Sihtasutuste kohta esitatav teave ja seisukohad

Rahandusministeerium Meie: 10.05.2023 nr 1.3-1/406 Sihtasutuste kohta esitatav teave ja seisukohad Esitame vastavalt riigivaraseaduse § 98 lg 3 ja rahandusministri 10.06.2022. a määruse nr 24 "Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele" § 5 ja § 6 asutajaõiguste teostaja seisukohad Maaelu Edendamise Sihtasutusele ja Sihtasutusele Eesti Maaelumuuseumid seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Seisukoht eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta – Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid; 2. Seisukoht eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta – Maaelu Edendamise Sihtasutus. Kaja Treufeldt 625 6274 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  Lisa 1 SEISUKOHT EESMÄRKIDE TÄITMISE JA ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAMISE KOHTA – SIHTASUTUS EESTI MAAELUMUUSEUMID 1. Sihtasutuse eesmärk Sihtasutuse tegevuse eesmärk on arengukava1 järgides Eesti põllumajanduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning Eesti põllumajandusajaloo ja kultuuripärandi seisukohalt märgilise tähtsusega Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi, Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Tori Hobusekasvanduse säilitamine. Kinnitatud on uus arengukava aastateks 2023-2026, milles on täpsustatud seniseid eesmärke ja indikaatoreid. Ülevaate koostamisel võeti aluseks ka SA Eesti Maaelumuuseumi tegevuseesmärgid aastateks 2021-2026 ning 2022. aasta tegevusaruanne. 2. Ülevaade eesmärkide täitmisest Arengukava eesmärk nr 1 – elamuslikud ja mitmekülgsed haridusprogrammid (haridustegevuse ulatuse laiendamine, valdkondlike teemade tutvustamine lastele ja noortele ning osalevate koolide kui ka võrgustikku kuuluvate õpetajate arvu laiendamine). Tegevuseesmärkide täitmise indikaatorid näitavad, et 2022. aastaks seatud sihid on olnud pisut liiga optimistlikud, kuigi 2021. aastaga võrreldes on tulemused paranenud, v.a haridusprogrammides osalenud täiskasvanute arv. Haridusprogrammides osalejate arvu suurendamise eesmärk (12 846 osalejat) ei täidetud (osales 10 898 last ja täiskasvanut), kuid samas on pärast 2020. aasta COVID-st tingitud osalejate arvu langust tulemused järjest paranenud. Võrreldes 2021. aastaga on osalejate arv 2022. aastal kasvanud 1679 külastaja (laste puhul 1948) võrra. Positiivne on haridusvõrgustikus osalevate õpetajate arvu märgatav tõus 2019. aastaga võrreldes ning haridusprogrammides osalenud koolide arvu lähenemine langusaasta (2020. a) eelse näitaja suunas. Tabel 1 Täitmine Täitmine Täitmine Plaan Täitmine 2019 2020 2021 2022 2022 Haridusprogrammides 14060 6444 7984 11 420 9932 osalenud lapsed Haridusprogrammides 622 302 1235 1426 966 osalenud täiskasvanud Läbiviidud 834 255 453 585 459 haridusprogrammide arv Haridusprogrammides 251 92 179 230 223 osalenud koolid Haridusvõrgustikus 844 433 1032 1250 1083 osalevate õpetajate arv Arengukava eesmärk nr 2 – autentne ja kordumatu elamus läbi sisuka ning uuendusliku näituseprogrammi (näituste külastatavus, ürituskorraldus, uute näituste loomine, töö 1 SA Eesti Maaelumuuseumid arengukava 2019-2022 ohustatud tõugu loomadega, põllu- ja metsamajandus ning toitlustus- ja kaubandusteenuste osutamine). Arengukavas on ühe eesmärgina välja toodud kasvatada piletiga külastajate arvu. Võrreldes 2021. aastaga on see eesmärk 2022. aastal täidetud ja näitaja läheneb 2019. aasta vastavale tasemele. Samuti on ületatud ka 2022. aastaks seatud eesmärk 3522 pileti võrra. 