Saatja: Eesti Linnade ja Valdade Liit <
[email protected]>
Saadetud: 11.05.2023 10:56
Adressaat: <"RAM Info">; <"Madis Kallas">
Koopia: <"Sulev Liivik">; <"Neeme Suur3">; Veikko Luhalaid <
[email protected]>
Teema: ELVL seisukoht - tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja
tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Manused: ELVL_RAM tulumaksuseaduse ning SHS ja tulumaksuseaduse muutm eelnõu
11.05.2023.asice
Edastan Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukoha tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande
seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.
Lugupidamisega
Veikko Luhalaid
tegevdirektor
+372 503 5714
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Roosikrantsi 12/1 | 10119 Tallinn
www.elvl.ee |
[email protected]
Madis Kallas Teie 05 .0 5 .202 3 nr 1.1-10.1/3228-1 R egionaalminister Rahandusministeerium Meie 11.05 .202 3 nr 5 -1/129-8 Seisukoht Austatud minister Madis Kallas Esitasite kooskõlastamiseks tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eesti Linnade ja Valdade Liit ei pea võimalikuks kooskõlastada eelnõu järgmistel põhjustel. Märgime, et s ea dmata kahtluse alla vajaduse ette näha kohalike omavalitsuste täiendav rahastami ne , ei saa nõustuda, et seda tehakse eelnõus esitatud kujul ja kiirmenetluse korras, ilma adekvaatse analüüsita ning kohalikke omavalitsusi sisuliselt kaasamata. 1. Arvestades eelnõuga kavandatavate maksumuudatuste olulist mõju kohaliku omavalitsuse (edaspidi ka KOV ) tulubaasile, kuid eelnõule seisukoha esitamiseks antud mõne tööpäevast ajavahemik k u, võib järeldada, et riik ei võta kohalikke omavalitsusi ja nende rolli riigivõimu teostamise l tõsise partnerina. On ilmne, et mõne tööpäevaga ei ole võimalik analüüsida tulumaksuseaduse muudatusi ega nende mõju KOVi õigustele ning kohustustele. Võime üksnes järeldada sellest, et Vabariigi Valitsus ei võta tõsiselt ka KOVide ettepanekuid või seisukohti asjaomase eelnõu suhtes. 2. Eelnõu seletuskirjas ei ole esitatud analüüsi muudatustega kaasnevate mõjude kohta, mistõttu puudub adekvaatne hinnang, kuidas maksumuudatused mõjutavad kõigi kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ning kohaliku elu korraldamist. 3. Kuna pole teada eelnõuga kaasnevaid mõjusid, siis pole võimalik aru saada, kas eelnõuga kavandatavad muudatused toetavad ikka väiksema tulubaasiga kohalike omavalitsuste finantsvõimekust ning võimekust oma ülesandeid täita. Leiame, et see põhjendus tegelikult ei aita kaasa väiksemate omavalitsuste toimetulekule, kuna riik samal ajal tõstab maksukoormust kõigile KOVidele , mis sööb ära maksuseaduse muudatusega kaasneva loodetava mõju. 4. Jätkusuutlikku regionaalpoliitikat ei saa teha krooniliselt alarahastatud KOVide tulubaase omavahel ümber jaotades. Sellest nähtub, et riigil puudub võimekus riiklikul tasandil regionaalarengu toetamiseks ning pikaajaline regionaalarengu visioon. Muudatuse eesmärk on vähendada regionaalset mahajäämust. Keskvalitsus eraldab omavalitsustele rahalisi vahendeid tasandus- ja toetusfondi kaudu . Tasandusfond on mõeldud valdade ja linnade eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks ehk regionaalse mahajäämuse vähendamiseks. Tasandusfondis arvestatakse omavalitsuste kolme aastase arvestusliku tulu ja kuluga ning muude mitte finantsnäitajatega ja seal hulgas ka tagamaalise koefitsiendiga ehk see mudel arvestab välja regionaalse ebavõrdsuse. Keskvalitsus on jätnud sisuliselt kolmel aastal (2020 – 2023) tasandusfondi muutmata. Kui arvestada vahepealseid arenguid ning eeldada, et omavalitsus toimib samaväärselt, siis keskvalitsus on nendel aastatel vähendanud fondi muutmata jättes omavalitsuste ostujõudu ca 26 miljoni euro võrra. Ehk regionaalse ebavõrdsuse taga on keskvalitsuse mittesüsteemne omavalitsuste rahastamine ja maksuautonoomia tagamata jätmine. Lisame, et vajalik oleks täiustada tasandusfondi valemit. 5 . Väitega, et regionaalne ebavõrdsus Eestis on liiga suur, võib nõustuda, kuid juhime siinkohal tähelepanu asjaolule, et taoline olukord on kestnud kogu taasiseseisvumise perioodi vältel. Läbiviidud omavalitsusreform, mille käigus toimus sisuliselt vaid omavalitsuste liitmine, seda olukorda ei leevendanud ega saanud ettearvatult ka lahendada, sest omavalitsuste poolt täidetavate ülesannete analüüsi ei tehtud ega sellest lähtuvat rahastamise võimalikku kulupõhist mudelit välja ei töötatud (ega seatud sealjuures ka eesmärgiks). Tegelikkuses puudub riiklikul tasandil korrektne vaade KOVide poolt täidetavate ülesannete maksumusest ning KOVide poolt täidetavate riiklike ülesannete maksumusest. Taolisele seisukohale jõudis sisuliselt ka Riigikohus oma 16. märtsi 2010 otsuses ning nimetatud ebakõlale osundatakse jätkuvalt ka „Riigieelarve seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses“, kus KOVide osas oli probleemidena eraldi välja toodud, et riiklike ülesannete rahastamise alus on ebaselge ning tasandus- ja toetusfondi toetuste jaotuspõhimõtted muutuvad sageli. Juhime siinkohal tähelepanu sellele, et eelnõu seletuskirjas näitena toodud mõnes Põhjamaal rakendatav KOVide tulude tasandamise nn horisontaalne lähenemine (kus jõukamad KOVid panustavad oma eelarvega tasandussüsteemi), baseerub teadupärast algselt korralikul, põhjalikul ja keskvalitsuse ning omavalitsuste vahel kooskõlastatud kulubaasi analüüsil, mida Eestis läbi viidud ei ole. 6 . Ekslik on samuti väide, et erinevate kriiside tulemusena on keerulisse olukorda sattunud vaid vähem tulukamad KOVid . Tegelikult ja mõistetavalt on hinnakasv mõjutanud kõikide omavalitsuste poolt pakutavaid avalikke teenuseid samal moel. „Vähem tulukamate“ KOVide näitel väljendub krooniline alarahastamine vaid vahetumalt, sest seda ei ole võimalik lühiajaliselt tasandada mastaabiefekti (s . o ajutiselt kärpides vähemtähtsa i d tegevusi) abil nagu suuremates ja tugevamates omavalitsustes. E kslik on riigi arusaam, et aasta vältel kaugelt üle viiendiku kallinenud kaupade ja teenuste hinnad ei mõjuta samaväärselt ka tugevamate omavalitsuste võimet pakkuda avalikke teenuseid tavapärases koguses ja kvaliteedis. Eesti inflatsiooninäitaja on endiselt üks Euroopa kõrgemaid ning lisaks sellele survestab omavalitsuste eelarvet hüppeliselt kasvanud Euroopa Keskpanga poolt kinnitatud intressimäär. Kõik mainitud asjaolud suurendavad tegevuskulusid, mis omakorda võivad mõjutada omavalitsuste kaasfinantseerimise võimekust välisvahendite taotlemisel. Laenude teenindamine saab olema teatavas mõttes probleem iks seal , kus on tehtud laenude abil suured investeeringud nii haridusvõrgu tari st usse kui muudesse valdkondadesse. Nt laenude teenindamise kulud tulenevalt Euribori tõusust 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga on kasvanud mitmekordselt . 7. Seletuskirjas on toodud, et muudatuste tulemusena väheneb tulukamate KOV i de tulumaksu laekumine ning suureneb vähem tulukamate oma. Eelnõu kohaselt on maksumõju tulukamate omavalitsuste seas siiski kaootiline. Näitena toome Keila linna ja Lääne-Harju valla , millest mõlemad omavalitsused on tulukad, finantsindeks on ühetaoline, kuid ühelt vähendatakse tulumaksu 1 62 tuhande euro võrra ning teine saab juurde 158 tuhat eurot . Ehk tulumaksu ümberjaotuses ei paista loogilist seost ei tulukuse ega tegeliku finantsolukorraga, miks rahad nii ümber jaotatakse. Antud metoodikast jääb mulje, et sooviti midagi kiirelt teha, kuid tegelikkuses ei arvestatud välja toodud aspekte . 