Oore tee 7 kü DP lähteseisukohtadele, algatamise eelnõule ja KSH eelhinnangule seisukohtade küsimine

TORI VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 11.05.2023 nr 6-2.1/1664 Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu koostamine Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustamisel ning esitame Teile Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga. Vastavalt Planeerimisseaduse § 81 esitame Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute küsimiseks. Ootame Teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 12.06.2023. Detailplaneeringu eesmärk on Oore tee 7 katastriüksusele ehitusõiguse seadmine üksikelamule ja seda teenindavatele abihoonetele, tehnovõrkude, haljastuse ja juurdepääsu lahendamine. Olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus on planeeritud muuta üksikelamumaaks. Ehituskeeluvööndisse jääv osa kavandatavast hoonestusalast paikneb asukohas, mis on juba varasemalt olnud hoonestatud vähemalt 100 aastat. Elamu rajatakse olemasoleva vundamendi peale. Planeeringuga nähakse ette ehituskeeluvööndi vähendamine. Planeeringu lahend on üldplaneeringut muutev. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rõngas abivallavanem Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA Lisad: • Tori Vallavolikogu otsuse „Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu koos lähteseisukohtadega ja lisa planeeritava maa-ala asukohaskeem, • Tori alevikus Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang. Koostaja: Ruumi Grupp OÜ • Lähteseisukohad Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks Esitatud: Rahandusministeerium, Keskkonnaamet Leles Luhse planeerimisspetsialist 53599927 [email protected]  Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771 Tori alevikus Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Asukoht: Pärnu maakond, Tori vald, Tori alevik, Oore tee 7 Koostaja: Ruuni Grupp OÜ Triin Kask [email protected] Tartu 2023 Tori alevikus Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang SISUKORD 1. Eelhinnangu koostamise vajalikkus ________________________________________ 3 2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus____________________________________________ 3 3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ________________________________________ 8 4. Seotus teiste planeerimisdokumentidega ___________________________________ 9 5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju ____________________________________ 11 6. Meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks _______________________________ 13 7. Kokkuvõte _____________________________________________________________ 14 8. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad _________________________________ 15 2 Tori alevikus Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang 1. Eelhinnangu koostamise vajalikkus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:  koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering);  koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju). Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Mõjutatav ala hõlmab Tori alevikus asuvat Oore tee 7 katastriüksust, mis paikneb Pärnu jõe põhjapoolses kaldas jõe ja Oore tee vahelisel alal (asukoht näidatud skeemil 1). Skeem 1. Planeeringuala asukoht. Väljavõte Maa-ameti kaardist (19.04.2023) Põhja-kirde suunast külgneb planeeringuala hoonestatud elamumaaga Oore tee 3 (80801:002:0768), edela suunast on planeeringuala naabriks hoonestamata maatulundusmaa Mäeotsa (80801:002:0701). Planeeritava ala üldplaneeringujärgne 3 Tori alevikus Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang juhtotstarve on valdavalt „eraõu hoonestusega“, kusjuures nimetatud otstarbega osa on määratud ka perspektiivse tiheasustusala piiridesse. Jõe äärest ca 25 m ulatusega ala ja kinnistu edelanurk jäävad perpektiivse tiheasustusala piiridest välja ja on määratud rohekoridoriks. Kogu kinnistu, nagu ka kogu Tori alevik paikneb väärtuslikul maastikul (väljavõte Tori valla üldplaneeringust on esitatud skeemil 2). Skeem 2. Väljavõte alal kehtivast Tori valla üldplaneeringust. Oore tee 7 katastriüksus (80801:002:0780) on eraomandis. Tegemist on 7335 m² suuruse maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega, mis kõlvikuliselt jaotub: haritav maa 1063 m², looduslik rohumaa 1301 m², metsamaa 1419 m², muu maa 3552 m². Planeeritav kinnistu on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel paikneb kinnistul 2 hoonet:  1-korruseline 64 m² ehitisealuse pinnaga üksikelamu (koodiga 103023118), mille esmane kasutuselevõtu aasta on 1928. Hoone kandvad konstruktsioonid ja välissein 4 Tori alevikus Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on puidust, katusekate bituumen või PVC plaat või rullmaterjal. Käesoleval hetkel on hoone hävinenud/vare.  kavandatav eramu (kood 120187285). Käesoleval hetkel on valminud ainult vundament, millele anti ehitusluba 1992. aastal. Nüüdseks on ehitusprojekt ja ehitusluba aegunud. Lisaks on planeeringualal kelder ja kasvuhoone, aiamaad, viljapuud- ja põõsad, rohkelt kõrghaljastust (vt skeem 3). Kinnistul paiknevad hooned ei ole hetkel elamiskõlblikud, seega on viimastel aastatel paneeringusala kasutatud peamiselt aiasaaduste kasvatamiseks. Skeem 3. Vaade planeeringualale (Fotod Maa-ameti fotolaost, pildistatud 20.04.2022) 5 Tori alevikus Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Planeeringuala kuivenduse tagavad põhja poolses osas olevad lahtised kraavid, mis koonduvad katastriüksuse keskpaigas kokku sademeveetorusse, mille kaudu liigvesi suunatakse Pärnu jõkke. Planeeritava maa-ala reljeef on kaldast eemale jääval maa-alal suhteliselt tasane, kerge langusega Pärnu jõe suunas. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 12,28-13,32 m. Veidi järsem nõlv paiknev jõe kaldast ca 20 m kaugusel, kus kõrgused langevad 5 m lõigul 2 m võrra. Nõlva all kulgeb 1,5 m laiune pinnastee ning sealt edasi langevad kõrgused 15 m lõigul veel 2 m võrra. Kitsendustest ulatuvad palneeritavale kinnistule jõega kaasnevad veekaitselised vööndid (kallasrada 4 m, veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m veepiirist). Tehnovõrkudest ulatub kinnistule elektriõhuliin alla 1 kV (nimetus AMKA.3x50+70, vid 165218540), millega kaasneb kaitsevöönd 2 m kummalgi pool liini telge (vt skeem 4). Kinnistul on olemas elektriga liitumine. Vastavalt väljavõttele OÜ Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a „Eesti põhjavee kaitstuse kaardist“ on Tori aleviku territooriumil põhjavesi keskmiselt kaitstud. Vastavalt Tori valla üldplaneeringule koostatud KSH hinnangule: Pärnu jõe võimalikust lihkeohust tulenevalt on uute elamute rajamisel oluline vältida Pärnu jõe ehituskeeluvööndi vähendamist. Vajadusel tuleb läbi viia vastavad uuringud. Planeeritav ala paikneb vahetult Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) vastas (EELIS kood KLO2000293). Kaitstavatest liikidest elutsevad planeeringuala lähedases lõigus II kaitsekategooria limus paksukojaline jõekarp (Unio crassus), ja III kaitsekategooria kalad võldas (Cottus cobio) ja hink (Cobitis taenia). Pärnu jõgi on ühtlasi ka loodusalana Natura 2000 ala (kood EE0040345, EELIS kood RAH0000027). Lisaks on lähipiirkonnas mitmete II kaitsekategooria nahkhiirte leiukohad. 6 Tori alevikus Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Skeem 4. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (20.04.2023) Maa-ameti kaardi „Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus“ põhjal puuduvad planeeringualal ja läheduses ohtlikud ettevõtted, lähim tuletõrjeveevõtukoht jääb planeeringualast ca 130 m kaugusele kirde suunda Oore tee äärde (vid 4318). Muinsuskaitselised objektid ja kultuurimälestised puuduvad. Katastriüksusel paikneva elamu kasutuselevõtu aasta on Ehitisregistri andmetel 1928, aga vaadates ajaloolisi kaarte, on hooned antud asukohas tuvastatavad juba 1902. Aasta kaardil (skeem 5). 7 Tori alevikus Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Skeem 5. Maa-ameti üheverstane kaart aastast 1902, millelt on näha käesoleva detailplaneeringu alal olev hoonestus ja Oore tee, mis vahetult planeeringuala vastas paikneb jõele kõige lähemal. 3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu eesmärk on Oore tee 7 katastriüksusele ehitusõiguse seadmine üksikelamule ja seda teenindavatele abihoonetele, tehnovõrkude, haljastuse ja juurdepääsu lahendamine. Olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus on planeeritud muuta üksikelamumaaks. Ehituskeeluvööndisse jääv osa kavandatavast hoonestusalast paikneb asukohas, mis on juba varasemalt olnud hoonestatud vähemalt 100 aastat. Elamu rajatakse olemasoleva vundamendi peale. Planeeringu lahend on üldplaneeringut muutev, sest hoonestusala kavandatakse osaliselt Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse. 8 Tori alevikus Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang 4. Seotus teiste planeerimisdokumentidega Pärnu maakonna planeering näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga. 1) Energiavajaduse optimeerimiseks ja liikumise lihtsustamiseks on väga oluline siduda tootmis-, äri- ja teenindusettevõtted ning uusasustus olemasoleva tehnilise taristu ja asustusega (p 4. Tehniline taristu lk 66). 