2022. aastaks seatud eesmärk saada kokku külastajate arvuks 37 661 küll ei täitunud (külastajate koguarv oli 31 635), aga võrreldes 2021. aastaga see näitaja siiski suurenes. Kogutulu teenuste osutamisest on suurenenud võrreldes 2021. aastaga ligikaudu kaks korda ning kogutulu on kahel viimasel aastal olnud suurem kui 2019. aastal. Võrreldes 2022. aastaks seatud eesmärki on teenuste osutamise kogutulu planeeritust 90 144 euro võrra suurem (planeeritust suuremad tulud nt – suurüritused, elamusprogrammid, hobusõidud, ratsutamine, tallikohtade ja maneeži rent). Tabel 2 Täitmine Täitmine Täitmine Plaan Täitmine 2019 2020 2021 2022 2022 Tasulise piletiga külastajate 17 731 10 744 10 568 13 300 16 822 koguarv Tasuta piletiga külastajate 7 152 5 807 9 034 10 700 3915 koguarv Kokku külastajate arv 39 565 20 924 29 553 37 661 31 635 (tasulised, tasuta piletid, haridusprogrammides osalejad) Kogutulu teenuste osutamisest 213 000 160 832 174 113 241 091 331 235 Arengukava eesmärk nr 3 – esinduslikud, hästi hoitud ja teaduslikult läbi töötatud kogud (seotud museoloogilise hoide-, kogumis- ja teadustööga - kogude museaalide järjepidev kirjeldamine ja digiteerimine ning muuseumikogude korrastamise, puhastamise ja konserveerimise võimekuse tõstmine). 2022. aastaks seatud eesmärkidest on täidetud nõuetekohaselt hoiustatud museaalide osakaal. Digiteeritud kogude ja teaduslikult kirjeldatud kogude osakaalu suurendamise eesmärgid on jäänud täitmata, mille põhjuseks on lisandunud museaalid ja kahe pikaajalise vastava valdkonna töötaja lahkumine. Vaatamata eelnevalt toodule on näha siiski ka nende näitajate osas väike osakaalude tõus võrreldes 2021. aastaga. Tabel 3 Täitmine Täitmine Täitmine Plaan Täitmine 2019 2020 2021 2022 2022 Nõuetekohaselt hoiustatud 51% 70% 84% 87% 87% museaalide osakaal Digiteeritud kogude osakaal 65,8% 66,1% 67,2% 76% 68% Teaduslikult kirjeldatud 59% 71,5% 76% 84% 79% kogude osakaal Arengukava eesmärk nr 4 – sihtasutus on motiveeriva töökeskkonnaga ühtne ja arenev organisatsioon. 2022. aasta eesmärgiks oli mh töötajate rahulolu tõstmine 80%-ni. Samuti oli eesmärgiks tõsta töötajate palgad kultuuritöötjate töötasu alammäära tasemele (nt 2022. a kõrgharidusega kultuuritöötajate brutotöötasu alammäär oli 1400 eurot). Eelnimetatud eesmärgid ei saanud täidetud. Töötajate rahulolu oli 2022. aastal 73%-i tasemel (võrreldes 2021. aastaga 2%-ne langus). 2022. aastaks planeeriti keskmiseks palgamääraks (bruto) 1162 eurot, saavutati 1111 eurone keskmine palgamäär (vahe 2021. a vastava näitajaga 24 eurot). Tööjõu voolavus oli kõrge – 29%. Eesmärgi täitmine vajab enam tähelepanu. 3. Majandusnäitajad Finantssuhtarvud 2019 2020 2021 2022 Tulemi marginaal 0,22 0,60 0,34 -0,23 Netovara puhastootlus 0,17 0,47 0,14 -0,06 Lühiajaliste kohustiste kattekordaja 7,73 1,63 6,81 5,65 Võlakordaja 0,05 0,20 0,02 0,02 Netovara määr 0,95 0,80 0,98 0,98 Tööjõukulude osakaal kuludest 0,48 0,48 0,44 0,42 Majandusaasta tulud ja kulud on plaanipärased (2022. aasta negatiivne tulem on seotud metsa bioloogilise varana arvele võtmisega). 2022. aasta finantseesmärgid ja nende täitmise tulemused on leitavad majandusaasta aruande sissejuhatavas osas (lk 7-8). 4. Erikontroll Ajavahemikul eelmise majandusaasta algusest kuni informatsiooni esitamise kuupäevani ei ole sihtasutuses erikontrolle teostatud. 