Seisukoha küsimine Leedri küla Kajuaia detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta

EELNÕU Kuressaare Leedri küla Kajuaia detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 14.04.2023 nr 5-2/2396-1) detailplaneeringu algatamiseks Leedri külas Kajuaia katastriüksusel. Planeeringuala suurus on ca 0,85 ha ja hõlmab Leedri külas Kajuaia katastriüksust (katastritunnus 43301:001:0861, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 8463 m2). Detailplaneeringu nimetus on Kajuaia detailplaneering. Esitatud taotluse kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Kajuaia katastriüksuse jagamine kaheks ja uutele kruntidele ehitusõiguse seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks. A. Olemasolev olukord Kajuaia katastriüksus on hoonestamata, detailplaneering puudub. Katastriüksuse kõlvikuline koosseis on 7379 m2 looduslikku rohumaad, 228 m2 muud maad ja 856 m2 haritavat maad. Planeeringuala piirneb maatulundusmaa sihtotstarbega Aru (katastritunnus 43301:001:0860) ja Anne (katastritunnus 71401:001:3154) katastriüksustega ning transpordimaa sihtotstarbega 4400005 Kabeli-Leedri tee T1 (katastritunnus 43301:001:0869) katastriüksusega. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse alusel ulatub planeeringualale sideehitise kaitsevöönd ja elektripaigaldise kaitsevöönd ning ala asub tervikuna kinnismälestiste kaitsevööndis. Katastriüksusel on olemasolevad kiviaiad. Juurdepääs on avalikult Kabeli-Leedri teelt. B. Kehtiv üldplaneering Vastavalt Lümanda Vallavolikogu 21. augusti 2008. a määrusega nr 66 kehtestatud Lümanda valla üldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) planeeringualale juhtotstarvet määratud ei ole, tegemist on põllu- ja metsamajandus- ehk maatulundusmaaga, kus elamuehitus toimub üldjuhul vastavalt projekteerimistingimustele. Lähtetingimused detailplaneeringute koostamiseks on järgmised: krundi minimaalne suurus maa-ala kruntideks jaotamisel on 0,5 ha, lubatud on kuni 3 hoonet kuni 8 m kõrgused, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala on 10% krundi pindalast ning kui elamute vahekaugus on väiksem kui 100 m, on vajalik naaberkinnistute omanike nõusolek. Ala asub üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikul hoonestusalal, millele on määratud üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 3.1.ehitus- ja kasutustingimused. Keelatud on küla üldstruktuuri muutmine ja hävitamine – aedade ja teede õgvendamine jmt, keelatud on kiviaedade hävitamine ja teisaldamine, uute hoonete kavandamisel järgida külale iseloomulikku hoonete algupärast arhitektuuri (hoonete arv õuel, mahud, ehitusalune pind, kõrgus, akende ja uste kuju, ruudujaotus ning asend, katuse kuju jmt), määratud on arhitektuuritingimused, säilitada põlispuud ja traditsiooniline haljastus. Üldplaneeringu alusel tuleb koostada detailplaneering, kui toimub katastriüksuse kruntimine. Alale on üldplaneeringu kaardi alusel kergliiklustee. Üldplaneeringuga ei määrata kergliiklustee täpset asukohta, kaardile märgitud joon on skemaatiline. Liikumine kergliiklusteedel toimub nn igameheõiguse põhimõtteid. Detailplaneeringu koostamisel käsitleda kergliiklusteega seonduvat. C. Kaalutlused Detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksuse jagamine kaheks ja uutele kruntidele ehitusõiguse seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks. Olemasoleva katastriüksuse jagamisel jääb ühe krundi suuruseks ca 2600 m2. Üldplaneeringuga on määratud krundi minimaalseks suuruseks maa-ala kruntideks jaotamisel 0,5 ha. Kavandatav tegevus ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga, millest tulenevalt on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ja mille koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 alusel võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu hulgas üldplaneeringuga määratud hoonestuse krundi minimaalsuuruse vähendamine. Saaremaa vald kaalus kavandatud tegevuse võimalikkust, kuna kehtiv detailplaneering on ca 25 aastat vana. Läheduses on samuti väiksema pindalaga katastriüksuseid (nt 2482, 3978 ja 2533 m2). Katastriüksust läbib olemasolev kiviaed, mis takistab katastriüksuse terviklikku kasutust ning kiviaiad moodustavad loogilise krundijaotuse. Kiviaedade hävitamine ja teisaldamine on keelatud. Kajuaia kinnistu asub muinsuskaitsealuse 27284 Leedri küla teedevõrk ja piirdeaiad mälestisel ja kaitsealal. Kajuaia katastriüksusele on koostatud 01.12.2020 muinsuskaitse eritingimused (koostatud KOPPEL KOPPEL ARHITEKTID OÜ poolt töö nr 2023), kus tuuakse muu hulgas välja, et kinnistu jagamisega ja kasutusele võtmisega elamumaa otstarbega säilivad nii kaitsealused Leedri küla teedevõrk kui ka piirdeaiad. Kinnistud asuvad olemasoleva Kabeli-Leedri tee T1 ääres ning see tagab pääsu kõikidele