2) Ruumilise arengu põhimõtted: Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev keskusasulate võrgustik (p 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused lk 16) 3) Tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja linnalise asustusega alade arendamiseks: (p 2.5.1. Linnalised asustusega alad lk 38):  järgida olemasolevat asustusstruktuuri seda võimalusel tihendades, eelistada tühjana seisvate hoonete ja maa-alade taaskasutusele võtmist;  uushoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga, seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase; Pärnu Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ võeti aluseks Tori valla väärtuslike alade kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel. „Tori väärtuslik maastik“ nimetuse all on väärtuslike maastike hulka kantud kogu Tori alevik ja selle lähiümbrus.  Säilitada väärtuslike maastike omapära: - maa sihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säiliks maastikumuster; - hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente; - uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega. Samuti tuleb säilitada maksimaalselt looduslik pinnas; - säilitada traditsioonilisi elemente, struktuure ja maakasutust; - säilitada looduslikke elemente, avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele; - taastada traditsioonilisi elemente ja maakasutust; - sobitada uusi elemente ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi.  Üldised hooldussoovitused väärtuslikele maastikele: - jätta looduslähedasse seisundisse veekogude kaldaribad (veekaitsevööndi laiuselt) 9 Tori alevikus Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad; - maastikku kogetakse peamiselt teedelt, seega on oluline teeäärsete (veeturismi puhul ka veekogude kallaste) põldude, heina- ja karjamaade, samuti metsade väljanägemine; - säilitada eelmisest ajastust pärit “jälgi” (erinevatest ajalooperioodidest alates muinasajast ja lõpetades nõukogude perioodiga) maastikus, kus see on võimalik. Säilinud jäljed loovad maastikus ajalise sügavuse ja samas ka mitmekesistavad elutingimusi elusloodusel; - võimalusel kasutada ehitustöödel loodussõbralikke materjale (savi, looduslik kivi, puit, pilliroog) ja ökotehnoloogilisi lahendusi heitvete puhastamisel. Kehtiv Tori valla üldplaneering Käesolev detailplaneering on seotud Tori valla üldplaneeringu (kehtestatud 29.12.2009 Tori Vallavolikogu määrusega nr 22) kui kõrgema astme planeerimisdokumendiga. 1) Koostatav detailplaneering ei ole üldplaneeringuga kooskõlas, sest tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 2) Üldplaneeringuga on ala juhtotstarbeks määratud valdavalt „eraõu hoonestusega“, kusjuures nimetatud otstarbega osa on määratud ka perspektiivse tiheasustusala piiridesse. Jõe äärest ca 25 m ulatusega ala ja kinnistu edelanurk jäävad perpektiivse tiheasustusala piiridest välja ja on määratud rohekoridoriks. 3) Kuna algatatava planeeringu eesmärk on üksikelamu ja selle juurde kuuluvate abihoonete ning tehnilise taristu planeerimine, on siinkohal välja toodud mõned olulisemad üldplaneeringu tingimused elamumaadele:  Uuselamute rajamisel tuleb aravestada nende sobivust ümbruskonda ja haakumist olemasoleva asustusega. Ehitamisel jõgede kaldaaladele tuleb silmas pidada vastava ala ehitusgeoloogilisi tingimusi. Vajadusel viia läbi ehitusala geoloogiline uuring.  Üldplaneeringuga ei muudeta oluliselt ajalooliselt väljakujunenud asustusmustrit Tori vallas. Säilivad kõik olemasolevad elamud.  Tulenevalt võimalikust maalihkeohust Pärnu jõe alamjooksul ei ole hoonete rajamisel lubatud kalda ehituskeeluvööndi (Looduskaitseseaduse kohaselt on see Pärnu jõel 50 m) vähendamine. Vajadusel tuleb läbi viia vastavad uuringud.  Rohevõrgustiku elemente ei tohi läbi lõigata.  Vältida tuleb Pärnu jõe ja Navesti jõe loodusalade piires jõgede kaldajoone muutmist ja süvendustöid. Kui need osutuvad siiski vajalikuks, tuleb kasutusele võtta 10 Tori alevikus Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang leevendavad meetmed, mis selgitatakse välja konkreetse KSH käigus.  Planeeritavate alade reoveekäitlus tuleb lahendada vastavalt Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuetele, Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise korrale ja Veeseadusele. 5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Valdkond Mõju Pinnas Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke ressursse. Tegevuse käigus ei kasutata loodusvarasid (liiv, killustik, muld) mahus ja moel, mis põhjustaks olulist negatiivset mõju. Ette pole nähtud maapinna süvendamist või muul moel muutmist mahus, mis võiks esile kutsuda erosiooni või maalihke ohu. Vähene negatiivne ajutine mõju esineb seoses ehitustegevusega. Planeeritaval alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole keskkonnaohtlikke rajatisi. Veestik Planeeringuala paikneb Pärnu jõe ääres. Planeeritav ala ei jää üleujutusohuga piirkonda. Reovee lahendus rajatakse vastavalt seadustele. Kavandatava tegevusega ei teki tehnoloogilist heitvett. Planeeringualal ei ole teadaolevalt keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Kui ehitiste ehitamisel ilmneb pinnase jääkreostust, tuleb ehitustegevus peatada ning see nõuetekohaselt likvideerida enne ehitustööde jätkamist. Sademevee juhtimisel suublasse tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe -, kaevandus -, karjääri ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5). Müra Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei põhjustata eeldatavalt ümbruskonnas välismüra normväärtuste ületamisi. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid, aga viimasel juhul on tegu on mööduva mõjuga. Planeeringuala mõjutab väljastpoolt liikluse seonduv müra ja jõega kaasnevad looduslikud helid. Vibratsioon Olulised vibratsiooniallikad puuduvad. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud vibratsiooni tasemeid, aga tegu on mööduva mõjuga. 11 Tori alevikus Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Välisõhu kvaliteet Mõju välisõhu kvaliteedile võib kaasneda ehitustegevuse ajal ja edaspidi hoonete kütmise käigus, aga välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused ei ületa eeldatavasti piirmäärasid. Jäätmed Tekkivad tavajäätmed kogutakse liigiti ja antakse üle vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või kompleksluba omavale ettevõttele ja ohtlikud jäätmed kogutakse samuti eraldi ning antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba või kompleksluba omavale ettevõttele. Tavapärasest suurem jäätmete teke on seotud ka ehitustöödega. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetest. Kultuuripärand Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal ja lähialal puuduvad, seega puudub ka mõju kultuuriväärtustele. Looduskaitse Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja kaitstavatele loodusobjektidele ja liikidele eeldatavalt ei esine, sest ehkki planeeringuala asub vahetult Natura 2000 võrgustiku ala kõrval, on planeeringuala olnud ajalooliselt hoonestatud ja inimeste poolt õuemaana kasutuses. Veekaitsevööndist ei ole lubatud raiuda puittaimestikku ning kallasrada hoitakse vabana. Üldplaneeringuga rohekoridoriks määratud jõeäärsel osal hoonestamist ega muud koskkonda mõjutavat tegevust ette pole nähtud. Maastikuilme Kavandatava tegevuse realiseerimisel maastikuilme vähesel määral muutub. Aga võttes arvesse, et ala on juba ajalooliselt olnud hoonestatud ning praegusel hetkel on hoonestus räämas/lagunenud, siis võib muutus olla pigem positiivne, kuna kasutuskõlbmatud hooned likvideeritakse või tehakse korda, mis parandab ala esteetilist ilmet. Ehkki planeeritaval kinnistul püsivalt ei elata, on seal siiski järjepidevalt tegeletud aiamaade harimisega, seega jääb maakasutus suuresti samaks ka detailplaneeringu elluviimisel. Valgus, soojus, Olulised valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnaallikad puuduvad. kiirgus, lõhn Õnnetuste Kavandatava tegevusega kaasneda võivateks õnnetusteks on reovee esinemine lekkimine ja tuleoht. Tuleõnnetusohu minimeerimine toimub peamiselt hoonete projekteerimise faasis asjakohaste tuleohutusmeetmete projekteerimise, hädaolukorra lahendamise plaani koostamise ja rakendamisega. Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu, põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Vastavalt Tori valla üldplaneeringule koostatud KSH hinnangule on kogu Pärnu jõe almajooks maalihke ohuga ala ning soovitatakse enne hoonestamist 12 Tori alevikus Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang läbi viia täiendavad uuringud. Samas võttes arvesse konkreetset asukohta ja fakti, et nii planeeritav kui ka naaberkinnistu on olnud ehituskeeluvööndi piires hoonestatud juba vähemalt 100 aastat, on maalihke esinemine ebatõenäoline. Liiklus Kavandatava tegevusega kaasnev liiklustiheduse suurenemine on pigem ebaoluline, kuna taastatakse endine elamuase ning kinnistu ei ole ka viimaste aastate jooksul täielikult kasutusest väljas olnud. Sademevesi Kavandatava arendustegevusega rajatavad hooned ja teed/parkimisalad võivad vähesel määral mõjutada sademevete kogunemist ja käitumist piirkonnas. Soovitav on kasutada lahendusi, mis ei näe ette sademevete kiiret juhtimist kraavi (nt immutamine pinnasesse või pinnase lihkeotude võimaliku tekkimise vähendamise eesmärgil suunata liigveed kinniste sademeetorustikega otse jõkke). Energiakasutus Rakendatakse energia ja kütuse tõhusat kasutamist ja kasutatakse parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Mõju suurus ja Arvestades, et kinnistu on ajalooliselt hoonestatud ja inimtegevusest ruumiline ulatus mõjutatud olnud, on keskkonna seisukohast tegemist üldiselt keskkonda sobiva väheolulise muutusega. Vähesel määral ulatub mõju ka kaugemale, nt maastikuilme muutus. Rohevõrgustikuks määratud jõeäärne osa jäetakse planeeringu lahenduses täielikult puutumata ehk looduslikuks. Mõju võimalikkus, Tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnevad mõjud on suures osas kestus, sagedus ennetatavad ja tegevusega ei ületata piirmäärasid müra ega ja pöörduvus, õhusaastatuse osas ning puuduvad olulised tagajärjed vibratsiooni, sealhulgas valguse, soojuse, kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee ja pinnase osas. kumulatiivne ja Samuti ei mõjutata negatiivselt kaitstavaid loodusobjekte, pärandkultuuri piiriülene mõju objekte ega Natura 2000 alasid. Õnnetuste esinemine ja nende tagajärjel avalduvate mõjude esinemine on pigem vähetõenaoline. Planeeringuala hoonestamisest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu. Ehitustegevusega seotud mõjud on lühiajalised. Kumulatiivne ja piiriülene mõju eeldavalt puudub. 6. Meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks Detailplaneeringu koostamisel säilitada võimalikult palju looduslikkust. Veekaitsevöönd jätta looduslikuks ja kallasrajal liikumist ei ole lubatud takistada. Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuste loomaliikide isendite püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Detailplaneeringuga näha ette keskonnakaitselised meetmed. Planeeringu mahus keelata maapinna suuremahuline süvendamine, tõstmine või muul moel muutmine, et välistada maalihke ohu tekkimine. Planeeringu seletavas osas põhjendada kehtiva Tori valla üldplaneeringu muutmist. 13 Tori alevikus Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang 7. Kokkuvõte Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeeritav ala on käesoleval hetkel maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistu, mis ka kehtivas üldplaneeringus on määratud tähistusega „eraõu hoonestusega“. Planeeritava ala kavandamine elamukrundiks ja uuesti hoonestamine ei avalda piirkonnale oluliselt negatiivsemat mõju kui senine tegvus on ajalooliselt avaldanud. 1. Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele, põhjavee kvaliteedile ja veerežiimile. Arvestades asjaolu, et maa-ala on pikalt olnud hoonestatud ja inimtegevusest mõjutatud ning hoonestusala kavandatakse ajaloolise talusüdame asukoha peale, on ka maalihke oht ebatõenäoline. Puudub eeldatavasti piiriülene mõju; 2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel esialgse algatamiseelse eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne; 3. Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga, mis on ümbritsetud elamumaa, maatulundusmaa, transpordimaa ja Pärnu jõega; 4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub; Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Tori vallas Tori alevikus Oore tee 7 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust. 14 Tori alevikus Oore tee 7 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang 8. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 6 alusel on käesolevale eelhinnangule vaja küsida Keskkonnaameti ja Rahandusministeeriumi seisukohta. 15  TORI VALLAVOLIKOGU OTSUS EELNÕU Tori 2023 nr _________ Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kod. Riina Kallit, i.k. 45910054217, esitas Tori Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksusel. Detailplaneeringu eesmärk on Oore tee 7 katastriüksusele ehitusõiguse seadmine üksikelamule ja seda teenindavatele abihoonetele, tehnovõrkude, haljastuse ja juurdepääsu lahendamine. Olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus on planeeritud muuta üksikelamumaaks. Ehituskeeluvööndisse jääv osa kavandatavast hoonestusalast paikneb asukohas, mis on juba varasemalt olnud hoonestatud vähemalt 100 aastat. Elamu rajatakse olemasoleva vundamendi peale. Planeeringuga nähakse ette ehituskeeluvööndi vähendamine. Planeeringu lahend on üldplaneeringut muutev. Detailplaneeringualal asub Oore tee 7 kü, tunnus 80801:002:0780. Planeeringuala suurus on ca 7335 m². Detailplaneeringu ala asub Pärnu jõe ääres, Oore tee ning jõe vahelisel alal. Põhja-kirde suunast külgneb planeeringuala hoonestatud elamumaaga Oore tee 3 (80801:002:0768), edela suunast on planeeringuala naabriks hoonestamata maatulundusmaa Mäeotsa (80801:002:0701). Planeeringu alal asuvad : • 1-korruseline 64 m² ehitisealuse pinnaga üksikelamu (koodiga 103023118), mille esmane kasutuselevõtu aasta on 1928. Käesoleval hetkel on hoone hävinenud/vare. • kavandatav eramu (kood 120187285). Käesoleval hetkel on valminud ainult vundament, millele anti ehitusluba 1992. aastal. Nüüdseks on ehitusprojekt ja ehitusluba aegunud. Lisaks on planeeringualal kelder ja kasvuhoone, aiamaad, viljapuud- ja põõsad, rohkelt kõrghaljastust. Palneeritaval katastriüksusel on jõega kaasnevad veekaitselised vööndid (kallasrada 4 m, veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m veepiirist). Tehnovõrkudest ulatub kinnistule elektriõhuliin alla 1 kV (nimetus AMKA.3x50+70, vid 165218540), millega kaasneb kaitsevöönd 2 m kummalgi pool liini telge (vt skeem 4). Kinnistul on olemas elektriga liitumine. Kehtiva Tori valla üldplaneeringu järgi on planeeritava ala juhtotstarve valdavalt „eraõu hoonestusega“, kusjuures nimetatud otstarbega osa on määratud ka perspektiivse tiheasustusala piiridesse. Jõe äärest ca 25 m ulatusega ala ja kinnistu edelanurk jäävad perspektiivse tiheasustusala piiridest välja ja on määratud rohekoridoriks. Kogu kinnistu, nagu ka kogu Tori alevik paikneb väärtuslikul maastikul. Üldplaneeringus on märgitud, et tulenevalt võimalikust maalihkeohust Pärnu jõe alamjooksul ei ole hoonete rajamisel lubatud kalda ehituskeeluvööndi (Looduskaitseseaduse kohaselt on see Pärnu jõel 50 m) vähendamine. Vajadusel tuleb läbi viia vastavad uuringud. Vastavalt tööle „Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine“ IPT Projektijuhtimine OÜ Töö nr 21-09-1707, Tallinn, 2022, on Oore tee 7 Tori alevik katastriüksusega külgnev Pärnu jõe kaldaosa maalihkeohutu lõik. Pärnu maakonna planeering näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga. 1) Energiavajaduse optimeerimiseks ja liikumise lihtsustamiseks on väga oluline siduda tootmis-, äri- ja teenindusettevõtted ning uusasustus olemasoleva tehnilise taristu ja asustusega (p 4. Tehniline taristu lk 66). 2) Ruumilise arengu põhimõtted: Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev keskusasulate võrgustik (p 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused lk 16) 3) Tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja linnalise asustusega alade arendamiseks: (p 2.5.1. Linnalised asustusega alad lk 38): • järgida olemasolevat asustusstruktuuri seda võimalusel tihendades, eelistada tühjana seisvate hoonete ja maa-alade taaskasutusele võtmist; • uushoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga, seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase; Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid. Koostaja: Ruumi Grupp OÜ. Kokkuvõtvalt koostatud KSH eelhinnangust. Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeeritav ala on käesoleval hetkel maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistu, mis ka kehtivas üldplaneeringus on määratud tähistusega „eraõu hoonestusega“. Planeeritava ala kavandamine elamukrundiks ja uuesti hoonestamine ei avalda piirkonnale oluliselt negatiivsemat mõju kui senine tegvus on ajalooliselt avaldanud. 1. Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele, põhjavee kvaliteedile ja veerežiimile. Arvestades asjaolu, et maa-ala on pikalt olnud hoonestatud ja inimtegevusest mõjutatud ning hoonestusala kavandatakse ajaloolise talusüdame asukoha peale, on ka maalihke oht ebatõenäoline. Puudub eeldatavasti piiriülene mõju; 2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel esialgse algatamiseelse eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne; 3. Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga, mis on ümbritsetud elamumaa, maatulundusmaa, transpordimaa ja Pärnu jõega; 4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub; Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Tori vallas Tori alevikus Oore tee 7 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust. Detailplaneeringu (DP) koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt. Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus, kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 Tori Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksusel vastavalt lisatud skeemile. 2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. 3. Jätta detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. 4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5). 5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava. 6. Tori Vallavalitsusel korraldada teavitamine detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest vastavalt kehtivale seadusandlusele. 7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik  esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 9. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Jana Malõh volikogu esimees Eelnõu algataja Tori Vallavalitsus Eelnõu koostaja Leles Luhse planeerimisspetsialist 11.05.2023 Eelnõu esitaja Signe Rõngas abivallavanem Lisa “Asukohaskeem” Tori Vallavolikogu _________ 2023 otsuse nr ___ juurde  LÄHTESEISUKOHAD Tori alevikus Oore tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks. ÜLDOSA Detailplaneeringu eesmärk on Oore tee 7 katastriüksusele ehitusõiguse seadmine üksikelamule ja seda teenindavatele abihoonetele, tehnovõrkude, haljastuse ja juurdepääsu lahendamine. Olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus on planeeritud muuta üksikelamumaaks. Ehituskeeluvööndisse jääv osa kavandatavast hoonestusalast paikneb asukohas, mis on juba varasemalt olnud hoonestatud vähemalt 100 aastat. Elamu rajatakse olemasoleva vundamendi peale. Planeeringuga nähakse ette ehituskeeluvööndi vähendamine. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid. Koostaja: Ruumi Grupp OÜ. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel ei ole põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. OLEMASOLEV OLUKORD Detailplaneeringualal asub Oore tee 7 kü, tunnus 80801:002:0780. Planeeringuala suurus on ca 7335 m². Detailplaneeringu ala asub Pärnu jõe ääres, Oore tee ning jõe vahelisel alal. Põhja-kirde suunast külgneb planeeringuala hoonestatud elamumaaga Oore tee 3 (80801:002:0768), edela suunast on planeeringuala naabriks hoonestamata maatulundusmaa Mäeotsa (80801:002:0701). Planeeringu alal asuvad : • 1-korruseline 64 m² ehitisealuse pinnaga üksikelamu (koodiga 103023118), mille esmane kasutuselevõtu aasta on 1928. Käesoleval hetkel on hoone hävinenud/vare. • kavandatav eramu (kood 120187285). Käesoleval hetkel on valminud ainult vundament, millele anti ehitusluba 1992. aastal. Nüüdseks on ehitusprojekt ja ehitusluba aegunud. Lisaks on planeeringualal kelder ja kasvuhoone, aiamaad, viljapuud- ja põõsad, rohkelt kõrghaljastust. Palneeritaval katastriüksusel on jõega kaasnevad veekaitselised vööndid (kallasrada 4 m, veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m veepiirist). Tehnovõrkudest ulatub kinnistule elektriõhuliin alla 1 kV (nimetus AMKA.3x50+70, vid 165218540), millega kaasneb kaitsevöönd 2 m kummalgi pool liini telge (vt skeem 4). Kinnistul on olemas elektriga liitumine. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID Kehtiva Tori valla üldplaneeringu järgi on planeeritava ala juhtotstarve valdavalt „eraõu hoonestusega“, kusjuures nimetatud otstarbega osa on määratud ka perspektiivse tiheasustusala piiridesse. Jõe äärest ca 25 m ulatusega ala ja kinnistu edelanurk jäävad perspektiivse tiheasustusala piiridest välja ja on määratud rohekoridoriks. Kogu kinnistu, nagu ka kogu Tori alevik paikneb väärtuslikul maastikul. Üldplaneeringus on märgitud, et tulenevalt võimalikust maalihkeohust Pärnu jõe alamjooksul ei ole hoonete rajamisel lubatud kalda ehituskeeluvööndi (Looduskaitseseaduse kohaselt on see Pärnu jõel 50 m) vähendamine. Vajadusel tuleb läbi viia vastavad uuringud. Vastavalt tööle „Tori valla Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine“ IPT Projektijuhtimine OÜ Töö nr 21-09-1707, Tallinn, 2022, on Oore tee 7 Tori alevik katastriüksusega külgnev Pärnu jõe kaldaosa maalihkeohutu lõik. Planeeringuga nähakse ette ehituskeeluvööndi vähendamine. Planeeringu lahend on üldplaneeringut muutev. Pärnu maakonna planeering näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga. 1) Energiavajaduse optimeerimiseks ja liikumise lihtsustamiseks on väga oluline siduda tootmis-, äri- ja teenindusettevõtted ning uusasustus olemasoleva tehnilise taristu ja asustusega (p 4. Tehniline taristu lk 66). 2) Ruumilise arengu põhimõtted: Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev keskusasulate võrgustik (p 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused lk 16) 3) Tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja linnalise asustusega alade arendamiseks: (p 2.5.1. Linnalised asustusega alad lk 38): • järgida olemasolevat asustusstruktuuri seda võimalusel tihendades, eelistada tühjana seisvate hoonete ja maa-alade taaskasutusele võtmist; • uushoonestuse kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga, seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase; Eeltoodu alusel saab väita, et planeeringuga kavandatu on kõnesolevasse asupaika sobiv. ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid. Koostaja: Ruumi Grupp OÜ. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel ei ole põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. EELHINNANGU KOKKUVÕTE Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeeritav ala on käesoleval hetkel maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistu, mis ka kehtivas üldplaneeringus on määratud tähistusega „eraõu hoonestusega“. Planeeritava ala kavandamine elamukrundiks ja uuesti hoonestamine ei avalda piirkonnale oluliselt negatiivsemat mõju kui senine tegvus on ajalooliselt avaldanud. 1. Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele, põhjavee kvaliteedile ja veerežiimile. Arvestades asjaolu, et maa-ala on pikalt olnud hoonestatud ja inimtegevusest mõjutatud ning hoonestusala kavandatakse ajaloolise talusüdame asukoha peale, on ka maalihke oht ebatõenäoline. Puudub eeldatavasti piiriülene mõju; 2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel esialgse algatamiseelse eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne; 3. Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga, mis on ümbritsetud elamumaa, maatulundusmaa, transpordimaa ja Pärnu jõega; 4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 5. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub; Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Tori vallas Tori alevikus Oore tee 7 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust. SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS • Määrata Oore tee 7 Tori alevik katastriüksusele ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete ehitamiseks. • Hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada naabruses olevate elamute ehitusmahtude ja ehituslaadiga. • Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada lokaalselt. Arvestades Pärnu jõe vahetut lähedust on soovitatav reovee kanalisatsioon lahendada biopuhasti baasil. Arvestada kõiki vajalikke, seadusest tulenevaid, kujasid ja sanitaarkaitsetsoone. • Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused. • Sidetrassiga liitumiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused. • Juurdepääs lahendada Oore tee kaudu. • Parkimine lahendada oma kinnistul. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad. • Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu.  • Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. • Säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust • Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. • Planeeringuala tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele. • Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. KOOSTAMISE PROTSESS • Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus • Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu • Detailplaneering komplekteerida kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt. Komplekteerida detailplaneeringu eskiislahendus ja eelnõu paberkandjal ühes eksemplaris avalikustamise läbiviimiseks. • Haldusleping sõlmida enne kehtestamist. • Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. KOOSTÖÖ • Päästeamet • Keskkonnaamet KAASAMINE • Elektrilevi OÜ • Telia Eesti AS • Rahandusministeerium • Tori alevik Oore tee 7 omanik • Naaberkinnistute omanikud: Tori alevik Oore tee 3, Oore tee 18, Oore tee 20a, Vahtra, Oore tee 14, Mäeotsa Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemisel. Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. AJAKAVA • KSH vajalikkuse ja lähteseisukohtade kohta asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimine, vajadusel täiendamine: üks kuni kaks kuud. • Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu. • Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine (eskiislahendus): neli kuud. • Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.  • Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud. • Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud. • Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: kaks kuud. • PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel. Koostas: Leles Luhse planeerimisspetsialist