5. Seisukoht sihtasutuse eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2022. aastal täitis sihtasutus asutaja seatud eesmärke edukalt, millest eraldi tooks välja omatulude kasvu ja ärimudeli uuendustega alustamise Eesti Põllumajandusmuuseumis. Ülenurmel asuv Eesti Põllumajandusmuuseum on kõige suurema tulu- ja külastajapotentsiaaliga tegevuspaik, kus on projekteeritud lahendus uue avatud hoidla-viilhalli rajamiseks, mis saaks tulevikus olema alguspunktiks ka muuseumit külastavale kliendile. Samuti on asutaja seatud eesmärke täidetud teiste põhikirjaliste ülesannete täitmise, sh hobumajanduse propageerimise ja ohustatud tõugude säilitamisele kaasaaitamise näol Tori Hobusekasvanduses, kus on valminud kaasaegsed tingimused nii loomade kui keskuse külastajate jaoks. Sihtasutus on sihikindlalt järginud talle asutamisel seatud eesmärke. Asutajaõiguste teostaja on järginud talle seadustes sätestatud kohustusi ja õigusi. Eesmärgiks on ootuste seadmise ja nende täitmise hindamise tõhustamine. Asutajaõiguste teostaja seab sihtasutusele uueks majandusaastaks eesmärgi, lisaks strateegiliste eesmärkide täitmisele, jätkata tööd ärimudeli arendamisel (eriti Eesti Põllumajandusmuuseumis), kasvatada omatulu proportsionaalset osakaalu kogutuludest ja jätkuvalt valitseda sihtasutusele üle antud riigivara heaperemehelikult. 6. Seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse kohta Maaeluministeeriumi eesmärk ja ootus sihtasutusele on põllumajanduse ja maaelu väärtustamisele ning sellega seotud kultuuripärandi väärtustamisele ja säilitamisele kaasaaitamine. Samuti maakultuuripärandi kompetentsi- ja hariduskeskusena elamusliku kogemuse pakkumine kohalikele elanikele ja väliskülalistele. Eesmärkide täitmiseks on Maaeluministeeriumi seisukohalt SA Eesti Maaelumuuseumid tegevuse jätkamine väga vajalik.  Lisa 2 SEISUKOHT EESMÄRKIDE TÄITMISE JA ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAMISE KOHTA – MAAELU EDENDAMISE SIHTASUTUS 1. Sihtasutuse eesmärk Sihtasutuse tegevuse eesmärgid on toetada ja elavdada Eesti maapiirkondade ettevõtlust, luua paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maapiirkondades ettevõtete konkurentsivõimet. Eesmärkide täitmiseks mitmekesistab sihtasutus finantseerimisvõimalusi ettevõtluse arendamiseks, toetab maapiirkonna tasakaalustatud arengut, kujundab maaelu mainet ja aitab seeläbi luua maal paremaid elutingimusi. Ülevaate koostamisel võeti aluseks sihtasutusele 2022. aastaks seatud tegevuse eesmärgid (tegevusplaan), 2022. aasta tegevusaruanne ning 2022. a nõukogu aruanne. 2. Ülevaade eesmärkide täitmisest 2.1. Käendustegevus Sihtasutuse käenduste eesmärk on sihtasutuse kapitali toel lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu rahalistele vahenditele. Käenduste osakaal moodustas 2022. aastal väljastatud laenude mahust 57,1% (2021. aastal 61,8% ja 2020. aastal 63,0%). Tabel 1 2019 2020 2021 2022 2022 eesmärk Käenduslepingute hulk 332 414 372 - 305 Uued käendused (mln eurot) 45,1 70,2 57,4 25 35,3 Käenduse keskmine suurus 136,0 169,5 154,3 - 115,6 lepingu kohta (tuhat eurot) Käendusportfelli suurus (mln) 91,9 101,9 103,8 116,3 89 Käendusportfelli kasv -8,4% 9,9% 2,8% -1 -14,3% Käendusportfelli suhe tagatud 59,3% 57,4% 59,1% - 58,9% laenude jääki Käendustasud (mln eurot) 3,0 2,8 4,0 4,1 3,4 Käenduskahjude eraldise kulu 2,6 1,9 1,2 - 1,7 (mln eurot) Käendusportfelli keskmine tulusus 3,2% 2,9% 3,9% 3,6% 3,4% Sihtasutuse käendustegevus võimaldas ettevõtjatel 2022. aastal saada krediidiasutustelt laene summas 61,7 miljonit eurot (2021. aastal 92,9 miljonit eurot ja 2020. aastal 111,4 miljonit eurot). Laenu saanud ettevõtjatest olid 178 mikroettevõtjad (67%), 60 väikeettevõtjad (30%) ja 8 keskmise suurusega ettevõtjad (3%). 2.2. Laenutegevus ja sihtfondide haldamine Laenutegevuse eesmärgiks on hõlbustada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ligipääsu kapitalile ning parandada eraisikute ligipääsu kapitalile kodu rajamiseks maapiirkonda. Sihtasutus väljastas laene nii omakapitalist kui ka finantskorraldusvahendite sihtfondidest. 1 2022. a eesmärk - käendusportfelli kasv 10 mln eurot, käendusportfell vähenes aga 24,8 mln eurot Tabel 2 2019 2020 2021 2022 2022 eesmärk Laenuportfelli suurus (mln eurot) 76,8 132,7 144,2 192,8 143 Uued laenud, sh põllumaa 18,23 89,29 30,50 30 19,6 kapitalilepingud (mln eurot) Laene väljastati sihtrühma ettevõtjatele ning eraisikutele juhul, kui laenamisel esines turutõrkeid. Uutest laenudest 13,4 miljonit eurot maksti sihtasutuse omakapitalist (68,4%) ja ülejäänud 6,2 miljonit eurot maksti finantskorraldusvahendite sihtfondidest (31,6%). Sihtasutus väljastab omakapitalist laene krediidi- ja finantseerimisasutustele, otselaene ettevõtetele põllumajandusmaa ostuks, laene hoiu-laenuühistutele ja mittetulundussektorile ning teeb põllumaa kapitalirendi tehinguid. 2022. aasta lõpus muudeti eluaseme kaaslaenu meetme tingimusi ja laiendati meetme2 sihtpiirkonda mõningate eranditega3 üle Eesti. Eelnevalt kuulusid sihtpiirkonda Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Ida-Virumaa. Muudatuse mõju on vara hinnata. Üldine trend on endiselt linnastumine, mis omakorda viib maapiirkondades ära ettevõtluse edendamiseks vajalikku tööjõudu. Samas on ettevõtluse areng maapiirkondades üheks oluliseks mõjuteguriks maale elama asumisel. Statistikaameti 2021. a andmetel oli viie kõige negatiivsema sisserändesaldoga maakonna hulgas Ida-Virumaa (1. kohal), Võrumaa (2. kohal) ja Valgamaa (5. kohal). 2022. aastal sõlmiti 24 eluaseme kaaslaenulepingut, kokku 1,29 miljoni euro ulatuses. Sihtasutus valitseb kuut kalanduse sihtfondi. Kalanduse sihtfondide laenuportfelli suuruseks oli 7,96 miljonit eurot. 2022. aastal sõlmiti laenulepinguid summas 0,28 miljonit eurot (2021. aastal summas 0,55 miljonit eurot). Keskmiseks laenulepingu suuruseks kujunes 209 376 eurot (2021. aastal 232 452 eurot). Laenuportfelli keskmine tootlus oli 2,44%. Maaelu arengukava (MAK) laenuportfelli suurus oli 42,6 miljonit eurot (54% põllumajanduslik tootmine, 25% majandustegevuse mitmekesistamine, 21% põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine). 2022. aastal sõlmiti laenulepinguid summas 5,87 miljonit eurot (2021. aastal summas 3,66 miljonit eurot). Keskmiseks laenulepingu suuruseks kujunes 183 176 eurot (2021. aastal 166 820 eurot). Laenuportfelli keskmiseks tootluseks oli 3,23%. Sihtasutusel on finantskorraldusvahendite haldamise eest õigus valitsemistasule, mille arvelt kaetakse finantskorraldusvahendite rakendamise kulud. Tabel 3 2019 2020 2021 2022 2022 eesmärk Sihtfondide valitsemistasud (mln 0,6 0,7 1,3 0,7 0,9 eurot) COVID-19 rahastamisvahendist 2022. aastal uusi laene ei antud (laenuportfelli suurus seisuga 31.12.2022 oli 67,16 miljonit eurot). 2.3. Maaettevõtlusfondi käivitamine Investeerimisfondi peamine eesmärk on hõlbustada Eesti Vabariigi primaar-, metsandus- ja kalandussektori ning toiduainete ümbertöötlemisega tegelevatele väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele paremat juurdepääsu omakapitalile, omakapitali laadsele kapitalile ja 2 „Eluaseme kaaslaen krediidiasutusega“ – maale elama asumist soodustav pilootprojekt 3 Harjumaa, Tartu, Luunja vald, Kambja vald, Kohila vald ja asustusüksused, kus on registreeritud üle 1000 elaniku. võlainstrumentidele ning edendada kapitaliturgu. Investeerimisfondi rakendamine peaks aitama tõsta ja tugevdada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arengu- ja laienemisvõimalusi ning rahvusvahelist konkurentsivõimet. 2022. aastal Maaettevõtlusfond ei käivitunud. Maaettevõtlusfondi fondihalduri tegevusplaani kohaselt viiakse fondi käivitamine kahele rahastusvoorule. Esimese vooru mahuks on 12-15 miljonit eurot ja see käivitatakse 2023. aasta keskpaigas. Teine voor käivitatakse 2023. aasta teises pooles ja fondi mahtu suurendatakse 20-30 miljoni euroni. 2.4. Nõustamine Alates 2015. aasta juulist töötab Maaelu Edendamise Sihtasutuse osana põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteem, mis pakub maapiirkondade ja väikelinnade ettevõtjatele nõustamisteenuseid neile olulistes valdkondades. Nõuandeteenistust käsitletakse eraldiseisva majandusüksusena, millel on oma eelarve. Nõuandeteenistuse tegevust planeerib ja nõustab nõuandev nõukoda, kuhu kuuluvad Maaeluministeeriumi, põllumajandustootjate, teadusasutuste ja teiste huvitatud osapoolte esindajad. Nõuandeteenuste osutamiseks töötas seisuga 31. detsember 2022 nõuandeteenistuses töölepingu alusel 12 konsulenti. Kehtivaid käsunduslepinguid oli 30 konsulendiga ja raamlepinguid 19 konsulendiga. Tabel 4 2019 2020 2021 2022 2022 eesmärk Klientide hulk 2862 3314 3182 - 3098 Nõustamislepingute hulk 3254 3771 3681 - 3634 Müügitulu teenusest (mln 1,119 1,141 1,303 1,033 1,407 eurot) Enim osutati nõuandeteenuseid toetuste taotlemise, loomakasvatuse ja taimekasvatuse valdkonnas. 2.5. Tunnustamine ja toetamine Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustas 2022. aastal maapiirkondade ettevõtjaid ja inimesi, kes on andnud tähelepanuväärse panuse põllumajanduse arendamiseks ning olnud oma tegevusega teistele eeskujuks. Välja anti parima lihaveisekarjakasvataja, parima piimakarjakasvataja, parima taimekasvataja ning maamajanduserialade parima õppejõu ja õpilase aunimetused. Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli maamajandusega seotud õppekavade üliõpilastele ühekordse õppetoetuse määramise raames maksti toetust ühele Eesti Maaülikooli üliõpilasele. 2022. aastal planeeriti tunnustamise ja toetamisega seotud tegevusteks 50 000 eurot. Sihtasutus sai 2022. aastal erinevate projektide ja programmide toetamiseks 167 495 eurot. Kokku jagati annetusi ja toetusi 124 177 eurot (41 994 eurot PRIA toetused, 82 183 eurot teadmussiirde programm). Preemiad statuutide alusel ja statuutidega seotud kulud olid 5000 eurot. 2.6. Sihtasutuse tegevused riigi poolt antavate ülesannete täitjana Maaelu Edendamise Sihtasutus vahendab vajadusel riigieelarve vahendeid regionaalsetel ja maaelu edendavatel eesmärkidel ning osaleb riigi korraldatavatel hangetel. Sihtasutuse tegevus riigi ülesannete täitmisel aitab kaasa majanduse arengule ja sõltub sellest, millist tegevust peab oluliseks asutajaõiguste teostaja ja nõukogu. Tegevuskava toetab sihtasutuse põhikirjas püstitatud eesmärkide saavutamist. Riigivaraseaduse tähendusest tulenevalt on Maaelu Edendamise Sihtasutus riigi sihtasutus. Tulenevalt 01.01.2022. aastal jõustunud riigivaraseaduse uuest redaktsioonist, muutusid sihtasutuse jaoks seni kehtinud nõuded seoses osaluste raporteerimisega, mis on oluliseks sisendiks osaluste valitsemise koondaruande koostamisel. Asutajaõiguste teostaja 28.06.2022. a otsusega ning tulenevalt riigivaraseaduse muutmise seadusest, kinnitati uues sõnastuses Maaelu Edendamise Sihtasutuse põhikiri. Vabariigi Valitsus kiitis 9. aprillil 2020 heaks plaani sihtasutuste arvestusteenuste konsolideerimise kohta Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK). Keskuste arvestusteenuste korraldus on reguleeritud riigivaraseaduse §-ga 79. Arvestusteenuste konsolideerimise ajaplaanis oli sihtasutus arvestusteenuste ülevõtmine planeeritud 01. jaanuariks 2023. aastal. Üleminekuga seonduvaid tegevusi teostati sihtasutuses 2022. aasta jooksul teenuste ülevõtmise tegevuskava alusel. 3. Majandusnäitajad Tabel 5 2019 2020 2021 2022 Krediidi- ja finantseerimisasutuste vahendusel antud laenude keskmine 0,94% 0,95% 0,89% 0,73% tootlus Sihtasutuse otselaenude keskmine 4,83% 4,31% 4,34% 4,39% tootlus Sihtasutuse omavahenditest antud 3,69% 3,50% 3,57% 3,40% laenude keskmine tootlus Ebatõenäoliselt laekuvate laenude ja 1 286 228 2 018 411 1 261 948 160 677 nõuete kulu (eurot) Tulu ettevõtlusest (eurot) 3 689 500 3 593 335 5 475 788 4 347 282 Netotulu finantsinvesteeringutelt 1 732 962 1 772 701 2 066 807 2 108 847 (eurot) 2022. majandusaasta tulem oli 3 721 940 eurot. 4. Erikontrollid Advokaadibüroo Triniti OÜ analüüsis ja hindas sihtasutuse tegevuste vastavust Maaeluministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud rahastamislepingu nr 121 laenumeetme „Covid-19 laenud bio- ja maamajandusettevõtjatele“ rakendamisel 42 laenuprojekti osas. Auditi tulemusena koostati raport, mis sisaldab õiguslikku hinnangut, sihtasutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja dokumentide analüüsi ning ülevaadet kõikidest analüüsitud laenuprojektidest. 2022. aasta jaanuarikuus esitles Advokaadibüroo Triniti OÜ sihtasutuse nõukogule laenumeetme auditeerimise tulemusi. Audiitorbüroo hinnangul, arvestades kiirust ja survet otsuste vastuvõtmisel ja vormistamisel, oli meeskonna professionaalsus hea. Advokaadibüroo ei tuvastanud laenude väljastamisel rikkumisi. Advokaadibüroo KPMG Law OÜ-ga koostöös viidi läbi isikuandmete töötlemise dokumentatsiooni audit. 2022. aastal alustati juhtimissüsteemi põhimõtete juurutamisega, protsesside kirjeldamisega ning põhitegevuse riskide kaardistamisega vastavalt kvaliteedijuhtimissüsteemi standardile ISO 9001. 5. Seisukoht sihtasutuse eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tööd eelmisel majandusaastaks seatud eesmärkide saavutamisel heaks. Sihtasutuse tegevus vastab sihtasutuse põhikirjale, tegevuseesmärkidele, eelarvele ja kehtivatele kordadele. Asutajaõiguste teostaja on järginud talle seadustes sätestatud kohustusi ja õigusi. Eesmärgiks on ootuste seadmise ja nende täitmise hindamise tõhustamise. 6. Seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse kohta Maaeluministeeriumi seisukoht on, et Maaelu Edendamise Sihtasutus on arvestatav tugiorganisatsioon maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele ning maaelualase teabe levitamise, kultuuritraditsioonide säilitamise ning avalikkuse teavitamise edendaja. Sihtasutus aitab oma tegevuse kaudu (eelkõige käendus- ja laenutegevuse) parandada elu- ja ettevõtluskeskkonda maapiirkonnas ning on tunnustamise kaudu tõstnud maaelualase teabe levikut. Maaeluministeerium on seisukohal, et sihtasutuse tegevuse jätkamine on väga vajalik ning ministeeriumi eesmärk ja ootus sihtasutusele on jätkuvalt elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamisele kaasa aitamine maapiirkonnas.