dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Rahandusministeerium · 11. mai 2023
Viit
14-1/3350-1
Registreeritud
11. mai 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haljala Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-1 Kirjavahetus kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse küsimustes
Toimik
14-1/2023
Vastutaja
Sulev Liivik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
31. mai 2023

Failid

  • 📎Pöördumine (regionaalminister, mai 2023).asice191 KB

Sisu (failidest)

Regionaalminister Madis Kallas Teie [email protected] Meie 10.05.2023 nr 14-5/23/135 Pöördumine Austatud regionaalminister Madis Kallas Haljala vallavalitsus pöördub Teie poole seoses kohalike omavalitsuse tulubaasi puudutavate ettepanekutega. Haljala valla territooriumi katab ligi 40 protsendi ulatuses Eesti vanim ning suurim rahvuspark Lahemaa rahvuspark. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid ning kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Haljala vald ja selle inimesed on uhked Lahemaa rahvuspargi, oma rannajoone ning kõigi valla territooriumil asuvate looduslike ja kultuuriväärtuslike paikade üle. Samas tuleneb kõikidest eelpool nimetatud väärtustest ka omajagu kitsaskohti, millega omavalitsusel tegeleda tuleb. Näiteks on Haljala vallas ning eelkõige just merele lähemal asuvatel aladel tugev ehitussurve, kuid tulenevalt kaitsealadest suurendab see arvestaval määral valla rolli ja ülesandeid ehitus- ja planeerimistegevuse korraldamisel. Samuti on Lahemaa rahvuspark ja Läänemere rannikuala atraktiivne suvitus- ja turismipiirkond, mille hinnanguliseks külastajate arvuks on 2021. aastal hinnatud 169 100 külastajat aastas. Suvehooajal mitmekordistub Haljala vallas elavate inimeste arv just suvitajate osas, kuna rannikualal paikneb arvukalt suvilaid. Nii suvitajad kui ka turistid suurendavad omavalitsuse halduskoormust näiteks nii avalike alade hooldamise kui ka jäätmemajanduse korraldamise osas, kõige sellega kaasneb aga arvestatav koormus valla eelarvele. Samas omavalitsuse tulubaasi vallas suvitavate inimeste ja turistide arv kuidagi ei mõjuta. Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) riigieelarvestrateegia ja riigieelarve läbirääkimiste käigus on korduvalt aastate jooksul tehtud ettepanek näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele. Oluline on siinkohal välja tuua, et ELVL-i dokumentides toodud arvutuste kohaselt on "kõige suuremate“ kaotajate seas Vihula vald (2017. aastal ühinesid haldusreformi raames Haljala ja Vihula vallad ning moodustati uus omavalitsusüksus Haljala vald). Sellise maamaksupoliitika tulemusel on hinnatud, et Haljala vallal jääb oma tulubaasi saamata üle 165 000 euro ning maamaksupoliitika (sh maa väärtuse) muutudes võib hinnanguliselt see summa veelgi suureneda. Haljala valla põhitegevuse tulud oleksid seega eeldatavasti kuni 2,5 protsenti suuremad, kui looduskaitseliste piirangute talumist omavalitsustele hüvitataks. ELVL on samuti märkinud järgmist: „Looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemist KOVidele otseselt ei kompenseerita. Tasandusfondi jaotamisel arvestatakse KOVi väiksema maamaksulaekumisega ning saamata jääva maamaksu tõttu on tasandusfond suurem. Tasandusfondi mitte saava KOVi jaoks selline võimalus puudub.“. 2023. aastal saab Haljala vald läbi tasandusfondi toetust 113 652 eurot, mis on ajutine ühinemisjärgne kompensatsioonimeede, kuna üks ühinenud omavalitsustest (endine Haljala vald) sai enne ühinemist tasandusfondi. Eeltoodu põhjal ei saa käesoleval hetkel seega kuidagi väita, et looduskaitsealadest tulenevat maamaksu vähenemist Haljala vallale läbi tasandusfondi kompenseeritakse. Samuti on Haljala valla jaoks ääretult murettekitav Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduse eelnõuga kavandatava muudatuse mõju tähendab Haljala vallale tulubaasi vähenemist. Seaduse eelnõu seletuskirjas seisab, et muudatus aitab vähendada regionaalset mahajäämust. Haljala valla vaatenurgast tundub olukord aga täiesti vastupidine, kuna Haljala vald on Harjumaa omavalitsuste, Tartu linna ja väikesaarte (nende jaoks on loodud ka täiendavad toetusmehhanismid) kõrval ainuke omavalitsus ülejäänud Eestis ja Lääne-Viru maakonnas, kelle tulubaas muudatuse tulemusel väheneb. Leiame, et see muudatus avaldab Haljala valla jätkusuutlikule arengule negatiivset mõju ning meie valla seisukohast regionaalne mahajäämus kahjuks ainult suureneb. Eeltoodust tulenevalt palun Haljala valla nimel, et: 1. regionaalministrina leiaksite võimalused looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva maamaksu kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele; 2. kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamisel leitakse võimalused täiendavalt tõsta nende omavalitsuste tulubaasi, millele kaasnevad arvukatest suvekodudest ja suvitajatest kaasnevad kulutused; 3. omavalitsuste tulubaasi põhimõtete muutmisel ei tehtaks otsuseid, mis Haljala valla näitel ei täida mitte kuidagi eelnõuga kavandatava muudatuse eesmärki regionaalse mahajäämuse vähendamiseks, vaid vastupidiselt suurendavad seda. Tulubaasi ümberjaotamisel tuleb kindlasti arvestada ka omavalitsuse hallatava territooriumi suurusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anti Puusepp vallavanem Teadmiseks: Rahandusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit Kent Kerner +372 5194 7655 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel