Riigi Kinnisvara AS korralise üldkoosoleku protokoll

Riigi Kinnisvara AS nõukogu aruanne 2022. aasta äriühingu tegevuse korraldamisest, juhtimisest ja järelevalve teostamisest 06.aprill 2023. a. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on 2001. aastal riigi kinnisvara tõhusaks haldamiseks loodud Eesti Vabariigile 100%- liselt kuuluv ning 31.12.2022 seisuga 260,6 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga ning 462,0 miljoni euro suuruse netovaraga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev äriühing. Aktsiaid valitseb Rahandusministeerium. RKAS-i peamine ülesanne on riigi poolt ettevõttele üle antud kinnisvara saneerida, läbipaistvalt ja efektiivselt arendada ja hallata ning riigivalitsemiseks mittevajalik vara võõrandada. Ettevõtte peamisteks klientideks on riigiasutused ja avalike teenuste pakkujad, kellele osutatakse kinnisvara haldus- ja arendusteenust, projekteerimise ja ehituse projektijuhtimisteenust, korraldatakse kinnisvara valdkonna hankeid jmt. Riigi Kinnisvaras töötas 2022. aasta lõpu seisuga 229 inimest (sh vanemapuhkusel viibivad töötajad). Täistööajaga töötajate arv oli 2022. aastal 220 ning osalise tööajaga töötajate arv 9. Ettevõttesse asus 2022. aastal tööle 35 uut töötajat. Ettevõtte kumulatiivne tööjõu voolavus oli 16,8%, sh vabatahtlik voolavus 12%. 2022. aasta vältel oli praktikal 5 inimest. Ettevõttes töötas 2 erivajadusega töötajat. Ühtegi rikkumist, mis viitaks diskrimineerimisele või inimõiguste rikkumisele, ei toimunud. Töövaidluskomisjoni töövaidlusasju Riigi Kinnisvara AS vastu ei esitatud. Ettevõtte tegevus on jagatud nelja põhilise asukoha vahel: Tallinnas töötab 160 inimest, Tartus 30 inimest, Pärnus 26 inimest ja Jõhvis 13 inimest. Äriühingul on ülevaate allkirjastamise seisuga viieliikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Sulev Luiga (nõukogu esimees), Norman Aas, Kaie Karniol, Pärt-Eo Rannap (alates 01.01.23) ja Tõnu Toompark. Kuni 31.12.22 kuulus nõukogusse Tarmo Leppoja. RKAS nõukogu on koostöös aktsiate valitseja ning seltsi juhatusega korraldanud, järele valvanud ja suunanud riigi äriühingu tegevust lähtudes ettevõtte põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade, kuidas nõukogu on äriühingu tegevust 31.12.2022 lõppenud majandusaastal planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud. 1. Nõukogu peamised tegevused 2022. aastal 2022. aastal pidas nõukogu kokku seitse koosolekut ning viis läbi kolm hääletust koosolekut kokku kutsumata (osalemine kajastatud lisas 2). Lähtudes 2020. aastal kinnitatud ettevõtte strateegiast aastateks 2021-2023, vaadati üle 31.12.2021 lõppenud majandusaasta tulemused, aruandeaasta plaanid ning kiideti heaks äriühingu 2023. aasta eelarve ja tegevuseesmärgid. RKAS finantstulemuste ja -positsiooni järelevalve nõukogu poolt leidis põhiosas aset juhatuse esitatud kvartaalsete tegevusülevaadete raames, läbi nõukogu tööorgani - auditikomitee, suhtlusel välise finantsaudiitoriga ning ettevõtte siseauditi osakonnaga, õigusosakonnaga ja riskijuhiga. Nõukogu tavapärase tegevuse taustal saab 31.12.2022 lõppenud majandusaastal esile tõsta: • 2022. ja 2023. aasta eelarvete, tööplaanide, aruannete, eesmärkide, kavade ja mõõdikute menetlemist, ülevaatamist, muutmist, kinnitamist ning hindamist; • juhatuse, auditkomitee ning nõukogu häireteta töö korraldamist (sh koosseis, mehitatus, hinnang eesmärkide ja mõõdikute täitmise osas); • investeeringute optimeerimisreservi muudatuste kinnitamist; • ettevõtte põhikirja muudatusettepanekute menetlemist; • neljale kinnistule hoonestusõiguse seadmist/ muutmist; • Neeme 50 Tallinn kinnistu võõrandamistehinguga seonduva ärakuulamist ning pakutavate lahenduste arutamist; • tutvumist erinevate ülevaadetega (ehituslepingute seisust tulenevalt erakorralisest turuolukorrast, riigi äriühingute nõukogu esimeeste kohtumisest 18.05.22, riigieelarve strateegia 2023-2026 protsessi sisendi uuendamisest, riigiasutuste bürooportfelli pinnakasutuse optimeerimisvõimaluste esmase analüüsi kokkuvõtte, ministeeriumide kinnisvarakasutuse korraldusest); • tutvumist remondimetoodika ajakohastamise teadus-arendustöö edenemisega (juhtivpartner Taltech); • tutvumist rahandusministeeriumi osaluste valitsemise ja asutajaõiguste teostamise aruandega; • 2022 eelarve muudatuste kinnitamist ja ettevõtte eesmärkide uuendamist; • nõukogu enesehindamise tulemuste arutelu; • tutvumist Rahandusministeeriumi Riigi kinnisvara nõukoja 3.töörühma tegevuse ettevalmistuseks fookusintervjuude läbiviimise infoga; • ettevõtte eesmärkide, uuringute, mõõdikute, tulemuslikkuse, tegevuskavade, metoodikate, protsesside, strateegiate, siseauditite tulemuste, töötajate-, tarnijate- ja kliendirahulolu ülevaadete ning analüüsidega tutvumist, suuniste andmist ning järeltegevuste kavandamist. 2. Sisekontrolli süsteem, auditite läbiviimine ja tulemused Koostöös auditikomitee, siseauditi osakonna, õigusosakonna ja riskijuhiga ning juhatusega täiustati ning täpsustati äriühingu sisekontrollisüsteemi, sealhulgas siseauditi osakonna töö korraldust. Ettevõtte kontrollikeskkonnaga seoses korraldas nõukogu läbi auditikomitee sise- ja välisauditite läbiviimist ettevõttes, lahendas auditikomitee töökorraldusega seonduvaid küsimusi, vaatas üle erinevate siseauditite tulemuste ning nendest lähtuvate tähelepanekute rakendamise kokkuvõtted. Nõukogu on moodustanud järelevalve teostamisega seotud küsimuste korraldamiseks ja lahendamiseks auditikomitee. Auditikomitee on mehitatud põhimõttel, et enamik auditikomitee liikmetest, nende hulgas auditikomitee esimees, on auditeeritavast üksusest sõltumatud. Komitee põhikirjaliseks ülesanneteks on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorteenuste, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise, eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Äriühingul oli 31.12.2022 ning on ka ülevaate allkirjastamise seisuga kolmeliikmeline auditikomitee, millesse kuuluvad Taavi Saat (esimees, nõukogu väline liige), Kaie Karniol ning Marianne Paas (nõukogu väline liige). 2022. aastal toimusid auditikomitee koosolekud seitsmel korral (osalemine kajastatud lisas 2). Majandusaasta aruande auditi kohustuse täitmiseks on 2020. aastal läbi viidud hange, mille tulemusena täidab eelnimetatud auditiülesandeid 2020-2023 aruannete osas audiitoräriühing AS PricewaterhouseCoopers. Majandusaasta aruande audiitor on kinnitanud nõukogule ja auditikomiteele oma vastavust sõltumatuse-, eetika- jt. asjakohastele nõuetele. Auditikomitee on jooksvalt ka jälginud, et audiitoräriühing ei osutaks RKAS-le teenuseid, mis seaksid ohtu audiitori sõltumatuse kindlustandvate audiitorteenuste osutamisel. RKAS sisekontrollisüsteemi üks oluline osa on vihjeliin, mille e-kirja või kodulehe vihjeankeeti võivad kasutada nii ettevõtte töötajad, koostööpartnerid kui ka kolmandad isikud. Märgitud kanalite kaudu edastatud informatsiooni töödeldakse vastavalt isikuandmete kaitse regulatsioonidele ja tagatakse teavitaja anonüümsus. 2022. a laekus vihjeliinile 3 sisulist vihjet, mille osas edastati informatsioon ettevõtte vastutavatele isikutele edasiste toimingute läbiviimiseks kuivõrd need ei olnud võimaliku pettusriskiga seotud. Siseauditi üksus viis 2022. aastal läbi vastavusauditid teemadel: kinnisvaraportfelli analüüsi tegevus, kinnisvarateenuste hankeprotsessi korraldus korrashoiuteenuste osas, infoturve, kinnisvaraarenduse projektijuhtimise kontrollmeetmed ja haldusteenuslepingute täitmise kontroll. Lisaks eeltoodule viis siseauditi üksus läbi kaks seiret eelnevate auditite tähelepanekute rakendamisest ning osales koostöös riskijuhiga sisekontrollisüsteemi enesehindamise läbiviimisel. 2021. aastal uuendati standardi ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteemi ja ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaati. Väljastatud sertifikaadid tõendavad, et ettevõte tegutseb kinnisvara arendamise, haldamise ja hooldamise ning ehitusjuhtimise ja omanikujärelevalve valdkonnas kooskõlas eelpool toodud standardite nõuetega. 2022. aastal viis Metrosert AS läbi ettevõttele väljastatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi standardite ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 sertifitseerimise korralise järelevalveauditi, mille käigus kinnitati RKASis juurutatud juhtimissüsteemide jätkuvat vastavust eeltoodud standarditele ning lähtuvalt auditi tulemustest võib ettevõte jätkata talle väljastatud sertifikaatide kasutamist, viidata sertifitseerimisele ning ettevõte on endiselt kantud Metrosert AS juhtimissüsteemi sertifikaate omavate ettevõtete registrisse (kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavuse (standard ISO 9001:2015) sertifikaat nr K-173/N kehtivusega kuni 28.02.2024 ning keskkonnajuhtimissüsteemi vastavuse (standard ISO 14001:2015) sertifikaat nr KK-053/N kehtivusega kuni 28.02.2024.) Auditikomitee käsitles aruandeaasta jooksul: • rakendatud sisekontrollisüsteemi meetmete tõhususe ülevaateid valdkondade kaupa; • eelarvestamise põhimõtteid; • siseauditite tulemusi, varasemate siseauditite tulemuste järelseire kokkuvõtteid ning nõukogule esitatavate audititega seonduvaid tegevusaruandeid/ülevaateid; • siseauditi osakonna mõõdikuid ning töö tulemuslikkust; • siseauditite tööplaani aastal 2022 (sh tegevusplaani muutmine) ning plaane aastaks 2023; • riskijuhtimise ülevaateid ja võimalikke arengusuundi; • pettuste ennetamise ja rikkumistest teavitamise mehhanismide ülevaadet ja hindamist, sh korruptsiooniennetuse meetmed; • funktsioonides ja protsessides esinevate riskide ülevaatust ja nende kaetust auditi- ja kontrolltoimingutega (auditi-/riskiuniversum); • ettevõtte väärkäitumisest teavitamise korra muudatusettepanekuid; • ettevõtte tarnijatele rakendatava ärieetika koodeksiga seonduvat; • vihjeliini ülevaateid; • ettevõtte finantsriskide ülevaadet; • raamatupidamise kuu, kvartali ja aastaaruande koondamise protsessi; • ISO auditite ülevaadet; • auditikomitee töökorra ajakohasust; • välisauditi tegevusulatust, -plaani, -metoodikat ning välisaudiitorite töö tulemuste ülevaadet ja hindamist; • siseauditi osakonna põhimääruse ajakohasust; • auditikomitee 2022. aasta tegevusaruannet ning tegevusplaani 2023. aastaks; • investeeringute-, hankeplaani täitmise ning nõuetele vastavuse (sh käimasolevad ja eesseisvad vaidlused) ülevaateid; • kinnisvaraarenduse lähteülesande tööriistakomplekti; • siseauditi 2023.a eelarvet. 3. Korruptsiooni ennetamine RKAS lähtub nulltolerantsi põhimõttest korruptsiooni igasuguste vormide suhtes. Ettevõtte tegevus tugineb aususel ja läbipaistvusel ning nõukogu peab oluliseks, et kõik ettevõtte töötajad ning juht- ja kontrollorganite liikmed järgiksid samasuguseid eetilisi tõekspidamisi. Eeltoodu on fikseeritud ettevõtte nõukogu poolt ajakohastatud ja kinnitatud ühtsete korruptsiooniennetuse põhimõtetena. Korruptsiooniennetuse põhimõtete tagamiseks on ettevõttes: • kehtestatud kohustuslikud nelja silma printsiibist lähtuvad üldmeetmed protsesside ja tehingute teostamisel; • selgelt reglementeeritud protseduurid ning fikseeritud piirmääradega volitused tehingute teostamiseks; • korraldatud tegevuste logimine, ligipääsuõiguste ning IT süsteemide tsentraalne haldus ja varundamine; • kehtestatud tarnijatele ja töötajatele eetikakoodeksid, milles on määratletud võrdse kohtlemise printsiip, õiguskuulekus, vastutustunne, hoolsuskohustus, täpsus ning konkurentsi moonutavate võtete kasutamise keeld ülesannete täitmisel jms; • toimiv vihjeliin - 24/7 toimiv tehniline lahendus, mis võimaldab anonüümselt edastada teavet sündmuse kohta, mis ei ole kooskõlas heade äritavade ning üldtunnustatud moraalinormidega; • ärihuvide deklareerimise ning huvide konfliktist hoidumise kord, mis täpsustab eetikakoodeksiga kehtestatud üldprintsiipe ning määratleb iga töötaja konkreetsed tegevused huvide konflikti korral, sh kingituste vastuvõtmise ja teenustest keeldumise tingimused. Ühtlasi määratleb isikute ringi, kes on kohustatud minimaalselt üks kord aastas esitama isiklike majanduslike huvide deklaratsiooni, mis hõlmab andmeid töötajate ning nendega seotud isikute osaluste kohta äriühingutes, kuulumist äriühingute või muude juriidiliste  isikute juhtorganitesse, kuulumist erialaliitudesse, kehtivate majandustegevuste registreeringute informatsiooni ning muud võimalikku huvide konflikti võimaldavate andmete edastamist.; • regulaarsed korruptsiooniennetuse sisekoolitused uutele töötajatele. Lisaks huvide deklaratsioonides esitatule on RKAS majandusaasta auditi kohustuslane, mille raames hinnatakse ja analüüsitakse sõltumatu audiitorettevõtja poolt ka võimalikke pettuse riske, sh huvide konflikti (realiseerumise) situatsioone ning tehinguid seotud osapooltega. 2022. aastal võimaliku huvide konflikti või korruptsiooni kahtlusega seotud tegevusi ettevõtte töötajate ning juht- ja kontrollorganite liikmete seas ei tuvastatud. 4. Juhatuse eesmärkide täitmine Ettevõte täitis majandusaastaks püstitatud olulisemad finantseesmärgid. Ettevõtte netovara moodustas majandusaasta lõpu seisuga 462,0 mln eurot (2021. majandusaastal 444,1 mln eurot) ja käibekapital 17,1 mln eurot (eelmisel majandusaastal 28,5 mln eurot), müügitulu teeniti 156,0 mln eurot (eelmisel majandusaastal 147,5 mln eurot) ning puhaskasumiks kujunes 32,1 mln eurot (eelmisel majandusaastal 34,8 mln eurot). Ettevõte püsis nõutud riigieelarve tasakaalulimiidi piires ning hoidis netovõlakoormuse kokkulepitud taset. Tasakaalulimiidi tulemuse kujunemist mõjutasid mh planeeritust suurem kasum ja väiksem investeeringute maht. 2022. aastaks lubatud suurim negatiivne mõju riigieelarve tasakaalupositsioonile oli -28,5 mln eur (eesmärk), tegelik mõju tasakaalupositsioonile oli väiksem, summas -13,1 mln eurot. Ettevõtte omakapitali tootlus oli 2022.aastal 7,1%. Eelneva aasta lõpus oli kinnitatud nõukogu poolt eesmärgiks 8,4%, kuid augustis muudetud eelarve kasumieesmärgi alusel arvutatud uus omakapitali tootluse määr oli 6,6%. Omakapitali osakaal moodustas 2022.a. lõpus 70%, jäädes samale tasemele nii eelneva aastaga kui ka prognoosiga. Valitsemisalade kinnisvara juhtimiskavade koostamise tegevused 2022.aastal on RKAS-i poolt teostatud õigeaegselt, vastavalt kokkulepitud ajakavale ja mahule. Valmistati ette ja algatati esmakordselt Eestis uues formaadis Rohehange ehk pikaajaline taastuvelektri ostuhange PPA (Power Purchase Agreement) põhimõttel. Paraku tulenevalt keerulisest turuolukorrast ja valitsuse suunamuutusest taastuvenergia toetustest vabanemise ajakava osas ei tulnud hankele pakkumisi vaatamata turuosaliste huvile lahenduse vastu ning lepinguid ei olnud võimalik sõlmida. Samas mahukas ettevalmistustöö ja turuosaliste tagasiside võimaldab antud hanke uuesti algatada selgemas turuolukorras. RKAS on kinnisvaraarenduses keskendunud eriotstarbeliste hoonete (nt päästehooned, koolimajad jt) ning büroo- ja teenindushoonete arendamisele. 2022. aastal investeeriti 43,7 mln eurot (2021. aastal 34,7 mln eurot). Suurim investeeringumaht tuli Sakus Teaduse 4/6 hoonest (4,9 mln eurot), haldusobjektide kapitaliseeritud remonttöödest (3,9 mln eurot), Kohtla-Järve ühishoonest (3,8 mln eurot), ja Valga riigimajast (3,8 mln eurot). Klientidele anti suurematest valminud arendusobjektidest üle Tartu Keskkonnamaja (Aleksandri 14, Tartu), Rapla Riigimaja (Tallinna mnt 14, Pärnu), Põllumajandusameti ja PRIA büroohoone (Teaduse 2, Saku), President Kaljulaid Büroo (Tartu mnt 85, Tallinn, Tartu-Tõravere meteroloogiajaam (Torni 4, Tõravere), Pärnu riigimaja rekonstrueerimine (Akadeemia 2, Pärnu), Viljandi sordikatsekeskus (Matapera küla, Viljandi vald) jmt. Kinnisvara arenduses 2022. aastaks planeeritud investeeringuid teostati ligi 77% ulatuses. Kava täitmise määr oli 73 %. Olulisemad 2022. aastal valminud teenusprojektid olid MUBA (Muusika- ja Balletikool) (Pärnu mnt 59, Tallinn), Saue riigigümnaasium (Veskitammi 24, Laagri), Ravimiameti büroo (Nooruse 1, Tartu). Remonttööde teostatud maht kokku 2022.aastal oli 12,5 mln eurot ja eesmärk täideti 95% ulatuses (lubatud hälbe piires). Mittevajalikku kinnisvara realiseeriti eesmärgile vastavalt 2022.aastal 8,3 miljoni euro väärtuses (aasta varem 13,5 miljonit eurot). RKAS võttis 2021. aastal kliendirahulolu mõõtmiseks kasutusele soovitusindeksi metoodika (ing.k Net Promoter Score, NPS), mille peamine eelis on operatiivne tagasiside, väike küsimuste arv ja selge sisu. Sama metoodikat kasutavad Eestis laialdaselt nii erasektori- kui ka avaliku sektori asutused. Rahvusvahelise metoodika aluspõhimõte seisneb selles, et kui inimene kedagi või midagi oma tuttavale-kolleegile soovitab, siis võtab ta endale justkui vastutuse soovitatu kvaliteedi eest. NPS ulatub väärtusest –100 (kõik on rahulolematud, hinne 0-6) kuni väärtuseni +100 (igaüks on soovitaja, hinne 9-10). Soovitusindeksit mõõdetakse ühe lihtsa küsimusega: mõeldes oma kogemusele, kas Te soovitaksite Riigi Kinnisvara teenuseid sarnastele kasutajatele/ kolleegidele? (0-10 skaala). Regulaarne, senisest mõnevõrra sagedasem, suuremat kliendigruppi hõlmav ja konkreetsem tagasiside aitab murekohad kiiremini lahendada ning annab võimaluse paremini hinnata, millega kliendid on rahul ja mida on vaja parandada. 2022. aasta kumulatiivseks soovitusindeksiks kujunes aasta lõpu seisuga 9%, mis oli püstitatud eesmärgiga (17%) võrreldes mõnevõrra madalam. Aasta jooksul kaasati uuringusse uuendusena lisaks igapäevase suhtluse kontaktidele ka hoone arendusprojekti valmimise järgselt hoones töötavad teenistujad. Mais 2022 alustas ettevõte soovitusindeksi (SI) metoodika rakendamist ka koostööpartneritelt tagasiside küsimiseks. Alustasime sisustuse ja eritehnoloogia, remonttööde, energeetika ja valve valdkonnaga. 2023. aastal lisanduvad keerukamad ja mahukama partnerite baasiga valdkonnad nagu tehnohooldus, heakord, ehitus ja projekteerimine. Jooksval ning eelnevatel majandusaastatel läbiviidud hangete tulemused mõjutavad RKAS hallatavate büroopindade ülalpidamiskulude kasvu. Büroopinna ülalpidamiskulude kasvu mõõdikut arvutatakse 4 aasta libiseva keskmise põhjal ning võrreldakse tarbijahinna indeksi muudu 4 aasta libiseva keskmisega. Kui varasematel aastatel olid ülalpidamiskulude kasv ja THI muut olnud aastate lõikes võrreldavas suurusjärgus, siis 2021. aastal tekkis peamiselt energiahindade hüppelise tõusu tõttu tasemete vahel suur erinevus. THI muudu arvutusmetoodikas on ülalpidamiskulude (sh tarbimisteenuste kulude) komponent oluliselt väiksema osakaaluga kui büroopinna ülalpidamiskuludes. 2022. aastal oli ülalpidamiskulude kasv endiselt THI kasvust mõnevõrra suurem, sh peale erakordselt suurte energiahindade elimineerimist: 4 aasta keskmine libisev THI suurenes 6,5%, aga 2022.aasta ülalpidamiskulud 8,0% (ilma elimineerimiseta 12,8%), mis omakorda on 2022.aasta THI näitajast (19,4% ) oluliselt madalam. Riigi ühe suurima riigihankemenetluste läbiviijana korraldas RKAS 2022. aastal 962 hanget eeldatava maksumusega ümmardatult 580 miljonit eurot. Hankemenetluse liikidest korraldati arvuliselt enim alla lihthanke piirmäära jäävaid hankeid (69%), mille maksumuse osakaal moodustas 1% hangete kogumahust. Hangete maksumuse põhjal moodustasid suurima osa avatud hankemenetluse raames korraldatud hanked kogusummas ligi 495,7 miljonit eurot. Hankeobjekti järgi liigitatuna on suurema arvulise osakaaluga ehitushanked, moodustades 52% kõigist hangetest ning 39% hangete kogumaksumusest. 2022. aastal viisime läbi hariduse edendamise ja erialade edendamise eesmärgil Riigi Kinnisvara stipendiumikonkursi „Tuleviku tipud“, et Eesti suurima kinnisvaraettevõttena märgata, tunnustada ja toetada uut andekat kinnisvara- ja ehitussektori innovatsiooni vedavat põlvkonda. 2022. aastal pälvisid Riigi Kinnisvara stipendiumi neli magistranti ja üks doktorant. Sel aastal oli stipendiumisaajate osas esindatud TalTech ja EKA. Kokku andis ettevõte stipendiume välja 17 000 euro väärtuses. 2022. aastal jätkas Riigi Kinnisvara hoonete remondimetoodikate uuringu ning vastava metoodika väljatöötamise teadusprojekti toetamist. Projekt valmib kolme ülikooli koostöös (Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool). Toetussumma suuruseks on 2022.aastal 12 960 eurot ja kogu metoodika osas kokku on 94 620 eurot. Riigi Kinnisvara on Life IP BuildEST projekti partner. Kokku on projektis 18 erinevat partnerit. Projekt algas 2022. aastal ja kestab aastani 2028. Life IP BuildEST ehk renoveerimismaraton on projekt, mille käigus uuendatakse ja viiakse ellu Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärke ning tegeletakse rohepöördega hoonete energiatõhususe ja kliimakindluse vaates. Projekti suurem eesmärk on, et keskkonna ja kliima teemad oleks tihedalt seotud ehitatud keskkonna arendamisega, mis tähendab, et see peab toimuma terviklikult, kestlikult ja pikka vaadet silmas pidades. Üks RKAS-i ülesandeid antud projektis on korraldada projekteerimine ja renoveerimine 3 suurel näidisobjektil. 2022. aastal alustati Võru Riigimaja projekteerimisega. Life IP BuildEST projekti rahastab Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnaagentuur (CINEA) Life IP (Integrated Projects) programmi kaudu, mis on mõeldud keskkonna- ja kliimameetmete projektidele. Ettevõttete ostu ja müügi nõustamise ettevõtte Prudentia ning Nasdaq Tallinn poolt koostatakse Eesti väärtuslikumate ettevõtete TOP 101. Ettevõtete viimase kolme aasta aruannete põhjal kokku pandud edetabeli ja kogu projekti mõte on avaliku debati tekitamine ettevõtete väärtuse ja väärtuse loomise teemal laiemalt. Ligi 300 analüüsitud ettevõtte seas positsioneerus Riigi Kinnisvara AS kõrgele 8. kohale (2021.aastal 7.koht ja 2020. aastal 5.koht). Kokkuvõtvalt olid nõukogu poolt juhatusele kinnitatud eesmärkidest täidetud täielikult 6, osaliselt 1 ning tulenevalt keerulisest turuolukorrast jäid täitmata 3 eesmärki. Eesmärgid saab lugeda täidetuks 55 % ulatuses. Riigi Kinnisvara AS ettevõtte ja juhatuse eesmärgid ja mõõdikud 2022 2022 muudatus- Tulemus 2022 (08.2022. Eesmärk Mõõdik 2022 2022 ettepanek Tulemus % Kaal ettepaneku järgi) 08.2022 1 Paranda kliendikogemust olulistes Soovitusindeks (Recommy baasil) kokkupuutepunktides ja seeläbi 17% 17% 9% 0% 15% vähemalt (%), skaala -100 kuni +100% tõstame kliendi soovitusindeksit 2 Tegevused Juhtimiskavade koostamise 2022.a Tegevused õigeaegselt ja Vii ellu kinnisvara juhtimiskavade õigeaegselt ja tegevused on õigeaegselt ja kokkulepitud kokkulepitud mahus JAH 5% 5% protsessi kokkulepitud mahus mahus teostatud teostatud teostatud 3 Korralda Rohehanke ehk pikaajalise Hange ette valmistatud ja taastuvelektri ostuhanke PPA Hankeleping teostatud, lepinguid tulenevalt Hange teostatud ja hankeleping sõlmitud Hankeleping sõlmitud 5% 10% põhimõttel (Power Purchase sõlmitud turuolukorra muutusest ei Agreement) sõlmitud; täidetud 50% 4 Regulaarne uuring Regulaarne uuring Regulaarne uuring on Partnersuhete uuring rakendatud ja Tugevda tarnijasuhteid ja seeläbi juurutatud ja juurutatud ja juurutatud ja soovitusindeksi soovitusindeksi tase järgmiseks 10% 10% partnerite pühendumust soovitusindeksi sihttase soovitusindeksi sihttase on määratletud - 30% perioodiks määratletud 2023.aastaks määratletud sihttase määratletud 5 Büroode ülalpidamiskulu /m² kasv ~ <= Büroopinna Büroopinna Hoia büroopinna ülalpidamiskulude THI (ülalpidamiskulud = haldusteenus + ülalpidamiskulude kasv <= ülalpidamiskulude Ülalpidamiskulud 4a libisev 0% 10% kasv alla THI muutust tehniline hooldus + heakord + THI (4 a libiseva kasv <= THI (4 a keskmine 8,0%, THI 6,5%; omanikukohustused + tarbimisteenused) keskmisena) libiseva keskmisena) 6 Planeeritud remontööd ajakavas ja Realiseeri remonttööde plaani maht 13,1 mEUR 13,1 mEUR 12,5 mEUR = 95,4% 10% 10% eelarves 7 -28,0 mEUR / viimane VV Mõju riigieelarve tasakaalupositsioonile Püsi riigieelarve tasakaalulimiidi piires valitsuse otsus -28,5 -29,6 mEUR - 13,1 mEUR 10% 10% mitte rohkem kui (mEUR) mEUR 8 43,7 mEUR = 73% Realiseeri investeeringuplaan RKAS teostatavad investeeringud eelarves 66,9 mEUR 61,0 mEUR (Keskkonnamaja projektiga 0% 15% osas korrigeeritud eesmärki) 9 Saavuta omakapitali tootlus Puhaskasum/(aasta keskmine 8,4% 6,6% 7,1% 10% 10% eelarvestatud tasemel omakapital) mitte vähem kui 10 Saavuta kapitali struktuur Omakapitali osakaal mitte rohkem kui (%) 70% 70% 70% 5% 5% eelarvestatud tasemel 55% Täidetud Osaliselt täidetud Mitte täidetud Kokkuvõte Läbiviidud ja esitatud välis- ja siseauditite ning muude kontroll- ja järelevalvetegevuste tulemustest lähtuvalt saab nõukogu väita, et nõukogule ei ole teada ühtegi niivõrd kriitilist asjaolu, mis ohustaks ettevõtte sisekontrollisüsteemi mõjusust, majandustegevuse jätkuvust või põhjustaks mõne protsessi ja/või funktsiooni toimivuse katkemise ja/või võiks avaldada sedakaudu olulist mõju ettevõtte majandustulemustele. 06.04.2023 toimunud nõukogu koosolekul otsustas nõukogu ühehäälselt: Kiita heaks juhatuse poolt nõukogule esitatud Riigi Kinnisvara AS 2022. majandusaasta auditeeritud aruanne ning kasumi jaotamise ettepanek ja esitada need koos nõukogu aruandega üldkoosolekule kinnitamiseks. Riigi Kinnisvara AS nõukogu nimel (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Luiga nõukogu esimees Lisad: LISA 1. Äriühingu nõukogu-, auditikomitee- ja juhatuse liikmetele makstud tasud 2022. aastal Lisa 2. Nõukogu- ja auditikomitee liikmete osalemine organi koosolekutel 2022. aastal LISA 1. Äriühingu nõukogu-, auditikomitee- ja juhatuse liikmetele makstud tasud 2022. aastal 1.1. Juhatuse liikmete tasud 2022. aastal (bruto), sh isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Alus Kati Kusmin juhatuse liikme tasu 111 668,72 01.01.2022-31.12.2022 juhatuse liikme leping tulemustasu 21 262,50 kokku 132 931,22 Andrus Ait juhatuse liikme tasu 11 750,27 01.01.2022-18.02.2022 juhatuse liikme leping tulemustasu 21 000,00 puhkusekompensatsioon 6 846,84 kokku 39 597,11 Janek Lepp juhatuse liikme tasu 61 200,00 02.05.2022-31.12.2022 juhatuse liikme leping tulemustasu 0,00 kokku 61 200,00 Juhatuse liikmete tasud 2022. aastal kokku moodustasid 233 728,33 EUR 1.2. Nõukogu- ja auditikomitee liikmete tasud 2022. aastal (bruto) Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Alus Sulev Luiga nõukogu esimehe tasu 12 000,00 01.01.2021-31.12.2021 ainuomaniku otsus Norman Aas nõukogu liikme tasu 6 000,00 01.01.2021-31.12.2021 ainuomaniku otsus Kaie Karniol nõukogu liikme tasu/ 6 704,00 01.01.2021-31.12.2021 ainuomaniku otsus auditikomitee liikme tasu Tarmo Leppoja nõukogu liikme tasu 6 000,00 01.01.2021-31.12.2021 ainuomaniku otsus Tõnu Toompark nõukogu liikme tasu 6 000,00 01.01.2021-31.12.2021 ainuomaniku otsus Taavi Saat auditikomitee esimehe tasu 6 000,00 01.01.2021-31.12.2021 nõukogu otsus Marianne Paas auditikomitee liikme tasu 4 500,00 01.01.2021-31.12.2021 nõukogu otsus Nõukogu- ja auditikomitee liikmete tasud 2022. aastal kokku moodustasid 47 204,00 EUR Lisa 2. Nõukogu- ja auditikomitee liikmete osalemine juhtimis- ja järelevalveorganite koosolekutel 2022. aastal 2.1. Nõukogu liikmete osalemine nõukogu koosolekutel 2022. aastal Toimumise Sulev Tõnu Kaie Tarmo Leppoja Norman Aas kuupäev Luiga Toompark Karniol 19.01.2022 jah jah jah jah jah 17.02.2022 jah jah jah jah jah 07.04.2022 jah jah jah jah jah 26.05.2022 jah jah jah jah jah 19.07.2022* jah jah jah jah jah 25.08.2022 jah jah jah jah jah 15.09.2022* jah jah jah jah jah 15.09.2022* jah jah jah jah jah 10.11.2022 jah jah jah jah jah 15.12.2022 jah jah jah jah jah * vastavalt äriseadustiku § 323 sätestatule (otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata) 2.2. Auditikomitee liikmete osalemine komitee koosolekutel 2022. aastal Toimumise kuupäev Taavi Saat Kaie Karniol Marianne Paas 17.02.2022 jah jah jah 07.04.2022 jah jah jah 26.05.2022 jah jah jah 02.09.2022 jah jah jah 26.10.2022* jah jah jah 10.11.2022 jah jah jah 15.12.2022 jah jah jah * vastavalt rahandusministri 22.11.2010 määrusele nr 57 “Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse auditikomitee moodustamise ja tasustamise ning töökorra põhimõtted” § 11 (otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata)  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2022 aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 ärinimi: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts registrikood: 10788733 tänava nimi ja maja number: Tartu mnt 85 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10115 telefon: +372 6063400 e-posti aadress: [email protected] Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 69 Bilanss 69 Kasumiaruanne 70 Rahavoogude aruanne 71 Omakapitali muutuste aruanne 72 Raamatupidamise aastaaruande lisad 73 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 73 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 78 Lisa 3 Varud 78 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 79 Lisa 5 Kinnisvarainvesteeringud 79 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 80 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 81 Lisa 8 Kapitalirent 81 Lisa 9 Kasutusrent 82 Lisa 10 Laenukohustised 83 Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 84 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 85 Lisa 13 Sihtfinantseerimine 85 Lisa 14 Aktsiakapital 87 Lisa 15 Müügitulu 88 Lisa 16 Muud äritulud 88 Lisa 17 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 89 Lisa 18 Turustuskulud 89 Lisa 19 Üldhalduskulud 90 Lisa 20 Tööjõukulud 90 Lisa 21 Muud finantstulud ja -kulud 90 Lisa 22 Seotud osapooled 90 Aruande allkirjad 92 Vandeaudiitori aruanne 93 2 Tegevusaruanne 2022 Riigi Kinnisvara AS Sisukord Nõukogu esimehe pöördumine ..................................................................................................................................... 3 Juhatuse esimehe pöördumine ..................................................................................................................................... 4 Ettevõttest ........................................................................................................................................................................ 5 Lühiülevaade ................................................................................................................................................................. 5 Võtmenäitajad ............................................................................................................................................................... 6 Olulisemad sündmused ................................................................................................................................................. 7 Tunnustused .................................................................................................................................................................. 9 Strateegia ....................................................................................................................................................................... 10 Ettevõtte missioon, visioon ning väärtused ................................................................................................................. 10 Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted ............................................................................................................................. 10 Omaniku ootused ........................................................................................................................................................ 11 Riigi Kinnisvara strateegiline fookus 2021-2023 ......................................................................................................... 11 Majanduskeskkond ja -tulemused ............................................................................................................................... 14 Majanduskeskkond 2022+ .......................................................................................................................................... 14 Ehitus- ja kinnisvaraturu ülevaade .............................................................................................................................. 14 Riigi Kinnisvara majandustulemused .......................................................................................................................... 16 Olulisemad arendusprogrammid 2022+...................................................................................................................... 17 Kinnisvaraportfell .......................................................................................................................................................... 22 Teenuste portfell............................................................................................................................................................ 26 Kinnisvarahaldus ja -korrashoid .................................................................................................................................. 26 Kinnisvaraarendus ...................................................................................................................................................... 29 Mittevajaliku kinnisvara müük ..................................................................................................................................... 34 Hanketegevus ................................................................................................................................................................ 35 Hanketegevuste ülevaade ........................................................................................................................................... 35 Energiaportfelli ühishanked ......................................................................................................................................... 36 Kunstiteose tellimise konkursside korraldamine ......................................................................................................... 38 Arhitektuurivõistluste korraldamine ............................................................................................................................. 39 Kliendid .......................................................................................................................................................................... 40 Kliendiportfell ............................................................................................................................................................... 40 Kliendikogemuse arendamine ..................................................................................................................................... 41 Tarnijad ja teenuseosutajad ......................................................................................................................................... 43 Tarnemahud ................................................................................................................................................................ 43 Tarnijakogemuse arendamine ..................................................................................................................................... 43 Töötajad ......................................................................................................................................................................... 45 Töötajate koosseis ...................................................................................................................................................... 45 Töötajate pühendumus ja rahulolu .............................................................................................................................. 46 Kompetentside arendamine ........................................................................................................................................ 46 Ühiskond ja sotsiaalne vastutus ................................................................................................................................. 48 Liikmelisus ühendustes ja koostöö erialaliitudega ...................................................................................................... 48 Teadus- ja arendustegevuse toetamine ...................................................................................................................... 49  Avaliku ruumi väärtustamine ....................................................................................................................................... 50 Keskkond ....................................................................................................................................................................... 53 Energiatarbimine ja tõhusus ........................................................................................................................................ 53 Energiamärgised ......................................................................................................................................................... 55 Juhtimine ....................................................................................................................................................................... 58 Organisatsiooni juhtimine ............................................................................................................................................ 58 Hea Ühingujuhtimise Tava .......................................................................................................................................... 58 Kvaliteedijuhtimine ...................................................................................................................................................... 60 Riskijuhtimine .............................................................................................................................................................. 62 Riigi Kinnisvara tänab kõiki, kes panustasid oma aega ja mõtteid 2022. majandusaasta aruande valmimisse. Fotode autorid: Tõnu Tunnel, Kristiina Vasar, Mardo Männimägi, Mihkel Seedre, Viljo Pettinen ja Rene Suurkaev. Nõukogu esimehe pöördumine Riigi Kinnisvara positsioneerub nii nüüd kui ka tulevikus riigi kinnisvara kompetentsikeskusena. Riigile olulisel kinnisvaral on pikaajaline perspektiiv, sest seda kasutatakse riiklikult tähtsate strateegiliste ja eelarveliste eesmärkide saavutamiseks. On oluline, et riigi kinnisvara oleks hästi arendatud ja hallatud. Riigi Kinnisvara töötajatele usaldatud õigused ja vastutus on asjatundliku tegutsemise kaudu järjepidevalt kasvanud. Professionaalidena on kinnisvarakeskkonna ajakohastamisel meie põhifookus klientide vajaduste mõistmisel ja asjatundlike lahenduste pakkumisel. Järjepidevalt arenev kompetentsikeskus on vastu võtnud eripalgelisi väljakutseid ning saanud edukalt hakkama. Nii tavapärased kui ka uudsed olukorrad lihvivad meie kogemusi, kujundavad võimet õppida ning aitavad teha paremaid otsuseid tuleviku tarbeks. Möödunud aastat võib pidada kõike muud kui selgeks ja lihtsaks. Vaevalt saime ühiskonnas pandeemia ohjatuks kuulutada, kui asemele tuli sõda koos põgenikega, kaasnenud energiakriis, järsk hinnatõus ning karmistuv rahapoliitika. Sõda Ukrainas ning sellest tulenevad pinged Venemaa ja läänemaailma vahel laiemalt, kujundavad ümber seniseid tarneahelaid ning -prioriteete. Jätkuvalt kiire inflatsioon ning sellega alles kohanev hinnakujundus survestavad nii ettevõtjaid kui ka töövõtjaid. Karmistuva rahapoliitika valguses on ka rahastamistingimused osalejate jaoks halvenenud. Keerulistes ja erakordsetes olukordades tegutsemiseks on vaja selget fookust ning ühtseid väärtushinnanguid, millest kinni hoida. Me ei saavuta tulemusi üksi - silmapaistvate tulemuste aluseks on nii meie pühendunud ja asjatundlik meeskond kui ka mõistev, lugupidav ja lahendustele orienteeritud koostöö kõigi teiste kaasatud ja panustavate osapooltega. Suutsime möödunud aasta muutuvas tegutsemiskeskkonnas hoida fookust ja keskenduda oma tugevustele meile usaldatud kinnisvarakeskkonna parendamisel. Mul on hea meel selle üle, kuidas Riigi Kinnisvara meeskond lahendusi kujundab ning kohaneb järjepidevalt uue reaalsuse ja uute olukordadega. Meil on piisavalt julgust ja pealehakkamist proovida uusi asju ja õppida ka igast vajakajäämisest. Tegutsemiskeskkonna ebakindlus on tänase ajastu märk. Mõju ulatus ja tempo ei ole kuigi lihtsalt etteprognoositav. Milles aga saab kindel olla - meile riigi poolt usaldatud kinnisvara on hoolivates kätes. Oleme positiivset potentsiaali omav meeskond ning me saame hakkama. Riigi Kinnisvaras töötab rohkem kui kakssada oma valdkonna vaieldamatut professionaali. Tulevikuks sisendab kindlustunnet, et oleme oma rollidega asjatundlikult hakkama saanud. Just muutuvas keskkonnas vajavad täiendavat tähelepanu inimeste omavahelised suhted, sest kriisides kujunenud ja kinnistunud väärtushinnangud mõjutavad oluliselt järgnevate aastate koostöövõimekust. On oluline, et suhted ajaproovile vastu peaksid ning väljakutsetega kohanedes veelgi tugevamaks muutuksid. Seega tuleb keerulisematel aegadel igaühel meist veelgi enam ja mõjusamalt pühenduda vahetutele koostöösuhetele, sest koos oleme tugevamad ja saavutame rohkem. Tänan kõiki Riigi Kinnisvara tiimiliikmeid ja koostööpartnereid panuse ja pühendumise eest. Jätkame koostööd, et luua riigi heaolu nimel töötavatele inimestele tõhusat, kaasaegset, kvaliteetset ning inspireerivat tegevus- ja töökeskkonda! Sulev Luiga Riigi Kinnisvara AS nõukogu esimees 3 Juhatuse esimehe pöördumine Riigi Kinnisvara AS loodi selleks, et hallata riigi kinnisvara senisest tõhusamalt ning vähendada riigiasutuste koormust, et nad saaksid keskenduda oma põhiülesannetele. Oleme juba enam kui kaks aastakümmet oma tööd jätkanud, hoides kulud ja tegevused läbipaistvad ning tagades hoonete jätkusuutlikkuse. Ligi 1,7 miljoni ruutmeetri teenindatava hooneportfelli mahuga oleme nüüdseks kasvanud Eesti suurimaks kinnisvaravaldkonna kompetentsikeskuseks. 2022. aasta oli kogu kinnisvarasektorile täis väljakutseid. Ehitushindade pidev kallinemine algas juba 2020. aastal COVID-pandeemiaga, 2021. aasta lõpus hakkasid kerkima energiateenuste hinnad saavutades enneolematu taseme 2022. aastal. Möödunud aastal süvenesid Ukrainas toimuva sõjategevuse ja piirangute tõttu probleemid globaalsetes tarneahelates ning hinnakasv ehitusturul jätkus. Meie koostööpartnerite tööjõumahukaid teenuseid mõjutas kiire palgakasv Eestis. Rasketel aegadel tuleb ootustele vastamiseks toetuda oma põhiväärtustele. Just meie ettevõtte ja meeskonna põhiväärtused - oleme pühendunud, sõnapidajad ja lugupidavad - suunavad meie tegutsemist igas olukorras ja iga ilmaga. Nende toel saame täita oma põhieesmärki: hoida riigi kinnisvara heaperemehelikult ning kasvatada selle väärtust. Vaatamata keerulisele väliskeskkonnale jääb püsima meie missioon toetada riigi arengut, tagades kvaliteetse tegevus- ja töökeskkonna töötajatele, kes panustavad igapäevaselt Eesti inimeste ja ettevõtete heaolu tagamisse. Olen juhina uhke, et suutsime tugeva ja asjatundliku meeskonna toel säilitada oma pühendumuse, keskendudes eesmärgile ja lahendustele, olles samaaegselt põhjalikud ja sihikindlad. Meie meeskonna laiapõhjaline kogemus eripalgelise kinnisvara haldamisel ja arendamisel ning ulatuslik koostööpartnerite võrgustik võimaldas täita meie strateegilist rolli valdkonna suunanäitajana. Nii jagasime ka keerulisel aastal oma teadmisi, toetasime teisi ning mõtlesime kaasa. Kindlust tuleviku osas annab ka see, et Riigi Kinnisvara AS kuulub jätkuvalt - juba neljandat aastat järjest Eesti väärtuslikemate ettevõtete esikümnesse. Prudentia ning Nasdaq Tallinna läbi viidud väärtuslikumate ettevõtete ülevaate kohaselt paigutus Riigi Kinnisvara 2022. aastal auväärsele 8. kohale. Soovin tänada kogu meie meeskonda, koostööpartnereid ja kliente, kes on meie kõrval seisnud ja panustanud meie ühise eesmärgi saavutamisse. Hoiame ka 2023. aastal valdkonna eestvedajana lippu kõrgel ning oleme partner, kelle poole saab alati rahuliku südamega pöörduda. Tänan teid! Kati Kusmin Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees 4 Ettevõttest Lühiülevaade Riigi Kinnisvara AS (edaspidi Riigi Kinnisvara või RKAS) eesmärk on hoida ja arendada heaperemehelikult riigi kinnisvara, kasvatades selle väärtust. Meie kui kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegeleva ettevõtte missioon on toetada riigi arengut, tagades kvaliteetse tegevus- ja töökeskkonna Eesti inimeste ja ettevõtete heaolu nimel töötajatele. Riigi Kinnisvaras töötab 229 valdkonna professionaali. Ettevõte on asutatud aastal 2001, kuulub 100% Eesti Vabariigile ning ettevõtte aktsiaid valitseb Rahandusministeerium. Ettevõtte varade väärtus seisuga 31.12.2022 on 658 miljonit eurot. Riigi Kinnisvara tegutseb Eesti riigi kinnisvaravaldkonna kompetentsikeskusena, kelle klientideks on valdavalt riigiasutused ja avalike teenuste pakkujad. Ettevõte on nimetatud vabariigi valitsuse poolt vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetel, mis võimaldab meie kogemust ja kompetentsi kasutada lihtsustatud korras ka teistel avaliku sektori hankijatel, näiteks kohalikel omavalitsustel, riigi osalusega eraõiguslikel äriühingutel, sihtasutustel ja avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel. Riigi Kinnisvara neli esindust asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Riigi Kinnisvara omandis ja haldamisel on 1303 hoonet enam kui 1,7 miljoni ruutmeetri suletud netopinnaga. Ettevõte tegi 2022. aasta jooksul oma varaportfellis investeeringuid 44 miljoni euro ulatuses ning teenusprojektidena korraldas lisaks investeeringuid 33 miljoni euro väärtuses. Riigi Kinnisvara on üks Eesti suuremaid riigihangete korraldajaid. 2022. aastal korraldasime 962 hankemenetlust eeldatava maksumusega ligi 580 miljonit eurot. Riigi Kinnisvara AS kuulub jätkuvalt Eesti väärtuslikumate ettevõtete esikümnesse. 2022. aastal saavutasime Prudentia ning Nasdaq Tallinna koostatud väärtuslikumate ettevõtete ülevaates 8.koha. 5 Võtmenäitajad Finantsid Kinnisvaraarendus Müügitulu (mln €) 156 Investeeringute maht (mln €) 77 Ärikasum (mln €) 40 sh oma varaportfell 44 Puhaskasum (mln €) 32 Valminud investeeringuobjektide arv (tk) 24 Varade maht (mln €) 658 sh oma varaportfell 14 Varaportfelli tootlus (%) 8 Remonttööde korraldamine Kinnisvaraportfell Tööde maht (mln €) 17 Kinnisasjade arv (tk) 737 sh oma varaportfell 13 sh omandis 540 Objektide arv (tk) 355 Varaportfelli kinnistute kogupindala (tuh m2) 6 308 sh oma varaportfell 291 Hoonete suletud netopind portfellis (tuh m2) 1 700 sh omandis (tuh m2) 1 039 Energiaportfell Elektrienergia kogu tarbimine (MWh) 181 840 Töötajad sh oma varaportfell (MWh) 81 300 Töötajate arv (in) seisuga 31.12.2021 229 Maagaasi kogu tarbimine (MWh) 24 790 Tööjõu voolavus (%) 17 sh oma varaportfell (MWh) 16 763 Hanked Müük Riigihangete koguarv (tk) 962 Müüdud objektide arv (tk) 38 Riigihangete kogumaht (mln €) 580 Müüdud objektide tulu (mln €) 8 6 Olulisemad sündmused Jaanuar Veebruar • Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse • Avati Keskkonnaameti renoveeritud büroohoone hoone kunstikonkursi võitis ideekavand Tartus Aleksandri 14. „Androgynos“, autorid Leena Kuutma ja Eeva- • Avati Rapla Riigimaja. Ruth Niitvägi. • Valmis Põllumajandus- ja Toiduameti ning PRIA • Sõlmiti Rahvusraamatukogu hoone büroohoone kunstiteos „Rauduss“, autor Fred rekonstrueerimise ehitusleping Ehitus5ECO Tuus. OÜ-ga. • Sõlmiti Pelgulinna riigigümnaasiumi ehitusleping • Mustamäe riigigümnaasiumile asetati nurgakivi. Merko Ehitus Eesti AS-iga. Märts • Valmis Keskkonnaameti Tartu büroohoone kunstiteos „Elu paiga laik“, autorid Jane Remmi ja Jarõna Ilo. • Rakvere riigigümnaasiumile asetati nurgakivi. asetati nurgakivi. Kunstiteos „Elu paiga laik“ Aprill • Avati Põllumajandus- ja Toiduameti ning Põllumajanduse Registrite Informatsiooni Ameti renoveeritud büroohoone Teaduse 2, Sakus. • Pärnu siseturvalisuse ühishoone kunstikonkursi võitis Urmas Viik installatsiooniga „Okas“. • Narva Riigigümnaasiumile asetati nurgakivi. • Tartu mnt. 85 renoveeritud ruumides avati Tartu mnt. 85 bürooruumid president Kersti Kaljulaidi büroo. Juuni • Kohtla-Järve siseturvalisuse ühishoonele asetati nurgakivi. • Pelgulinna riigigümnaasiumile asetati nurgakivi. Mai • Kiviõli siseturvalisuse ühishoonele asetati nurgakivi. • Kuulutati välja projekteerimishange Riigikogu büroohoone restaureerimiseks Toom-Kooli 9. • Türi päästekomandole asetati nurgakivi. Installatsioon „Okas“ 7  Juuli • Mustamäe riigigümnaasiumi kunstikonkursi võitis Maret Sarapiku klaasikunstitaies „Voog“. • Valmis Saue riigigümnaasiumi skulptuur “Kas Sa koera oskad teha?“, autorid Oliver Soomets ja Argo Männik. • Ruhnu siseturvalisuse ühishoonele asetati nurgakivi. Skulptuur Saue riigigümnaasiumi õuel September August • Avati Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA. • Eesti Taimekasvatuse Instituudi • Kuulutati välja Riigi Kinnisvara universaalhallile asetati nurgakivi. stipendiumikonkurss „Tuleviku tipud“ bakalaureuse, magistri- ja doktoriõppe • Tallinna Muusika- ja Balletikooli siseõues üliõpilastele. valmis kunstiteos „Helix“, autorid Liis Uustal, Egon Metusala, Mariliis Kundla, Mihkel Pajuste ja Mari Ronimois. • Kuressaare kohtumaja kunstikonkursi võitis Anu Jaanholdi ja Sandra Allemanni klaasikunstiteos „Soomus“. • Avati Saue riigigümnaasium. Oktoober • Avati Tõravere ilmavaatlusjaama uus hoone. • Kohtla-Järve siseturvalisuse ühishoone Kunstiteos „Helix“ (MUBA) kunstikonkursi võitis Urmas Viigi skulptuur „Ohakas“. • Kiviõli siseturvalisuse ühishoone kunstikonkursi võitis Margus Tammiku ja Eva November Undi seinapannoo “Pitser”. • Narva riigigümnaasiumi kunstikonkursi • Valga riigi- ja kohtumaja kunstikonkursi võitis võitis Art Allmägi taies „Viljakal pinnal“. Erko Luhaaru maaliseeria „Kujund linna • Kuulutati välja Riigi Kinnisvara keskel” stipendiumikonkursi „Tuleviku tipud“ • Narva Eesti Riigigümnaasiumile asetati võitjad. nurgakivi • Valmis Räpina Aianduskooli õpilaskodu maaliseeria „Eluring“, autor Piret Bergmann. • Elva siseturvalisuse ühishoonele asetati nurgakivi. Detsember • Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi kunstikonkursi võitis kavand „Rõõm teeb taeva taga tuld“, autorid Martin Mikson, Juulia Aleksandra Mikson ja Anna-Liisa Pärt. • Valmis Rakvere Riigigümnaasiumi kunstikonkursi võidutöö “Tintinnebula”, autor Kunstiteos Rakvere riigigümnaasiumi õuel Timo Toots. 8 Tunnustused Eesti väärtuslikumate ettevõtete TOP 101 – 8. koht . Prudentia ning Nasdaq Tallinna koostatud väärtuslikumate ettevõtete ülevaate kohaselt kuulub Riigi Kinnisvara neljandat aastat järjest Eesti väärtuslikemate ettevõtete esikümnesse. Atraktiivne tööandja tehnikaerialade tudengite seas – 20. koht. Instar EBC tööandjate maine uuringus tehnikatudengite edetabelis olime 2022. aastal 20. kohal ning Eesti organisatsioonide tööandja atraktiivsuse koondedetabeli põhjal olime Eesti tudengite hinnangul 60. kohal. Tunnustatud Turvalahendus – Pärnu siseturvalisuse ühishoone turvalahendus. Ühishoone integreeritud turvasüsteemid pälvisid 2022. aasta maikuus Eesti Turvaettevõtete Liidu (ETEL) tunnustuse „Tunnustatud turvalahendus 2021“. Riigi Kinnisvara poolt juhitud ehitusprotsessiga suudeti Eesti moodsamas siseturvalisuse ühishoones kõik erinevaid turvalahendusi rajada ühtse terviklahendusena. Muinsuskaitseameti „Aasta teo“ laureaat – Paide riigigümnaasium Muinsuskaitseamet tunnustas 2022. aasta kõige silmapaistvamaid restaureerimis- ja ehitustöid, inimesi, avastusi ja tegusid. „Aasta teo“ laureaadiks kuulutati Paide riigigümnaasiumi rajamine ajaloolisse tütarlaste gümnaasiumi hoonesse. Art Directors Club of Europe pronksauhind – Saaremaa riigigümnaasiumi hoone kunstiteos „Elu ätsed“. Margus Tammiku ja Eva Undi fotokollaaži „Elu ätsed“ pälvis Art Directors Club of Europe konkursil pronksiväärilise tunnustuse. Kooliruume kaunistav teos valmis Riigi Kinnisvara kunsti tellimise konkursi raames. Suuremõõtmeline laetaies tervitab hoone südames peatrepi kohal hoonesse sisenejaid, olles lähemalt vaadeldav ka 2. korruse raamatukogust. Saaremaa riigigümnaasium pälvis tunnustuse eripreemiaga ka 2021. aasta puitehitise konkursil, pälvides parima puitfassaadi ja rahva lemmiku auhinna. „Aasta betoonehitis 2021” eriauhind – Tabasalu haridushoonete kompleksis valminud põhikool. Betoonipäeval, 30. märtsil 2022 kuulutati konkursi „Aasta betoonehitis 2021” ühe eriauhinna saajaks Riigi Kinnisvara, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Harku vallavalitsuse tellimusel Tabasalu haridushoonete kompleksis valminud põhikool. Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile Aasta betoonehitis 2021 esitati kaks Riigi Kinnisvara tellitud hoonet: Pärnu ühishoone, Tabasalu riigigümnaasium ja Tabasalu põhikool. Tallinna Muusika- ja Balletikool (MUBA) „Aasta ehitusprojekt – hoone” – Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA. Ehitussektori aastakonverentsil “Ehitus 2023+” pälvis Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu auhinna „Aasta ehitusprojekt – hoone”. 9 Strateegia Ettevõtte missioon, visioon ning väärtused Missioon Toetame riigi arengut, tagades kodanike heaolu nimel töötavatele inimestele kvaliteetse tegevus- ja töökeskkonna. Visioon Eesti tugevaim kinnisvaraettevõte valdkonna parimate professionaalidega, kus kõik töötajad on uhked oma töö ja ettevõtte, kolleegide ja ühiselt saavutatu üle ning kus kliendid on ettevõtte parimad soovitajad ja saadikud. Põhiväärtused Oleme teadlikud, et suurem osa meie tegevusest ja otsustest on avalikkuse tähelepanu all. Strateegia eduka elluviimise võtmetegur on ühine organisatsioonikultuur ja väärtushinnangud. Põhiväärtused toetavad meie eesmärkide täitmist, ühendavad meeskonda ja teevad meid oma valdkonnas edukaks. Me oleme: • pühendunud - Keskendume eesmärgile ja lahendusele. Oleme põhjalikud, pühendunud ja sihikindlad. Tunneme oma valdkonda, oleme alati valmis teadmisi jagama ja kaasa mõtlema. Tahame areneda ja teeme selle nimel tööd. • sõnapidajad - Peame kinni lubadustest, tähtaegadest ja kokkulepetest. Oleme ausad, meie sõnad ja teod on kooskõlas. Tegutseme läbipaistvalt. Tunnistame oma vigu ja õpime neist. Julgeme võtta vastutuse, arvestame oma tegevuste ja otsuste mõjuga. • lugupidavad - Oleme tegevuses avatud ja lugupidavad nii enda kui ka teiste suhtes. Aitame ja toetame üksteist, oskame kuulata ja anname tagasisidet. Oskame oma tegemistest ja lahendustest rääkida lihtsalt ja arusaadavalt. Väärtustame pikaajalist koostööd. Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel kiideti 13.04.2021 heaks riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted. Kinnitatud dokument asendab 2007. aastast kehtinud riigi kinnisvarastrateegiat. Eesti riigi kinnisvarapoliitika fookuses on kolm põhieesmärki: 1) kinnisvarakeskkond peab toetama riigi põhitegevust, 2) kinnisvaraüksuse elueakulud peavad olema optimaalsed ja 3) valdkondlike strateegiate eesmärgid on täidetud. Viimase punkti all on silmas peetud, et kinnisvara investeeringu- ja korrashoiuotsuste tegemisel tuleb lähtuda teistest olulistest riigi strateegilistest eesmärkidest ja kokkulepetest, millega lahendatakse konkreetseid valdkondlike probleeme (kvaliteetne elukeskkond, pärandikaitse, kliimaeesmärgid, jätkusuutlikkus jne). Riigi kinnisvarapoliitika dokumendis on sõnastatud missioon, visioon ja väärtused. Missioon: tagada riigile tema tegevuseks ja avalike hüvede pakkumiseks tõhus ning toetav kinnisvarakeskkond. Tõhusa riigi eesmärk on haldusvõimekuse tõstmine riigihalduse kvaliteedi parandamise kaudu koos ressursside kasutamise tõhususe suurendamisega. Samas ei tohi tõhususe kõrval unustada, et vajalik kinnisvarakeskkond peab toetama põhifunktsiooni elluviimist, mh olema mugav nii töötajale kui teenuse tarbijale. Visioon: riik on eeskujuks kinnisvara omanikuna, haldajana ja kasutajana. Strateegiast Eesti 2035 tuleneb strateegiline siht, et Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Ka riigi kinnisvaraalane tegevus mõjutab elukeskkonda, mistõttu on oluline järgida otsustes läbivalt kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid ja kaasava disaini põhimõtteid, eelistada planeerimisel ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi ning planeerida kinnisvarakeskkonda pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Väärtused: Riigi kinnisvarategevus on tõhus, jätkusuutlik, läbipaistev. Tõhusus tähendab optimaalse ruumikasutusega kinnisvarakeskkonna vajaliku kvaliteedi saavutamist vähima elueakuluga, rakendades seejuures parimaid praktikaid. Tõhus ei tähenda odavaid lahendusi ja järeleandmisi vajadustes, vaid parimat tasakaalu ressursikulu ja saadava kinnisvarakeskkonna vahel. Jätkusuutlikkus tähendab tervist, keskkonda ja pärandit hoidvat, head avalikku ruumi loovat ja riiki kui institutsiooni väärtustavat kinnisvarakeskkonda. Eelistame energiasäästlikke, hea sisekliimaga, kohandatavaid, väiksema kasvuhoonegaaside heitkogusega hooneid ja ökoloogiliselt väikese jalajäljega materjalide kasutamist ning ringmajandust. Läbipaistvus tähendab piisavat ja täpset kinnisvara juhtimisinfot, protsesside selgust, infole ligipääsu. 10 Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtete dokumendis ei eristata riigi kui kinnisvara omaniku ja riigi kui kinnisvarakeskkonna kasutaja eesmärke. Omaniku ootused Riik kui ainuaktsionär on väljendanud, et riigi osalemise põhjus Riigi Kinnisvara AS-is on riigi põhitegevust toetava kinnisvarakeskkonna tagamine keskselt ja tõhusalt ning sõnastanud 14.04.2022 järgmised omaniku ootused ja strateegilised ning finantseesmärgid. Strateegilised eesmärgid Riigi Kinnisvara lähtub oma tegevuses Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Riigi kinnisvarategevuse strateegiast ja alljärgnevatest eesmärkidest: • olla keskvalitsuse asutustele kinnisvarakeskkonna ja -teenuste kompetentsikeskus ning teenuse osutajana eelistatuim valik. • olla Rahandusministeeriumile strateegiline partner riigi kinnisvarastrateegia kujundamisel, riigi hoonestatud kinnisvarakeskkonna juhtimissüsteemi arendamisel ja riigieelarve protsessi sisendi andmisel. • olla avaliku sektori kinnisvaravaldkonna innovatsiooni eestvedaja, parimate praktikate looja ja levitaja. • olla tarnijatele asjatundlik partner ja soodustada konkurentsi, et saavutada optimaalne hinna/kvaliteedi suhe. • panustada riigiasutuste juhtimiskava võtmenäitajate sihttasemete parendamisse, sh vähendada kliendi kulusid kulusäästlike kinnisvarakeskkonna lahenduste ja RKASi tegevuste efektiivsuse tõstmise kaudu. • järgida vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid, hinnates muuhulgas ühingu ärisuhteid Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigiga ning loobuda nimetatud riikidega seotud ebaeetilistest ärisuhetest. Finantseesmärgid • Lähtuda majandustegevuse kavandamisel riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamisel Riigi Kinnisvarale ainuaktsionäri otsusega seatavast valitsussektori eelarvepositsiooni mõju eesmärgist, netovõlakoormuse eesmärgist ning kinnisvarainvesteeringute mahu eesmärgist. • Äriühingu omakapitali tootlus peab olema võrreldav sarnastel tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate tootlusega. Lähtuda oma tegevust kujundades omakapitali hinnast 4,2% ning tagada iga-aastaselt äriühingu omakapitali tootlus vähemalt eelmise viie aasta keskmise omakapitali hinna tasemel. • Aktiivsel investeerimisperioodil omanik RKASilt üldjuhul dividende ei oota. Investeerimismahtude stabiliseerudes on omaniku eesmärgiks teenida stabiilset omanikutulu ning ootuspäraseks dividendiks on 50-100% puhaskasumist, võttes arvesse ettevõtte kapitalistruktuuri ja investeerimisvajadust. • Lähtuda majandustegevuse kavandamisel optimaalsest riskitasemest ja kapitalistruktuurist. Seada eesmärgiks optimaalse omakapitali osakaalu saavutamine keskpikas perspektiivis tasemel 55-60% varade kogumahust. Riigi Kinnisvara strateegiline fookus 2021-2023 Riigi Kinnisvara strateegia keskendub kliendikesksusele ning teenustele, mille toel arendada Riigi Kinnisvara avaliku sektori kinnisvara kompetentsikeskusena ning leida võimalusi optimeerimiseks, kulude pikaajalisemaks planeerimiseks ning vara väärtuse säilitamiseks ja kasvuks. Strateegia elluviimisel lähtume järgmistest kriteeriumitest: • jätkusuutlikkus – kinnisvarakeskkonna lahendused peavad tagama jätkusuutlikkuse, • paindlikud töökeskkonnad – üha dünaamilisem töökorraldus eeldab kinnisvarakeskkonna paindlikkust ning kiiret kohanemisvõimet; • digiteerimine – tegevuste ja teenuste järjepidev digiteerimine vähendab vajadust füüsiliste keskkondade järele. • tark pinnakasutus – hoonete efektiivne pinnakasutus aitab tagada kulusäästlikkuse hoone elukaare jooksul; • kinnisvara keskne juhtimine – targad investeeringud ja otsused sünnivad siis, kui juhtida kinnisvaraportfelli kui tervikut; • kinnisvarakompetents – uudsete lahenduste ja innovatsiooni vajadus kinnisvaravaldkonnas aina suureneb. 11 Omaniku ootusi, tegevuskeskkonda ja ettevõtte visiooni kaaludes seadis RKAS aastateks 2021–2023 järgmised strateegilised prioriteedid:. • Oleme kompetentsikeskusena eestvedaja riigi kinnisvaraalaste väljakutsete lahendamisel. • Korraldame efektiivset kinnisvara korrashoiu teenust avaliku sektori hoonetes. • Parandame riigiasutuste töö- ja teenuskeskkonda, optimeerides pinnakasutust ja kinnisvarakulusid hoone elukaare jooksul. Riigi kinnisvaravaldkonna kompetentsikeskus Riigi Kinnisvara eesmärk on pakkuda parimatest kogemustest lähtuvaid lahendusi ning olla kinnisvaravaldkonnas suunanäitajaks. Meil on laiapõhjalised kogemused ja teadmised ning ulatuslikud koostöövõrgustikud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Tunneme riigi vajadusi ning loome lahendusi koostöös asutustega. Eesmärgid aastaks 2023 • RKASi portfelli osakaal riigi keskvalitsuse kasutuses olevast hoonestatud kinnisvarast on kasvanud üle 50%. • Oleme kinnisvara kompetentsikeskus kogu avaliku sektori jaoks, sh toetame ka kohalikke omavalitsusi kinnisvarakeskkonna arendamisel • Koostöös ülikoolidega loome hoonestatud kinnisvara remontide planeerimise ja korraldamise metoodika, et tagada hoonete säilimine ning kulutõhus ja jätkusuutlik keskkond. • Oleme energiatõhusate ja keskkonnasäästlike hoonete arendamise, hoone elukaare investeeringute ja kulude juhtimise, ehitise infomudeli BIM (ingl Building Information Modeling ) ning hoone automaatikasüsteemide, kaughalduse ja energiateenuste hankimise eestvedaja. • Seisame kvaliteetse ruumiloome eest, korraldades avalikke arhitektuurivõistlusi ja kunsti tellimise konkursse. Oleme eeskujuks hoonete ligipääsetavuse tagamisel. Efektiivne kinnisvara korrashoid Riigi Kinnisvara eesmärk on tagada hoone kasutajatele kaasaegne ja nende põhitegevust toetav tegevuskeskkond. Rakendame hooneautomaatika, kaughalduse ja kaasaegsete turvasüsteemide lahendusi, et tagada kuluefektiivne ja kvaliteetne keskkond hoone kogu elukaare jooksul. Korraldame koostöös partneritega hoonete seisukorra säilitamiseks tõhusaid ja läbimõeldud korrashoiu- ja remonttöid. Eesmärgid aastaks 2023 • Hoiame hoonete ülalpidamiskulude kasvutempo pinnaühiku kohta turu keskmisest aeglasemana • Tagame hoonete pinna väljaüürimise vähemalt 94% ulatuses • Teostame hoonete remonte, et tagada hea seisukord vähemalt 60%-l hooneportfellist • Uutes hoonetes võtame kasutusele tehisintellektil põhinevaid kaughaldus- ja automaatikasüsteeme, et optimeerida hoone ülalpidamiskulusid ning tuvastada kiiremini rikked ja anomaaliad • Võtame kinnisvara korrashoiutegevustes kasutusele uute hoonete BIM-lahendused. Tulevikku vaatav ja jätkusuutlik töö- ja teenuskeskkond Riigi Kinnisvara eesmärk on kujundada tulevikku vaatav ja jätkusuutlik kinnisvarakeskkond. Investeerime hoonetesse, mida on kavas kasutada pikaajaliselt. Aina kiirenevate muudatuste keskkonnas on investeeringute optimaalsus ja hoonete paindlik kasutamine kriitilise tähtsusega. Eesmärgid aastaks 2023 • Juurutame tegevuspõhise töökeskkonna ning loome ühis- ja kaugtöökeskkondi maakonnakeskustes, tagades säästlikuma pinnakasutuse ja paindliku töökeskkonna ning toetades seeläbi riigiteenistujate elukohapõhist värbamist ja regionaalarengut. • Soodustame ühiskasutatavate ruumide ja alade loomist ning toetame sarnase funktsiooni või tegevusvaldkonna asutuste põhiste hoonete rajamist, et säästa kinnisvarakulusid ja soodustada koostööd asutuste vahel. • Jätkame hooneportfelli tsentraliseerimise ja optimeerimisega riigi tasandil, investeerides pikaajalise kasutusega hoonetesse. • Suurendame energiatõhususe miinimumnõuetele vastavate hoonete pinda 3% aastas, viies osakaalu ligi 50%ni kogu mahust. Viime ellu keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetusmeetme investeerimisprojektid. 12 • Realiseerime riigile mittevajalikku kinnisvara ja vajadusel väärindame kinnistuid enne müüki, luues täiendavat finantsressurssi hooneportfelli korrastamiseks. Strateegia elluviimine aastal 2022 2022. aasta lõpuks oleme suutnud valdava osa strateegiliste fookuste kahe aasta tegevusplaanist edukalt ellu viia. Fookuste integreerimine ettevõtte igapäevategevusse on hästi õnnestunud ning neist on saanud meie otsuste ja valikute tegemise lähtepunktid. Võib prognoosida, et 16 eesmärgist 13 saavad 2023.aasta lõpuks täidetud. Kolme eesmärgi täitmiseks tuleb aga senisest rohkem panustada. Suuremaks väljakutseks on hoida avaliku sektori hoonetes ülalpidamiskulude kasvutempo võimalikult madalal. Strateegia koostamisel ei näinud prognoosid ette 2021. aasta teisel poolaastal alguse saanud energiakulude järsku ja mastaapset kasvu, samuti 2022. aastal realiseerunud ülikõrget inflatsiooni. Kulude vähendamisel oleme keskendunud energiatarbimise vähendamisele ning hoonete energiatõhususele, samuti pinnakasutuse optimeerimisele. Eeldatust pikem ja suuremat ressurssi nõudev protsess on olnud ka ühis- ja kaugtöökeskkondade loomine maakonnakeskustes ning tegevuspõhise töökeskkonna kujundamise kaudu säästlikuma pinnakasutuse saavutamine. Tallinna Muusika- ja Balletikool (MUBA) Tegeleme iga hoone arendamisel teavitustööga ning viime pidevalt oma kliente kurssi uute lahenduste ja võimalustega. Samas peame keskkonna loomisel lähtuma alati hoone eripärast ja selle kasutajate töötamisviisidest, et ruum saaks maksimaalselt toetada kasutajate ja seal tegutsevate organisatsioonide eesmärkide saavutamist. Oleme selle fookusega heal kursil, kuid avaliku sektori laiaulatuslik töötamisharjumuste muutumine nõuab rohkem aega. Edasi on lükkunud ehitise infomudelite (BIM) lahenduste kasutusele võtmine uute hoonete korrashoiutegevuses, kuid kahtlemata on tegemist olulise ja tulevikku suunatud teemaga, mida hoiame järgnevatel aastatel üha enam fookuses. 13 Majanduskeskkond ja -tulemused Majanduskeskkond 2022+ 2022. aasta alguses lisandus kaks aastat kestnud pandeemiale uus šokk, kui Venemaa Föderatsioon alustas sõjalist sissetungi Ukraina Vabariigi territooriumile, mis põhjustas olulisi juba avaldunud ja tõenäoliselt tulevikus tekkivaid tagajärgi Euroopa riikide majandustele ja kaugemalgi. 2022. aasta esimest poolaastat kirjeldab ühelt poolt eratarbimise kulutuste ja tööstustoodangu mahu kasv võrreldes 2021. aasta sama perioodiga kõrgete energiahindade ja kiireneva inflatsiooni kiuste. Teisalt SKP kasvutempo mõningane aeglustumine ligi 1%ni kvartalis. Augusti keskpaigani oli 6 kuu Euribor negatiivne ja alanud majanduse jahenemise tingimustes püsis eratarbimise kulutuste maht kõrgena. Mõju kõrgele eratarbimise kulutuste mahule oli tõenäoliselt ka II pensionisamba väljamaksetel. Teist poolaastat ilmestas intressimäärade kiire tõus (augustis 0%, detsembri lõpus 1,9%), tarbijahinnaindeksi kasvu ja kinnisvarahindade kasvu peatumine, eratarbimise kulutuste mahu allajäämine 2021. aasta võrreldavale perioodile ning SKP ja tööstustoodangu mahu langus võrreldes esimese poolaastaga. SKP vähenes 2022. aastal kokku 4,1% võrra võrreldes 2021. aastaga (aastane reaalkasv). Peamine põhjus oli eksportiva sektori mahtude vähenemine. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2021. aastaga oli 19,4%. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid eluasemega seotud kulude (ennekõike energiakulud) ja toidukaupade hinnatõus. 2023. aastaks on töötasu alammääraks kehtestatud 725 eurot, see on ligi 11% kõrgem 2022. aasta määrast. Eeldatavalt kandub nii töötasu alammäära mõju kui üldine palgakasv edasi tööjõumahukatesse kinnisvara korrashoiu teenuste (nt heakord) hindadesse. Keskmise palga aastane muutus on lähiaastateks prognoositud tasemele 8%. 2022. aasta lõpuks oli tööpuuduse määr Eestis 5,4%, mis näitas, et majanduslanguse mõju tööturule on olnud prognoositust leebem. Pikas vaates ohustab Eesti tööjõuturgu aga pigem tööjõupuudus. Hinnakasvu ja säästude vähenemise mõju pärsib järgmistel aastatel tarbimise kasvu ning keskmise palga ostujõud võiks prognooside kohaselt taastuda alles 2025. aastaks. Aasta lõpu seisuga oli valitsussektori eelarvepuudujääk 438 miljonit eurot, mis moodustas 1,2% 2022. aasta SKPst. Valitsussektoris ületasid kulud tulusid nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. Sotsiaalkindlustusfondid on kogu aasta jooksul olnud ülejäägis. Kõigis kolmes sektoris oli parem seis kui aasta varem, mil valitsussektori eelarvepuudujääk oli 2,4% SKP-st. Paremat seisu toetas hea maksulaekumine, mis oli tingitud muuhulgas kiirest hinnatõusust. Tavapärasest suuremad olid ka mittemaksulised tulud. Samuti jäid 2022. aasta lisaeelarve kulutused oodatust väiksemateks. Eesti Pank prognoosib 2023. aastal hinnakasvu järkjärgulist alanemist, mille tulemusena kujuneb aasta keskmiseks hinnakasvuks 9,3%. Samas jätkab Euroopa Keskpank baasintressimäärade märkimisväärset tõstmist eesmärgiga viia inflatsiooni tasemele 2%, mis tähendab, et kiiret üleminekut majanduslanguse faasist majandustõusule 2023. aastal tõenäoliselt ei tule. Edasine majandusareng sõltub muuhulgas sellest, kui tugevalt hakkab tootmise kallinemine Eestis piirama konkurentsivõimet eksportivas sektoris. Eesti Panga majanduskasvu prognoosiks on 0,4% aastal 2023 ja vahemikus 3 - 4,5% aastatel 2024 ja 2025. Allikad: Eesti Pank, Eesti Konjunktuuriinstituut, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Statistikaamet Ehitus- ja kinnisvaraturu ülevaade Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2022. aastal kodumaal ja välisriikides kokku 4,2 miljardi euro väärtuses ja ehitusmaht kasvas aastases võrdluses 16,7%. Kogumahust moodustasid hooned 2,8 miljardit ja rajatised (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid jms) 1,4 miljardit eurot. Võrreldes 2021. aastaga ehitati hooneid 6% vähem ja rajatisi 9% rohkem. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli nii 2022. aastal kui ka aasta varem 5%. Kasutusse lubati 977 uusehitisest mitteelamut suletud netopinnaga kokku 667 tuhat m2 (2021. aastal 1 136 ühikut kasuliku pinnaga kokku 638 tuhat m2). Uusi büroohooneid lubati kasutusse 2022. aastal suletud netopinnaga 77 tuhat m2, mis on võrreldes 2021. aastaga 43% võrra rohkem ja mis uusehitiste kogupinnast moodustas 12,1%. Kasutusloa sai 6 521 uut eluruumi, mis on ligi 3% vähem kui aasta varem. 14 Ehitusluba väljastati 2022. aastal 6 763 uue eluruumi (pinnaga 622 tuhat m2) ja 2 183 mitteeluruumi (pinnaga 956 tuhat m2) ehitamiseks, mis on nii objektide arvu kui ka pinna poolest langenud ligi 20% võrreldes eelmise aastaga. Ehitusettevõtete kindlustunde indikaator sarnanes 2022. aastal 2019. aasta lõpuga (vastavalt +1 ja -2) ehk näitajad on negatiivsed, kuid mitte nii kriitilised kui 2020. aastal (keskmine -24). Võrreldes 2021. aasta optimistliku väljavaatega (+11) on kindlustunne oluliselt halvenenud ning ehitustegevuse peamiseks mõjutajaks on ebapiisav nõudlus (mõjutab rohkem kui poolt ehitusettevõtetest), mis andmete põhjal halvenes iga kuuga ning sarnanes 2022. aasta lõpus 2020. aasta näitajatega. Tööjõu, materjalide ja masinate puudus on leevenenud võrreldes 2021. aasta näitajatega. Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2022. aastal võrreldes 2021. aasta keskmisega 17,8%. Enim mõjutas materjalide hinnatõus, andes viimase kvartalis pea poole indeksi tõusust, tööjõu kallinemine panustas indeksi tõusu 30% ja mehhanismide kasutamiskulu 20%. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel kolmes põhigrupis: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis võrreldes 2021. aasta keskmisega 2022. aastal 16,2%, sealhulgas kallines tööjõud 8,1%, masinate kasutamine 10,1% ja materjalide hinnad 21,4%. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Riigi Kinnisvara poolt riigihangete alusel arvutatud büroohoonete ehitushind kallines 2021. aasta IV kvartaliga võrreldes 29% ning jõudis tasemele 2 270 EUR/m2. Riigihangete põhjal arvutatud projekteerimistööde hind oli 2022. aasta lõpu seisuga 116 EUR/m2, mis sarnaneb 2021. aasta tasemega. RKASi poolt riigihangete(RH) põhjal arvutatud ametihoonete ehitushinnaindeks, ruutmeetri ehitus- ja projekteerimishind; ning Statistikaameti ametihoonete ehitushinnaindeks(EHI), remondihinnaindeks ja tarbijahinnaindeks 2022. aastal tehti Eesti kinnisvaraturul 49 790 müügitehingut koguväärtusega 5,3 miljardit eurot. Tehingute arv vähenes aastaga 18% võrra ning tehingute koguväärtus kasvas 4%. Arendustegevus Tallinna bürooturul oli aktiivne läbi 2022. aasta ning aasta lõpus oli ehitusetapis ca 134 tuhat m2 üüritavat pinda, mis moodustab 11% kogu bürooturu pinnast. Vaatamata majanduse mõningasele jahenemisele ja mh IT valdkonna suurte üürnike kolimisplaanide seiskumisele, on paremate büroopindade vakantsusmäärad püsinud madalad (A-klassi puhul 5-6% ja B klassi puhul 8-9%). A- ja B-klassi büroopindade üürimäärad jäid vahemikku vastavalt 16-20 EUR/ m2/kuu ja 10-16 EUR/ m2/kuu ega näidanud langusetrende, vaatamata rahunevale nõudlusele. Küll aga võib 2022. aastal oluliseks trendiks pidada büroopindadele väljastatud ehituslubadega kaetud pinna langust üle 60% (92 tuhat m2 2022. aastal ja 238 tuhat m2 2021. aastal). Allikad: Colliers, Eesti Konjunktuuriinstituut, Eesti Pank, Maa-amet, Statistikaamet 15 Riigi Kinnisvara majandustulemused Riigi Kinnisvara müügitulu oli 2022. aastal 156,0 mln eurot, mis on 8,5 mln eurot rohkem kui 2021. aastal. Üüritulu ulatus 2022. aasta kokkuvõttes 89,5 mln euroni, kasvades võrreldes eelmise aastaga 1,7 mln eurot. Peamiselt tulenes kasv üürile antud 2021. või 2022. aastal valminud uutest arendusobjektidest, lisaks ettevõttele riigi poolt üle antud kinnisvara mõjul kasvanud haldusportfellist ja üüri indekseerimisest. Vahendatud teenuste tulu moodustas 56,8 mln eurot ja on aastatagusega võrreldes kasvanud 13,5 mln eurot tulenevalt valdavalt elektri- ja soojusenergiateenuste hindade ning haldusportfelli mahu kasvust. 2022. aasta jooksul müüdi riigile mittevajalikku kinnisvara planeeritud mahus 8,3 mln euro väärtuses, vähenemine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli 5,2 mln eurot. Kinnisvaraarenduse teenuste tulu oli 1,4 mln eurot, vähenedes võrreldes eelmise aastaga, 1,6 mln euro võrra. Tingitud oli see töös olevate teenusprojektide, mille kulud kaetakse klientide eelarvest projekti jooksul või lõppedes, väiksemast mahust kui 2021. aastal. Aastal 2021 mõjutas kogumahtu oluliselt suuremahuline teenusprojekt – Riigikantselei hoone Rahukohtu 1 Tallinnas. Ettevõtte põhitegevust iseloomustavad finantssuhtarvud 2022 2021 2020 Puhaskasumi marginaal (puhaskasum / müügitulu) 20,6% 23,6% 26,7% Ärikasumi marginaal (ärikasum / müügitulu) 25,5% 29,2% 35,2% Omakapitali tootlus (puhaskasum / perioodi keskmine omakapital) 7,1% 7,9% 7,8% Omakapitali määr (omakapital / varad) 70,2% 69,7% 69,2% Varade tootlus (puhaskasum / perioodi keskmised koguvarad) 5,0% 5,5% 5,4% Kinnisvaraportfelli tootlus ((ärikasum + kulum) / aasta keskmine 12,5% 13,1% 13,7% kinnisvaraportfell)* Müüdud toodangu kulu oli 2022. aastal kokku 115,7 mln eurot, suurenedes võrreldes 2021. aastaga 11,1 mln eurot. Haldusobjektide kulud kasvasid 16,0 mln euro võrra, suurim mõjutaja oli kõrgem energiahind, mille kasv algas juba 2021.a. IV kvartalis ning hindade kallinemine tehnohoolduses ja heakorrateenustes. Lisaks mahtude kasv, mis tulenes uutest ning riigi poolt ettevõttele üle antud objektide lisandumisest haldusportfelli. Remondikulu ettevõtte omanduses olevatel kinnisvaraobjektidel kasvas võrreldes eelmise aastaga 1,7 mln eurot. Haldusobjektide kulum kasvas 1,8 mln eurot, mis on proportsioonis omanduses oleva vara mahu kasvuga. Kinnisvaraarenduse teenuste kulud kahanesid 1,3 mln eurot ja on vastavuses samade tulude vähenemisega. 2022. aasta ärikasum oli 39,8 mln eurot, vähenedes eelneva aastaga võrreldes 3,3 mln euro võrra. Ärikasumi marginaal oli 25,5% (2021. aastal 29,2%). Ärikasumi vähenemise peamisteks põhjusteks olid haldusobjektide kulude suurem kasv võrreldes tuludega ning müügiootel põhivara allahindlused 0,6 mln eurot tulenevalt hindamisaktidest. Puhaskasumiks kujunes 2022. aastal 32,1 mln eurot (2021. aastal 34,8 mln eurot). RKAS on kinnisvaraarenduses keskendunud eriotstarbeliste hoonete (nt päästehooned, politseihooned, koolimajad jt) ning büroo- ning teeninduspindade arendamisele. 2022. aasta jooksul investeeriti kokku 43,7 mln eurot (2021. aastal 34,7 mln eurot). 2022. aastal olid suurima investeeringumahuga objektid Põllumajandusuuringute Keskuse administratiiv- ja laborihoone ehitus Sakus (4,9 mln eurot), Kohtla-Järve siseturvalisuse ühishoone ning Valga kohtu- ja riigimaja ehitus (mõlemad 3,8 mln eurot) ja Kiviõli siseturvalisuse ühishoone (3,3 mln eurot). 31.12.22 seisuga moodustas aktsiakapital 260,6 mln eurot, suurenedes võrreldes 31.12.21 seisuga 20,3 mln eurot. Muudatused aktsiakapitalis tulenesid riigi poolt ettevõtte omandisse üle antud varast. Omakapital moodustas 31.12.22 seisuga 462,0 mln eurot, suurenedes 2021. aasta lõpuga võrreldes 17,9 mln eurot, mida positiivselt mõjutas aktsiakapitali suurendamine läbi mitterahalise sissemakse. 2022. aastal maksti omanikule 100% eelmise aasta kasumist dividendideks, kogusummas 34,8 mln eurot. 2022. aasta kokkuvõttes püsis ettevõte seatud eesmärkide ja valitsussektori limiitide piires. Venemaa kallaletung Ukrainale, sellest tulenevalt globaalselt Venemaale ja Valgevenele rakendatud piirangud ja majandussaktsioonid on mõjutanud tarneahelaid ning ehitusmaterjalide kättesaadavust ja hinda. Sõja mõju avaldus 2022. aasta esimesel poolel osalistes tarneraskustes kinnisvara arendusprojektides ja ehitushindade olulises kasvus ning mõjus ka valmimistähtaegadele. Nende asjaolude mõju kestab senini. * Kinnisvaraportfell antud mõistes koosneb pikaajalistest finantsinvesteeringutest, kinnisvarainvesteeringutest ja materiaalsest põhivarast (v.a RKASi enda kontoriseadmed, kontoriga seotud muu materiaalne põhivara ning lõpetamata ehitised ja ettemaksed). 16 Olulisemad arendusprogrammid 2022+ Valitsemisalade kinnisvara juhtimiskavad ja riigi hoonestatud kinnisvara planeerimine Hoonestatud kinnisvara juhtimiskava (edaspidi juhtimiskava) on valitsemisala kinnisvaraportfelli planeerimisdokument, kus kajastatakse olemasoleva portfelli suurus, seisukord, remondivajadus, kasutaja vajadustele vastavus jmt aspektid ning planeeritakse portfelli arendusvajadused kooskõlas valdkondlike arengukavadega. 2022. aastal viidi koostöös valitsemisalade ja rahandusministeeriumiga juhtimiskavade uuendamist läbi neljandat korda. Juhtimiskavade koostamisse on kaasatatud kõik valitsemisalad, va Kaitseministeerium ja Välisministeerium. Riigi tasandil annavad kinnisvara juhtimiskavad võimaluse valitsemisalade üleseks pinna optimeerimiseks ning tervikliku vaate kinnisvararessursi pikaajaliseks planeerimiseks ja prioriteetide seadmiseks. Kinnisvara juhtimiskavad ajakohastatakse igal aastal enne seda, kui Vabariigi Valitsus (VV) hakkab tegema järgmise aasta riigieelarve ning pikema perioodi riigieelarvestrateegia raames kinnisvara investeeringuotsuseid. Juhtimiskavadest tulenevate valitsemisalade prioriteetsete investeeringuvajaduste realiseerimiseks ja RKASi kaudu teostatavateks investeeringuteks eraldab valitsus RKASile kindla iga-aastase nn optimeerimisreservi limiidi, mille ulatuses kokku lepitud hindamiskriteeriumite põhjal valitsemisalade vajadused pingereastatakse ja limiidi piires teostakse. Optimeerimisreservi limiidi kogumaht aastateks 2022–2025 on ligi 139,4 miljonit eurot, lisaks VV otsusega kinnitatud investeeringute limiit 50,7 mln EUR. Valitsemisalade kasutuses on juhtimiskavade raames kaardistatud ligi 1,95 mln m2 pinda, millest omandivormi jaotuse järgi on 40% ehk 773 tuh m2 RKASi omandis ja haldusmudeli järgi grupeerituna on 69% ehk 1,34 mln m2 RKASi halduses. Valitsemisalade lõikes on üheksa ministeeriumi hulgas suurim hoonestatud kinnisvara kasutaja Haridus- ja Teadusministeerium (ca 700 tuhat m2, osakaal 36% kogumahust), järgnevad Kultuuriministeerium ja Siseministeerium, vastavalt 387 tuhat ja 323 tuhat m2. 17 Hoonete kompleks- ja toimivuskatsetused Riigi Kinnisvara jätkas 2022. aastal komplekskatsetuste metoodika rakendamist uusehitiste ja suuremate rekonstrueerimistööde vastuvõtmisel. Komplekskatsetuse eesmärk on testida hoone funktsionaalset toimivust ning ehitatud süsteemide vastavust projekteeritud süsteemidele enne hoone kasutuselevõttu. Hästi planeeritud ning metoodiliselt läbi viidud komplekskatsetus aitab viia miinimumini tehnosüsteemides esinevate vigade realiseerumise tõenäosust ekspluatatsiooni ajal. Komplekskatsetusest võidavad kõik projekti osapooled, kuna puuduste likvideerimine hoone kasutuse ajal on keeruline ning nõuab täiendavat ressurssi. Samuti võimaldavad komplekskatsetused tuvastada puudusi, mille likvideerimata jätmine võib tõsta hoone energiakulusid. Selliselt on võimalik tagada süsteemide optimaalsem töö, läbi mille panustame kulude kokkhoidu ning rohelisemasse tulevikku. Keerukaim 2022. aastal kasutusele võetud hoone oli Tallinna Muusika- ja Balletikool. Komplekskatsetuste eduloost tulenevalt alustasime 2021. aastal toimivuskatsetuse metoodika väljatöötamist, mille eesmärgiks on kasutuses oleva hoone süsteemide toimivuse ja nõuetele vastavuse kontroll erinevates tööolukordades. Toimivuskatsetus viiakse läbi kindla lühikese ajavahemiku sees (maksimaalselt neli tundi) ning selle käigus katsetatakse fokusseeritult objekti funktsioonist tulenevalt kriitilisi süsteeme. Kaasatud on alati hoone kasutajad, haldaja ja tehnohooldaja poolt erinevate süsteemide tehnikud, kes moodustavad toimivuskatsetuse meeskonna. Pilootprojekti raames läbi viidud toimivuskatsetused kolmel objektil andsid väga head tagasisidet metoodika jätkuarenduseks. 2022. aastal viidi läbi toimivuskatsetused kokku 11 objektil, mille tulemusel koguti olulist sisendit süsteemide ümberehituseks või -seadistamiseks tulenevalt hoone kasutaja tööst ning ohutuse ja turvalisuse nõuetest. Eeltoodu kinnitab, et toimivuskatsetused aitavad ennetada kitsaskohti, mis võivad mõjutada kriitiliste süsteemide toimepidevust või erinevate süsteemide koostoimimist. 2023. aastal on plaanis jätkata metoodika täiendamisega ning viia toimivuskatsetused läbi 20 objektil, kaasates katsetustesse erineva kasutusotstarbega hooneid – nt sisejulgeolek, koolid, muuseumid. Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine 2019. aastal kehtestatud „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ meetme abil on võimalik saada toetust keskvalitsuse asutuste kasutuses olevate hoonete vastavusse viimisele energiatõhususe miinimumnõuetega või uute energiatõhusate hoonete ehitamisele, kui selle tulemusel loobutakse keskvalitsuse poolt energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastavatest hoonetest/pindadest. Meetme raames kuulutati aastatel 2019-2021 välja kolm taotlusvooru. RKAS osales kõigis neis ning sai toetust 22 energiatõhususprojekti realiseerimiseks kokku 52 milj euro väärtuses. Toetused makstakse välja peale tööde teostamist ja akteerimist . 2022. aastal selle meetme raames uusi taotlusvoorusid ei olnud ja toetusprojekte juurde ei tulnud. Jätkasime juba heakskiidetud projektide elluviimisega. Esimene taotlusvoor hõlmas 12 projekti, neist 10 valmis juba 2022. aasta lõpuks. Teine taotlusvoor hõlmas 3 projekti, millest 1 on ehituses, 1 ehitushankes ja 1 projekteerimise lõpufaasis. Kolmandas taotlusvoorus oli 7 projekti, millest 6 on ehituses ja 1 projekteerimisel. 2022. aastal välja makstud toetuste maht kolme taotlusvooru peale kokku oli rohkem kui 5,2 milj eurot. .2022. aastal valmis Sakus Teaduse 2 Põllumajandus- ja Toiduameti hoone rekonstrueerimine, mille toetussumma oli 1 745 693€. Lisaks aastatel 2020-2022 valminud 10 objektile on 2023.aastal valmimas veel 5 objekti. 