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on mererannal meresaartel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m; - Ranna ehituskeeluvööndi muutmisettepanek, planeeritud hoonestusala ja juurdepääsu osas; tugipeenar sõidutee tugipeenar - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m; - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; 5% 2.5% 5% 1:2 1 :2 - Planeeritud riigimaantee külgnähtavus, laius tee servast on 16 m; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Paluküla (II klass) väärtuslik maastik. Lennuki 2 Tammiku 500 - 4 EP / 100 Üksikelamu 2/- Üksikelamul 730 400 3 3 TP3 tee telg - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; 9,0 (12,9), 0°-45°, - Planeeritud bioloogiline omapuhasti, kuja on 10 m ja imbväljak, kuja on 10 m; 0,5 3,0 - 3,5 0,5 0,5 20 . 00 kõrvalhoone kõrvalhoonel - 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 6,0 (9,9). 0°-45°. - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; Viilkatus, - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; pultkatus, - Alajaam, kaitsevööndi ulatus 2 m kaugusele seadmest; ST lamekatus. - Planeeritud perspektiivne sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; VA SER - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on mererannal meresaartel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m; E 34 6 TE - Ranna ehituskeeluvööndi muutmisettepanek, planeeritud hoonestusala ja juurdepääsu osas; .64 3 9.6 m - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m; 2 0 .0 0 14 m 10 - Planeeritud juurdepääsuservituudi määramise vajadus Karjamaa ja Otsaõue maaüksuste R= VUS m TA ja Piibelehe krundi kasuks; 20 50.00 ÄH 3x1 - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; .00 N 50 .68 L G RK 2 9.5 - Planeeritud riigimaantee külgnähtavus, laius tee servast on 16 m; 2 4 8KÜ NU 4 - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Paluküla (II klass) väärtuslik maastik. LM .94 KO Lennuki 3 Haaviku 500 - 4 EP / 100 Üksikelamu 2/- Üksikelamul 730 400 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; Matto Maakorralduse ja Kinnisvarabüroo OÜ, 53 US 9,0 (12,6), 0°-45°, kehtestatud töö nr. MB07_DP6 - Planeeritud bioloogiline omapuhasti, kuja on 10 m ja imbväljak, kuja on 10 m; AV LEPA KINNISTU DETAILPLANEERING 100% EP HT kõrvalhoone kõrvalhoonel - 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 1 Hiiessaare küla, Pühalepa vald, Hiiumaa NÄ 6,0 (9,6). 0°-45°. - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 9,0 m 4 tk. 500 m² 2 5.12 50.00 Viilkatus, - Planeeritud perspektiivne sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 40 2 R =10 .74 0m pultkatus, - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on mererannal meresaartel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m; 1,12 ha 3 m 12 2LK R= 3x lamekatus. - Ranna ehituskeeluvööndi muutmisettepanek, planeeritud hoonestusala ja juurdepääsu osas; 10 m RK 2 "KAASIKU" NU - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m; SA p3 Hoonestusala ca 3033 m² LM - Planeeritud juurdepääsuservituudi määramise vajadus Kaasiku krundi kasuks; KO US - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; 4 3 3.73 AV HT - Planeeritud riigimaantee külgnähtavus, laius tee servast on 16 m ja 14 m; NÄ 2 - Lennuvälja kaitsevöönd, ulatus 500 m lennuraja telgjoonest mõlemale poole; 3 4.53 2 0.00 - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Paluküla (II klass) väärtuslik maastik. 2 Lennuki 4 Kaasiku 500 - 4 EP / 100 Üksikelamu 2/- Üksikelamul 730 400 3 3 TP3 10 - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; .00 1 01 9,0 (11,9), 0°-45°, - Planeeritud bioloogiline omapuhasti, kuja on 10 m ja imbväljak, kuja on 10 m; .29 10.00 kõrvalhoone kõrvalhoonel - 10 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 6,0 (8,9). 0°-45°. - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 33.99 Viilkatus, - Planeeritud perspektiivne sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; .00 00 1 0. .96 10 50 pultkatus, - Ranna või kalda veekaitsevöönd, ulatus Läänemerel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest on 20 m, lamekatus. peakraavidel valgalaga alla 10 km² ulatus on süvendi servast 1 m; p3 SA - Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd, avatud eesvoolul valgalaga alla 10 km², ulatus kalda servast 12 m; 8 3. 1 14 1 2.14 - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on mererannal meresaartel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m; 2 0.00 - Ranna ehituskeeluvööndi muutmisettepanek, planeeritud hoonestusala ja juurdepääsu osas; Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 13-41 2 4 5 .6 - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m; KURA KINNISTU DETAILPLANEERING 3 5.02 m Hausma küla, Pühalepa vald, Hiiumaa 00 3 2 0. 0 - Planeeritud juurdepääsuservituudi määramise vajadus Haaviku krundi kasuks; 19 200.00 20 3x - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; .00 RK 2 30 NU - Planeeritud riigimaantee külgnähtavus, laius tee servast on 14 m; .00 LM 00 2 0. KO 63 - Lennuvälja kaitsevöönd, ulatus 500 m lennuraja telgjoonest mõlemale poole; 1 0. .53 US 00 AV - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Paluküla (II klass) väärtuslik maastik. HT 5 0.0 m Kokku Kokku 2.000 0 16 2.920 1.600 12 12 2 0 10 NÄ 1 0. R= 00 .26 37 .6 2 39 0 m VAREM PLANEERITUD 3 x19 VEEVÕTUKOHA TIIK RK NU 1 .00 59 LM 20 .83 K O 20 S 0 TVK VU 5 .0 .00 A HT NÄ ST 2 A S ERV T EE 6 m 2 2 20 .00 S1 A VU LK NÄ HT p3 SA 100% EP LG KÜ LK 2 9,0 m 3 0. 500 m² 4 tk. 71. 00 5.95 2 79 3 50.00 1,00 ha 3 .26 56 "HAAVIKU" R =1 0m p3 Hoonestusala ca 3024 m² SA 1 TINGMÄRGID 8 7. 2 00 11 20 PLANEERINGUALA VÄLISPIIR PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT 2 4. .00 KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT 2 1 100% EP R =1 0m PLANEERITUD KRUNDI PIIR OLEMASOLEVA ALAJAAMA ASUKOHT 9,0 m 4 tk. (alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest) 500 m² 9 8. 2 63 VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA LK PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT 2 OLEMASOLEV SIDE KAABELLIIN (Lennujaama tee ääres joonisel näidatud 00 1,05 ha 3 sidemaakaabel ei ole Telial enam töös ja selle säilitamise vajadus puudub) 2 0. PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE SIDEKANALISATSIOON "TAMMIKU" (kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) Hoonestusala ca 2899 m² 50. 1 PLANEERITUD ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT VAREM PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT 00 TVK Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 17-45 (üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel) .09 HAUSMA KÜLAS PILOODI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 29 2 PLANEERITUD ABIHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR Hiiumaa vald, Hiiumaa (peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel) RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR 4 HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 22 - 08 (1. kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugus ehitisest kuni 400 m) 9 .0 PLANEERITUD REKONSTRUEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE LENNUVÄLJA KAITSEVÖÖNDI PIIR 00 2 0. PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE (lennuradal pikkusega 1200-1799 m ulatus 500 m lennuraja telgjoonest KOOSKÕLASTUSED: 2 0. mõlemale poole ja 1500 m lennuraja lävedest lähenemisalade suunas) 00 00 2 0. p3 SA PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA 1. 2. PLANEERITUD JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUS MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖNDI PIIR OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS (avatud eesvoolul valgalaga alla 10 km², ulatub eesvoolu mõlemal kalda servast 12 m kaugusele) RANNA VÕI KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR (Ulatus Läänemerel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest on 20 m, OLEMASOLEV KADASTIK JA VÕSA peakraavidel valgalaga alla 10 km² ulatus on süvendi servast 1 m) RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR MÄRKUSED: OLEMASOLEV KRAAV (Laius on mererannal meresaartel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m) 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. OLEMASOLEV TRUUBI ASUKOHT RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK KRUNDI EHITUSÕIGUS 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 14. mai 2021. a. koostatud "Lennuki kinnistu osa" maa-ala plaan RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR tehnovõrkudega M 1 : 1000, töö nr. AP21_55. VAREM PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT (VÕIMALIKU TIIGINA) (Laius on Läänemere rannal 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m) EP ÜKSIKELAMU MAA 4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Paluküla (II klass) väärtuslikul maastikul. VEEHAARDE HOOLDUSALA JA IMBVÄLJAKU VAHEMAA 5. Koordinaadid L-E ST 97 süsteemis , kõrgused EH-2000 süsteemis . (heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal lähemal kui 50 m) PLANEERITUD PUURKAEVU VÕIMALIK ASUKOHT SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES R =1 0m (veehaarde hooldeala ulatus 10 m) MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m) 100% EP KÕRGUS EHITISE- TELLIJA HIIUMAA VALLAVALITSUS Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Sadama 15 Kärdla 92412 Kreutzwaldi 24 Tallinn 10147 tel: 46 320 24 [email protected] TÖÖ NR. 22 - 08 PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT MEETRITES HOONETE MAANTEE KÜLGNÄHTAVUSE PIIR ALUNE ARV KRUNDIL Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT (projektkiirusel 80 km/h tee servast 16 m, 9,0 m 4 tk. SUURIM PIND projektkiirusel 60 km/h tee servast 12 m) 500 m² KORRUSELISUS PARKIMIS- JUHATAJA OBJEKT PLANEERITUD KRUNDI BIOLOOGILISE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT (omapuhasti kuja on 10 m, imbväljaku kuja on 10 m) 2 KRUNDI SUURUS KOHTADE ARHITEKT JAAN KUUSEMETS HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI ARV ÕUES KINNISTU DETAILPLANEERING OLEMASOLEV 10 KV KAABELLIIN 3x190m PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK 1,05 ha 3 JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond (kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) "KRUNDI NIMETUS" KOHALIKU GEODEETILISE VÕRGU PUNKT HOONESTUSALA SUURUS TEET ELSTEIN OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN "PIIBELEHE" (kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) (kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest) Hoonestusala ca 3382 m² JOONIS PK SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT KUUPÄEV 02.02.2023. a. PÕHIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 4 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1  TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest) RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK KÜLADE PIIR KAUBANDUS-, TEENINDUS- B JA BÜROOHOONE MAA EV PERE- JA RIDAELAMU MAA PERSPEKTIIVNE PERE- JA RIDAELAMU MAA EV (Detailplaneeringu kohustusega ala) ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK, E PLANEERITUD ELAMU MAA-ALA KORTERELAMU MAA EK 3 (number täpsustab korruste arvu) ÜLDPLANEERINGU JÄRGSELT MUNITSIPAALI TAODELDAVAD MAAD TT TOOTMISMAA PERSPEKTIIVNE TOOTMISMAA TT (Detailplaneeringu kohustusega ala) AA ÜLDKASUTATAVA HOONE MAA PP PUHKE- JA VIRGESTUSMAA HM PARKMETSA MAA HK KAITSEHALJASTUSE MAA RIIGIMETS MP PÕLLUMAJANDUSMAA KUIVENDUSVÕRGUGA MAAD VÄÄRTUSLIK MAASTIK, II KLASS (Detailplaneeringu kohustusega ala) E HOIUALA LL LENNUVÄLJA MAA TUGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE/KOHALIK MAANTEE VALLATEE ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MAANTEE KAITSEVÖÖND ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RIIGIMAANTEEDE SANITAARKAITSEVÖÖND KÕRGEPINGE LIINID ALAJAAM LK LUBJAKIVI KARJÄÄR ARHITEKTUURIMÄLESTIS KAITSTAV LOODUSE ÜKSIKOBJEKT ETTEPANEK LOODUSE ÜKSIKOBJEKTI KAITSE ALLA VÕTMISEKS MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaani koostamisel on kasutatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu põhijoonis nr 2 kaarti M 1:10000. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgses Paluküla (II klass) väärtuslikul maastikul. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 22 - 08 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond TEET ELSTEIN JOONIS ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE KUUPÄEV 29.12.2022. a. STAADIUM DP JOONISE NR. 5 ETTEPANEKU PLAAN DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3  27 3. LISAD DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Veebruar 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING 3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 28 FOTO 1: Vaade Lennuki maaüksusele lääne poolsest nurgast riigiteelt. FOTO 2: Vaade Lennuki maaüksuse Positsioon 1 hoonestusalale lõuna poolsest nurgast loode suunal. FOTO 3: Vaade Lennuki maaüksuse Positsioon 2 hoonestusalale edela poolsest servast kirde suunal. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING 3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 29 FOTO 4: Vaade Lennuki maaüksuse Positsioon 3 hoonestusalale kagu poolsest servast loode suunal. FOTO 5: Vaade Lennuki maaüksuse Positsioon 4 hoonestusalale põhja poolsest nurgast edela suunal. FOTO 6: Vaade Lennuki maaüksusele põhja poolsest nurgast riigiteelt. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING 3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 30 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 08 Detsember 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  Lisa Hiiumaa Vallavalitsuse 10.03.2021 korraldusele nr 141 Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad 1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid 1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 02.02.2021) 1.2. Hiiu maakonnaplaneering 1.3. Pühalepa valla keskosa üldplaneering 1.4. Transpordiameti 04.03.2021 kirjas nr 7.1-2/21/3443-2 esitatud lähteseisukohad 1.5. Põllumajandus- ja Toiduameti 11.02.2021 kiri nr 6.2-1/1480-1 2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus Detailplaneeringu alana mõistetakse Lennuki katastriüksust (vt joonis 1). Planeeringuala andmed: Katastritunnus 63901:001:0193 Planeeritava katastriüksuse suurus 4,22 ha Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa 100% Kinnistusraamatu registriosa nr 718933 Hoonestus puudub Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Piloodi, Kura, Lepa, Kivi Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot) Lennuki kinnistu detailplaneeringuala Planeeringualale on olemasolev juurdepääs (6390365 Tõnise-Otsa tee) riigimaanteelt (12110 Lennujaama tee) Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel alajaam ja jaotusseade (Lennuki), elektrimaakaabelliinid (Värsso:KRD; 138614LK (Metsvaarika MÜ); 40609JK), uuringu ala (Hiiumaa üldgoeloogiline kaardiustamine), geodeetiline märk (108), avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (12110 Lennujaama tee), lennuvälja kaitsevöönd (Kärdla lennuväli), maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km² (Ussisoo), kuni 10 km² valgalaga eesvool (Ussisoo peakraav) ning ranna piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd. Pühalepa valla Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga on Hausma külas ranna ehituskeeluvööndit vähendatud nii, et see ei ulatu Lennuki kinnistule. Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu järgi asub planeeringuala detailplaneeringu kohustusega II klassi väärtuslikul maastikul, osaliselt perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal, osaliselt alal, kus maakasutuse sihtotstarbe suhtes planeering ettekirjutusi seni ei tee. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1,0 ha. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala Paluküla II klassi väärtuslikul maastikul. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel paikneb Lennuki kinnistul ulatuslikult III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht. 3. Planeeringu eesmärk Planeeringu eesmärgiks on jagada Lennuki katastriüksus kuni neljaks elamukrundiks ja määrata kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks., ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Katastriüksuse kuni neljaks elamukrundiks jagamisel arvestada üldplaneeringus kehtestatud minimaalse krundi suuruse (1,0 ha) nõuet. 4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega, Ussisoo peakraavi kaitsevööndiga ning riigimaantee olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga. 4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et: • hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 9,0 m • ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest • hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale • hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest. Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga 4.4. Liikluskorralduse määramine Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt (ristumine Otsa-Tõnise teega). Lisaks võib planeerida ühe täiendava mahasõidu riigitee km 2,04. Säilitada 6390365 Tõnise-Otsa tee ja tagada juurdepääs Otsaõue kinnistule. Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv. 4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga ning riigimaantee ja lennuvälja lähedusest tingitud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Elamukrundi rajamisel metsaalale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50 % säilitada. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas. 4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega. Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt. 4.7. Kujade määramine Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest dokumentidest ja normidest. 4.8. Servituutide vajaduse määramine Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused. 4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.10. Tuleohutuse tagamine Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine Vajadusel koostada kitsenduste kaart. 5. Detailplaneeringu koostamine 5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Osavalla Valitus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: Tegevus Aeg Detailplaneeringu algatamine ja § 130 kohase halduslepingu sõlmimine märts 2021 aprill 2021- Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine september planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt 2021 Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele ülevaatamiseks ning september vajalike paranduste sisseviimine 2021 oktoober- november Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega 2021 detsember Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavalitsuse poolt ning avaliku väljapaneku 2021-veebruar käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning avaliku arutelu 2022 (avalik korraldamine väljapanek  vähemalt 14 päeva) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse märts 2022 Planeeringu kehtestamine vallavalitsuse poolt, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid aprill 2022 5.2. Detailplaneeringu vormistamine Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest: • Seletuskiri • Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus • Ruumiline illustratsioon (visualiseerin, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega) • Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated) 5.3. Täiendavad uuringud Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 5.4. Koostöö planeeringu koostamisel Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. 5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine Detailplaneering esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e- posti aadressile [email protected] või pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa). Detailplaneering kooskõlastatakse: • Päästeameti Lääne Päästekeskus • Põllumajandus- ja Toiduamet (Ussisoo maaparandussüsteemi eesvool) • Transpordiamet (12110 Lennujaama tee ja Kärdla lennuväli) Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Hiiumaa Vallavalitsus. 5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa). 5.7. Detailplaneeringu kehtestamine Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavalitsuse poolt tuleb esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega. Lähteseisukohad koostas: Mai Julge 463 6845 [email protected]  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 11.02.2021 Kehtib kuni: 12.02.2026 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3 Teabevaldaja: Põllumajandus- ja Toiduamet Pr Liili Eller Teie: 09.02.2021 nr 8-4./11-2 Pühalepa Osavalla Valitsus [email protected] Meie: 11.02.2021 nr 6.2- 1/1480-1 Lähteseisukohad Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamiseks ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks Austatud proua Liili Eller Põllumajandus- ja Toiduameti Lääne regiooni Kuressaare esindus on tutvunud Pühalepa Osavalla Valitsuse Hiiu maakonnas, Hiiumaa vallas, Hausma külas asuva Lennuki kinnistu (katastrinumber 63901:001:0193) detailplaneeringu lähteseisukohtadega. Juhime tähelepanu, et kõnealuse kinnistuga piirnev Ussisoo peakraav on maaparandussüsteemide registri ja maaparandusseaduse järgi maaparandussüsteemi osa ehk maaparandusehitise eesvool. Vastavalt MeM 10.12.2018. a määrusele nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lõikele 1 on sellise avatud eesvoolu kaitsevöönd, mille valgala pindala on alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele. Maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 48 „Eesvoolu kaitsevöönd“ on järgmistes lõigetes 1 ja 2 sätestatud:  eesvoolu kaitsevöönd on eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks.  eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. Lähtudes eeltoodust palume tulevase elamukrundi ehitustegevusel, mis jääb piirnema Ussisoo peakraaviga lähtuda juba kirjas olevatest kitsendustest kui vastavalt MaaParS § 49 lõige 1, § 50 lg 1 ning § 51 lg 1 sihtotstarbe muutmisel, maakorraldustoimingute teostamisel ja igasuguse ehitustegevuse planeerimisel see kooskõlastada eelnevalt Põllumajandus- ja Toiduametiga ning maaparandushoid eesvooluga piirneval kinnistul on maaomaniku või valdaja kohustus. Täiendavalt juhime tähelepanu, et vastavalt MaaParS § 53 lõike 1 peab ehitusloa või muu loa andja kooskõlastama Põllumajandus- ja Toiduametiga ehitusprojekti, mille alusel soovitakse juhtida lisavett maaparandusehitise eesvoolu. Põllumajandus- ja Toiduamet ei näe muus osas Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamise Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee Registrikood 77001458 käigus tehtava keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel maaparanduse seisukohast takistusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hilja Vanem Peaspetsialist-koordinaator Lääne regiooni Kuressaare esindus Epp Kikas +372 528 2353 [email protected] 2 (2) Pühalepa Osavalla Valitsus Teie 09.02.2021 nr 8-4./11-1 [email protected] Meie 04.03.2021 nr 7.1-2/21/3443-2 Seisukohtade väljastamine Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamiseks Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohti Hiiumaa valla Pühalepa osavalla Hausma küla Lennuki kinnistu (katastritunnus 63901:001:0193) detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks. Taotlusele olete lisanud planeeringu algatamise korralduse ja lähteseisukohtade eelnõu ning eskiisjoonise. Eskiisjoonise järgi on planeeringualale, lisaks olemasolevale, kavandatud üks mahasõit riigiteelt. Planeeringu koostamise eesmärgiks on katastriüksuse jagamine neljaks elamukrundiks ning kruntidele elamu ja abihoonete ehitamiseks ehitusõiguse määramine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12110 Lennujaama tee km 1,77-2,13. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 282 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS), planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ja lennundusseaduse esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Planeeritav ala asub osaliselt Kärdla lennuvälja lähiümbruse kaitsevööndis ja lennuvälja piirangupindadega kaetud alal. Eelnev info tuua välja planeeringu seletuskirjas ja võimalusel kanda planeeringu joonistele. 2. Kinnistu planeerimisel ei tohi minna vastuollu lennundusseaduse § 352 „Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused“. 3. Hoonete ega ehitustehnika kõrgus ei tohi ületada 35 m maapinnast. 4. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 1,86 (ristumine kohaliku teega nr 6390365 Tõnise-Otsa tee). Lisaks võib planeerida ühe täiendava mahasõidu riigitee km 2,04. Mõlema mahasõidu kaudu tuleb tagada juurdepääs kahele moodustatavale krundile, lisaks tagada olemasolevalt mahasõidult juurdepääs Otsaõue kinnistule. 5. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 6. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. 7. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus siduda Piloodi katastriüksuse detailplaneeringu (kehtestatud 18.04.2018) lahendustega. 8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 9. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel. 10. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 11. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 12. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist. 13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 15. Kanda joonistele planeeritud objektide (sh hoonestusala, parkla jms) kaugused riigitee katte servast. 16. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning lennuvälja lähiümbruses kohatise keskmisest kõrgema mürafooniga. Riigitee ja lennuvälja liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond 2 (3) Lisa: 1. Eelnõu_Lisa (lähteseisukohad).docx 2. Kinnistu LENNUK eskiislahendus.pdf Andres Lainoja 610 3590 [email protected] Marje-Ly Rebas 58581095 [email protected] 3 (3)  HIIUMAA VALD PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS Ametid, puudutatud isikud ja asutused 16.03.2021 nr 8-4./11-5 Teade detailplaneeringu algatamise kohta (Hausma küla Lennuki) Hiiumaa Vallavalitsuse 10.03.2021 korraldusega nr 141 otsustati algatada Hausma külas Lennuki (katastritunnus 63901:001:0193, üldpind 4,22 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) kinnistu detailplaneering, mille eesmärgiks on Lennuki kinnistu jagamine kuni neljaks elamukrundiks, kruntidele ehitusõiguse ja hoonestusala määramine elamu ja abihoonete rajamiseks. Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Pühalepa valla keskosa üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Vallamaja, Tempa küla, Hiiumaa vald 92348) ja kehtestaja on Hiiumaa Vallavalitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla 92413). Korraldusega saab tutvuda tööajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja, Tempa küla Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liili Eller osavallavanem Mai Julge 463 6845 [email protected] __________________________________________________________________________ Vallamaja Tempa küla tel: 463 6840 Hiiumaa vald 463 6841 92348 HIIUMAA E-post: [email protected] URL: http://vald.hiiumaa.ee/ Reg nr 77000542 TEHNILISED TINGIMUSED 401691 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood DAGOpen OÜ 10058058 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Kärdla, Sadama tn, 15 92412 Hiiu maakond Telefon e-post 522 9032 [email protected];[email protected] Kontaktisik Nimi Teet Elstein Telefon e-post 503 4055 [email protected] VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Lennuki Hausma küla Hiiumaa vald Hiiu maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 63901:001:0193 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv 3 100 A ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. 1/2 TEHNILISED TINGIMUSED 401691 KLIENDI TEGEVUSED 1. Detailplaneeringu alal näha toide Lennuki(Hiiu) komplektalajaamast. 2. Nimetatud olemasolevatest alajaamast näha ette uutele objektidele eraldi fiidrilt 0,4 kV maakaabelliin. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 5. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 6. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 7. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti piirkonna võrguplaneerija poole (Kardo Link, tel. 5884 4354, [email protected]). 8. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 9. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 10. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kardo Link Koostatud: 16.02.2022 Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 16.02.2024 5884 4354 | [email protected] 2/2 Pühalepa Osavalla Valitsus Teie 29.03.2022 nr 8-4./11-7 Meie 26.04.2022 nr 6-5/22/6000-2 Seisukoht Lennuki detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta Esitasite Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Lennuki detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ koos eelhinnanguga. Planeeringuala asub Hiiumaa vallas Hausma külas ja hõlmab Lennuki1 kinnistut. Detailplaneeringuga soovitakse muuta Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut vähendades ranna ja kalda ehituskeeluvööndit Lennuki kinnistul. Lennuki detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Lennuki kinnistu jagamine kuni neljaks elamukrundiks ja kruntidele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Hiiumaa Vallavalitsus algatas 10.03.2021 korraldusega nr 141 üldplaneeringu kohase Hausma küla Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamise. Kuna menetluse ajal selgus, et Lennuki kinnistu jääb osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse, siis soovitakse detailplaneeringu menetlust jätkata üldplaneeringut muutvana. Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega. Keskkonnaregistri andmetel on alal tõenäosus viie III kaitsekategooria taimeliigi (hall käpp, tumepunane neiuvaip, rohekas käokeel, harilik käoraamat, siberi võhumõõk) esinemiseks. Kõik planeeringualale jäävad III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad on keskkonnaregistrisse kantud kunagise taimkattekaardi alusel, st neid liike võib leiduda selles piirkonnas alal, kus on säilinud liikidele sobivad kasvutingimused. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas2. Arvestades, et nimetatud III kaitsekategooria taimeliikide levikualad on antud piirkonnas oluliselt laiemad planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria taimeliikide säilimist selles elupaigas. Planeeringuala jääb osaliselt looduskaitseseadusega määratud ranna ehituskeeluvööndisse, 1 Katastritunnus 63901:001:0193, pindala 4,22 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100% 2 Looduskaitseseadus (LKS) § 55 lg 8 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 mille ulatus on 200 meetrit arvestatuna ühe meetri kõrgusjoonest. Detailplaneeringu eskiisplaanil näidatud neljast krundist kaks jäävad osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse ja kaks krunti kogu ulatuses ranna ehituskeeluvööndisse. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis on üldjuhul uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.3 Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu kohaselt on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Ehituskeeluvööndit on erandkorras võimalik suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.4 Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul ning peab olema kooskõlas ranna kaitse eesmärkidega, milleks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peab kohalik omavalitsus esitama Keskkonnaametile taotluse ja vastuvõetud üldplaneeringu või kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.5 Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal6, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnasüsteemi seaduse § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega, sh kaitsealuste liikide ja ranna kaitse eesmärkidega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus) [email protected] Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus) [email protected] 3 LKS § 38 lg 3 4 LKS § 40 5 LKS § 40 lg 4 6 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas 2 (2) Hiiu Leht REEDE, 27. MAI 2022 Kuulutuste telefon: 463 2199, e- ost: [email protected] KUULUTUS D T AT D 11 KUULUTUSED TEATED ÕNNITLEME JUUBILARE JA EAKAID! SÕIDUKID vundamendi soojustamiseks. hale a Osavalla alitsus Tel 504 5412 Hiiumaa allavalitsuse 11.05.2022 korraldusega nr 275 23.–29. mai Ostan traktori T 25 v i T 40. Lau eval, 28. mail K rdla otsustati algatada aluk las Sambliku (katastritunnus tel 5626 4701 SIRJ KI US UU - 70 turul ja 29. mail K ina Konsumi 63901:001:0991, indala 10178 m , sihtotstarve maatulundus- Ostan teie s itva v i seisma SIRJ TAMM 70 juures alates kl 9 suvelille- maa) kinnistu detail laneering, mille eesm rgiks on Sambliku j nud s iduki. Sobivad igas kinnistule ehitus iguse ja ehitustingimuste m ramine elamu de taimed ja am lid. Kaasas Kui te ei soovi lehes oma nime avaldamist, seisukorras masinad: s idu- ja abihoonete rajamiseks, liikluse ja arkimiskorralduse la- roosbegoonia, erinevad elar- helistage toimetusse tel 463 2199. auto, kaubik, maastur, veoauto, hendamine ning tehnov rkude v ljaehitamiseks vajaminevate goonid, eenra- ja kurgitaimed. traktor, mootorratas, atv jne. koridoride m ramine. KIRIKUTEATED Viimast korda sellel aastal Info Helista ja teeme latsi uhtaks. Algatamisel teadaoleva info hjal t iendavate uuringute l bi- tel 5664 6681 Janika Saarnak Tel 5672 1410 viimise vajadus uudub. Detail laneeringu koostamise eesm rk M a Mercedes Ben ML-270 TÖÖ on koosk las hale a valla keskosa ld laneeringuga. Lau eval, 28. mail kl 18 htu alvus Tai lauludega Kassari 2002.a. Huvi korral helistada 30a töökogemusega ea- Detail laneeringu koostamise korraldaja on hale a Osavalla kabelis, kl 18 Emmaste kirikus htu alvus. tel 506 0486 raamatu idaja, sja Tallinnast Valitsus (aadress Tem a k la, Hiiumaa vald 92348) ja kehtes- ha eval, 29. mail ( lest usmisaja 7. ha ev audi KINNISVARA K rdlasse kolinud, otsib tööd taja on Hiiumaa Vallavalitsus (aadress Keskv ljak 5a, K rdla “ ha aimu ootus kl 11 K ina kogudusemajas (Lootuse 4) earaamatu idajana, v ib ka 92413). Korraldusega saab tutvuda tööajal hale a Osavalla missa, kl 15 K rdla kirikus missa. Head hiidlased, otsime elamu- osutada teenust l bi oma rma. Valitsuses aadressiga Vallamaja Tem a k la Hiiumaa vald ja Nelja eval, 2. juunil kl 19 K ina kogudusemajas (Lootuse 4) maad K rdlas v i lennujaama Tel 510 4387 Hiiumaa valla veebilehel htt s://vald.hiiumaa.ee/. iiblilugemine. mbruses. Eelarve kuni 20 000 TEENUS Hiiumaa Vallavalitsuse 11.05.2022 korraldusega nr 274 keh- eurot. Tel 5365 6505, testati Hiiumaa vallas hale a k las asuva hale a k rtsi [email protected] Korvt stukite rent. detail laneering ( lushouse O töö nr H0127). Koostatud Olete oodatud ha evastele jumalateenistustele: Hilleste HIIU M TSAHOOLDUS O Tel 528 4405 detail laneeringuga on kavandatud hale a k rtsi katastri- kl 12.30, K rdla Kristliku osaduse kogudus, Uus tn 24a kl 17, ostab metsakinnistuid ja raie- Muruniitmine ja trimmerdamine. ksuse (katastritunnus 63902:001:0065) sihtotstarbeks K rdla kl 11, Harju kl 11, Emmaste-Nurste kl 11, Luguse igust. Teeme Teile alati arima Tel 5590 9807 elamumaa, krundile ehitus iguse ja hoonestusala (550 m ) kl 11, alade kl 11. akkumise Tel 5615 6770, FIRMAKUULUTUS m ramise vanade k rtsim ride taastamiseks, m ride 508 4116, hiiumetsahooldus@ vahele he hoone (elamu) stitamiseks koos olulisemate gmail.com LAM O teostab kuulde- arhitektuurin uetega ja tehnov rkude lahendusega. Kavandatud ha eviti kl 14 jumalateenistused Hiiumaa g mnaasiumi O ST ST R ostab met- a araatide hooldust K inas ruumilised muudatused on koosk las hale a Valla volikogu auditooriumis nr 110. sa- ja llumaad. Tel 504 5215, Hiiu mnt 1d lau eviti kl 10 15. 27.04.2010 otsusega nr 60 kehtestatud hale a valla keskosa 514 5215 Tel 5554 0899 ld laneeringuga. Korraldusega saab tutvuda Hiiumaa valla MÜÜA KAARDID ENNUSTAVAD tel veebilehel htt s://vald.hiiumaa.ee/ ha eval, 29. mail kl 12 ooletunnine loeng elulisel teemal 900 1727, 24/7, ennustus.ee iibli vaatevinklist. M a fassaadisoojustus- hale a Osavalla alitsus Koosolekud toimuvad K rdlas, Metsa tn 11 kuningriigi- aneelid ca 100 m , sobib ka Hiiumaa allavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 47 otsustati saalis. Lisaks on v imalik j lgida lekannet internetis. j tkata Hausma k las Lennuki (katastritunnus 63901:001:0193, Info tel 5660 5611 ja 5662 4812. JW.ORG (Meist / Koosolekud) ld ind 4,22 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) kinnistu Hiiumaa Ametikool detail laneeringu koostamist ld laneeringut muutva detail- laneeringuna ning j eti algatamata keskkonnam ju stratee- ha ev, 12. juuni Viiek mnenda eva ha, NELI HI. kuulutab v lja konkursi giline hindamine. Kuriste Jumalas nnitaja s ndimise kirikus kl 10 HA LI- Detail laneeringu koostamise eesm rgiks on muuta ha- TURGIA, kl 9.20 tundide teenistus ja armulauaks valmistu- TRANS ORDIT NUST KA AR HMA le a valla keskosa ld laneeringut, v hendades Lennuki mise alved. JUHT TAJA ametikohale kinnistul ranna ehituskeeluvööndit, jagada Lennuki kinnistu eale jumalateenistust kl 12 kohvi- ja teelaud ning kogudu- Selles ametis on Sinu lesanneteks v ikesadama s etsialisti, kuni neljaks elamukrundiks ja m rata kruntide ehitus igus. se T ISKOGU ( ldkoosolek). veoauto- ja bussijuhi erialade e laneerimine ja korraldamine, laneeringuala suurus on ca 4,22 ha. Koostatud eelhinnangu EVAKORD: ekavade arendamine ja rakendamine koostöös tööandjate ja kohaselt ei kaasne detail laneeringu elluviimisega olulist erialaliitudega, tulemuste anal simine. Samuti annad koostöös 1. Tegevusaruande kinnitamine nega tiivset keskkonnam ju, kuna elamukrundid kavanda- teiste etajatega oma anuse koolielu korraldamisse. 2. Majandusaasta aruande kinnitamine takse ld laneeringuj rgsele ere- ja ridaelamumaale ning akume 3. Eesti A ostlik- igeusu Kiriku T iskogule ja iisko konna ranna ehituskeeluvööndi v hendamist taotletakse alale, mis iseseisvust töö laneerimisel, h id v imalusi eneseteostuseks T iskogule koguduse ilmaliku esindaja valimine on rannast eraldatud riigimaanteega ja asub ligikaudu 545 m toetavaid kolleege, suure rast töö- ja ekeskkonda 4. Arutelu uski Kristuse s ndimise kiriku taastamisest kaugusel rannast, Keskkonnaamet on 26.04.2022 kirjas asunud v imalust osaleda Hiiumaa jaoks olulise Suurem isa ajaloo- ja Malvaste rohvet Eelija kabeli remondist ning Kuriste seisukohale, et laneeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt lise m isakom leksi arengu kujundamisel Jumalas nnitaja s ndimise kiriku valgustamisest, katuse olulist keskkonnam ju ning keskkonnam ju strateegiline hin- eldame damine ei ole vajalik. v rvimisest. logistika v i trans ordi alast töökogemust ja/v i erialale Detail laneeringu koostamise korraldaja on hale a Osavalla Kirikubuss väljub Kuristesse Kärdla pritsumaja eest kl 9 ja l hedast k rgharidust Valitsus (aadress Tem a k la Hiiumaa vald 92348) ja kehtestaja Käina COOP parklast kl 9.20. Peale TÄISKOGU sõidab buss kasuks tuleb edagoogiline v i andragoogiline ettevalmistus/ Hiiumaa Vallavolikogu (aadress Keskv ljak 5a K rdla Hiiumaa sama marsruuti mööda tagasi. kogemus vald 92413). head koostöö- ja imisv imet Otsusega saab tutvuda tööajal hale a Osavalla Valitsuses anal siv imet ja iseseisvust aadressiga Vallamaja Tem a k la Hiiumaa vald ja Hiiumaa LAST A D IGRI K RG SSAAR S ootab oma kollektiivi au aklikku suhtumist mbritsevasse loodusesse ja elukesk- valla veebilehel. 0,375 ametikohaga muusika -ja liikumis etajat alates konda 01.09.2022 Detail laneeringud Tööaeg t istööaeg Hiiumaa allavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 48 v eti CV ning haridust t endavate dokumentide koo iad alume Tööle asumine 01.08.2022 vastu Hiiumaa valla K rdla linna Uus tn 12 maa ksuse detail- esitada elektrooniliselt hiljemalt 31.05.2022 meiliaadressile Töö asukoht Hiiumaa Ametikool, Suurem isa, Hiiumaa, laneering (DAGO en O töö nr 20-14). laneeringuala [email protected]. Lisainfo tel 523 1844. osaliselt kaugtöö v imalus. suurus on 4218 m . Detail laneeringuga tehakse ette anek Hiiumaa vald maksab toetust kuni 35aastasele k rgharitud noo- Kandideerimisel alume esitada hiljemalt 15.06.2022 elektroo- muuta osaliselt K rdla Linnavolikogu 21.06.2012 m rusega rele s etsialistile, kes asub tööle valla ldhariduskoolis, lasteaias, niliselt aadressile [email protected] j rgmised nr 35 kehtestatud K rdla linna ld laneeringut, muutes la- huvikoolis, Hiiumaa s ordikoolis v i saare tervishoiuasutuses. dokumendid: neeritavale alale j va hiskondlike ehitiste maa juhtfunktsioon Sti endiumi makstakse kahe aasta jooksul 200 eurot kuus. avaldus ja CV korterelamu maaks. Detail laneeringu lahendus n eb ette Uus Kui taotleja töötab osalise koormusega, muudetakse toetuse haridust t endava dokumendi koo ia tn 12 maa ksusele (katastritunnus 37101:004:0004) ehitus- suurust ro ortsionaalselt t idetavale ametikohale. isikut t endava dokumendi koo ia iguse ja hoonestusala m ramise kuni 4 hoone stitamiseks muud dokumendid (soovituskiri, t ienduskoolitust t endava maksimaalse ehitisealuse innaga 700 m koos olulisemate dokumendi koo ia, kutsetunnistus jne). arhitektuurin uetega ja tehnov rkude lahendusega. Lisainfo: +372 5647 1544, [email protected] Detail laneeringu avalik v lja anek toimub ajavahemikul Avaldame kaastunnet 10.06. 11.07.2022 K rdla Osavalla Valitsuses, aadressiga Astale lastega pereisa Keskv ljak 5a K rdla linn Hiiumaa vald. ja Hiiumaa valla veebi- aluk la lasketiirus VITAUTSI lehel htt ://at .am hora.ee/hiiumaavv/index.as x?itm 234142 kaotuse puhul. toimuvad esimesed laskekatsed teisi eval, Avaliku v lja aneku ajal on k igil huvitatutel v imalik On lõppenud 31. mail algusega kl 16. laneeringu lahendusega tutvuda ning vallavalitsusele kirjalikult rändaja murelik tee… Heltermaa 29 majanaabrid Ootame rohket osav ttu sisulisi ette anekuid ja arvamusi esitada. Asta lastega, oleme leinas Meie südamlik kaastunne Astale kalli abikaasa Sügav kaastunne Astale Kallis Asta ja lapsed Avaldame kaastunnet ja lastele armsa isa ja vanaisa kalli peredega, meie südamlik teiega, kui jätate hüvasti Astale perega kalli pereisa kaastunne armsa abikaasa, isa ja vanaisa VITAUTSI abikaasa VITAUTSI VITAUTSIGA ootamatu kaotuse puhul. kaotuse puhul. VITAUTSI Oleme mõtetes teiega sel raskel hetkel. ootamatu kaotuse puhul. surma puhul. Endised töökaaslased Riina ja Urve Thea, Anne ja Jüri peredega Enno, Anne ja Peeter Lehtma päevilt Vaike, Helmuth ja Maire Seal, kus sulgub eluraamat, Lahkus meie kallis ema, vanaema, vanavanaema algab mälestustemaa... Peetri Urve lapsed Meie kaastunne Viljole perega ema ja vanaema ja lapselapsed! Meie siiras kaastunne Viljole, Reedale Tunneme teile kaasa ILSE SINISOO ja Margitile perega kalli armsa 24.10.1927–24.05.2022 ILSE SINISOO ema, ämma, vanaema ja vanavanaema Ärasaatmine teisipäeval, 31.mail Kärdla kirikust. kaotuse puhul. KALJU ADERI Muldasängitamine Kärdla kalmuaeda. ILSE SINISOO surma puhul. Vaike perega ja Liivi kaotuse puhul. Leinavad omaksed Tärkma küla rahvas Kunnar, Margus ja Tõnis peredega  HIIUMAA VALD PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS Ametid, puudutatud isikud ja asutused Meie: 20.10.2022 nr 8-4./11-11 Teade detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku kohta Pühalepa Osavalla Valitsus korraldab Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku 07.novembrist kuni 06.detsembrini 2022 tööpäevadel tööajal Pühalepa Osavalla Valitsuse majas (aadress Vallamaja Tempa küla Hiiumaa vald) ja Hiiumaa valla veebilehel Lennuki DP eskiis Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 08. detsembril 2022 kl 13.00 Pühalepa Osavalla Valitsuses. Planeeringualana mõistetakse Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Hausma külas asuvat Lennuki kinnistut (registriosa nr 718933, katastritunnus 63901:001:0193, sihtotstarve maatulundusmaa 100 %, pindala 4,22 ha). Planeeringuala on hoonestamata. Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut taotledes ranna ehituskeeluvööndi vähendamist, jagada Lennuki kinnistu kuni neljaks elamumaa krundiks, määrata kruntidele ehitusõigused ja hoonestusalad elamu ja abihoonete rajamiseks, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja –rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liili Eller osavallavanem Mai Julge 463 6845 [email protected] _____________________________________________________________________________ __ Vallamaja tel: 463 6840 Tempa küla 463 6841 Hiiumaa vald e-post: [email protected] 92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/ Reg nr 77000542 Liili Eller Teie 21.10.2022 nr 8-4./11-11 Hiiumaa Vald Pühalepa Osavalla Valitsus [email protected] Meie 08.11.2022 nr 7.2-3.4/6831-2 Teade detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku kohta (Lennuki DP) Austatud Liili Eller Päästeameti Lääne päästekeskus esitab ettepanekud Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu eskiislahendusele 1.Katusekatte materjalideks detailplaneeringus lubatud katusekivi, värviline tsementkiudpla at, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), roog. Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. 2.Planeeringus ei ole välja toodud tulekustutamiseks vajalikku veevoolu hulka väliskustutuseks (l/s) ja mitme tunni jooksul veehulk tagatud. 3.Varem planeeritud veevõtukoht Metsvaarika maaüksusele -tiik. Oluline on, et oleks tuleohutuse seaduse § 23 lg 2 tulenev nõue, et ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik veevarustus ning see peab olema aastaringselt kasutatav tuletõrjehüdrant või muu rajatis veemahuti, loodusliku või tehisveekogu juures, mille kaudu saab auto- või mootorpumpade abil kustutusvett (§ 24 lg 1). Ettepanek on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 2902-2022-2 Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Hiiumaa Vallavalitsuse otsust. Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / Registrikood 70000585  2 (2) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Galina Kiivit Ohutusjärelevalve büroo peainspektor Lääne päästekeskus Galina Kiivit +372 4725105 [email protected] Liili Eller Teie 21.10.2022 nr 8-4./11-11 Pühalepa Osavalla Valitsus [email protected] Meie 14.11.2022 nr 6-5/22/6000-5 Lennuki kinnistu detailplaneeringu eskiislahendusest Teavitasite Keskkonnaametit Hausma küla Lennuki kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse1 avalikust väljapanekust. Planeeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Hausma külas asuvat Lennuki kinnistut2. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada Lennuki kinnistu kuni neljaks elamukrundiks ja määrata kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut, vähendades Lennuki kinnistul ranna ehituskeeluvööndit. Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega piirne nendega. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel on alal tõenäosus viie III kaitsekategooria taimeliigi (hall käpp, tumepunane neiuvaip, rohekas käokeel, harilik käoraamat, siberi võhumõõk) esinemiseks. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas3. Planeeringuala jääb osaliselt looduskaitseseadusega4 määratud ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on 200 meetrit arvestatuna korduva üleujutusega ala piirist, milleks antud kohas loetakse üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Detailplaneeringu joonisel nr 4 „Põhiplaani 4. eskiisplaan“ näidatud neljast krundist kaks jäävad osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse ja kaks krunti kogu ulatuses ranna ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndis on üldjuhul uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud5. Ranna ehituskeeluvööndisse on detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt kavandatud kruntide nr 1, 2 ja 3 kanalisatsioonirajatised ning osaliselt ka maakaabelliinid ja liitumiskilbid. Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeld ehituskeeluvööndis maakaabelliinile6 ning kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele7. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse hoonestusalade ja juurdepääsuteede ulatuses. 1 DAGOpen Arhitektuuribüroo töö nr 22 – 08 „Hausma küla Lennuki kinnistu detailplaneeringu eskiislahendus“, september 2022. a 2 Katastritunnus 63901:001:0193, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 4,22 ha 3 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 55 lg 8 4 LKS § 35 lg 31 ja 4, § 38 lg 1 p 1 5 LKS § 38 lg 3 6 LKS § 38 lg 4 p 8 7 LKS § 38 lg 5 p 8 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Tutvunud avalikustatud materjalidega, esitab Keskkonnaamet Lennuki kinnistu detailplaneeringu eskiislahendusele järgmised märkused: 1. Detailplaneeringu eskiislahenduse joonisel nr 4 „Põhiplaani 4. eskiisplaan“ on toodud kehtivad kitsendused. Muuhulgas on joonisele kantud Ussisoo peakraavi8 ranna või kalda veekaitsevööndi piir, mille kohta on märgitud, et selle ulatus Läänemerel on põhikaardile kantud veekogu veepiirist 20 m, avatud eesvoolul valgalaga alla 10 km² 12 m eesvoolu servast. Juhime tähelepanu, et veeseaduse § 118 lg 2 p 3 kohaselt on peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel kraavidel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri veekaitsevööndi ulatus üks meeter ning veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks on süvendi serv, mitte põhikaardile kantud veekogu veepiir9. Joonisele kantud 12 m laiuse kaitsevööndi puhul on tegemist maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndiga, kus kehtivad maaparandusseaduses ja maaeluministri 10.12.2018 määruses nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ kehtestatud piirangud. Palume joonisel eristada veekaitsevööndit ja maaparandussüsteemi kaitsevööndit, kuna erinevates vööndites kehtivad erinevad piirangud. 2. Planeeringu eskiislahenduse seletuskirja ptk 1.12, lk 16 on öeldud, et planeeringuala asub osaliselt ka Kuura lahe10 kalda piiranguvööndis ning selle ulatus on 50 meetrit mõõdetuna ühe meetri kaldajoone kõrgusväärtusest. Juhime tähelepanu, et korduvalt üleujutatud ala piiriks loetakse üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest ainult mererannal. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord on kehtestatud keskkonnaministri 28.05.2004 määrusega nr 58. Kuura laht ei kuulu suurte üleujutustega siseveekogude nimekirja. Sellest tulenevalt on Kuura lahe kalda ehituskeelu- ja piiranguvööndi arvestamise lähtejooneks ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir11 ning Kuura lahe ehituskeelu- ja piiranguvöönd ei ulatu planeeringualale. 3. Eskiislahenduse seletuskirjas ptk 1.6, lk 10 on öeldud: „Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Erandiks on piirdeaiad, mida on lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse.“ Detailplaneeringu joonise kohaselt on lisaks piirdeaedadele kavas ehituskeeluvööndisse rajada ka maakaabelliinid, liitumiskilbid ja kanalisatsioonirajatised. Palume detailplaneeringu seletuskirja ptk 1.6. täiendada ning lisada tekstis nimetatud erandite hulka ka detailplaneeringu joonisel kajastatud tehnovõrgud ja –rajatised. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Hänni juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Meeli Kesküla 5345 4246 [email protected] 8 Registrikood VEE1600004, valgala alla 10 km2 9 Veeseadus § 118 lg 4 10 Registrikood VEE2037310, pindala 4,2 ha 11 LKS § 35 lg 2 2 (2) Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsus Vaie Lennuki kinnistu detailplaneeringu eskiislahendusele 5.12.2022 Vaidlen vastu Lennuki kinnistu detailplaneeringu eskiislahendusele osas, millega soovitakse muuta Lennuki ja Lepa kinnistu vahelise oja kaldakaitse vööndi vähendamist. Antud muudatusega on võimalik rajada abihoone liialt lähedale Hundi kinnistule, millega rikutakse rahu ja privaatsus tunnet. Hundi kinnistul asub puhkemaja kompleks ning sealne privaatsus on Hiiumaad külastavatele klientidele ja ka majandustegevusele äärmiselt oluline. Kuna tegu on hajaasustusliku piirkonnaga peaks detailplaneeringute muutmisel arvestama, et säiliks majadevaheline privaatsus. Palume vaadata hoonestusala planeering selliselt ümber, et antud kinnistu kaldakaitse vööndit ei muudeta. Lugupidamisega Priit Kudu Hundi kinnistu omanik.  Hausma küla Lennuki kinnistu detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll Pühalepa 08. detsember 2022 Algus kell 13.00 Lõpp kell 13.40 Osavõtjad: Toomas Suuster, Teet Elstein, Mai Julge Avaliku väljapaneku ajal on Pühalepa Osavalla Valitsusele laekunud kolm ettepanekut: 1. Päästeamet on juhtinud tähelepanu asjaoludele, et katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis, planeeringus ei ole välja toodud tulekustutamiseks vajalikku veevoolu hulka väliskustutuseks ning veevõtukohal peab olema aastaringselt kasutatav tuletõrjehüdrant või muu rajatis, mille kaudu saab pumpade abil kustutusvett; 2. Keskkonnaamet on palunud joonisel eristada eesvooluna kasutataval kraavil veekaitsevööndit ja maaparandussüsteemi kaitsevööndit, kuna erinevates vööndites kehtivad erinevad piirangud, parandada seletuskirja Kuura lahe piiranguvööndi ulatuse osas ja täiendada detailplaneeringu seletuskirja ptk 1.6. ning lisada tekstis nimetatud erandite hulka ka detailplaneeringu joonisel kajastatud tehnovõrgud ja –rajatised. 3. Priit Kudu palub mitte vähendada Lennuki ja Lepa kinnistute vahelise oja kaldakaitsevööndit. 07.12.22 telefonivestluses kinnitas Priit Kudu, et ettepanekuga soovib ta kraaviäärsel krundil hoonestusala kraavi poole väljaulatuv osa (nn hamba) kaotamist. Lennuki kinnistu omaniku esindaja Toomas Suuster oli nõus Hundi kinnistu omaniku Priit Kudu ettepaneku alusel planeeritava Kaasiku krundi hoonestusala muutmisega selliselt, et kaotatakse ära kraavi poole väljaulatuv osa. Planeeringu koostaja viib Päästeameti ja Keskkonnaameti esitatud märkuste ning Hundi kinnistu omaniku ettepaneku alusel muudatused planeeringusse sisse. Rohkem ettepanekuid ega vastuväiteid avaliku väljapaneku ega avaliku arutelu ajal ei esitatud. Avaliku arutelu tulemustest informeeritakse ettepaneku esitajat Hundi kinnistu omanikku Priit Kudu e-kirja teel. Protokollis Mai Julge Teema: FW: Vaie Saatja: Mai Julge <[email protected]> Kuupäev: 09/12/2022, 12:47 Saaja: Teet Elstein <[email protected]>, " [email protected]" < [email protected]> From: Priit KS <[email protected]> Sent: Friday, December 9, 2022 12:41 PM To: Mai Julge <[email protected]> Subject: Re: Vaie Tere! Tänan vastuse eest. Sellest tulenevalt minul rohkem pretensioone detailplaneeringu kehtestamise ja ehituspiirangute muutmise kohta pole. Lugupidamisega Priit Kudu Kontakt Mai Julge (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval R, 9. detsember 2022 kell 09:17: Tere! Eile, 8.detsembril, toimus Lennuki detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu. Lennuki kinnistu omaniku esindaja Toomas Suuster oli nõus Teie e epaneku alusel planeeritava Kaasiku krundi hoonestusala muutmisega selliselt, et kaotatakse ära kraavi poole väljaulatuv osa. Planeeringu koostaja viib nimetatud muudatuse planeeringusse sisse. Sellega seoses puudub vajadus uue avaliku arutelu korraldamiseks. Lugupidamisega Mai Julge maaspetsialist Pühalepa Osavalla Valitsus Vallamaja, Tempa küla, 92348 Hiiumaa vald 463 6845; [email protected] From: Priit KS <[email protected]> Sent: Monday, December 5, 2022 7:48 PM To: Mai Julge <[email protected]> Subject: Vaie Tere, Edastan vaide manuses.  -- Lugupidamisega Priit Kudu 56150875 -- Lugupidamisega Priit Kudu 56150875 Hiiumaa vald Pühalepa Osavalla Valitsus Teie 28.11.2022 nr 8-4./11-14 [email protected] Meie 27.12.2022 nr 15-3/9348-2 Täiendavate koostöötegijate ja kaastavate määramine Hausma küla Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamisel Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 28.11.2022 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 4 alusel täiendavate kooskõlastuste määramiseks Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut (edaspidi üldplaneering) muutva Lennuki kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavalitsuse 10.03.2021 korraldusega nr 141. 19.05.2022 otsusega nr 47 jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH), kuna eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Ka Keskkonnaamet on 26.04.2022 kirjas nr 6-5/22/6000-2 seisukohal, et plaanitava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Planeeringuala moodustab Hausma külas maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata Lennuki kinnistu (63901:001:0193) pindalaga 4.22 ha, kõlvikuliselt koosseisult metsamaa ja muu maa. Juurdepääs planeeringualale on külgnevalt Lennujaama riigiteelt (12110) ja kinnistut läbivalt Tõnise-Otsa (6390365) kohalikult teelt. Detailplaneeringuga jagatakse planeeringuala neljaks elamumaa sihtotstarbega krundiks. Kruntidele määratakse ehitusõigus ja hoonestusala ühele kuni 9 m kõrgusele elamule ja kolmele kuni 6 m kõrgusele abihoonele ehitusaluse pinnaga 500 m2. Määratakse ka tehnovõrkude paiknemine, liikluskorraldus, olulisemad arhitektuurinõuded, servituutide ja kitsenduste vajadus, haljastuse ja heakorra põhimõtted. Juurdepääsuks kruntidele ning piirnevate Karjamaa ja Otsaõue maaüksustele on määratud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus. Planeeringualal on viie III kaitsekategooria taimeliigi esinemise tõenäosus. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus on lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid, reostusohtlikkuse tase kõrge ja kasutada tuleb täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. Planeeringuala piirneb maaparandussüsteemi eesvoolu Ussisoo peakraaviga. Põllumajandus- ja Toiduamet on 11.02.2021 kirjaga nr 6.2-1/1480-1 esitanud oma seisukohad detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Planeeringuala piirneb Lennujaama (12110) riigiteega ja paikneb Kärdla Lennujaama lähedal. Transpordiamet on 04.03.2022 kirjas nr 7.1-2/21/3443-2 esitanud oma seisukohad. Külgneva tee liiklusmüra ja lennuvälja kohatise keskmisest kõrgema müra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest mürapidavamad ning kasutada müra summutavaid aknaraame ja klaaspakette. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt paikneb planeeringuala maakondliku tähtsusega II klassi Paluküla väärtuslikul maastikul, kus tuleb vältida teede õgvendamist, põllu- ja rohumaadele metsa istutamist. Maanteede äärseid vanemaid metsi võiks majandada püsimetsana, maanteeservi tuleks puhastada võsalõikuriga ja mitte võsapurustusmasina või buldooseriga. Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt detailplaneeringu kohustusega pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega maa-alal, osaliselt alal, kuhu juhtotstarvet ei ole määratud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga.1 Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest, märgime järgmist: 1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 kohaselt tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. KeHJS § 23 kohaselt on asjaomased asutused need asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemisel on Rahandusministeerium asjakohane asutus, kellele tuleb KSH algatamise otsuse või algatamata jätmise otsuse eelnõu koos KSH eelhinnanguga esitada seisukoha saamiseks põhjusel, et tulenevalt PlanS § 142 lõikest 2 ja § 90 lõike 3 punktist 1 kuulub Rahandusministeeriumi pädevusse mh üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heakskiitmine ja selle raames keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse õiguspärasuse kontrollimine. Lennuki kinnistu detailplaneeringu KSH vajalikkuse kohta ei ole Rahandusministeeriumi seisukohta küsitud, palume seda edaspidi teha. 2. Maakonnaplaneeringu kohaselt piirneb planeeringuala ilusa maanteelõiguga. Ilusateks maanteelõikudeks määrati maakonnaplaneeringus teed, mis läbivad kaunist ja vaheldusrikast maastikku, enamasti jäävad need väärtuslike maastike piiridesse ja nende puhul kehtivad analoogsed hooldussoovitused. Seejuures enim tähelepanu tuleb pöörata teeäärsete maastike kujundamisele ja hooldamisele. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud soovitusi. 3. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest. Palume detailplaneeringu koostamisel juhinduda PlanS-st, määrusest, detailplaneeringute nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/ ). 1 01.04.2007 jõustunud looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist, mis meresaartel on 200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse selleks 1 m kõrgune samakõrgusjoon. 2  Keskkonnaameti 26.04.2022 seisukohtade ja samuti looduse infosüsteemi EELIS kohaselt on planeeringualal viie III kategooria kaitsealuse taimeliigi esinemise tõenäosus. Seletuskirjas lk 6 on punktide 1.2.2 ja 1.2.3 loeteludes nimetatud neli kaitsealust taimeliiki. Palume loeteludesse lisada Iris sibirica, siberi võhumõõk, KLO9304572. Kohalik omavalitsus on kinnitanud, et Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd ja detailplaneering kooskõlastatakse Keskkonnaameti, Päästeameti, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Transpordiametiga. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud Rahandusministeerium, Maa-amet, Elektrilevi OÜ, Pühalepa Osavalla Kogu ja Metsise, Karjamaa, Otsaõue, Rebase, Lepa, Hundi, Karu, Metsvaarika, Kadakamarja, Metsalagendiku ja Järveääre kinnistute omanikud. Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut ning lähtudes riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 antud volitusest, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata täiendavalt asutusi ja isikuid, kellega Lennuki kinnistu detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd ja planeering ka kooskõlastada. Palume lisaks eelpoolnimetatud kinnistute omanikele kaasata detailplaneeringu koostamisse ka Kähriku kinnistu omanik. Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kohaliku omavalitsuse veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad lisad planeeringu koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse, planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Juhime tähelepanu, et kui sõlmitakse PlanS § 4 lõike 21, § 130 või § 131 kohased lepingud, on need lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks ja need tuleb avalikustada kohaliku omavalitsuse veebilehel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 3 Teema: RE: 8-4./11-22 Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Lennuki, Hausma k) Saatja: Allan Suurkask <[email protected]> Kuupäev: 11/01/2023, 22:12 Saaja: "[email protected]" <[email protected]> Koopia: "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]> Lp Katrin Paat Tänud meeldetuletuse eest! Ehkki oleks tore, kui antud kohas säiliks puutumata loodus, siis põhjuseid olla vastu antud detailplaneeringule ei ole ja vastuväiteid me ei esita. Küll tahaks kasutada siinkohal võimalust ja juh da osavalla tähelepanu järgnevale: Olukord Lennujaama tee ääres on muutunud märgatavalt. Uued majad/elanikud tee ääres, mitmed uued krundid (kaasa arvatud antud detailplaneeringu raames tekkivad), üha ak ivsem terviseraja ja lennujaama kasutus. Seetõ u tundub mõistlik piirata liikluskiirust Lennujaama teel, sest meie teada hetkel mõnedes lõikudes puuduvad igasugused piirangud. Pärast nii suurt e evõtmist nagu seda oli kergliiklustee rajamine Kärdlast terviserajani tundub loomulik, et leitaks lahendus ka jalakäijate ja jalgrataste ohutuks liiklemiseks lennujaama ja näiteks Roograhu sadamasse. Ei tundu normaalne, et jalgra urid ja jalakäijad peavad kitsast, kurviga teelõiku terviserajast lennujaamani jagama 90 km/h liikuvate autodega. Lugupidamise ja parimate soovidega, Metsvaarika kinnistu Allan Suurkask +372 52 17 081 From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, January 11, 2023 11:41 To: Allan Suurkask <[email protected]> Subject: 8-4./11-22 Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Lennuki, Hausma k) Tere Tulenevalt planeerimisseaduse § 85 lg 1 teavitame Teid võimalusest esitada Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu eelnõu kohta arvamust. Lugupidamisega Katrin Paat Sekretär Pühalepa Osavalla Valitsus Teema: RE: 8-4./11-22 Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Lennuki, Hausma k) Saatja: Denis Polman <[email protected]> Kuupäev: 18/01/2023, 11:30 Saaja: Mai Julge <[email protected]>, Pühalepa osavald <[email protected]> Koopia: Heiki Molder <[email protected]>, Teet Elstein <[email protected]> Täname kiire ja ammendava vastuse eest! _________________ Denis Polman, mag. iur. vandeadvokaat Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid Sakala 18-2, 10141 Tallinn tel 6 410 387 faks 6 414 113 www.vilippus.ee Edastatud informatsioon on konfidentsiaalne. Juhul, kui Te ei ole e-kirja adressaat, palume Teid viivitamatult meiega ühendust võ a ja e-kiri koos lisadega kustutada. Käesoleva e-kirja avalikustamine, kopeerimine, levitamine või selle sisu muul viisil kasutamine on rangelt keelatud. The informa on transmi ed is confiden al. If you are not the recipient hereof, please contact us immediately and delete this email! Any disclosure, copying, distribu on or any other use of its content is strictly prohibited. From: Mai Julge <[email protected]> Sent: kolmapäev, 18. jaanuar 2023 11:28 To: Denis Polman <[email protected]>; Pühalepa osavald <[email protected]> Cc: Heiki Molder <[email protected]>; Teet Elstein <[email protected]> Subject: RE: 8-4./11-22 Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Lennuki, Hausma k) Tere! Lennuki kinnistu detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.13 on kirjeldatud piirkonna liikluskorraldust ja teede hooldust. Seal on öeldud, et juurdepääsuna kasutatakse olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 1,86 (ristumine kohaliku teega nr. 6390365 Tõnise-Otsa tee). Lisaks on planeeritud üks täiendav mahasõit riigitee km 2,04. Mõlema mahasõidu kaudu on tagatud juurdepääs kahele moodustatud krundile. Lisaks on tagatud olemasolevalt mahasõidult juurdepääs Karjamaa ja Otsaõue maaüksustele. Planeeritud kruntide juurdepääsuteed on näidatud Põhiplaanil. Samas punktis on kirjeldatud ka juurdepääsuservituutide seadmise vajadust: Juurdepääsuks Positsioon 1 krundile ning Karjamaa ja Otsaõue maaüksustele on Positsioon 2 krundile planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Positsioon 1 krundi ning Karjamaa ja Otsaõue maaüksuste kasuks. Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad maaüksuste omanikud vastavasisulises servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Rasketehnika läbipääsutee tingimused lepitakse kokku täiendavate kokkulepete alusel. Seletuskirja punktis 1.15.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord on teisena kavas: Enne krundi/maaüksuse müüki seada krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks. Detailplaneeringu tugiplaanil on näha olemasolev tee, mis läbib Lennuki katastriüksust ja põhiplaanil on sama tee näidatud kui rekonstrueeritav juurdepääsutee, millel on juurdepääsuservituudi seadmise vajadus ning näidatud musta noolega planeeritud juurdepääsud riigimaanteelt Tammiku krundile ning Tammiku krundilt Piibelehe krundile ja Karjamaa katastriüksusele. Eeltoodust tulenevalt võib kinnitada, et Lennuki kinnistu detailplaneeringu kehtestamisega säilib juurdepääsu võimalus Karjamaa kinnistule vana ajaloolise juurdepääsutee kaudu. Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused lepitakse kokku servituudilepingu sõlmimisel. Lugupidamisega Mai Julge maaspetsialist Pühalepa Osavalla Valitsus Vallamaja, Tempa küla, 92348 Hiiumaa vald 463 6845; [email protected] From: Denis Polman <[email protected]> Sent: Tuesday, January 17, 2023 12:29 PM To: Mai Julge <[email protected]>; Pühalepa osavald <[email protected]> Cc: Heiki Molder <[email protected]> Subject: FW: 8-4./11-22 Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Lennuki, Hausma k) Importance: High Lugupeetud proua Eller: Tegutseme käesolevaga õigusabi ülesande raames kliendi Malle Mölderi huvides. Malle Mölder on Karjamaa kinnistu omanik. Seoses Lennuki kinnistu detailplaneeringuga on meil üks põhimõ eline ja äärmiselt oluline küsimus: kas detailplaneeringu kehtestamisega säilib Malle Mölderi juurdepääsutee oma hoonestatud kinnistule Lennujaama teelt (vana ajaloolise juurdepäsutee kaudu). Palume selgitada meile täiendavalt seda momen ja võimalusel kinnitada, et juurdepääs saab olema tagatud ajaloolise tee kaudu Lennujaama teelt. Lugupidamisega Denis Polman Malle Mölderi volitatud esindaja _________________ Denis Polman, mag. iur. vandeadvokaat Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid Sakala 18-2, 10141 Tallinn tel 6 410 387 faks 6 414 113 www.vilippus.ee Edastatud informatsioon on konfidentsiaalne. Juhul, kui Te ei ole e-kirja adressaat, palume Teid viivitamatult meiega ühendust võ a ja e-kiri koos lisadega kustutada. Käesoleva e-kirja avalikustamine, kopeerimine, levitamine või selle sisu muul viisil kasutamine on rangelt keelatud. The informa on transmi ed is confiden al. If you are not the recipient hereof, please contact us immediately and delete this email! Any disclosure, copying, distribu on or any other use of its content is strictly prohibited. From: Heiki Mölder <[email protected]> Sent: teisipäev, 17. jaanuar 2023 11:30 To: Denis Polman <[email protected]> Subject: FW: 8-4./11-22 Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Lennuki, Hausma k) From: Vahur Mölder <[email protected]> Sent: Tuesday, January 17, 2023 11:07 AM To: Heiki Mölder <[email protected]> Subject: Ed: 8-4./11-22 Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Lennuki, Hausma k) Cau on: This email originated from outside of the organiza on. Do not click links or open a achments unless you recognize the sender and know the content is safe. When in doubt, contact IT Department. Saatja: Vahur Mölder <[email protected]> Saadetud: teisipäev, 17. jaanuar 2023 11:05 Adressaat: Heiki Mölder <[email protected]> Teema: Ed: 8-4./11-22 Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Lennuki, Hausma k) Saatja: Vahur Mölder <[email protected]> Saadetud: teisipäev, 17. jaanuar 2023 11:05 Adressaat: Heiki Mölder <[email protected]> Teema: Ed: 8-4./11-22 Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Lennuki, Hausma k) Saatja: [email protected] <[email protected]> Saadetud: kolmapäev, 11. jaanuar 2023 11:41 Adressaat: [email protected] <[email protected]> Teema: 8-4./11-22 Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Lennuki, Hausma k) Tere Tulenevalt planeerimisseaduse § 85 lg 1 teavitame Teid võimalusest esitada Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu eelnõu kohta arvamust. Lugupidamisega Katrin Paat Sekretär Pühalepa Osavalla Valitsus  77 4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI 4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon: - AutoCAD 2010 LT 4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste: - Asukoha skeem M 1 : 10 000 - Tugiplaan M 1 : 1000 - Kruntimise plaan M 1 : 2000 - Põhiplaan M 1 : 1000 - Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 10 000 4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide koostamisel: - Teet Elstein 4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info DK202_Lennuki_Hausma_DP _digitaalsed_kihid.dwg DP_hoonestus Planeeritud hoonestusala Tärkandmed seotud kihiga DP_hoonestus DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud kihiga DP_krunt Plan_ala Planeeringuala Tärkandmed seotud kihiga Plan_ala DP_servituut Planeeritud juurdepääsuservituudi vajadus Tärkandmed seotud kihiga DP_servituut DP_transp_tee Planeeritud sõidutee Tärkandmed seotud kihiga DP_transp_tee YP_ekv_vahend Planeeritud ranna ehituskeeluvööndi vähendamine Tärkandmed puuduvad DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Veebruar 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  78 5. KOOSKÕLASTUSED DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 08 Veebruar 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING  5.1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI JRK NR KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE MÄRKUS ORGANISATSIOON NR JA KUUPÄEV ORIGINAALI ASUKOHT 1 2 3 4 5 6 Veebruar 2023 1. Põllumajandus- ja Toiduamet Nr. 6.2-6/475-1, Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab Kooskõlastuste koondnimekirja Planeeringus on arvestatud meiepoolsete Riho Erismaa 12.01.2023 Teie poolt esitatud Hausma külas asuva järel, eraldi lehel. lähteseisukohtadega detailplaneeringu Peaspetsialist-koordinaator Lennuki kinnistu detailplaneeringu. koostamiseks (Põllumajandus- ja Toiduameti kiri Lääne regioon 11.02.2021 nr 6.2-1/1480-1). DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo 2. Telia Eesti AS Nr. 37589055, Projekti kooskõlastus nr 37589055. Kooskõlastuste koondnimekirja Infoks: Lennujaama tee ääres joonisel näidatud Aadu Heiste 13.01.2023 järel, eraldi lehel. sidemaakaabel ei ole Telial enam töös ja selle Telia Eesti AS volitatud esindaja säilitamise vajadus puudub. 3. Elektrilevi OÜ Nr. 9012244552, Projekti kooskõlastus. Kooskõlastuste koondnimekirja Kooskõlastatud tingimustel: Maie Erik 17.01.2023 järel, eraldi lehel. * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Elektrilevi OÜ volitatud esindaja 4. Keskkonnaamet Nr. 6-2/23/699-2, Kuna käesoleval juhul ei ole kooskõlastuse Kooskõlastuste koondnimekirja Tutvunud esitatud materjalidega, ei ole Kadri Hänni 19.01.2023 küsimise aluseks ükski eelnimetatud asjaolu, järel, eraldi lehel. Keskkonnaametil täiendavaid märkuseid. juhtivspetsialist loobub Keskkonnaamet Hausma külas asuv a looduskasutuse osakond Lennuki kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamisest ja annab järgnevalt oma arvamuse selle kohta. 5. Päästeamet Nr. 7.2-3.4/6831-4, Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Kooskõlastuste koondnimekirja Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti Galina Kiivit 20.01.2023 Päästeameti Lääne päästekeskus järel, eraldi lehel. infosüsteemis numbriga 3022-2023-2. Ohutusjärelevalve büroo kooskõlastuse DAGOpen OÜ poolt koostatud peainspektor töö nr 22-08 Hiiumaa vallas Hausma külas Lääne päästekeskus asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu tuleohutuse osale. 6. Transpordiamet Nr. 7.2-1/23/860-2, Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS), Kooskõlastuste koondnimekirja Palume planeeringu elluviimisel arvestada Marje-Ly Rebas 02.02.2023 lennundusseaduse ja planeerimisseaduse järel, eraldi lehel. järgnevaga: peaspetsialist (PlanS) kooskõlastame planeeringu. 1. Hoonete ega ehitustehnika kõrgus ei tohi projekteerimise osakonna taristu ületada 35 m maapinnast. kooskõlastuste üksus 2. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. 7. Lennuki maaüksuse omanik 16.02.2023 Saadan omapoolselt allkirjastatud Hausma Kooskõlastuste koondnimekirja - Tiina Vilumaa külas asuva "Lennuki" maaüksuse järel, eraldi lehel. Töö nr. 22 – 08 79 Hiiumaa vald, Hiiu maakond HAUSMA KÜLAS ASUVA LENNUKI KINNISTU DETAILPLANEERING detailplaneeringu kooskõlastuse. Allkirjastatud fail lisatud manuses. Pr Liili Eller Teie:11.01.2023 nr 8-4./11- Pühalepa Osavalla Valitsus 20 [email protected] Meie: 12.01.2023 reg nr 6.2- 6/475-1 Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine Austatud proua Liili Eller Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus (reg kood 77000542) on esitanud Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu, milline on koostatud DAGOpen Arhitektuuribüroo (10058058) poolt, töö nr 22-08, kooskõlastamiseks lähtuvalt planeerimisseaduse §85 lg 1 alusel Põllumajandus- ja Toiduametile. Planeeringu alaga piirnev Ussisoo peakraav on Ussisoo maaparandusehitise (maaparandussüsteemi kood 7032130000010, ehitise kood 001) eesvooluks. Planeeringus on arvestatud meiepoolsete lähteseisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks (Põllumajandus- ja Toiduameti kiri 11.02.2021 nr 6.2-1/1480-1). Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab Teie poolt esitatud Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riho Erismaa Peaspetsialist-koordinaator Lääne regioon Mait Must +372 515 3637 [email protected] Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee Registrikood 77001458  PROJEKTI�KOOSKÕLASTUS�NR�37589055 Kliendinumber 1297371 Isikukood/Registrikood 77000424 Nimi Hiiumaa�Vallavalitsus Kontaktisik Mai�Julge�telefon�4636845 e-post [email protected] Aadress KESKVÄLJAK�5A,�KÄRDLA�LINN,�HIIUMAA�VALD 92414,�HIIU�MAAKOND Objekti�asukoht�ja�projekti Hausma�küla,�Hiiumaa�vald,�Hiiu�maakond�:�Hausma nimi külas�asuva�Lennuki�kinnistu�detailplaneering Projekti/töö�nimetus Hausma�külas�asuva�Lennuki�kinnistu detailplaneering Kooskõlastamisele�esitatud 1.�Projektjoonis Lennuki_DP- dokumendid Hausma_20221230.asice Telia�Eesti�AS�(edaspidi�"Telia")�seisukohad�esitatud�dokumentide�kooskõlastamisel: Töid�võib�teostada�ainult�Telia�volitatud�esindaja ei kirjaliku�tööloa�alusel: Info�tööloa�saamiseks�telefoninumbril: Tööde�teostamiseks�planeeritud�piirkonnas�on ei vaja�täiendavalt�esitada�tööjoonised: Tegevuse�jätkamiseks�on�vajalik�tellida�Telia ei täiendavad�tehnilised�tingimused: Projekt�kooskõlastatakse�märkustega: Infoks:�Lennujaama�tee�ääres�joonisel�näidatud sidemaakaabel�ei�ole�Telial�enam�töös�ja�selle säilitamise�vajadus�puudub. Kooskõlastus�kehtib�kuni�12.01.2024 Kooskõlastuse�võttis�vastu: Kooskõlastuse�andis: Mai�Julge Telia�Eesti�AS�volitatud�esindaja Aadu�Heiste e-post:�[email protected] telefon:�514�9537 Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Mustamäe�tee�3,�15033�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10283074 erakliendid�123 https://www.telia.ee/ PROJEKTI KOOSKÕLASTUS Kooskõlastuse nr 9012244552 Kooskõlastuse kuupäev 17.01.2023 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA Registrikood 77000424 Ettevõtte nimi HIIUMAA VALLAVALITSUS Kontakisik ARGO VALGMA Objekti aadress Lennuki, Hausma küla, Hiiumaa vald (DP) Töö number 22-08 Töö sisu Detailplaneeringu tehnovõrgud Etapp Detailplaneering KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS Maie Erik Elektrilevi OÜ volitatud esindaja ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343 Liili Eller Teie 11.01.2023 nr 8-4./11-19 Pühalepa Osavalla Valitsus [email protected] Meie 19.01.2023 nr 6-2/23/699-2 Arvamus Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu kohta Austatud Liili Eller Taotlesite planeerimisseaduse § 85 lõike 1 alusel Keskkonnaameti kooskõlastust DAGOpen Arhitektuuribüroo poolt koostatud tööle nr 22-08 ”Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneering”. Planeeringuala asub Hiiumaa vallas Hausma külas ja hõlmab Lennuki kinnistut1. Detailplaneeringu eesmärk on üldplaneeringu muutmine ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisel, Lennuki maaüksuse jagamine kuni neljaks elamukrundiks ja kruntidele ehitusõiguse määramine elamu ning abihoonete rajamiseks, ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Lennuki kinnistu ei asu ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Keskkonnaamet lähtub oma tegevustes põhimäärusest, mille § 7 lõike 2 punkti 3 kohaselt annab Keskkonnaamet kooskõlastusi ja nõusolekuid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras (täpsemad suunised on leitavad Keskkonnaameti kodulehel2). Ülejäänud juhtudel puudub kohustus Keskkonnaameti poole pöördumiseks ning Keskkonnaametil ei ole ka õigust kooskõlastuse andmiseks. Kuna käesoleval juhul ei ole kooskõlastuse küsimise aluseks ükski eelnimetatud asjaolu, loobub Keskkonnaamet Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamisest ja annab järgnevalt oma arvamuse selle kohta. Lennuki kinnistu on hoonestamata. Planeeringu kohaselt jagatakse Lennuki kinnistu neljaks elamumaa sihtotstarbega krundiks ja määratakse neile hoonestusalad, kuhu on kõigile lubatud ehitada kuni neli hoonet maksimaalse ehitisealuse pinnaga 500 m2. Planeeringualale jäävad Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel viie III kaitsekategooria 1 Katastritunnus 63901:001:0193, pindala 4,22 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100% 2 https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakorraldus/planeeringute- kooskolastamine Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 taimeliigi (hall käpp, tumepunane neiuvaip, rohekas käokeel, harilik käoraamat, siberi võhumõõk) elupaigad. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas3. Arvestades, et nimetatud III kaitsekategooria taimeliikide levikualad on antud piirkonnas oluliselt laiemad planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria taimeliikide säilimist selles elupaigas. Lennuki kinnistu jääb osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on 200 meetrit arvestatuna korduva üleujutusega ala piirist. Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest4. Detailplaneeringuga taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist 10 770 m2 suurusel alal, mis hõlmab hoonestusalasid (kruntide „Haaviku“ ja „Kaasiku“ hoonestusalasid tervikuna ning kruntide „Piibelehe“ ja „Tammiku“ hoonestusalasid osaliselt) ning nendeni viivaid juurdepääsuteid. Ranna ehituskeeluvööndisse on detailplaneeringuga kavandatud maakaabelliinide, liitumiskilpide, omapuhastite ja imbväljakute rajamine. Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeld ehituskeeluvööndis maakaabelliinile5 ja kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja –rajatisele6. Tutvunud esitatud materjalidega, ei ole Keskkonnaametil täiendavaid märkuseid. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Siinkohal peab Keskkonnaamet vajalikuks märkida, et ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul. Juhime tähelepanu asjaolule, et käesolevaga antud seisukoht ei puuduta Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkust. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks tuleb Keskkonnaametile esitada taotlus ja dokumentatsioon vastavalt looduskaitseseadusele7. Ehituskeeluvööndi vähendamine peab olema kooskõlas looduskaitseseaduse § 40 lõikega 1, mida käesoleva seisukoha andmisel pole analüüsitud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Hänni juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Meeli Kesküla 5345 4246 [email protected] 3 LKS § 55 lg 8 4 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 35 lg 31 5 LKS § 38 lg 4 p 8 6 LKS § 38 lg 5 p 8 7 LKS § 40 lg 4 2 (2) Liili Eller Teie 11.01.2023 nr 8-4./11-18 Hiiumaa Vald Pühalepa Osavalla Valitsus [email protected] Meie 20.01.2023 nr 7.2-3.4/6831-4 Hausma külas, Lennuki kinnistu detailplaneeringu tuleohutuse osa kooskõlastamine Austatud Liili Eller Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse DAGOpen OÜ poolt koostatud töö nr 22-08 Hiiumaa vallas Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu tuleohutuse osale. Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 3022-2023-2 Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Hiiumaa Vallavalitsuse otsust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Galina Kiivit Ohutusjärelevalve büroo peainspektor Lääne päästekeskus Galina Kiivit +372 4725105 [email protected] Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / Registrikood 70000585 Pühalepa Osavalla Valitsus Teie 11.01.2023 nr 8-4./11-21 [email protected] Meie 02.02.2023 nr 7.2-1/23/860-2 92348, Tempa küla, Hiiumaa vald Hiiu maakond Lennuki kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Hiiumaa valla Pühalepa osavalla Hausma küla Lennuki kinnistu detailplaneeringule (katastritunnus 63901:001:0193, edaspidi planeering). Planeeringu eesmärgiks on katastriüksuse jagamine neljaks elamukrundiks ning kruntidele elamu ja abihoonete ehitamiseks ehitusõiguse määramine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12110 Lennujaama tee km 1,77-2,13 ning jääb osaliselt Kärdla lennuvälja lähiümbruse kaitsevööndisse ja lennuvälja piirangupindadega kaetud alale. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS), lennundusseaduse ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Hoonete ega ehitustehnika kõrgus ei tohi ületada 35 m maapinnast. 2. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marje-Ly Rebas peaspetsialist projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus Lisa: 1. Lennuki_DP-Hausma_20221230.asice 58581095, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Teema: Re: Lennuki DP kooskõlastamine (Hausma k. Hiiumaa v. Hiiu mk.) Saatja: Tiina Vilumaa < [email protected]> Kuupäev: 16/02/2023, 19:01 Saaja: [email protected] Tere Saadan omapoolselt allkirjastatud Hausma külas asuva "Lennuki" maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastuse. Allkirjastatud fail lisatud manuses. Lugupidamisega Tiina Vilumaa Kontakt Teet Elstein (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval N, 16. veebruar 2023 kell 16:32: Tere, Esitan Lennuki maaüksuse omanikuga kooskõlastamiseks "Hausma külas asuva Lennuki maaüksuse detailplaneeringu" por oolio pdf formaadis. Detailplaneeringut on kooskõlastuse perioodil parandatud/täiendatud Telia Ees AS märkuse osas (kaitsevööndi märgis on maha võetud, kuna kaabli säilimise vajadus puudub). Peale Teiepoolset detailplaneeringu kooskõlastamist saame detailplaneeringu esitada kohalikule omavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks. Võimalusel palun allkirjastage planeeringu kaustafail digitaalselt, saates digitaalselt allkirjastatud planeeringufail lühida kooskõlastuse sisuga mulle vastuskirjana tagasi. Vastuse e-kirja väljatrüki lisan planeeringukausta koosseisu. Parimat, Teet Elstein DAGOpen OÜ +372 5034055 Manused: Lennuki_DP-Hausma_20230202.asice 6,9 MiB  Liili Eller Teie 23.03.2023 nr 8-4./11-33 Hiiumaa Vallavalitsus Pühalepa osavald [email protected] Meie 25.04.2023 nr 7-13/23/5841-3 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringu alusel Austatud Liili Eller Pühalepa Osavalla Valitsus esitas Keskkonnaametile 23.03.2023 taotluse1 ranna ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähendamiseks Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Hausma külas asuval Lennuki katastriüksusel2 vastavalt Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneeringule3 (edaspidi ka detailplaneering). Keskkonnaamet on tutvunud EKV vähendamise taotlusega, kohapealse olukorraga planeeringualal4 ning taotluse aluseks oleva detailplaneeringuga. EKV vähendamisel lähtutakse looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lg 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS §-le 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Keskkonnaamet annab seisukoha EKV vähendamisele iga eelnimetatud asjaolu kaaludes. Otsus ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse kohta Lähtudes LKS § 40 sätestatust, järgnevates punktides esitatud asjaoludest ja selgitusest ning arvestades, et detailplaneeringuga kavandatud hoonestusalade määramisel Lennuki katastriüksusele on arvestatud piirkonna ajaloolise ja tänapäevase hoonestuse paiknemisega, detailplaneeringu ellurakendamisel ei suurene inimtegevusest lähtuv mõju veekogudele ega kahjustata rannal asuvaid looduskooslusi, on EKV vähendamine põhjendatud. Detailplaneeringuala paiknemise tõttu merepiirist 585 m kaugusel ei ole EKV vähendamise järel ranna kaitse-eesmärgid ohustatud. 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.03.2023 kirjaga nr 7-13/23/5841 2 Registriosa 718933, katastritunnus 63901:001:0193, pindala 4,22 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa 3 DAGOpen OÜ töö nr 22-08 „Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneering“, vastu võetud Hiiumaa Vallavolikogu 16.03.2023 otsusega nr 105 4 Paikvaatlus teostatud 05.04.2023 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Keskkonnaamet annab nõusoleku Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Hausma külas Lennuki katastriüksusel (katastritunnus 63901:001:0193) Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks Lennuki kinnistu detailplaneeringu alusel. Nõusolek kehtib vaid detailplaneeringu seletuskirjas ja selle joonisel nr 4 „Põhiplaan“ (seisuga 02.02.2023) kavandatud tegevustele ning planeeringulahendusele. Planeeringulahenduse muutmisel maakasutuse sihtotstarbeid või ehituskeeluvööndis ehitustingimusi puudutavalt käesolev ehituskeeluvööndi vähendamise otsus ei kehti, kuna vastavaid mõjusid ranna kaitse eesmärkidele ei ole hinnatud, mistõttu detailplaneeringu olulise muutmise või uue detailplaneeringu puhul on vaja taotleda uuesti ranna ehituskeeluvööndi vähendamist LKS § 40 alusel. 1. Faktilised asjaolud Detailplaneering algatati Hiiumaa Vallavalitsuse 10. märtsi 2021 korraldusega nr 141. Hiiumaa Vallavolikogu otsustas 19.05.2022 otsusega nr 47 jätkata detailplaneeringu koostamist üldplaneeringut muutvana, kuna selgus vajadus ranna EKV vähendamiseks planeeringualal. Sama otsusega jäeti algatamata Lennuki kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuivõrd planeeritava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Planeeringuala hõlmab tervikuna Hiiumaa vallas Hausma külas asuvat Lennuki katastriüksust (katastritunnus 63901:001:0193, 100% maatulundusmaa). Katastriüksuse pindala on 4,22 ha, millest 3,51 ha on metsamaa ja 0,71 ha muu maa kõlvik. Lennuki maaüksus on ehitisregistri ja põhikaardi andmetel hoonestamata. Planeeringuala läbib pinnaskattega Tõnise-Otsa tee (ETAK ID 4932479). Planeeringuala piirneb põhjast 12110 Lennujaama teega (katastritunnus 63901:001:440), idast Karu (katastritunnus 63901:001:0706), Hundi (katastritunnus 63901:001:0707) ja Rebase (katastritunnus 63901:001:0708) kinnistutega, lõunast Karjamaa kinnistuga (katastritunnus 63901:001:1660) ja läänest Metsise (katastritunnus 20501:001:0231) kinnistuga. Idast piirnevad Karu, Hundi ja Rebase kinnistud on 100% elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud. Detailplaneeringu eesmärk on jagada Lennuki maaüksus kuni neljaks elamukrundiks (Piibelehe, edaspidi Pos 1; Tammiku, edaspidi Pos 2; Haaviku, edaspidi Pos 3 ja Kaasiku, edaspidi Pos 4) ning määrata kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks (1 üksikelamu ja 3 kõrvalhoonet, ehitisealune pindala kuni 500 m²), ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine. Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Pühalepa Vallavolikogu 27. aprill 2010. a. otsusega nr 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringust, kus nimetatud maaüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega II klassi väärtuslikul maastikul, osaliselt perspektiivsel pere- ja ridaelamumaal, osaliselt juhtotstarbeta maa-alal. Samuti on lähtutud Pühalepa Vallavolikogu 16. detsember 2003. a. otsusega nr 37 kehtestatud Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringust, mille ranna ja kalda kaitse piirangud ulatuvad Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alale. Koostatud detailplaneeringuga kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lg 5 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut muutes osaliselt EKV piiri vastavalt joonisele nr 4 „Põhiplaan“. 2 (7) Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Paluküla“ II klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused, mis on nimetatud detailplaneeringu seletuskirjas punktis 1.12. Planeeringualal asub osaliselt Kärdla lennuvälja lähiümbruse kaitsevööndis ja lennuvälja piirangupindadega kaetud alal. Maaüksuse planeerimisel ei tohi minna vastuollu Lennundusseaduse §-ga 352 „Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused“. Hoonete ega ehitustehnika kõrgus ei tohi ületada 35 m maapinnast. Lennuki katastriüksusega piirneb ka Ussisoo peakraav (kood VEE1600004), mis on maaparandussüsteemide registri ja maaparandusseaduse järgi maaparandussüsteemi osa ehk maaparandusehitise eesvool. Planeeringuala jääb valdavas osas ranna EKV-sse. LKS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel EKV laiuseks 200 m. LKS § 35 lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna EKV üleujutatavast alast ja EKV laiusest. LKS § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks 1 meetri kõrgune samakõrgusjoon. Lennuki kinnistust mere poole jääva Pühalepa valla osa Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringuga on osaliselt ranna EKV-d vähendatud ja osaliselt on EKV üldplaneeringu kehtestamise ajal seaduse kohases asukohas. Korduva üleujutusega ala piiri ei ole Suursadama- Kärdla piirkonna üldplaneeringuga määratud. Seetõttu ulatub ranna EKV merest ligikaudu 585 m kauguseni, teisel pool riigimaanteed (12110 Lennujaama tee) asuvale Lennuki kinnistule. Lennuki kinnistu detailplaneeringuala jääb suures ulatuses (ligikaudu 3,12 ha ulatuses) Läänemere ranna EKV-sse. Detailplaneeringuga planeeritud neljast krundist kaks jäävad osaliselt ja kaks krunti kogu ulatuses ranna EKV-sse. EKV vähendamine on vajalik, et võimaldada planeeritud neljale krundile ühe üksikelamu ja kuni kolme kõrvalhoone rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taotleda ranna EKV vähendamist, lähtudes LKS § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhiplaanile muudatused sisse üldplaneeringusse. Detailplaneeringuga kavandatakse ka tehnovõrkude- ja rajatiste rajamist. LKS § 38 lg 5 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja - rajatisele. Keskkonnaametile esitatud taotluses on kohalik omavalitsus EKV vähendamise vajalikkust põhjendanud järgmiste asjaoludega: 1) hoonestusala ja Läänemere vahele jääb ligikaudu 585 m laiune ala ning Kuura lahe vahele jääb ligikaudu 84 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna ja kalda kaitseks seatud eesmärkide täitmist; 2) detailplaneeringuga ei ohustata taimeliikide säilimist antud elupaigas; 3) juurdepääsuks kasutatakse olemasolevaid teid ning ehitustegevus toimub osaliselt kehtiva üldplaneeringujärgselt määratud perspektiivse pere- ja ridaelamu maal; 4) maaüksus ei külgne veekoguga. Samuti jääb ajalooline hoonestus planeeringualast nii mere- kui sisemaa poole; 5) detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal. Keskkonnaamet tõi oma 14.11.2022 kirjas nr 6-5/22/6000-5 välja: „Juhime tähelepanu, et korduvalt üleujutatud ala piiriks loetakse üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest ainult mererannal. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel 3 (7) kõrgveepiiri määramise kord on kehtestatud keskkonnaministri 28.05.2004 määrusega nr 58. Kuura laht ei kuulu suurte üleujutustega siseveekogude nimekirja. Sellest tulenevalt on Kuura lahe kalda ehituskeelu- ja piiranguvööndi arvestamise lähtejooneks ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir ning Kuura lahe ehituskeelu- ja piiranguvöönd ei ulatu planeeringualale.“ Keskkonnaameti poolt tehtav järgnev EKV vähendamise kaalutlusotsus tehakse ranna kaitse eesmärkidest lähtuvalt ja detailplaneeringu joonisel nr 4 „Põhiplaan“ kujutatud EKV vähendamise ettepaneku ulatuses. 2. Analüüs tegevuse vastavusest ranna kaitse-eesmärkidele 2.1. Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine Ranna kaitse üheks eesmärgiks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, mis on oluline aspekt seal erinevate tegevuste suunamisel. See tähendab, et rannikule omaseid koosluseid tuleb säilitada maksimaalses ulatuses. Planeeringuala ei asu ühelgi LKS § 4 kohasel kaitstaval loodusobjektil. Eesti looduse infosüsteemi andmetel on Lennuki katastriüksusel registreeritud III kaitsekategooria taimeliikide – hall käpp (Orchis militaris), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), rohekas käokeel (Plantanthera chlorantha), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) – kasvukohad. Kõik planeeringualale jäävad III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad on keskkonnaregistrisse kantud kunagise taimkattekaardi alusel, st neid liike võib leiduda selles piirkonnas alal, kus on säilinud liikidele sobivad kasvutingimused. LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Keskkonnaamet leidis 26.04.2022 kirjas nr 6-5/22/6000-2, et kuivõrd nimetatud III kaitsekategooria taimeliikide levikualad antud piirkonnas on oluliselt laiemad planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria taimeliikide säilimist selles elupaigas. Planeeringualal on kõlvikutest määratud metsamaa ja muu maa kõlvikud. Muu maa tähistab pigem rohumaa kõlvikut, kuivõrd nähtub ortofotolt, et planeeringuala keskosas ja osaliselt põhjaosas on puistu hõredam, kus esineb üksikuid kõrgeid puid. Detailplaneeringu kohaselt on Pos 2 ja Pos 4 hoonestusalad kavandatud hõredama puistuga alale, kus on vajalik üksikute puude (kadastiku) ja võsa raie. Pos 1 hoonestusala osas on vajalik ulatuslikum puude raie, mis jääb EKV-st väljapoole. Pos 3 on kavandatud metsamaa hõredamale osale, kus ehitustegevuse elluviimiseks on vajalik üksikute puude ja võsa raie. Hiiu maakonnaplaneeringu kohaselt ei jää planeeringuala rohevõrgustiku koridoride alale, kuid piirneb rohelise võrgustiku alaga. Kohalik omavalitsus seda aspekti täiendavalt põhjendanud ei ole, üldplaneering maakasutuse piiranguid rohevõrgustike aladel ei määratle. Planeeringuala läbib olemasolev pinnaskattega Tõnise-Otsa tee. Pos 1 ja Pos 2 juurdepääsuteed on kavandatud olemasoleva pinnastee ja rohumaa osale, kus puude ja võsa raie on minimaalne. Pos 3 ja Pos 4 juurdepääsuteed on samuti kavandatud lagedamale osale vältimaks puude raiet. Planeeringuala on vähese inimmõjuga, kuivõrd seda läbib olemasolev juurdepääsutee. Sellele vaatamata kaasneb ehitustegevusega loodusliku koosluse pindala vähenemine hoonete, juurdepääsuteede ja tehnovõrkude- ja rajatise osas. Samas arvestab Keskkonnaamet asjaolu, et planeeringuala ja veekogu vahele jääb ulatuslik puhverala, millest tulenevalt ei kahjustata EKV vähendamisega rannal olevaid looduskooslusi. Osaliselt saavad kahjustada planeeringualal registreeritud kaitsealused taimeliigid, kuid kuna taimeliikide kasvualad on piirkonnas oluliselt laiemad planeeringualast, ei ohusta planeeringulahenduse elluviimine taimeliikide säilimist 4 (7) antud elupaigas. 2.2. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Ehitisregistri andmetel on planeeringuala hoonestamata. Planeeringualale on juurdepääs mööda avalikus kasutuses olevat Tõnise-Otsa pinnasteed (ETAK ID 4932479). Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt asuvad Lennuki katastriüksusel olemasolevatest tehnovõrkudest Lennuki (Hiiu) komplektalajaam, 10 kV maakaabelliin ja 0,4 kV maakaabelliin. Uutest tehnovõrkudest on planeeritud 0,4 kV maakaabelliin ja perspektiivne sidetrass. Planeeritud hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud igale krundile planeeritud puurkaev-pumpla baasil ning kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud bioloogilise omapuhasti imbsüsteemi. Küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus. Prügimajandus korraldatakse vastavalt kehtivatele seadustele ja eeskirjadele. Detailplaneeringu elluviimine ranna EKV vähendamise tulemusel suurendab inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju, kuna alale tekib täiendav inimkoormus, kuid koormuse suurenemine veekogule (merele) ei ole kauguse tõttu veepiirist (585 m merest) eeldatavasti niivõrd oluline, et tekiks vastuolu ranna kaitse eesmärkidega. Detailplaneeringu alast põhja suunas, detailplaneeringuala ja mere vahelisel alal asub merest maakerke tulemusel eraldunud osa – Kuura laht (VEE2037310). Kuura laht on keskkonnaregistris registreeritud järvena, kuid Maa-ameti ortofotodel ei ole paarikümne aasta jooksul Kuura järves lahtist vett näha. Seetõttu on kavas Kuura järv veekoguna keskkonnaregistrist eemaldada. Arvestades eelnevat teavet veekogu kohta ning et Kuura järve ja detailplaneeringuala eraldab Lennujaama tee, ei saa kavandatud ehitustegevus ohustada ka Kuura lahe veekeskkonna seisundit. 2.3. Ranna eripära arvestava asustuse suunamine Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. LKS § 40 lg 1 kohaselt tuleb EKV vähendamisel lähtuda reljeefist ja väljakujunenud asustusest. Hoonestusala jääb Läänemerest ligikaudu 585 m kaugusele – lähim on Pos 4 hoonestusala. Maapinna kõrgus Lennuki maaüksusel on vahemikus +1,5 m kuni +4,5 m. Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga, st suhteliselt lauge tõusuga idast lääne suunas. Ehitustegevus on kavandatud maaüksuse kõrgemasse ossa, ehitamine ei vaja maapinna ümberkujundamist, millest tulenevalt on arvestatud maapinna reljeefiga. Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakenduse andmetel on Lennuki kinnistu olnud hoonestamata. Lennuki maaüksus piirneb kirdest ja idast hoonestatud kinnistutega – Rebase, Hundi ja Karu. Loodeosas piirneb maaüksus avalikult kasutatava Lennujaama teega. Planeeringuala lähedusse (ligikaudu 60 m kaugusel) jääb Kärdla lennuväli (katastritunnus 63901:001:0037), mis on rajatud 1963. aastal. Planeeringualast põhjasuunda, Lennujaama teest teisele poole, jäävad veel mitmed hoonestatud kinnistud (Järveääre, Otsaõue, Metsvaarika). Nimetatud kinnistud asuvad merepiirist ligikaudu 540 m – 680 m kaugusel. Ajalooliste kaartide kohaselt on esimesed hooned piirkonda rajatud 1930. aastatel (Otsa-Tõnni kinnistu, katastritunnus 63901:001:4750). Otsa-Tõnni kinnistul olev hoonestus jääb merepiirist ligikaudu 680 m kaugusele. Ajalooliste kaartide kohaselt hakati Rebase, Hundi ja Karu kinnistuid hoonestama alates 2012. aastast ning nimetatud kinnistud jäävad mererannast 5 (7) ligikaudu 500 m – 580 m kaugusele. Lennuki katastriüksus jääb piirkonda, kuhu on idasuunda jäävale maaüksusele kehtestatud Lepa kinnistu detailplaneering, mis on koostatud toonase Lepa maaüksuse (nüüd Hundi, katastritunnus 63901:001:0155) kohta ning planeeringuga nähti ette olemasoleva maaüksuse jagamine neljaks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks. Kõigile maaüksustele määrati hoonestusala ja ehitusõigus kolme hoone ehitamiseks ehitusealuse pinnaga kokku 250 m². Edelasse jäävale maaüksusele on kehtestatud „Piloodi katastriüksuse detailplaneering“, mis on koostatud toonase Piloodi maaüksuse (nüüd Kaku, katastritunnus 63901:001:0194) kohta ning planeeringuga nähti ette olemasoleva maaüksuse jagamine neljaks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks. Kõigile maaüksustele määrati hoonestusala ja ehitusõigus kolme hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kokku 500 m². Loodesse jäävale maaüksusele, teisel pool Lennujaama teed, on kehtestatud „Kura kinnistu detailplaneering“, mis on koostatud toonase Kura maaüksuse (nüüd Kadakamarja, katastritunnus 63901:001:3130) kohta ning planeeringuga nähti ette olemasoleva maaüksuse jagamine kuueks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks. Kõigile maaüksustele määrati hoonestusala ja ehitusõigus kolme hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kokku 350 m². Pärast detailplaneeringute kehtestamist Lepa katastriüksus jagati ning maa-alale on moodustatud neli maaüksust: Karu, Hundi, Rebase ja Kähriku. Nendest kolm maaüksust on hoonestatud ja välja on ehitatud ka detailplaneeringuga kavandatud tee ja tehnovõrgud. Piloodi maaüksus jagati ning maa-alale on moodustatud neli maaüksust: Kuldnoka, Kaku, Kure ja Metsise. Muus osas ei ole detailplaneeringut realiseeritud. Kura maaüksus jagati ning maa-alale on moodustatud kuus maaüksust: Kasteheina, Metsmaasika, Metsvaarika, Kadakamarja, Metsalagendiku ja Järveääre. Nendest kolm maaüksust on hoonestatud ja osaliselt on välja ehitatud detailplaneeringuga kavandatud teed ja tehnovõrgud. Hiiu maakonnaplaneering annab alale kui väärtuslikule maastikule muuhulgas järgmised üldised kasutustingimused ja hooldussoovitused: ala sobib turismi/puhkemajanduse arendamiseks ja suvilaehituseks; sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad teede ja kommunikatsioonide läheduses; põllumaastiku osas on oluline tagada jätkuv põllumajanduslik kasutus, et säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust; väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Lennuki katastriüksus asub suures ulatuses EKV-s, st edelanurk jääb EKV-st väljapoole, kuid sellisel juhul ei ole planeeringulahenduse elluviimine võimalik. Seetõttu on hoonestusalade rajamine katastriüksusele võimalik vaid läbi ranna EKV vähendamise. Planeeringuga Lennuki kinnistule kavandatud hoonestusalad sobituvad Hausma küla ajaloolise ja väljakujunenud hoonestusmustriga, kuna jäävad Lennujaama maantee äärde ja varasema hoonestuse vahetusse lähedusse, kus on kehtestatud detailplaneeringud. Lennuki kinnistule hoonestuse rajamisega ei rikuta ajaloolis-esteetilise väärtusega maastikku. 2.4. Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine Ranna kaitse eesmärk on rannal vaba liikumise ning kallasrajale juurdepääsu tagamine. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 kohaselt on kallasraja laius Läänemerel 10 m ja kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist. Lennuki kinnistu detailplaneeringuga ei nähta ette tegevusi või ehitisi, mis võiksid takistada 6 (7) kallasrajal vaba liikumist või kallasrajale juurdepääsu. Planeeringuala ei ulatu põhikaardile kantud veekogu piirini ning planeeringu realiseerimine ei takista kallasraja läbimist. Planeeringulahendus ei piira rannal vaba liikumist ja kallasrajale pääsu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk peadirektori asetäitja Nurana Olonen 5865 2539 [email protected] 7 (7)  Detailplaneeringu algatamise teade Avaldamise algus: 15.03.2021 Avaldamise lõpp: tähtajatu Pühalepa Osavalla Valitsus avaldab teadaande planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lõike 7 alusel. Pühalepa Osavalla Valitsus teatab Hausma küla Lennuki (katastritunnus 63901:001:0193, üldpind 4,22 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) kinnistu detailplaneeringu algatamisest. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusest ja soovist Lennuki kinnistu jagada kuni neljaks elamukrundiks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Pühalepa valla keskosa üldplaneeringuga. Võimalike uuringute vajadus: Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Pühalepa Osavalla Valitsus Vallamaja, Tempa küla, Hiiumaa vald, Hiiumaa Telefon: 463 6840 E-post: [email protected] Teadaande number 1728651  HIIUMAA VALD PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS Ametid, puudutatud isikud 23.03.2023 nr 8-4./11-34 ja asutused Teade detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku kohta (Lennuki, Hausma k) Hiiumaa Vallavolikogu 16.03.2023 otsusega nr 105 võeti vastu Hiiumaa valla Hausma külas asuva Lennuki kinnistu detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 22-08). Planeeringuala suurus on 4,22 ha. Planeering näeb ette katastriüksuse jagamise neljaks elamukrundiks suurusega 1,00-1,12 ha ja igale krundile hoonestusala määramise kuni 4 hoone (1 üksikelamu ja 3 kõrvalhoonet) püstitamiseks maksimaalse ehitisealuse pinnaga 500 m² koos olulisemate arhitektuurinõuetega ja tehnovõrkude lahendusega. Detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaani joonisele. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 10. aprillist kuni 09. maini 2023 tööpäevadel tööajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja Tempa küla Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=259469 . Avaliku väljapaneku ajal on kõigil huvitatutel võimalik planeeringulahendusega tutvuda ning vallavalitsusele kirjalikult sisulisi ettepanekuid ja arvamusi esitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liili Eller osavallavanem Mai Julge 463 6845 [email protected] _____________________________________________________________________________ Vallamaja tel: 463 6840 Tempa küla 463 6841 Hiiumaa vald e-post: [email protected] 92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/ Reg nr 77000542  HIIUMAA VALD PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS Ametid, puudutatud isikud 25.05.2022 nr 8-4./11-9 ja asutused Teade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta (Lennuki, Hausma k) Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 47 otsustati jätkata Hausma külas Lennuki (katastritunnus 63901:001:0193, üldpind 4,22 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) kinnistu detailplaneeringu koostamist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut vähendades Lennuki kinnistul ranna ehituskeeluvööndit, jagada Lennuki kinnistu kuni neljaks elamukrundiks ja määrata kruntide ehitusõigus. Planeeringuala suurus on ca 4,22 ha. Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju, kuna elamukrundid kavandatakse üldplaneeringujärgsele pere- ja ridaelamumaale ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse alale, mis on rannast eraldatud riigimaanteega ja asub ligikaudu 545 m kaugusel rannast, Keskkonnaamet on 26.04.2022 kirjas asunud seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavaltolulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Tempa küla, Hiiumaa vald, 92348) ja. kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (aadress Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa vald, 92413). Otsusega saab tutvuda tööajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja Tempa küla Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel aadressil http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=234141 . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liili Eller osavallavanem Mai Julge 463 6845 [email protected] _____________________________________________________________________________ Vallamaja tel: 463 6840 Tempa küla 463 6841 Hiiumaa vald e-post: [email protected] 92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/ Reg nr 77000542