8. Omavalitsuste ülesanded on ühetaolised . Kasvavatel KOVidel , kelle tulubaas võib olla suurem, on ka suuremad kohustused. Näiteks k ohustus tagada koolikoht ja lasteaiakoht ning selleks rajada ja üleval pidada koole ja lasteaedu. Seega tulukus või finantsindeks (mis on hetke olukord) ei näita veel, et omavalitsused on võimelised antud rahastuse juures riigi poolt antud ülesandeid täit m a. 9 . Ü ks muudatuse eesmärke on , et elu oleks igal pool Eestis jätkusuutlik ja ei koonduks vaid suuremate linnade ning Harjumaa suuremate valdade ümber. On arusaamatu, kuidas täidab seda eesmärki fakt, et mitmete Eesti (väiksemate) saarvaldade tulubaas plaanitavate muudatuste mõjul väheneb. Praeguses olukorras tundub raha ümberjagamine väga ebaõiglane ja mõjub pigem karistusena, et on suu detud ääremaalise väikese omavalitsusena targalt ja vastutustundlikult majandada. V äikesaartel, kus tööealiste elanike tulumaksust laekuv tulu võib küll olla proportsionaalselt kõrge, kokkuvõttes aga jääb eelarvemaht väikese elanikkonna tõttu madalaks, napib ka täna juba ressursse heal tasemel avaliku teenuse pakkumiseks. Selliste näidete puhul võtab reform ära heast maksulaekumisest tekkivad täiendavadki võimalused. Seega regionaalse ebavõrdsuse kaotamise asemel võib see tekitada finantsraskuseid ka praegustes väiksemates omavalitsustes, mis asuvad geograafiliselt ebasoodsas asukohas (saarvallad) ning on hajaasustusega . See ei tohiks aga kuidagi olla riigi suund ja eesmärk. 10 . Eelnõu menetlemine on vastuolus õigusloome hea tavaga, kuna reaalselt pole KOV isid eelnõu kooskõlastamise protsessi kaasatud, kaasamine on üksnes näilik. Lisaks pole küsitud rahastamise osas KOVide ettepanekuid ega toimunud arutelusid, mis oleks antud oluliste muudatuste menetlemisel ilmselge ja äärmiselt oluline. 11 . Kohatu on põhjendada eelnõu vastavust koalitsioonileppega. Koalitsioonikokkulepe ei ole põhiseadus või kohalike omavalitsuste harta, mille alusel saaks õigustada või selgitada muudatuste vajadust ja selle ülikiiret kooskõlastamist. 12 . Eelnõu kohaselt langetab riik KOVile laekuvat tulumaksuosa 11,78%- le , kuid ei vähendata omavalitsustele antud ülesandeid. Kohustused aga kasvavad. Sealhulgas k äesoleval aastal rakendub hooldereform, kus riik toetab 2023. aasta kuue kuu hooldekodu kohamaksu tasumisel. Hetkel on selgusetu, milliseid rahalisi kulutusi toob reformi rakendumine alates 2024. aastast ja edaspidi tegelike kuludena kaasa kohalikele omavalitsusele . 13. Kohalike omavalitsuste tulumaksubaas oli 2009.aastal 11,93 %, mida kärbiti 0,53% võrra . Järgnevatel aastatel lisati täiendavad teenused/ kompensatsioonid tulumaksu, kuid olemasolevat taset pole endiselt taastatud. 1 4 . Eelnõuga kavandatavad seadusemuudatused riivavad KOVi finantsautonoomiat põhiseaduse § 157 tähenduses, kuna tulubaasi vähendamisega langeb ka omavalitsuste rahaline võimekus oma ülesannete täitmisel. 1 5 . Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et KOVi tagatisi ei rikuta, kui ülesannete täitmist on rahastatud mahus, mis tagab ülesande täitmise vähemalt minimaalses mahus. Märgime siinkoha , et KOVide ülesandeid ei ole eelnõu kohaselt ka proportsionaalselt kuidagi vähendatud. Kokkuvõttes , seaduse eelnõuga ei saa nõustuda, sest riik ei ole esitanud veenvat analüüsi maksumuudatuste mõju kohta omavalitsustele; omavalitsuste tulubaasi vähendatakse olukorras, kus inflatsioonist ning riigi kavandatavatest maksutõusudest tulenevalt on omavalitsuste kulutused niigi suuremad; omavalitsusi ei ole sisuliselt kaasatud tulubaasi kujundamise diskussiooni, et kaaluda alternatiive ning leida parim lahendus kõikide omavalitsuste jaoks; riigil puudub endiselt selge ülevaade omavalitsuse ülesannete, sh riiklike ülesannete maksumusest ja puudub põhjalik keskvalitsuse ning omavalitsuste vahel kooskõlastatud kulubaasi analüüs. Teeme ettepaneku eelnõu menetlus peatada mõjuanalüüsi läbiviimiseks ja omavalitsustelt sisulise arvamuse küsimiseks. Eesti Linnade ja Valdade Liit soovib olla läbirääkimistel sisuliseks partneriks. Ühtlasi teeme ettepaneku mitte muuta tulumaksu seadust ning leida võimalus täiendavate vahendite näol, et suurendada tasandusfondi 11 miljoni euro võrra. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mihhail Kõlvart juhatuse esimees