2022. aastal avati uus meede keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks. Moderniseerimisfondist antavate toetuste üldised tingimused on üsna sarnased varasema toetusmeetmega. Toetust saavad hooned, mille energiatarbimine enne rekonstrueerimistööde teostamist ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele. Suuremad erinevused varasema meetmega on selles, et toetus ei laiene enam uusehitistele ja toetust saanud rekonstrueeritud hoone peab tööde valmimisel vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele (varasema meetme nõue oli vastavus energiatõhususe miinimumnõuetele). Toetuse saanud hoonete renoveerimise maksimaalne tähtaeg on 60 kuud toetuse määramisest. Esimene taotlusvoor avati 2022. aasta lõpus, RKASil on kavas taotleda toetust ka sellest meetmest ja kasutada seda alates 2023. aastast hoonete energiatõhususe parandamiseks. Hoonete keskkonnasäästlikkuse edendamine Riigi Kinnisvara kui avaliku sektori hoonete rajaja ja haldaja saab olla keskkonnasäästlikkuse teejuht kinnisvaravaldkonnas. Aastal 2022 valmis esimene projekt, Kilingi-Nõmme siseturvalisuse ühishoone, kus projekteerijal oli ülesanne koostada süsiniku jalajälje arvutused nii eel- kui põhiprojektis. Lisaks koostasime ettevõtte siseselt kuuele oma portfellis olevale hoonele süsiniku jalajälje arvutused, et hinnata portfelli kuuluvate hoonete süsiniku jalajälge. Arvutused tehti kolmes hoonekategoorias – päästekomandod (Kilingi-Nõmme ja Elva), koolihooned (Mustamäe ja Pelgulinn) ning kontorihooned (Valga kohtu- ja riigimaja ja Keskkonnamaja Tallinnas). Koostasime RKASi 18 keskkonnasäästlikkuse edendamise strateegia järgmiseks viieks aastaks ja sõnastasime kolm peamist eesmärki, millest lähtume oma portfellis uute hoonete rajamisel ja olemasolevate renoveerimisel. • Edendame Riigi Kinnisvara AS portfelli uusi projekte keskkonnasäästlike aspekte silmas pidades; • Vähendame uute hoonete ehitamise vajadust olemasolevaid hooneid renoveerides; • Oleme kompetentsikeskus ja aitame meie klientidel valida keskkonna-säästlikumaid lahendusi; 2022. aasta lõpus andsime sisendit Riigikantselei poolt koostatavale dokumendile „Rohepöörde tegevuskava 2023- 2025“, kus tõime välja RKASi vaates olulised punktid – ehitise eluringi süsinikujalajälje arvestamine, kinnisvara arendamisel ehitus- ja lammutusjäätmete taas-, uus- ja korduvkasutamise ehk ringmajandava ehituse edendamine ning tõhusa, sh tööstusliku, renoveerimispraktika edendamine. Neid kolme tegevust toetame pidevalt läbi oma projektide. Lisaks eelnevale panustame Rohetiigri eestvedamisel koostatavasse „Ehituse teekaarti“. Samuti on töösse minemas esimesed projektid BuildEST renoveerimisprojekti raames, kus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga keskendume projektides innovaatiliste renoveerimislahenduste väljatöötamisele ja rakendamisele. BuildEST projektis osaleme Haapsalu ja Võru riigimajade rekonstrueerimisprojektidega, lisaks veel ligi kümme väiksemas mahus tegevustega projekti üle Eesti. Osaleme Põhjamaade vahelises töögrupis „Nordic Sustainable Construction”, mis annab Riigi Kinnisvarale võimaluse olla kaasatud kogemuste ja teadmiste jagamisse ning infovoogu, mis käsitleb süsiniku jalajälje hindamist ja keskkonnasäästlikkuse edendamist Põhjamaade ehitussektoris. Riigimajade rajamise programm Riigimajade programmi eesmärk on tuua riigiasutused maakonnakeskustes ühe katuse alla ning pakkuda inimestele laia ringi avalikke teenuseid. Programm on osa riigireformist, eesmärgiga pidurdada ääremaastumist. Rajades igasse maakonda kvaliteetse töö- ja teenuskeskkonna, innustab see noori valima töökohta ka väljaspool Tallinna ja Tartut. Riigimajade programm aitab mitme kehvas seisus hoone asemel rajada või rekonstrueerida ühe kvaliteetse, kaasaegse ja energiatõhusama hoone. Riigimajades on kasutusel ruumide ristkasutus, st näiteks puhke- ja söögiruumid on ühised ning omavahel jagatakse ka klienditeenindusala ja nõupidamisruume. Nii saab targa ruumiplaneerimisega vähendada pinnakasutust, luua paindlikke ja jätkusuutikke lahendusi ning hoida kogu hoone elukaare jooksul kokku ka ülalpidamiskulusid. Riigimajade programmi raames valmis 2022. aastal Rapla ja Pärnu riigimaja. Lisaks alustasime Valga riigi – ja kohtumaja ehitamisega ning viisime läbi Paide riigi – ja kohtumaja ehitushanke ning Haapsalu ja Võru riigimajade projekteerimishanked. Jätkusid projekteerimistööd Kärdla riigi – ja kohtumajas ning Pärnu teise riigimaja, asukohaga Roheline 64 ehitustööd. Rohkem kui aasta kestnud renoveerimistööde järgselt leiab Rapla riigimajast neljateistkümne asutuse esinduse. Tööde käigus renoveeriti kokku ligi 5500 m2 pinda. Ehitustööde maksumus koos projekteerimise, sisustamise ja parkla rajamisega oli 5,2 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde käigus rajati riigiasutustele kaasaegsed töötingimused ja Raplasse ning loodi väga hea kasvupinnas asutuste vahelise sünergia tekkimiseks. 2022. aasta lõpul valminud Pärnu riigimajja Akadeemia 2 kolisid asutused kokku kolmest erinevast asukohast. Lisaks sellele, et elanikel ja ettevõtjatel on mugavam riigiasutustega ühes asukohas suhelda, aitab see riigil säästa nii investeeringutelt kui hoonete ülalpidamiskuludelt. Asutuste ühte hoonesse koondumisel Rapla riigimaja vabanes riik ligi tuhandest ruutmeetrist üleliigsest pinnast ja paranes hoone pinnaefektiivsus. Kui eelnevalt asutused kasutasid ligi 20 m2 pinda ühe töökoha kohta, siis uue ruumiplaneeringuga on hoones iga töökoha kohta 15 m2. 2023. aasta suvel peaksid Pärnus Roheline 64 teises riigimajas moodsad tööruumid saama mitmed keskkonnaministeeriumi ja maaeluministeeriumiga seotud asutused. 19 Siseturvalisuse hoonete arendamine Jätkub Riigi Kinnisvara koostöö Siseministeeriumi ja tema allasutustega Eesti siseturvalisuse tõstmiseks. Töös on 13 arendusprojekti. 2022. aastal jätkus 5 erineva siseturvalisuse hoone projekteerimine, millest Viljandi päästekomando projekteerimine valmis III kvartalis ning Haapsalu-, Paide-, Jüri- ja Kilingi-Nõmme komando projekteerimistööd lõppesid IV kvartalis. 2022. aastal sõlmisime ehituslepingud kahe siseturvalisuse hoone ehitamiseks - Viljandi päästekomando ja Elva siseturvalisuse ühishoone. 2023. aasta alguses on plaan alustada 4 siseturvalisuse hoone (Haapsalu-, Paide-, Jüri- ja Kilingi-Nõmme komando) ehitushankega eesmärgiga sõlmida ehituslepingud. Tööde valmimistähtajad jäävad 2024. aastasse. Siseturvalisuse hoonete projektide prognoositav investeeringute Pärnu siseturvalisuse ühishoone kogumaksumus on 54,7 miljonit eurot + km. Siseturvalisuse hoonete rajamisel on olnud lähtekohaks võimalusel tüüpprojektide koostamine, kuna hooned on oma funktsioonilt ja ruumiprogrammilt sarnased. Riigigümnaasiumide rajamise programm Riigigümnaasiumide rajamisega maakonnakeskustesse toetab Haridus- ja Teadusministeerium gümnaasiumivõrgu korrastamist, millega Eesti eri piirkondades luuakse eeldused õpilastele võrdselt kõrge kvaliteediga ja valikuterohke gümnaasiumihariduse omandamiseks. Riigigümnaasiumide hoonete projekteerimist ja ehitamist finantseeritakse 85% ulatuses EL regionaalarengu fondist 15% riikliku kaasfinantseeringuga. Haridus- ja Teadusministeeriumi riigigümnaasiumide programmi kohaselt valmib RKASiga koostöös 2024. aastaks kokku 26 õppehoonet. 2022. aastal alustati õppetegevust Saue Riigigümnaasiumis ning ehitustöödega jõuti lõppfaasi Rakvere Riigigümnaasiumi hoone rajamisel. Paide riigigümnaasiumi õppehoone rajamine pälvis Muinsuskaitseameti 2022 aastaauhindade konkursil „Aasta tegu“ tiitli . Samuti sai laialdast tähelepanu 2021. aastal valminud Tabasalu hariduskompleks. Täpsemalt nimetati Tabasalu riigigümnaasiumi õppehoone aasta puitehitise ja Tabasalu hariduskompleks Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia 2022 nominentide hulka . 2022. aasta veebruaris sõlmisime Tallinna Pelgulinna riigigümnaasiumi õppehoone ehitustööde lepingu Merko Ehitus Eesti AS-iga summas 24,9 milj eurot, juulis Narva Eesti Riigigümnaasiumi ehitustööde lepingu Nordlin Ehitus OÜ-ga summas 15,7 milj eurot ja augustis Rae Gümnaasiumi ehitustööde lepingu Merko Ehitus Eesti AS-ga summas 14,2 milj eurot. Paide riigigümnaasium Lisaks ehitustööde riigihangetele valmistasime ette ja teostasime 2022. aastal eeltoodud riigigümnaasiumite hoonetega seotud ja õppetööks vajalike teenuste, sisustuse ning tehnoloogia riigihankeid. 2022. aastal läbisime edukalt Tallinna Tõnismäe riigigümnaasiumi õppehoone rajamise aluseks oleva detailplaneeringu järelevalvemenetluse ja loodetavasti saab Endla tn 13, Lõkke tn 3a ja Lõkke tn 5 kinnistu detailplaneering 2023. aastal kehtestatud . Lisaks Tallinna Tõnismäe riigigümnaasiumi õppehoone eeltöödele valmistasime 2022. aastal ette Tallinna Mustakivi riigigümnaasiumi õppehoone rajamiseks vajaliku arhitektuurivõistluse võistlusülesannet koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. 20 Kõik uued riigigümnaasiumi õppehooned on kavandatud ja ehitatud nii ehitustehnoloogiliselt kui ka õpikeskkonna poolest uuenduslikena. Toetame ja soodustame õppehoonetes keskkonnasäästlike lahenduste kasutamist. Näiteks rajatakse Pelgulinna ja Rae riigigümnaasiumi õppehoone kandeelemendid ja nende viimistluskihid ristkihtpuidust. Riigigümnaasiumite õppehooned esindavad kaasaegset nägemust õpikeskkonnast, mis on kaasav, turvaline ning inspireeriv. Kõik uued riigigümnaasiumide hooned saavad ka kunsti tellimise konkurssidel valitud kõrgetasemelise kunstiteose. 2023. aastal alustatakse õppetegevust uutes Rakvere Riigigümnaasiumi (540 õpilast), Tallinna Mustamäe (1080 õpilast) ja Pelgulinna riigigümnaasiumi õppehoonetes (1080 õpilast), Narva Eesti Riigigümnaasiumis (252 õpilast) ning Narva Gümnaasiumis (540 õpilast). 2024. aasta I kvartalis valmib Rae Gümnaasiumi (540 õpilast) koolihoone. Paide riigigümnaasium 21 Kinnisvaraportfell Riigi Kinnisvara eesmärk on pakkuda kinnisvarakeskkonda ja osutada kinnisvarateenuseid peamiselt riigiasutustele ja avalike teenuste pakkujatele ning nõustada neid kinnisvaraga seotud küsimustes. Ettevõtte põhitegevusaladeks on kinnisvara haldamine ja hooldus, kinnisvaraarendus ja remonttööde korraldamine, samuti kinnisvara ost, müük ja üürile andmine. RKASi kinnisvaraportfell jaguneb viieks kategooriaks: • haldusportfell – kinnistud, mis kuuluvad RKASile, on kaetud üürilepingutega ja on tavapärases kasutuses; • arendusportfell – kinnistud, mille potentsiaali on arendustegevusega tõenäoline suurendada ning varad, mille arendusprotsess on aktiivne; • müügiportfell – riigile mittevajalik vara, mida ei ole riigi vajadusteks enam vajalik hoida ning mille RKAS on otsustanud võõrandada, seda vajadusel eelnevalt väärtustades; • lepinguline portfell – haldusobjektid, mis ei kuulu RKASile ja kus RKAS osutab haldusteenust lepingu alusel; • vaheüüri portfell – kinnistud, millest RKASi üüritav osa kuulub kolmandale isikule ja mida RKAS üürib omakorda riigiasutustele edasi. Seisuga 31.12.2022 oli RKASi kinnisvara varaportfellis (haldus-, arendus- ja müügiportfell, edaspidi varaportfell) 540 kinnistut pindalaga 6,3 mln m2. Nendel kinnistutel paiknes 954 hoonet suletud netopinnaga 1,04 mln m². Lepingulises portfellis oli 167 kinnistut pindalaga 7,6 mln m², kinnistutel paiknes 315 hoonet suletud netopinnaga 0,58 mln m². Vaheüüri portfellis oli 30 kinnistut pindalaga 0,4 mln m², kinnistutel paiknes 34 hoonet suletud netopinnaga 0,08 mln m². Haldusportfelli vakantsus oli seisuga 31.12.2022 tasemel 5,4%. Eesmärk on hoida stabiilset vakantsuse taset 5-6%, et tagada operatiivne valmisolek pakkuda remonttööde korral asenduspinda, alternatiivset üüripinda või vajaduse tekkides muud sarnast pinda. Kinnisvaraportfelli üldinfo seisuga 31.12.2022. Üüritud/ Kinnisasjad Suletud Portfell % Hoonete arv % % Üüripind (m²) hallatud pind (tk) netopind (m²) (m²) Haldus 393 53% 731 56% 929 572 55% 820 111 775 927 Müük 101 14% 136 10% 51 656 3% 43 415 5 127 Arendus 46 6% 87 7% 57 902 3% 30 435 12 028 Kokku 540 73% 954 73% 1 039 130 61% 893 961 793 082 Vaheüür 30 4% 34 3% 75 415 5% 66 291 66 203 Lepinguline 167 23% 315 24% 576 379 34% 533 167 533 167 Kokku 197 27% 349 27% 651 794 39% 599 458 599 370 Portfell kokku 737 100% 1 303 100% 1 690 924 100% 1 493 419 1 392 452 Kinnisvaraportfelli jagunemine pinna tüübi järgi seisuga 31.12.2022 Üüritud/ Kinnisasjad, Hoonete Suletud Pinna tüüp % % % Üüripind, m2 hallatud tk arv netopind, m2 pind m2 Elukondlik 58 8% 88 7% 12 638 1% 11 968 11 968 Mitteelukondlik 679 92% 1 215 93% 1 678 286 99% 1 481 451 1 380 483 Kokku 737 100% 1 303 100% 1 690 924 100% 1 483 419 1 392 451 22 Kinnisvaraportfelli jagunemine hoonestuse järgi seisuga 31.12.2022 Lepingu- Hoonestatus Haldus- Müügi- Arendus- Vahe-üüri % % % % line % m2 portfell portfell portfell portfell portfell Hoonestamata 1 156 184 22% 130 358 20% 100 429 28% 6 799 2% 77 273 1% Hoonestatud 4 143 459 78% 513 540 80% 263 765 72% 359 233 98% 7 567 683 99% Kokku 5 299 643 100% 643 898 100% 364 194 100% 366 032 100% 7 644 956 100% Varaportfelli finantsvaade seisuga 31.12.2022. Rahavoog Portfell Soetusmaksumus* (€) NOI** Sissevool (€) Väljavool (€) Haldus 697 325 821 117 633 547 -56 017 322 61 616 225 Müük 13 311 364 477 799 -999 125 -521 326 Arendus 12 908 220 879 923 -1 002 523 -122 600 Kokku 723 545 405 118 991 269 -58 018 970 60 972 299 * Vara soetusmaksumus ilma võimalike raamatupidamislike allahindlusteta. ** NOI (net operating income) ehk netotegevustulu. Muutused RKASi varaportfellis 2022. aastal Kinnisasjade arv vähenes 2,2% võrra 552 objektilt 540 objektini, mis on suuresti tingitud muutusest müügiportfellis: • haldusportfelli varade arv kasvas 16 kinnistu võrra ehk 4,2%; • arendusportfelli maht kahanes 6 kinnistu ehk 11,5% võrra, tulenevalt valminud arendusprojektidest ning väärtustamisele kuulunud varade müügiportfelli viimisest; • müügiportfelli maht vähenes 22 kinnistu ehk 17,9% võrra tulenevalt mittevajaliku vara müügist; • hoonestuse suletud netopind varaportfellis kasvas 2,9% ehk 29 331 m² võrra; • elukondlik vara vähenes 2 874 m² ehk 29,4% võrra, mis hõlmab 15 kinnistut. Kuna elukondliku vara üürimine pole RKASi põhitegevus, on fookuses selle müük; • haldusportfelli vakantsus püsis aasta jooksul vahemikus 5–7% ja oli aasta lõpu seisuga 5,4%; • varaportfelli tootlus oli kvartalite lõikes vahemikus 8,4–8,9%, olles detsembris tasemel 8,4%. Muutused RKASi lepingulises portfellis ja vaheüüri portfellis 2022. aastal Kinnisasjade arv suurenes vaheüüri portfellis kokkuvõttes 29 objektilt 30 objektini ehk 3,4%. Kinnisasjade arv vähenes lepingulises portfellis 173 objektilt 167 objektini ehk 3,5%. Hoonestuse suletud netopind kahanes vaheüüri portfellis 1,4% ehk 1 191 m² võrra ja lepingulises portfellis kasvas 2,5% ehk 13 971 m² võrra. 23 Kinnisvaraportfelli piirkondlik jaotus seisuga 31.12.2022 RKASi portfellis paikneb ligikaudu 61% kinnistute arvust ja 69% hoonestuse pinnast põhja- ja lõunapiirkonnas. Vahe- Lepingu- Haldus- Arendus- Müügi- üüri line Kokku portfell portfell portfell portfell portfell Piir- kond Hoonestuse suletud netopind (m²) Kinnistute Osakaal Hoonestuse Osakaal arv (tk) suletud netopind (m²) Põhja 414 454 38 075 16 122 54 886 183 198 218 29% 706 735 41% Lääne 123 877 10 583 9 205 5 719 144 964 185 25% 294 349 17% Ida 133 071 4 631 14 610 10 994 84 023 107 15% 247 329 15% Lõuna 258 171 4 612 11 719 12 596 164 194 227 31% 451 292 27% Kokku 929 572 57 902 51 656 84 195 576 379 737 100% 1 699 704 100% 24 Riigi omandist ettevõttele üleantava vara perspektiiv 2022. aastal võttis Riigi Kinnisvara üle suletud netopinnas 54 411 m² vajalikku ja 1 188 m² mittevajalikku hoonestust. Vajalik vara, sh väärtustamisele kuuluv liikus haldus- või arendusportfelli ning mittevajalik vara müügiportfelli. Omandisse ülevõtmisel on 14 kinnisasja, millest 2 on mittevajalikud. Üks ülevõetav kinnistu on hoonestatud suletud netopinnaga ca 7 600 m², ülejäänud kinnistud on hoonestamata. Seoses valitsuse otsusega ajutiselt vara üleandmise eelnõusid mitte menetleda, on kinnistute ülevõtmise ajakava hetkel veel ebaselge, sest enamus üleandmiseks kavandatud kinnistutest on seotud tuleviku investeeringute vajadusega. Riigi omandis olev kinnisvara valitsemisala vaates seisuga 31.12.2022 Varavalitseja Registrivara pind, m² Haridus- ja Teadusministeerium 549 370* Kultuuriministeerium 16 768** Maaeluministeerium 6 249 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 30 712 Välisministeerium 8 950 Kokku 612 048 * Sisaldab RKASi lepingulise portfelli hooneid ligikaudu 530 000 m2. ** Sisaldab RKASi lepingulises portfellis olevad hooneid ligikaudu 6800 m2 Kui riigi omandis Riigi Kinnisvarale üle andmata vara hulgast maha arvestada Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi RKAS halduslepingutega kaetud pind, on riigi omandis ja haldamisel jätkuvalt ligi 75 000 ruutmeetrit hoonestust. 25 Teenuste portfell Kinnisvarahaldus ja -korrashoid Haldusteenuste peamine ülesanne on tagada kinnisvaraportfelli elukaare toimimine võimalikult efektiivselt ja samas kasutaja vajadustest lähtuvalt. Korrashoiujuhtimise teenused on tehnohooldus, heakorra- (sh sise- ja väliheakord) ja remonttööd, valveteenus (sh tehniline ja mehitatud valve), omanikukohustuste täitmine ning tarbimis- ja tugiteenuste osutamine ja vahendamine. Erasektori partneritelt ostetakse riigihanke korras valdavalt kõik teenused peale halduse ning omanikukohustuse kandmise. 2022. aasta suurimad väljakutsed seisnesid hoonete energiatõhususe parandamises ja hoonete toimepidevuse tagamises. Koostöös kliendi ja töövõtjatega jätkati hoonete toimivuskatsetuste läbiviimist, et saada parem ülevaade objekti tehnosüsteemide seisukorrast ja omavahelisest koostoimivusest. Samuti tõid katsetused välja võimalikud kitsaskohad süsteemide töös. 2023. aastal on plaanis jätkata toimivuskatsetustega veelgi suuremas mahus. Lisaks teostatakse igas piirkonnas hoonete tehnilise seisundi kontrolle nii kinnisvarahaldurite kui tehniliste spetsialistide poolt. Korrashoiuteenuste efektiivsemaks korraldamiseks loodi juurde energiateenuste, heakorra ja tehnohoolduse kategooriajuhtide ametikohad. Nende peamiseks ülesandeks on tagada teenuste sisseostu pikaajaline strateegia ning muuta tõhusamaks suhtlust partneritega. Lisaks moodustati tehnilise toe üksus, kuhu kuuluvad järgmised ametikohad: hooneautomaatika projektijuhid, energiatõhususe projektijuht ning hoonete turvalisuse projektijuht. Eesmärk on tõsta tehnilist kompetentsi antud valdkondades ning pakkuda kinnisvarahalduritele sisulisemat tuge igapäevaülesannete lahendamisel. Hoonete energiatarbimise vähendamiseks kaasati lisaks ettevõtte spetsialistidele ka klientide esindajad, et tuvastada kõik võimalikud kokkuhoiukohad. Pikaajalise tulemuse annab lisaks tarbimise ja tehnosüsteemide optimeerimisele pindade jätkusuutlikum kasutamine, mida on võimalik saavutada koondades asutusi kokku vähematesse asukohtadesse, suurendades ühiskasutatava pinna osakaalu, aga ka uute pindade kasutusele võtmisel vanemate ebaefektiivsete pindade asemel. Kinnisvaraportfellide haldamise mudelid Üürimudel - varad on Riigi Kinnisvara omandis ja klient tasub üüri nende kasutamise eest. Lisaks kogub RKAS remondikomponenti, et hoida varasid hoone elukaare vältel heas seisukorras. Üürimudel on RKASi peamine portfelli haldamise ärimudel. Haldusmudel (lepinguline portfell) - varad on klientide (valdavalt riigi või riigi sihtasutuste) omandis ja nende kasutamise eest klient ei maksa üüri, vaid tasub haldusteenuste ja kokkulepitud korrashoiuteenuste eest. Remondikomponenti lepingu raames ei koguta ja RKAS planeerib ja korraldab remonttööde vajaduse ja teostamise koos kliendiga ja tööde eest tasub klient oma eelarvest. Vaheüüri mudel - kinnistud, kus RKASi poolt üüritav osa kuulub kolmandale isikule ja mida RKAS omakorda annab üürile riigiasutustele. 26 Üürimudeli kinnistute osakaal on oluliselt suurem üürimudeli hoonete netopinna osakaalust seetõttu, et portfellis olevad korteriomandid on eraldi kinnistuna arvel, kuid netopind on neil ühiku kohta väike. Tulenevalt haldusteenuse pakkumise töökorralduse muudatustest ja ülesannete ülevaatamisest, on haldusteenuste mahud kinnisvarahalduri kohta mõnevõrra langenud. Eesmärk on parandada halduri fookust ja teenuste osutamise kvaliteeti ning seeläbi ka klientide rahulolu. *2020 aastal on vaheüüri mudeli kinnistud kirjeldatud üürimudeli koosseisus 2022. aastal valmisid ja anti haldusesse üle järgmised objektid: • Pärnu riigimaja ( Akadeemia tn 2, Pärnu) • Keskkonnaameti büroohoone (Aleksandri tn 14, Tartu) • Tallinna Muusika- ja Balletikool ( Pärnu mnt 59, Tallinn) • Rapla riigimaja (Tallinna mnt 14, Rapla) • Põllumajandusameti ja PRIA büroohoone ( Teaduse tn 2, Saku) Lisaks andis Siseministeerium 2022. aastal varaportfelli üle ja sõlmis üürilepingu Sisekaitseakadeemia objektidel Väike- Maarjas, Paikusel, Merikülas ja Tallinnas. Haldusteenuste vaates uute objektide käivitamine ja kasutuselevõtu ettevalmistus algab arendusprojektide puhul juba ehitusfaasis, kus kinnisvarahaldurid osalevad projektimeeskonna töös. Enne hoone kasutuselevõtmist planeeritakse vajalikud korrashoiuteenused, kooskõlastatakse teenuste tehnilised tingimused tulevaste klientidega ja viiakse läbi riigihanked. Eesmärk on kaasata korrashoiuteenuste osutajad piisavalt vara, et nad saaksid hoonetega tutvuda ning oma meeskonnad komplekteerida. Tehnohoolduse puhul on oluline, et partnereid saaks kaasata ehitusprotsessi lõpus hoone komplekskatsetuste korraldamisel. Kinnisvarahaldurile algab hoone käivitamise etapp teenuste hanke algatamisega ning lõppeb pooleaastase avamisaegse ekspluatatsiooniperioodiga. Lisaks hoonete tundmaõppimisele ja partnerite koolitamisele tuleb samas panustada ka hoone igapäevase haldamisega seotud teemadele, et kliendi ootused oleksid maksimaalselt täidetud. Kokkuvõtvalt olid 2022. aastal põhifookuses järgmised teemad: • töökorralduse muudatuste läbiviimine ja meeskonna mehitamine, et tõsta tehnilist kompetentsi haldusteenuste osutamisel; • toimivuskatsetuste jätkamine ja teenuse arendamine; • korrashoiuteenuse kategooriajuhtimise loomine – heakord, tehnohooldus, energiateenused; • haldusteenuse efektiivsemaks korraldamiseks vajalike IT arendustega jätkamine; • hoonete toimepidevuse parandamine; • energiatõhususe eesmärkide täitmine ja energiatarbimise kokkuhoiukohtade leidmine; • uute objektide üle võtmine haldusesse ja teenuste käivitamine; • sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud hoonetes tegevuste korraldamine. 27 Töötaotlused Riigi Kinnisvara korraldab klientide hoonetega seotud operatiivküsimuste lahendamist klienditoe teenuse kaudu. Klient saab oma küsimuse, ettepaneku või lahendamist vajava probleemiga pöörduda telefoni või e-kirja teel klienditoe spetsialisti poole, kes registreerib töötaotluse ja edastab selle töövõtjale täitmiseks. Kliendil on võimalus töötaotlusi ka ise sisestada ja jälgida nende täitmist haldustarkvaras Works. Mittevastavuste kõrvaldamine tähtaegselt on oluline näitaja kliendi rahulolu tagamiseks. Seetõttu on teostatud tööde järelevalvet 2022. aastal suurendatud. Seoses sagenenud kontrollidega ning suurema tähelepanu osutamisega erinevatele mittevastavustele, tõusis 2022. aastal tehnohooldusteenustes tähtaegselt täitmata töötaotluste arv, samuti ei pikendatud teostustähtaegu enam nii kergekäeliselt, mis põhjustas omakorda tähtaegselt täidetud taotluste languse. 2022. aastal suurenes tööjõuliikuvus teenuseosutajate juures, mis kohati omakorda põhjustas ajutise tööjõuressursi puuduse ning sellest tulenevalt töötaotluse õigeaegse täitmise ja taotluse sulgemise viibimise. Suurema osa kõigist töötaotlustest (76%) moodustavad tehnohoolduse tööd. Valimis olevad töötaotlused sisaldavad nii ennetustegevusi, materjalide tellimusi, kliendi täiendava soovi alusel tehtud töid kui ka järelevalve ja kontrollide käigus tuvastatud ja registreeritud mittevastavusi. Fookustegevused 2023 • Toimivuskatsetused ja objektide tehniliste ülevaatuste teostamine, et toetada hoonete toimepidevust. • Hooneautomaatika haldus ja digioperaatori kasutuselevõtu suurendamine hoonetes, energiatõhususe tõstmine. • Ennetava hoolduse e-keskkonna arendamine. • Erasektorist sisse ostetavate teenuste tarnestrateegiate koostamine ja tihedam koostöö partneritega. • Olemasolevate ja uute riigimajade teenuste arendamine ja käivitamine. 28 Kinnisvaraarendus Kinnisvaraarendus on peamiselt keskendunud eriotstarbeliste hoonete (nt päästehooned ja koolimajad) ning büroo- ning teeninduspindade arendamisele. Arendusprojektid jaotuvad kaheks: investeeringud ettevõtte oma kinnisvaraportfelli ning teenusprojektid (sh projektijuhtimine, nõustamine, hangete korraldamine). Teenusprojektide hanked korraldatakse kliendi nimel ja investeeringu maksumuse hüvitavad kliendid. Riigi Kinnisvara loob riigile vajalikku jätkusuutlikku kinnisvarakeskkonda rekonstrueerides olemasolevaid ja arendades uusi hooneid. Kinnisvaraarendusega tagatakse hoonete energiasäästlikkus, efektiivne pinnakasutus ning hoonete funktsionaalne vastavus kasutaja vajadustele oma põhitegevuse korraldamiseks ja teenuste osutamiseks. Hoonete kasutajate vaates on oluline tagada tänapäevane, kvaliteetne ja motiveeriv töö-, teenuste osutamise ja õpikeskkond. Kinnisvara arendusprotsess algab lähteülesande koostamisega, kus selgitatakse välja, millist keskkonda hoone kasutaja vajab. Oleme võtnud eesmärgiks suunata hoonete kasutajaid efektiivsema ja paindlikuma ruumikasutuse poole. Näiteks soovitame büroopindade planeerimisel võimaluse korral rakendada tegevuspõhise kontori põhimõtteid ja enam ruume võtta ühiskasutusse. See aitab tagada büroopinna kasutamise paindlikkuse ning annab ühtlasi positiivse efekti investeeringu- ja ekspluatatsioonikuludele, kuna ruumikasutus on üldjuhul väiksem. 2022. aastal jätkasime projekteerimis- ja omanikujärelevalve teenuste ning ehitustegevuse hangete hindamisel mitte ainult madalama maksumusega hinnakriteeriumi rakendamist, vaid hindasime pakkumuste juures ka pakkujate poolt esitatud töökorralduskavasid, spetsialistide kvalifikatsiooni, pakkuja referentse ning andsime kriteeriumitele väärtuspunkte. Selline hankeviis on aidanud meil leida samaaegselt nii kvaliteetse kui ka majanduslikult soodsaima pakkuja. Ehitussektori väga kiire ehitushindade kasv esitas väljakutseid nii juba sõlmitud hankelepingute täitmisel kui ka rahastuse tagamiseks kallinenud ehitushangete tulemusel ehituslepingute sõlmimiseks. Sellest tulenevalt alustasime 2022. aastal läbiviidud ehitushangetel võimalusega ehituslepingu maksumuse korrigeerimiseks ehitushinna indeksiga, mille eesmärk on jagada pakkujatega võimalikku ehitushinna muutuse riski. Selle tulemusel ei hinnasta pakkujad võimalikku ehitushinna tõusu riski pakkumustesse ning ehitusleping kallineb vaid juhtudel, kui ehitushind reaalselt tõuseb. Rapla riigimaja 29 2022. aastal valminud varaportfelli objektid Tartu Keskkonnamaja Tellija: Keskkonnaamet Aadress: Aleksandri 14, Tartu Projekti algus: detsember 2019 Valmis: jaanuar 2022 Suletud netopind: 1881 m2 Maksumus: 1,7 mln eurot + km Projekteerija: Projektibüroo OÜ Ehitaja: KRC Ehitus OÜ Rapla riigimaja Tellija: Rahandusministeerium Aadress: Tallinna mnt 14, Rapla Projekti algus: september 2019 Valmis: jaanuar 2022 Suletud netopind: 5976 m2 Maksumus: 5,1 mln eurot + km Projekteerija: RTG Projektbüroo AS Ehitaja: Nordlin Ehitus OÜ Eesti Põllumajandus- ja Toiduameti ning PRIA büroo- ja teenindushoone Tellija: Maaeluministeerium Aadress: Teaduse 2, Saku Projekti algus: mai: 2019 Valmis: märts 2022 Suletud netopind: 2920 m2 Maksumus: 2,4 mln eurot + km Projekteerija: Projektibüroo OÜ Ehitaja: Ehitusfirma Fidele OÜ ja Mapri Ehitus OÜ President Kaljulaidi Büroo Tellija: Vabariigi Presidendi Kantselei Aadress: Tartu mnt 85, Tallinn Projekti algus: oktoober: 2021 Valmis: aprill 2022 Suletud netopind: 247 m2 Maksumus: 0,38 mln eurot + km Projekteerija: Kamp Arhitektid OÜ Ehitaja: Monetta OÜ 30  Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam Tellija: Keskkonnauuringute keskus Aadress: Torni 4 Tõravere Projekti algus: oktoober : 2020 Valmis: oktoober 2022 Suletud netopind: 172 m2 Maksumus: 0,4 mln eurot + km Projekteerija: Eviko AS Ehitaja: Eviko AS Pärnu riigimaja Tellija: Riigi Kinnisvara AS Aadress: Akadeemia 2, Pärnu Projekti algus: jaanuar 2019 Valmis: detsember 2022 Suletud netopind: 1659 m2 Maksumus: 2,9 mln eurot + km Projekteerija: Sirkel ja Mall OÜ Ehitaja: Tartu Ehitus OÜ Tera Ehitus OÜ Viljandi sordikatsekeskus Tellija: Maaeluministeerium Aadress: Matapera küla, Viljandi Projekti algus: mai 2021 Valmis: detsember 2022 Suletud netopind: 259 m2 Maksumus: 0,6 mln eurot + km Projekteerija: Maverick OÜ Ehitaja: Kamo Ehitus OÜ Teenusprojektid Riigi Kinnisvara osutab klientidele ka nende omandis oleva vara kinnisvara arendamise projektijuhtimise teenust. Üheks suuremaks teenusprojektide tellijaks on Haridus- ja Teadusministeerium, kellega koostöös oleme alates 2013. aastast rajanud üle Eesti riigigümnaasiume. Praegu on ehitamisel Mustamäe, Pelgulinna, Rae, Narva ja Narva Eesti riigigümnaasium. Teenusprojektina valmis 2022. aastal Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone, millele olid seatud kõrged nõudmised sisekliima ja akustika tagamisel. Lisaks koolihoonetele on töös veel Rahvusraamatukogu rekonstrueerimistööd, mis kestavad kuni 2025. aastani ja Viljandi Maakonnahaigla ja Tervisekeskuse „Tervikum“ ehitustööd, mille valmine on samuti kavandatud 2025. aastasse. 31 2022. aastal teenusprojektina valminud objektid: Tallinna Muusika- ja Balletikool Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium Aadress: Pärnu mnt 59, Tallinn Projekti algus: aprill 2016 Valmis: september 2022 Suletud netopind: 23860 m2 Maksumus: 41,3 eurot + km Projekteerija: Kolm Pluss Üks OÜ, Atelier Thomas Pucher ZT GmbH Ehitaja: Merko Ehitus Eesti AS Saue riigigümnaasium Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium Aadress: Veskitammi 24, Laagri Projekti algus: november 2016 Valmis: september 2022 Suletud netopind: 4409 m2 Maksumus: 8,0 miljonit eurot + km Projekteerija: BOA OÜ Ehitaja: Eventus Ehitus OÜ Ravimiameti büroo Tellija: Ravimiamet Aadress: Nooruse 1, Tartu Projekti algus: oktoober 2021 Valmis: detsember 2022 Suletud netopind: 871 m2 Maksumus: 0,8 miljonit eurot + km Projekteerija: See On Disainistuudio OÜ Ehitaja: Norete Grupp OÜ Piirissaare valvehoone rekonstrueerimine, kõrvalhoone ja piirdeaia rajamine Tellija: Politsei- ja Piirivalveamet Aadress: Piirissaare Projekti algus: märts 2022 Valmis: detsember 2022 Suletud netopind: 125 m2 Maksumus: 0,3 miljonit eurot + km Projekteerija: WWB Invest OÜ Ehitaja: WWB Invest OÜ 32 Remonttööde korraldamine Remonttööde korraldamise eesmärk on tagada üüripindade ja hoonete seisukorra säilitamine ja jätkusuutlik kasutamine. 2022. aastal teostas Riigi Kinnisvara ligikaudu 16,9 miljoni euro väärtuses remonttöid, sellest 12,5 miljoni euro väärtuses töid tehti RKASi varaportfelli hoonetes ja 4,4 miljonit euro ulatuses töid lepingulistel haldusteenuse portfelli objektidel ning hoonete kasutajate poolt rahastatud teenusprojektidena. Kokku teostati 2066 remonttööd 355 erineval objektil. Teenusprojektidena on Haridus- ja Teadusministeerium suurim remonttööde tellija läbi haldusteenuse lepingulise portfelli objektide. Nende tellitavatest töödest ei ole arvestuslikult eristatud hoone seisukorra säilitamiseks tehtavad tööd ja hoonete suuremahulised rekonstrueerimisprojektid. Viimaste osakaal 2022. aastal vähenes ning võrreldes eelmise aastaga objektide ja tööde arv jäi samasse suurusjärku, aga tööde rahaline kogumaht vähenes. Aasta teises pooles suurenes mõjutatuna julgeolekuolukorrast klientide poolt rahastatavate kinnistute ja hoonete turvalisuse ja energiavarustatuse ning toimepidevuse tagamisele suunatud teenusprojektide arv. Sellise eesmärgiga projektide tavapärasest suurem arv on ka 2023. aastal remonttööde üheks peamiseks mõjutajaks. 33 Mittevajaliku kinnisvara müük Riigi Kinnisvara tegevusmudel näeb ette riigiasutustele mittevajaliku kinnisvara müüki avaliku pakkumise teel. 2022. aasta jooksul võõrandati mittevajalikku kinnisvara kokku 35 tehingu raames 7,8 miljoni euro väärtuses. Suurimad müügitehingud 2022. aastal olid: Objekti aadress Tehingu hind (€) Kinnistu pindala (m² ) Virmalise 3, Tallinn 1 612 000 2 741 Viljandi mnt 16, Tallinn 824 505 2 908 Kuusiku 6, Rapla 484 777 4 128 Uus-Sadama 2/4, Haapsalu 476 000 2 428 Vahi 63, Tartu 432 000 11 669 Riigi Kinnisvara portfellis on mitmed ajaloolised hooned ja mõisad: Palivere mõis, Vidruka kool, Kaagvere mõis, Aleksandri kool ja Vaeküla mõisahoone. Neist müüdi 2022. aastal Kaagvere mõis ja tehingu hinnaks kujunes enampakkumisel 190 000 eurot. Kaagvere mõis Alajõe kordon Lisaks müüdi enampakkumisel kolm kordonihoone kinnistut: Alajõe kordon hinnaga 310 100 eurot, Sillamäe kordon hinnaga 276 738 eurot ja Ruhnu kordon hinnaga 157 444 eurot. 34 Hanketegevus Hanketegevuste ülevaade Hanketegevus on Riigi Kinnisvara protsessides üks kriitilisi võtmetegevusi. Ettevõte sooritab kõik ostud järgides riigihangete seadust ning sellest juhinduvaid ettevõttesiseseid regulatsioone, mis on avaldatud ettevõtte kodulehel. Hangete korraldamiseks ning hangetega seonduva dokumentatsiooni menetlemiseks on loodud vastav ettevõtte sisene infokeskkond, mis muuhulgas võimaldab koostada ja jälgida hankeplaani ning hankeid monitoorida. Ettevõttes on kasutusel dünaamiline hankeplaan, mis tähendab, et planeeritavad hanked kuvatakse informatsiooni sisestamisel või muutmisel kodulehel praktiliselt reaalajas ajakohastatuna. Riigi ühe suurima riigihankemenetluste läbiviijana korraldas RKAS 2022. aastal 962 hanget eeldatava maksumusega ligi 580 miljonit eurot. Hankemenetluse liikidest korraldati arvuliselt enim alla lihthanke piirmäära jäävaid hankeid (69%), mille maksumuse osakaal moodustas 1% hangete kogumahust. Hangete maksumuse põhjal moodustasid suurima osa avatud hankemenetluse raames korraldatud hanked kogusummas ligi 496 miljonit eurot. Hankeobjekti järgi liigitatuna on suurema arvulise osakaaluga ehitushanked, moodustades 52% kõigist hangetest ning 39% hangete kogumaksumusest. 35 2022. aastal vaidlustasid pakkujad kokku läbiviidud 962 hangetest vaid ühe hanke ja vaidlustus jäeti rahuldamata. Riigi Kinnisvara vabatahtliku keskse hankijana ja ühishankijana 2020. aasta kevadel kinnitas Vabariigi Valitsus RKASi vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Antud roll võimaldab meie kompetentsi kasutada ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult ministeeriumitel ja nende allasutustel, vaid ka näiteks kohalikel omavalitsustel, riigi osalustega eraõiguslikel äriühingutel ja avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel. Sisuliselt on tegemist kinnisvara tugiteenuse keskse korraldamisega, mis vabastab teenuse tellija kinnisvarakorralduse kui tugiteenusega tegelemise kohustusest. Vabatahtliku keskse hankija kasutamine on vabatahtlik nagu ka teenuse osutamine. Teenuse sisu, maht, maksumus ning muud üksikasjad lepitakse poolte vahel kokku eraldiseisva lepinguga. Lisaks kompetentsi rakendamisele hankekindluse tagamiseks (professionaalsus ning madalam vaidlustussrisk) saavutatakse hangete tsentraliseerimisel oluline mastaabisääst ja sellest tulenevalt ka optimaalsem teenuste hinna- kvaliteedi suhe. RKAS nimetamist keskseks vabatahtlikuks hankijaks toetasid mitmed erialaliidud, sh Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit. Vabatahtlik keskne hankija kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonnas on seotud kahe teenusvaldkonnaga: korrashoiu- ning arendusteenused. Korrashoiuteenuste alla kuuluvad haldus-, tehnohooldus-, heakorra-, tarbimis- ja turvateenused, remonttööd ning tugiteenused (nõustamine - nt hoonete turvakontseptsioon, hoone seisukorra hindamine, korrashoiuteenuste korraldamine jms). Arendusteenuste alla kuuluvad projekteerimis- ja ehitustegevuse ning omanikujärelevalve korraldamine, sisustamine, arendusprojekti juhtimine (ettevalmistamine, korraldamine, lepingu täitmise kontroll ja tagamine) ning kunstiteoste tellimine. Seni suuremahulisem vabatahtliku keskse hankijana korraldatud projekt on koostöö SA Viljandi Haiglaga, mille raames valmib Viljandi linna kaasaegne maakonnahaigla ja tervisekeskus Tervikum“. 2022. aastal tabas projekti keerulises turuolukorras tagasilöök, mille tulemusena leping senise peatöövõtjaga lõppes ning viidi läbi uus hange ehitustööde jätkamiseks (Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikum ehitus - riigihange viitenumber 255146, lepinguline maksumus 51 948 799,82 eurot). Ühishangete osas omab RKAS juba aastatepikkust koostööd teiste hankijatega. 2022. aastal korraldati koostöös 65 hanget, mis hõlmasid nii asjade, ehitustööde kui teenuste (sh sotsiaalteenuste) hankimist. 