kruntidele tee asukohta ja olemust muutmata. Samuti on olemasolevates piirdeaedades mitmeid piiramata ja korrastamist vajavaid lõike, mida on võimalik uute väravakohtadena kasutusele võtta mälestist oluliselt muutmata või rikkumata. Kinnistu jagamine ei lähe vastuollu ka külas esinevatele kruntimise põhimõtetele. Leedri ajaloolises külatuumikus esineb kinnistuid, mis on väiksemad kui Kajuaia kinnistu jagamisel tekkivad kinnistud. Samuti vastaksid jagatavad kinnistud olulisimale põhimõttele – iga tekkiv kinnistu on juba ajaloolise piirdeaiaga ümbritsetud ja järgib küla üldist struktuuri. Kinnistute jagamine tuleb teostada mööda kiviaedu nii, et iga kinnistu õueala on ümbritsetud olemasoleva ajaloolise kiviaiaga. Tulenevalt eelnevast on Saaremaa vald seisukohal, et planeeritav hoonestus sobitub antud piirkonda arvestades lähipiirkonna maakasutust ja hoonestust. Seega üldplaneeringu muutmine Kajuaia katastriüksusel krundi miinimumsuuruse osas on põhjendatud. Elamute omavaheline kaugus ja kaugus olemasolevatest lähimatest elamutest jääb alla 100 m, mistõttu tulenevalt üldplaneeringust on vajalik naaberkinnistute omanike nõusolek. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (käesoleva otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu 2 inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Kajuaia detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega KSH algatamine pole vajalik. Saaremaa vald edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ja planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 ja § 81 lõikele 1 Keskkonnaametile (KeA), Muinsuskaitseametile, Rahandusministeeriumile ja Päästeametile xx.xx.2023 kirjaga nr xxx käesoleva otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks. KeA oma xx.xx.2023 kirjas nr 6-5/23/857-2 on seisukohal, et … Rahandusministeerium oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx on seisukohal, et … Muinsuskaitseamet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx on seisukohal, et … Päästeamet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx on seisukohal, et … D. Kokkuvõte Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.xx.2023 lepingu nr xxx huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel 452 5000), koostaja on Klotoid OÜ ([email protected], 453 3723) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002). Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald. Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja 128 lõike 1, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Leedri küla Kajuaia detailplaneering, mille eesmärgiks on katastriüksuse jagamine kaheks ja uutele kruntidele ehitusõiguse seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks ning selleks Lümanda valla üldplaneeringu muutmine krundi miinimumsuuruse osas. 2. Detailplaneeringu nimetus on „Kajuaia detailplaneering“. 3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 0,85 ha vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 1. 4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 2. 3 5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale nr 3. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisega. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. 4   Lisa 1 Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määruse nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ juurde SAAREMAA VALLAVALITSUS DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUS Palun algatada detailplaneering ja väljastada detailplaneeringu lähteseisukohad järgmisele(tele) maaüksusele(tele): Saaremaa vald Leedri küla Kajuaia 43301:001:0861 (kinnistu nimi ja katastritunnus) Taotluse esitaja/huvitatud isik: Juriidiline isik x Eraisik Nimi OÜ Kohala Aadress Roosta, Leedri küla, Saaremaa vald Registrikood/isikukood 14010350 Kontakttelefon + 37256236402 E-post [email protected] Taotluse esitaja/huvitatud isiku suhe maaüksusega: kinnistu omanik x hoone omanik volitatud esindaja muu Detailplaneeringu koostamise eesmärk: Kajuaia katastriüksuse jagamine kaheks ja uutele kruntidele ehitusõiguse seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks . x Planeeritakse üksikelamuid (elamute arv) 2 elamu t Planeeritakse korruselamuid _______________________________________________________________________ (korruselamute arv, taotletav korruselisus, kortereid ühes korruselamus) Planeeritakse ridaelamuid _______________________________________________________________________ (ridaelamubokside arv) Planeeritakse ärihoonei d (ärihoonete arv, taotletav korruselisus) Planeeritakse tootmisho oneid __________________________________________________________________________ (tootmishoonete arv, taotletav korruselisus) Muu eelpool nimetamat a eesmärk _________________________________________________________________________ (kirjeldus) Olemasoleva maaüksuse üldiseloom ustus P laneeringu ala asub Leedri külas umbes 32 km kaugusel Kuressaarest . Leedri küla hästi säilinud kiviaiad ja ajalooline teedevõrgustik on võetud muinsuskaitse alla. Kajuaia sihtotstarve on maatulundusmaa. Maa-ameti andmetel on katastriüksusel haritav maa 8463 m², looduslik rohumaa 7379 m² ja muu maa 228 m². Maaüksus asub ajaloolise küla keskuses. Olemasolev hoonestus puudub. _________________________________________________ _______________________________ Olemasolevad ehitised: Olemasolevad ehitised puuduvad Olemasolevad kommunikatsioonid: elektrivarustus veevarustus kanalisatsioon sidevarustus Planeeritavad kommunikatsioonid: elektrivarustus x veevarustus x kanalisatsioon x sidevarustus x Teede ja juurdepääsude olemasolu Juurdepääs katastriüksusele Kabeli-Leedri teelt . (näidata, milliselt teelt) Maakasutuse juhtotstarve liigilt üldisemas planeeringus Maa-alal kehtib Lümanda valla üldplaneering , kehtestatud 21.08.2008 a. Lümanda Vallavolikogu määrusega nr 66 . Üldplanee ringu järgi jääb Kajuaia kinnistu miljööväärtuslikule hoonestusalale. Maakasutuse juhtotstarvet Kajuaia maaüksusel piires määratud ei ole. DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUSELE LISATAKSE kavandatavat tegevust kirjeldav eskiislahendus vastavalt Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määrusega nr 2-2/14 kehtestatud „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detai lplaneeringu koostamise nõuded“ paragrahvile 4. NÕUSTUN X EI NÕUSTU DETAILPLANEERINGU KOOSTAMIST RAHASTAMA Kui detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse pla neeringu koostamise rahastamist kohaliku omavalitsuse kulul, menetleb kohalik omavalitsus taotlust edasi juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on kohaliku omavalitsuse eelarves ette nähtud. ALGATAMISE TAOTLUSE ESITAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TEADLIK: Vastavalt planeerimisseaduse § 130 võidakse detailplaneeringu algatamise taotluse esitajaga/huvitatud isikuga sõlmida leping detailplaneeringu koostamise ja/või rahastamise kohta, kui detailplaneeringu algatamist taotletakse erahuvides. Vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõikele 2 sõlmitakse algatamise taotluse esita jaga/huvitatud isikuga ja Saaremaa valla vahel leping detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamiseks. Juhul, kui Saaremaa vald ja detailplaneeringu koostamise algatami se taotluse esitajaga/huvitatud isikuga kokkulepet ei saavuta ning vallal puuduvad võimalu sed planeerimisseaduse §-st 131 tulenevate kohustuste täitmiseks, on vallal õigus jätta detailplaneering algatamata, vastuvõtmata või kehtestamata. Taotluse lisad: 1. Detailplaneeringu eskiislahendus 2. Volitatud isiku puhul volitus Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik vastutab esitatud andmete õigsuse eest Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik Jaanika Tiitson Kohala OÜ seadusliku esindajana / allkirjastatud digitaalselt / (kuupäev ja allkiri)  10.05.2023 nr 5-2/2396-2 Seisukoha küsimine Leedri küla Kajuaia detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja § 81 lg 1 edastame Keskkonnaametile, Rahandusministeeriumile, Muinsuskaitseametile ja Päästeametile seisukoha võtmiseks Leedri külas Kajuaia detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev ja planeeringule kohaldatakse üldplaneeringu menetlust. Kirjale on lisatud ka detailplaneeringu algatamise taotlus. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Siim Kuusik planeeringuteenistuse juhataja Lisad: „Leedri küla Kajuaia detailplaneeringu algatamine“ Lisa 1. Planeeringuala Lisa 2. Lähteseisukohad Lisa 3. KSH eelhinnang „Leedri kula Kajuaia DP Algatamise taotlus“ Piret Paiste, 452 5093 [email protected] Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.xx.2023. a otsusele nr xxx DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. NIMETUS Kajuaia detailplaneering Hõlmab Kajuaia katastriüksust (katastritunnus 43301:001:0861). Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-23-016 2. ALGATAJA Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku esitaja ja huvitatud isik: OÜ Kohala Algataja: Saaremaa Vallavolikogu Koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus 3. EESMÄRK PLANEERINGU EESMÄRK: katastriüksuse jagamine kaheks ja uutele JA VASTAVUS kruntidele ehitusõiguse seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks ning selleks ÜLDPLANEE- Lümanda valla üldplaneeringu muutmine krundi miinimumsuuruse osas. RINGULE PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 0,85 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: ei vasta Lümanda valla üldplaneeringule krundi miinimumsuuruse osas - krundi minimaalne suurus maa-ala kruntideks jaotamisel on 0,5 ha. 4. PLANEE- OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: RINGU maatulundusmaa 100% LÄHTE- PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem MATERJAL GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+ - ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul ja tegemist on kultuurilis-ajaloolise ja identiteediväärtusega maastikuga. Lümanda valla üldplaneering (kehtestatud Lümanda Vallavolikogu 21. augusti 2008. a määrusega nr 66). Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“. Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Keskkonnaameti xx.xx.2023 kiri nr xxx. Rahandusministeeriumi xx.xx.2023 kiri nr xxx Muinsuskaitseameti xx.xx.2023 kiri nr xxx. Muinsuskaitse eritingimused (koostatud 01.12.2020 KOPPEL KOPPEL ARHITEKTID OÜ poolt töö nr 2023), kättesaadavad www.saaremaavald.ee 5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu- lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 6. EHITUSLI- TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: kuni kaks krunti. Uute KUD JA lähiaadresside puhul kasutada piirkonnas varasemalt kasutusel olnud ja hetkel ARHITEK- kasutusete ajaloolisi talu nimesid. Krundi kasutamise sihtotstarve määrata TUURSED krundi kasutamise ulatusest, kas elamumaa või maatulundusmaa.  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.xx.2023. a otsusele nr xxx NÕUDED KRUNTIDE KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga. LUBATUD SUURIM HOONETE ARV KRUNTIDEL: kuni 3. Planeeringus käsitleda ka vaba ehitustegevusega hooneid (neid võib kavandada lisaks). LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga, kuni 10% krundi pindalast. KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga, arvestada naaberkinnistutel asuvate hoonetega. Kui elamute vahekaugus on väiksem kui 100 m, on vajalik naaberkinnistute omanike nõusolek. Hooned peaksid moodustama kobara, mis on paigutatud ringjalt talu õuealale. Elamu paigutada hoonekobara keskteljele peafassaadiga külateele. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga HOONETE KORRUSELISUS: mitte üle 2 korruse. HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 8 m ja mitte üle olemasoleva kõrghaljastuse. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused. ARHITEKTUURSED TINGIMUSED: Maaüksusele kavandada elamud ja abihooned, mis järgivad üldisi Leedri külale iseloomulikke põhimõtteid. Projekteerimisel arvestada kontaktvööndi arhitektuurilisi lahendusi, sobitades hooned mahult ja välisviimistluselt (eelkõige oma kinnistu siseselt). Järgida tuleb väljakujunenud hoonestuse tihedust ja struktuuri - hoonete (hoonegruppide) paigutust maastikus ja hoonete omavahelist kaugust, samuti ehitusmahtusid ja arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne). Elamu proportsioonid on sobiv kavandada väikese nn popsikoha rehielamu mõõtmetega ehk hoone küljesuhted võiks olla 1:2 kuni 1:3. Seega on sobiv elamufunktsiooni kombineerida mõne abifunktsiooniga kõrvalhoone asemel ühes hoones. KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND, VÄLISVIIMISTLUS: välisilme kujundamisel arvestada sobivust piirkonnaga, piirkonnas olemasoleva ja enne kavandatud hoonestusega ning kohaliku omapära ja materjalidega. Keelatud on kasutada imiteerivaid materjale (k.a. bituumenkatus, freespruss seinad vms). Soovitame kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone ning materjale. Hoonestus on sobiv kavandada viil- või poolkelpkatustega, katusekalded peahoonel 38-45 kraadi ja abihoonetel 30- 45 kraadi. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga. Arvestada muinsuskaitse eritingimustega. Kiviaedade hävitamine ja teisaldamine ei ole lubatud. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele LAMMUTATAVAD EHITISED: --- SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga servituutide vajadus KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: --- JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: 4400555 Kabeli-Leedri teelt. TEED: Juurdepääsuteede planeerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega. Lisada seletuskirja nõuded kohalikult teelt mahasõidu rajamiseks: 1. Projekti asendiplaanil näidata mahasõidud kinnistutele Kabeli-Leedri teelt (tee nr 4400555), teede ja platside asukoht, mõõdud, katendid jm asjakohane  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.xx.2023. a otsusele nr xxx arvestades normide kohaseid pöörderaadiusi jms. 2. Ristumiskoha rajamisel tuleb lähtuda mahasõidu tüüpjooniste Tüüp I-st. 3. Tagada ristumiskohas sademevete ärajuhtimine teede katetelt ja muldkehast. 4. Ristumiskohal tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7), kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 5. Ehitustööde teostamise järgselt tagada teekatete ja teega külgneva ala korrastamine. Ristumiskoha ehitamisel taastada vallatee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega. 6. Ristumiskoha ehitamisel tagada liiklusohutus, järgides MTM määrust nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 7. Ristumiskoha ehitamise kulud kannab huvitatud isik. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada kinnistul vastavalt kehtivatele normidele. Teel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida loodusliku ilmega elukeskkond. Kirjeldada olemasolevat olukorda, täpsustada haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteid ning seada täpsemad tingimused olemasoleva puithaljastuse (kõrghaljastus ja kadastik) raietegevusele. Seletuskirjas tuua välja leevendavad meetmed piirkonnale omase puithaljastuse (kõrg- ja madalhaljastus) ja looduslike alade säilitamiseks nii ehitustegevuse läbiviimisel kui ka ehitusjärgselt ala kasutamisel. Välisilme kujundamiseks arvestada sobivust piirkonnaga ja piirkonnas olemasolevaga. Detailplaneeringuala kuulub miljööväärtuslikule alale. Külamiljöö säilitamiseks tuleb säilitada põlispuud ja traditsiooniline haljastus – vanad kultuuritaimed, viljapuud, hekid, looduslikku rohumaad mitte asendada muruga. Haljastuse uuendamisel kasutada traditsioonilisi liike, valides kodumaised ja piirkonnale sobilikud puu- ja põõsaliigid. Haljastuslahendus esitada ehitusprojekti koostamise käigus. JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga. Juurdepääs jäätmemahutitele peab olema piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane. 7. INSENER- Esitada planeeritud hoonete ja rajatiste tehnovarustuse põhimõtteline lahendus, VÕRKUDE (vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete kanalisatsioon, PROJEKTEE- elektrivarustus, küte, sidevarustus, välisvalgustus). RIMISTINGI- VEEVARUSTUS: OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare MUSED maakonna põhjavee kaitstuse kaardile tuginedes on alal põhjavesi kaitsmata. Veevarustuse tagamiseks rajada kinnistule puurkaev, millele määratakse hooldusala, kus on keelatud reostusohtlike objektide hoidmine või reostusohtlikud tegevused. Puurkaevu rajamise esimeseks sammuks on puurkaevu asukoha kooskõlastuse taotluse esitamine vallavalitsusele. REOVEE KANALISEERIMINE: Kuna põhjavesi on piirkonnas nõrgalt kaitstud, on võimalus kinnistule paigaldada kas kogumismahuti või bioloogiline omapuhasti. Bioloogilist omapuhastit ei saa rajada suvila tarbeks, kuna puhasti vajab normaalseks tööks pidevat reovee pealevoolu, mis suvilas pole tagatud. Omapuhasti rajamisel tuleb arvestada järgnevaga: 1. Omapuhasti imbsüsteemi kaugus kaevust vähemalt 60 m; 2. Puhastile peab olema tagatud aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutava veokiga;  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.xx.2023. a otsusele nr xxx 3. Imbsüsteemi kitsenduste (50 m imbsüsteemi välisest kontuurist) ulatumisel naaberkinnistutele on vajalik imbsüsteemi asukoht kirjalikult kooskõlastada kinnistute omanikega; 4. Puhasti kavandada elamust vähemalt 10 m kaugusele, puurkaevust vähemalt 10 m kaugusele; 5. Omapuhasti projekt on soovitatav esitada elamu ehitusprojekti koosseisus, eraldi menetlust taotledes väljendada see elamu ehitusprojekti seletuskirjas; 6. Omapuhasti projektis näidata asendiplaan ja kogu süsteemi pikiprofiil ja ristlõige koos kõrgusandmetega; 7. Hoone kasutusloa taotlusega esitada ka info rajatud omapuhasti kohta (seadmete ja mahutite nõuetele vastavust tõendavad sertifikaadid, kogu süsteemi hõlmav kasutus- ja hooldusjuhend, kaetud tööde aktid, teostusmõõdistus). 8. Määrata või mõõta omapuhasti imbsüsteemi väljavalitud asukohas põhjavee kõrgeim tase maapinnast: koht on sobiv, kui reovee immutussügavus jääb aluspõhja kivimist ja põhjavee kõrgeimast tasemest aastaringselt üle 1,2 m. Imbsüsteem peab tehnilise toimimise tagamiseks jääma aastaringselt kõrgemale veega küllastunud pinnasekihist. Kinnistul on lubatud immutada kuni 10 m3 heitvett, mis on läbinud bioloogilise puhastuse. Kanalisatsiooni osa juures tuua ka välja, et biopuhasti ei sobi hooajaliselt/ebaregulaarselt kasutatava majapidamise reovee puhastuseks. Kui üks biopuhasti planeeritakse kahe majapidamise peale, siis on soovitatav panna enne biopuhastit septik, et vältida süsteemi tõrkeid ja ummistavate osiste sattumist puhastisse. Kui soovitakse paigaldada kogumismahutid, siis arvestada järgnevaga: kõik tekkivad reoveed suunatakse kogumismahutisse ja tühjendatakse vastavat võimekust omava ettevõtja poolt lähimasse purgimissõlme. Reovee kogumismahuti kavandamisel lähtuda sellest, et mahutile peab olema tagatud piisav kaugus kaevudest (vähemalt 10 m) ning aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutava veoki poolt. Paigaldada on lubatud vaid nõuetele vastavat, lekkekindlat, sertifitseeritud (ja/või CE märgisega) kogumismahutit, mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus. Samuti peab olema tagatud, et reovee kogumismahuti tühjendus ja tuulutusavade kaudu ei satu mahutisse pinnavett. Paigaldatud reovee kogumismahuti tühjendamine tuleb tellida purgimisteenust osutavalt ettevõttelt, nõuetekohase purgimise tõenduseks on ettevõte kohustatud igakordsel teenuse osutamisel üle andma teenuse tellijale ka arve/kviitungi. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Mahuti nõuetele vastavust tõendavad sertifikaadid ja info ankurdamise ning asukoha kohta esitada koos hoone kasutusloa taotlusega. SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga. ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga Tehnovõrkudega liitumised vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised lisada planeeringu lahendusele. 8. KOOSTÖÖ JA + Päästeamet KAASAMINE + Keskkonnaamet (KSH osas seisukoha võtmine) + Rahandusministeerium  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.xx.2023. a otsusele nr xxx + Muinsuskaitseamet + Elektrilevi OÜ + Sideteenuseid pakkuv ettevõte + Planeeringala piirinaabrid – Aru (43301:001:0860), Anne (71401:001:3154), Roosi (44001:003:0293), Kõrtsi (44001:003:0406), Katlapõllu (43301:001:0496) + MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab) 9. PLANEERIN- DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED GU KOOSSEIS vt www.saaremaavald.ee JA VORMIS- DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS TAMINE 1:500 ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused, lisaks planeeringulahenduse vastavus alal kehtivale üldplaneeringule. Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000. Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus PLANK. Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: + SELETUSKIRI + ASENDISKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis + kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis + TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA: RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis. ESITAMINE + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf ja dwg formaadis. 11. PLANEERI- Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. TAV ESI- DP algatamine 35. nädal 2023 ALGNE AJA- DP eskiislahenduse lahenduse 36. nädal – 48. nädal 2023 KAVA (ajakava koostamine võib muutuda DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.xx.2023. a otsusele nr xxx olenevalt DP lahenduse täpsustamine 3. – 4. nädal 2024 detailplaneeringu DP kooskõlastamine ja esitamine 30 päeva koostamise arvamuse avaldamiseks menetlusetappide DP vastuvõtmine 13. nädal 2024 tegelikust DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne ajakulust). DP korrigeerimine vajadusel 22. – 23. nädal 2024 DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva Rahandusministeeriumile DP kehtestamine 39. nädal 2024  Lisa 3 Saaremaa Vallavolikogu …otsusele nr … Leedri külas Kajuaia kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu eesmärk algatamise taotluse alusel on katastriüksuse jagamine kaheks ja uutele kruntidele ehitusõiguse seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks. Detailplaneeringuala hõlmab Leedri külas Kajuaia katastriüksust tunnusega 43301:001:0861 (pindala 8463 m², 100% maatulundusmaa sihtotstarbega). Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud juhul. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Joonis 1. Planeeringuala Maa-ameti kaardirakenduse väljavõte 09.05.2023 seisuga 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks:  Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine. Põllu- , heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.  Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).  Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.  Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.  Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult üldplaneeringu alusel.  Maakondliku ja piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Maakonnaplaneeringu Lisa 12. Teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” välja toodud Väärtuslike maastike registri alusel kehtivad antud piirkonnas ka kultuurilis-ajaloolise ja identiteediväärtusega maastike maakasutustingimused. Kultuurilis-ajaloolise väärtusega maastike maakasutustingimused:  Säilitada ja/või luua maastikus avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele.  Võimaluse korral taastada traditsioonilisi elemente ja maakasutust (kivi- ja lattaiad, puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms).  Uusi ehitisi ja maakasutust tuleb sobitada vanade ehitistega nii, et need moodustaksid ehitusliku ja visuaalse terviku. Olemasolevatel hoonestatud aladel ehitamisel (sh rekonstrueerimine ja renoveerimine) tuleb järgida väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid ja hoonestuse struktuuri.  Merega piirnevatel maastikel tuleb säilitada ja taastada merekultuuriga seonduvaid objekte - ajaloolisi lautrikohti, võrgukuure, slippe, paadisildu, agariku kogumiskohti jmt. Üldplaneeringutes tuleb määratleda kõik avalikult kasutatavad lautrikohad koos juurdepääsuga neile.  Merega või siseveekogudega piirnevatel maastikel tuleb tagada juurdepääs rannale ja kaldale. Igas külas peab säilitama või looma vähemalt ühe avaliku juurdepääsu rannale või kaldale.  Korrastada olemasolevad ja endised põllumajanduslikud tootmisalad (farmid, laod, kuivatid, silohoidlad jmt), lammutada mittevajalikud ehitised.  Aladele, kus on oht muinsuskaitseala ja/või mälestise või muu arhitektuurilise või miljööväärtusega objekti silueti nähtavuse ja vaadeldavuse piiramiseks, uushoonestust üldjuhul ei kavandata. Maa-alal kehtib Lümanda valla üldplaneering (kehtestatud Lümanda Vallavolikogu 21. augusti 2008. a määrusega nr 66, edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringuga planeeringualale juhtotstarvet määratud ei ole, tegemist on põllu- ja metsamajandus- ehk maatulundusmaaga, kus elamuehitus toimub vastavalt projekteerimistingimustele. Üldplaneeringu maakasutuskaardi alusel asub planeeringuala miljööväärtuslikul hoonestusalal ja piiranguvööndis, planeeringualale on märgitud kergliiklustee. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1 on miljööväärtuslikul alal ehitamise kohta välja toodud järgnev: Külamiljöö säilitamiseks rakendatakse Atla, Karala, Austla ja Leedri küla järgmiseid ehitus- ja kasutustingimusi: 1. Keelatud on küla üldstruktuuri muutmine ja hävitamine – aedade ja teede õgvendamine jmt. 2. Kiviaedade hävitamine ja teisaldamine on keelatud. 3. Rekonstrueerimisel ja uute hoonete kavandamisel järgida külale iseloomulikku hoonete algupärast arhitektuuri (hoonete arv õuel, mahud, ehitusalune pind, kõrgus, akende ja uste kuju, ruudujaotus ning asend, katuse kuju jmt). 4. Hoonete ehitamisel kasutada naturaalseid materjale (roog, puit, looduslik kivi). Vältida tuleb tehislikke ja imiteerivaid materjale. Seinte välisviimistlusel tuleb eelistada looduslikku kivi või laudvoodrit või tahutud palki või käsitsi kooritud palki. Keelatud on freesitud ümarpalgist hooned. 5. Säilitada põlispuud ja traditsiooniline haljastus – vanad kultuurtaimed, viljapuud, hekid, looduslikku rohumaad mitte asendada muruga, haljastuse uuendamisel kasutada traditsioonilisi liike. 6. Olemasolevaid ja endiseid põllu-, heina- ja karjamaid väljaspool reserveeritud elamumaid ei hoonestata. 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Planeeringuala asub Saaremaa põhjaosas, Leedri külas. Planeeringualale on juurdepääs Kabeli-Leedri teelt. Kõlvikuliselt koosseisult koosneb kinnistu looduslikust rohumaast (7380 m2), haritavast maast (856 m2) ja muust maast (228 m2). Kinnistu on hoonestamata. Planeeringuala piirneb kirdest Aru (katastritunnus 43301:001:0860, 100% maatulundusmaa), kagust ja lõunast Anne (katastritunnus 71401:001:3154) ning läänest Kabeli-Leedri tee T1 (nr 4400005) (katastritunnus 43301:001:0869, 100% transpordimaa) katastriüksustega. Planeeringuala on tasane, absoluutkõrgus kinnistul on 10-10,5m. Kinnistu on valdavalt lage üksikute kadakate ja lehtpuudega. Kinnistu asub kultuurimälestiste kaitsevööndites. Kajuaia katastriüksusele on koostatud 01.12.2020 muinsuskaitse eritingimused (koostatud KOPPEL KOPPEL ARHITEKTID OÜ poolt töö nr 2023), kus tuuakse muu hulgas välja, et kinnistu jagamisega ja kasutusele võtmisega elamumaa otstarbega säilivad nii kaitsealused Leedri küla teedevõrk kui ka piirdeaiad. Kinnistud asuvad olemasoleva Kabeli-Leedri tee T1 ääres ning see tagab pääsu kõikidele kruntidele tee asukohta ja olemust muutmata. Samuti on olemasolevates piirdeaedades mitmeid piiramata ja korrastamist vajavaid lõike, mida on võimalik uute väravakohtadena kasutusele võtta mälestist oluliselt muutmata või rikkumata. Kinnistu jagamine ei lähe vastuollu ka külas esinevatele kruntimise põhimõtetele. Leedri ajaloolises külatuumikus esineb kinnistuid, mis on väiksemad kui Kajuaia kinnistu jagamisel tekkivad kinnistud. Samuti vastaksid jagatavad kinnistud olulisimale põhimõttele – iga tekkiv kinnistu on juba ajaloolise piirdeaiaga ümbritsetud ja järgib küla üldist struktuuri. Kinnistute jagamine tuleb teostada mööda kiviaedu nii, et iga kinnistu õueala on ümbritsetud olemasoleva ajaloolise kiviaiaga. Joonis 2. Vaade Kajuaia kinnistule Kabeli-Leedri teelt (K. Kuusk 08.05.2023) 4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud Detailplaneeringuga on kavas kinnistu jagada kaheks krundiks. Planeeritud tegevustega kaasnevad mõjud on nii ehitamisaegsed kui ka ehitamisjärgsed mõjud. Ehitamisaegsete mõjude puhul on tegemist intensiivsemate mõjudega kui seda on ehitamisjärgsed. Ehitustegevusega kaasnevad mõjud on lühiajalised ning nende mõjude ilmnemine lõpeb enamasti ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnareostust põhjustada võivaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline keskkonnamõju. 4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardile tuginedes on alal põhjavesi kaitsmata. Veevarustuse tagamiseks rajada kinnistule puurkaev, millele määratakse hooldusala, kus on keelatud reostusohtlike objektide hoidmine või reostusohtlikud tegevused. Puurkaevu rajamise esimeseks sammuks on puurkaevu asukoha kooskõlastuse taotluse esitamine vallavalitsusele. Kuna põhjavesi on piirkonnas nõrgalt kaitstud, on võimalus kinnistule paigaldada kas kogumismahuti või bioloogiline omapuhasti. Planeerides ja rajades planeeringualale nõuetekohased ja kinnistu kasutusintensiivsust arvestavad vee- ja reoveekäitlussüsteemid ning järgides vastavaid hooldusjuhiseid ei ole oodata olulisi mõjusid põhja- ja pinnaveele. 4.2. Mõju maavaradele Keskkonnaportaali andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus tekib seoses plaanitava ehitustegevusega. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires. Väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. 4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamise etapis. Otseselt ehitiste ja rajatiste alla jääv taimestik hävib. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused), kuid seda vaid juhul, kui ei peeta kinni tööohutuse reeglistikust. Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Planeeringuala ei paikne rohevõrgustikus, seega puudub ka oluline mõju loomade liikumisele, kuna hoonestus on planeeritud külas olemasolevate hoonete vahetusse lähedusse. Kaitsealuseid liike maaüksusel registreeritud ei ole. 4.4. Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline. 4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. 4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Käesoleva planeeringuga ei ole ette nähtud tegevusi, mis põhjustaksid olulist mürataseme suurenemist piirkonnas. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Planeeringuga kavandatuga ei ole ette näha ka vibratsiooni, valgus- soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Olulise visuaalse mõjuga aspekti antud planeeringuga ei kavandata. 4.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. 5. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava tegevuse eeldatav mõju. Natura eelhindamine. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Planeeringualale lähim kaitseala asub linnulennult ca 6 m kaugusel teisel pool Kabeli-Leedri teed ning tegemist on Lannasmaa hoiualaga. Lannasmaa hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustikku ka Lannasmaa loodusalana. Lannasmaa hoiuala (KLO2000216) Lannasmaa hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - loode (alvarite) (6280*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse. Lannasmaa loodusala (RAH0000403) Loodusala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavate elupaigatüübide lood (alvarid - *6280) ja puiskarjamaad (9070) kaitse. 5.1. Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele Kavandatava tegevuse info on välja toodud eelnevates peatükkides. Detailplaneeringualale ei ole registreeritud ühtegi eelnevas alapeatükis nimetatud kaitse-eesmärgiks olevat elupaigatüüpi või liiki. Planeeringuala piirist ca 6 m kaugusele jääb Lannasmaa hoiuala, kus planeeringupoolsesse ossa on inventeeritud loo (6280*) elupaigatüüp, mille kaitsmine on ka hoiualal kaitse-eesmärgiks. Kahe uue majapidamise lisandumisega võib teatud määral suureneda ka külastamiskoormus hoiualal, kuid hoiualal vahetus läheduses on juba olemasolev hoonestus ning kahe majapidamise lisandumisega ei ole oodata nii suurt külastuse kasv, et oleks oht kaitstavate elupaigatüüpide säilimisele. Kaitstavate elupaigatüüpide säilimisele hoiuala aitab kaasa kohalike informeerimine nende elupaigatüüpide olulisusest. 6. Kokkuvõte Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada. Koostaja: Kerli Kuusk Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist Saatja: <[email protected]> Saadetud: 10.05.2023 15:57 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: Seisukoha küsimine Leedri küla Kajuaia detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Manused: 5-22396-2 10.05.2023 Väljaminev kiri.asice Tere! Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Seisukoha küsimine Leedri küla Kajuaia detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta, mis on registreeritud 10.05.2023, numbriga 5-2/2396-2. Kontaktinfo Saaremaa Vallavalitsus Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald Tel 452 5000 e-post: [email protected]