2022. aasta ühishangete tulemina sõlmitud lepingute maht seisuga on ligi 194 278 932 eurot. Mahult suurim leping sõlmiti riigihankes „Raamlepingu sõlmimine elektrienergia ostmiseks 2022-2026“ (riigihanke viitenumber 254719, sõlmitud raamlepingu maht 80 000 000 eurot). Energiaportfelli ühishanked Riigi Kinnisvara pakub oma klientidele mugavat energiaostu kompleksteenust. Energiaportfelli kuuluvad elektriostu tarbijana 11 ministeeriumi ja nende allasutused ning maagaasiostu tarbijana 6 asutust. Portfell jaguneb kahte kategooriasse, millest esimene osa on kliendid, kellele vahendame teenust. Lisaks elektrienergia ja maagaasi hankimisele haldame võrgulepinguid, korraldame liitumisprotsessi, optimeerime võrgupakette (2022. aasta tarbimisnäitajate alusel optimeeritud lepingute alusel kokkuhoid 67 tuh. eurot mille mõju avaldub 2023. aastal) ja müüme päikeseparkidest toodetud elektrienergiat tagasi võrku. Kokku haldame antud kliendigrupis ligi 900 mõõtepunkti (neist 36 5% on gaasimõõtjad). Teine osa klientidest on ühishankes osalejad, kes haldavad oma mõõtepunkte ise, kuid ühiselt hangivad hinda. Ühishankes osaleb koos RKASiga 31 erinevat asutust. Energiateenuste ühishanke eesmärk on tagada hankemenetluse läbipaistvus ja võimalikud soodsad tingimused. 2022. aastal korraldatud konkurssidel raamlepingute alusel olid elektrienergia partneriks Eesti Energia AS ja Elektrum Eesti OÜ. Maagaasi ostu partneriks Eesti Gaas AS. Elektrienergia hankelepingu raames müüdi RKASi poolt võrku tagasi aasta jooksul 41,175 MWh (7420 euro väärtuses). RKAS ei pea arvestust oma mõõtepunkte ise haldavate ühishanke asutuste tootmismahtude kohta. 2022. aastal jätkus energiahindade suur heitlikkus. Venemaa gaasitarnete katkemise tõttu tõusis gaasihind augustis nii Euroopa turul üldiselt kui ka Eestis rekordilisele tasemele. RKASi gaasihankelepingu hinna määratluse eripära tõttu jõudis see mõju hindadesse kuu hiljem. Euroopa Liit seadis aasta teises pooles gaasile hinnalae 180 €/MWh ja Venemaa naftale 60 $/barrel. Lisaks energia kallinemise mõju leevendamiseks seadis valitsus kompensatsioonimeetmed elektrienergiale, universaalteenus – 154,08 €/MWh (15,4 senti/kWh) ja kodumajapidamiste osas elektri, gaasi ja soojusenergiale. Tulenevalt energiakandjate suurest hinnatõusust kandus see hinnakasvuna laiapõhjaliselt kõikidesse valdkondadesse. Elektri indeksi muutus tarbijahinnaindeksis oli 2021. aastal võrreldes 2020. aasta keskmisega +44,4% ja 2022. aastal võrreldes 2021. aasta keskmisega +94,4%. 37 Kunstiteose tellimise konkursside korraldamine Eestis kehtib alates 2011. aastast kunstiteoste tellimise seadus, mille eesmärgiks on tuua rohkem kunsti avalikku ruumi. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega äriühingutele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste tellimise seaduse kohaselt suunatakse 1% avalikku kasutusse antava ehitise maksumusest kunstiteoste tellimiseks ja seeläbi avaliku ruumi rikastamiseks kunstiga. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot. Avaliku kunstikonkursi teel tellitavate taieste ampluaa on lai, hõlmates nii traditsioonilisi õli- või akrüülmaale, graafikat ja skulptuuri kui ka interaktiivseid installatsioone, videoteoseid ning valgus- ja heliobjekte. RKAS viib kunstikonkursse läbi järgides kunstiteoste tellimise seadust. Kunstikonkursile järgneb väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus võidutöö realiseerimiseks. Teose valimisel ei ole kriteeriumiks pakkumuse maksumus ehk hind, vaid maksumus on ette määratud ning teada kõigile osalejatele konkursi väljakuulutamise hetkest. Žürii hindab esitatud kavandite alusel teoste kunstilisi, funktsionaalseid ja keskkonda mõjutavaid omadusi vastavalt võistlusjuhendis määratud kriteeriumitele. Võitjaks valitakse asukohta, hoone kasutuseesmärki ja -viisi, asutuse tegevusala ning teose potentsiaalset auditooriumi arvesse võttes kunstiliselt parim teos. Võistlusjuhendi koostamisel ja konkursi läbiviimisel lähtub RKAS põhimõttest, et protsess peab olema läbipaistev ning üheselt mõistetav. Kunstiteose tellimise konkursil hindab anonüümseid ideekavandeid vähemalt viieliikmeline žürii. Tagamaks tellitavate teoste kõrget kunstilist taset, on seaduses ette nähtud, et vähemalt kaks kolmandikku žürii liikmetest peab olema nimetatud kujutava kunsti alal tegutseva loomeliidu juhatuse poolt. Sõltuvalt lähteülesandest ja vajadusest on žüriisse kaasatud ka hoone arhitekt, sisearhitekt, muinsuskaitse või muu eriala ekspert. RKASi poolt korraldatud kunstikonkurssidel osalemine on olnud alati populaarne, viiel viimasel aastal esitati konkursile keskmiselt 25 kavandit. Antud ajavahemikul valmis RKASi korraldatud kunstiteoste tellimise konkursside tulemustel 31 avalikku ruumi rikastavat teost kogumaksumusega 1 386 000 eurot. Kui aastatel 2018 - 2020 valmis igal aastal 4 taiest, siis kahel järgneval aastal hakkas avalikku ruumi ilmestama vastavalt 11 ja 8 kunstiteost. Selline hüppeline suurenemine peegeldab hästi riigile vajalike hoonete arendamise ja rekonstrueerimise arvu tõusu, olles ühtlasi riigi arengu üheks indikaatoriks. 2022. aastal valmis Riigi Kinnisvara korraldatud kunstiteoste tellimise konkursside tulemustel 8 teost kogumaksumusega 392 100 eurot: • Sepistatud taies „Rauduss“, autor Fred Truus. Põllumajandus- ja Toiduamet, Teaduse 2, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond. • Keraamiline pannoo „Elu paiga laik“, autorid Jane Remm ja Jarõna Ilo. Keskkonnaameti Tartu büroohoone, Aleksandri 14, Tartu. • Installatsioon „Helix“, autorid Liis Uustal, Egon Metusala, Mariliis Kundla, Mihkel Pajuste ja Mari Ronimois. Tallinna Muusika- ja Balletikool (MUBA), Pärnu mnt 59, Tallinn. • Skulptuur „Kas sa koera oskad teha!?“, autorid Oliver Soomets ja Argo Männik. Saue Riigigümnaasium, Veskitammi 24, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond. • Tekstiilikunstiteos „Kodutee", autor Maryliis Teinfeldt-Grins. Pärnu riigimaja, Akadeemia 2, Pärnu. • Maaliseeria „Eluring“, autor Piret Bergmann. „Kodutee“, Maryliis Teinfeldt-Grins Räpina Aianduskooli õpilaskodu, Jõe 8, Räpina. • Installatsioon „Tintinnebula“, autor Timo Toots. Rakvere Riigigümnaasium, Lai 36, Rakvere. • Installatsioon „Kibuvits“, autor Urmas Viik. Pärnu siseturvalisuse ühishoone, A.H. Tammsaare pst 61, Pärnu. 38 2022. aastal korraldas Riigi Kinnisvara 10 kunstiteoste tellimise konkurssi. Esitatud kavandite arv: • Räpina Aianduskooli õpilaskodu kunstikonkurss 29 • Rakvere riigigümnaasiumi kunstikonkurss 10 • Pärnu siseturvalisuse ühishoone kunstikonkurss 16 • Mustamäe riigigümnaasiumi kunstikonkurss 21 • Kuressaare kohtumaja kunstikonkurss 25 • Kiviõli siseturvalisuse ühishoone kunstikonkurss 9 • Kohtla-Järve siseturvalisuse ühishoone kunstikonkurss 5 • Valga riigi- ja kohtumaja kunstikonkurss 19 • Narva riigigümnaasiumi kunstikonkurss 16 • Pelgulinna riigigümnaasiumi kunstikonkurss 38 Riigi Kinnisvara korraldatud kunstiteoste tellimise konkursside tulemusel on 2023. aastal teostamisel 9 teost: • Pronksist reljeef „Elu sees“, autor Vergo Vernik. Põllumajandusuuringute Keskuse kunstikonkursi võidutöö valmib 2023. aasta veebruaris. • Klaaspannoo „Soomus“, autorid Anu Jaanhold ja Sandra Allemann. Kuressaare kohtumaja kunstikonkursi võidutöö valmib 2023. aasta märtsis. • Pannoo „Pitser“, autorid Margus Tammik ja Eva Unt. Kiviõli siseturvalisuse ühishoone kunstikonkursi võidutöö valmib 2023. aasta märtsis. • Maaliseeria „Kujund linna keskel“, autor Erko Luhaaru. Valga riigi- ja kohtumaja kunstikonkursi võidutöö valmib 2023. aasta aprillis. • Skulptuur „Ohakas“, autor Urmas Viik. Kohtla-Järve siseturvalisuse ühishoone kunstikonkursi võidutöö valmib 2023. aasta juunis. • Installatsioon „Viljakal pinnal“, autor Art Allmägi. Narva riigigümnaasiumi kunstikonkursi võidutöö valmib 2023. aasta juunis. • Klaasikunstitaies „Voog“, autor Maret Sarapu. Mustamäe riigigümnaasiumi kunstikonkursi võidutöö valmib 2023. aasta juulis. • Vaskpannoo „Rõõm teeb taeva taga tuld“, autorid Martin Mikson, Juulia Aleksandra Mikson ja Anna-Liisa Pärt. Pelgulinna riigigümnaasiumi kunstikonkursi võidutöö valmib 2023. aasta augustis. • Skulptuur „Androgynos“, autorid Leena Kuutma ja Eeva-Ruth Niitvägi. Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse kunstikonkursi võidutöö valmib 2025. aasta juunis. Arhitektuurivõistluste korraldamine Uusi hooneid rajab Riigi Kinnisvara korraldades juba aastaid arhitektuurivõistlusi. Aastatel 2019-2022 korraldas RKAS 16 arhitektuurivõistlust (RHRi andmed). Nendest 14 olid avatud ideekonkursid ja 2 erandmenetlused. 2 ideekonkurssi lõpetati ilma lepinguta ning aasta lõpu seisuga on üks konkurss hindamise faasis. Korraldatud ideekonkurssidest olid arhitektuurivõistlusi 14 ning sisearhitektuurivõistlusi 2. 2023.aasta alguses on ettevalmistusel 4 uut arhitektuurivõistlust, millest 2 on sisearhitektuurivõistlused. 2019-2023 perioodi arhitektuurivõistluste preemiasummad kokku on 371 500 eurot, mis teeb keskmiselt 24 767 eurot ideekonkursi kohta. 2019-2022 perioodil toimunud 16 ideekonkursile esitati kokku 216 kavandit, mis teeb keskmiselt ligi 14 kavandit konkursi kohta. See on Eesti kohta hea saavutus ja näitab ideevõistluste populaarsust ning usaldust RKASi kui tellija vastu. Eestis korraldatavate avalike arhitektuurivõistluste viimastel aastatel suurenenud arv on väga positiivne mitmes vaates. Ühelt poolt üldine kriitika avaliku sektori hankeprotseduuri osas, mis keskendub sageli hinnapõhistele hangetele, kus kvaliteedikomponenti arvestata. Selle tulemusena on pakkujate ring väike, paljud ei soovi hangetel osaleda ning valitseb skeptiline hoiak. Parem lahendus, mida kasutab RKAS on ideekonkursid ja väärtuspõhised hanked, millega laiendada pakkujate ringi. Teiselt poolt ruumivaldkonna kuvand ning RKASi kui positiivsete muudatuste läbiviija roll. Avalike ideekonkurssidega kaasneb suurem avalik tähelepanu ning need loovad ühiskonnas ruumivaldkonna trende. Kui RKAS korraldab ideekonkursse, annab see tugeva sõnumi nii riigi- kui avalikule sektorile laiemalt, milline on parim praktika. Positiivse uue kogemusena tuleb välja tuua näiteks 2021.aastal läbi viidud Kalevi 1 Tartu kohtumaja sisearhitektuurivõistlus, mille alusel plaanime korraldada sisearhitektuuri võistlusi järgmisel aastal veelgi. Selliselt kaasame rohkem pakkujaid hangete juurde ning anname sisearhitektidele võimaluse osaleda järgnevatel väljakuulutatud läbirääkimistega (VKLR) hangetel ja saada nii peaprojekteerijaks. See eesmärk on kooskõlas ka erialaliidu suundadega ning leidnud nende poolt igati positiivset tagasisidet. 39 Kliendid Kliendiportfell Riigi Kinnisvara kliendid on riigiasutused ja avalike teenuste pakkujad. Tegeleme klientide kinnisvaraküsimustega, et hoonete kasutajad saaksid keskenduda oma põhitegevusele. Toetame oma kliente kinnisvarakeskkonnaga seotud haldus-, arendus-, hanke- ja projektijuhtimise teenustega. Selle kõige juures on kandvaks jooneks klientide tegevusvaldkondade eripära mõistmine. 2022. aasta detsembri lõpu seisuga juhib Riigi Kinnisvara 1 030 lepingulist kliendisuhet, millest 887 on üürilepingu- ja 143 halduslepingupõhised. Üürilepingu korral on RKAS kas ise vara omanikuks või vahendame üüripinda kolmandalt osapoolelt ja osutame kliendile kokkulepitud korrashoiuteenuseid üürilepingu alusel. Halduslepingu puhul on klient temale kuuluva hoonestatud kinnisvara andnud RKASi hallata ning tagame selle korrashoiu ja vastavuse kliendi vajadustele. RKASi aktiivses kinnisvaraportfellis on kasutatava pinna osas valitsemisaladest suurima osakaaluga (37%) Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) asutused, kellega on sõlmitud nii üüri- kui halduslepinguid. Nende hulgas on palju gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste hooneid, kus pinnakasutus on keskmisest suurem, mistõttu HTM osakaal lepingute arvust on vaid 13%. Valitsemisaladest suuremad lepingupartnerid on veel Siseministeerium (SIM), kelle osakaal pinnast on 26% ja lepingute arvust 20% ning Justiitsministeerium (JUM), kelle osakaal pinnast on 13%, samas lepingute arvust vaid 6% tulenevalt kolme vangla suurest mahust kogu portfellis. Lepingute arvu poolest on suurima osakaaluga (24%) erasektori kliendid, samas osakaal üüritud pinnast on vaid 3%. Kuna RKASi põhitegevus on suunatud riigiasutustest klientide teenindamisele, siis erasektori üürilepinguid saab käsitleda kui vakantsi juhtimise meedet ning erasektorile pakume üüripinda vaid juhul, kui olemasolevates hoonetes jääb seda vabaks. Erasektorile suunatud arendustegevusi RKAS üldjuhul ei planeeri. Kinnisvaraportfelli (üüri- ja halduslepingud) Kinnisvaraportfelli (üüri- ja halduslepingud) jaotus lepingute arvu järgi seisuga jaotus üüritava pinna järgi seisuga 31.12.2022 31.12.2022 Suurim klient lepingulises portfellis üüripinna alusel on Haridus- ja Teadusministeerium (530 676 m²). 40 Kliendikogemuse arendamine Riigi Kinnisvara eesmärk on luua ja hoida kaasaegseid töö- ja õpikeskkondi, mis on mugavad, inspireerivad, turvalised, energiatõhusad, kus inimestel on hea töötada ja õppida. Meile on oluline, et töökeskkond toetaks meie klientide igapäevase töö tegemist ja hoonete kasutajad oleksid rahul. 2021. aastal võtsime kliendirahulolu mõõtmiseks täiendavalt kasutusele soovitusindeksi metoodika (ingl.k. Net Promoter Score, NPS), mille peamine eelis on operatiivne tagasiside, väike küsimuste arv ja selge sisu. Sama metoodikat kasutavad Eestis laialdaselt nii erasektori kui ka avaliku sektori asutused. Rahvusvahelise metoodika aluspõhimõte seisneb selles, et kui inimene kedagi või midagi oma tuttavale või kolleegile soovitab, siis võtab ta endale ka vastutuse soovitatu kvaliteedi eest. NPS ulatub väärtusest –100 (kõik on rahulolematud, hinne 0-6) kuni väärtuseni +100 (igaüks on soovitaja, hinne 9-10). Soovitusindeksit mõõdame ühe lihtsa küsimusega: mõeldes oma kogemusele, kas Te soovitaksite Riigi Kinnisvara teenuseid sarnastele kasutajatele/ kolleegidele? (0-10 skaala). Regulaarne, senisest sagedasem, erinevaid kliendisegmente hõlmav ja konkreetsem tagasiside aitab murekohtadele kiiremini jälile jõuda, need lahendada ning annab võimaluse paremini hinnata, millega kliendid on rahul ja mida on vaja parandada. 2022. aasta kumulatiivseks soovitusindeksiks kujunes 9%, mis oli metoodika kasutuselevõtu nö testaastaga võrreldes mõnevõrra madalam (2021. aasta lõpus tase 17%). Aasta jooksul kaasasime uuringusse uuendusena lisaks igapäevase suhtluse kontaktidele ka hoone arendusprojekti valmimise järgselt hoones töötavad teenistujad - hoone kasutajad, kellelt saime otsekohest, olulist ja väärtuslikku tagasisidet, mis aitab meil edaspidi klientide ootusi veelgi paremini mõista ja tulevikulahendusi planeerida. Aasta jooksul saatsime välja 2 934 ankeeti ning saime tagasi 647 vastust, vastamismääraks kujunes 22% (Eesti keskmine 20%). Allikas: Recommy.ee Küsime sama uuringu raames klientide hinnangut ka meie teenustele: tehnohooldus, heakord, turvateenus, remonttööde korraldamine, kinnisvaraalane nõustamine ja kinnisvara arendamine. 41  Allikas: Recommy.com 2022. aastal suurendasime tagasiside küsimist juhtumipõhiselt – näiteks kliendi töötaotluste sulgemisel, remonttööde valmimisel, riigimajade jt arendusprojektide valmimise järgselt (Rapla riigimaja, Tartu Aleksandri 14, Saku Teaduse 2 ja Tallinna Muusika – ja Balletikool). Sama jätkame ka 2023. aastal ning lisaks paneme täiendavalt rõhku tulemuste analüüsile ja järeltegevuste korraldamisele, et väärtuslik tagasiside jõuaks ka järgmistesse projektidesse. Kaheaastase kogemuse põhjal on NPS metoodika andnud meile hea ülevaate klientide ootustest ning seeläbi oleme saanud kiiremini ülevaate nõrkadest kohtadest ning suunanud oma fookuse nende lahendamisele. 2023. aastal viime koos uuringufirmaga Kantar Emor taaskord läbi RKASis juba alates aastast 2011 kasutusel olnud kliendisuhte tugevuse nn TRI*M uuringu, mille põhieesmärk on selgitada välja RKASi klientide rahulolu teenuste, teeninduse, kliendisuhtluse ja kontaktisikute tegevusega. Uuringus mõõdetakse TRI*M indeksi mudeli alusel rahulolu ja seda mõjutavaid aspekte ning analüüsitakse nende mõju kliendisuhtele, sh arvestab mudel kliendisuhete hindamisel ka konkurentsiolukorraga. 42 Tarnijad ja teenuseosutajad Tarnemahud Riigi Kinnisvara kliendirahulolu sõltub tulenevalt ärimudelist lisaks ettevõtte töötajate panusele oluliselt ka meie erasektori koostööpartneritest ja teenuseosutajatest. Riik kui RKASi omanik on ühe strateegilise eesmärgina väljendanud omaniku ootust, et RKAS oleks tarnijatele asjatundlik partner ning soodustaks konkurentsi, et saavutada teenuste korraldamisel optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. 2022. aasta suurim mõjutaja teenuste hankimisel ja osutamisel oli Vene Föderatsiooni poolt algatatud sõda Ukraina vastu. Energiakriis tõstis hindu igas valdkonnas ja muutis teenuste hankimise keerulisemaks kui kunagi varem. Oleme jätkanud selgitus- ja teavitustööd võimalike uute ja olemasolevate teenusepakkujate hulgas, et kindlustada piisav pakkujate ring ning hoida teenuste hinna ja kvaliteedi suhet. Teenuste tarnemaht 2022. aastal olulisemate teenuste kategooriate lõikes kokku oli ligi 103 mln eurot. Suurima osakaalu (42%) tarnetest moodustavad ehitus- ja remonttööd ligi 43 mln euro väärtuses. Tarnijakogemuse arendamine Selleks, et koostöö partneritega oleks veelgi parem ja teenused klientide vajadusi arvestavad võtsime 2022. aasta II kvartalis partnerite kogemuse mõõtmiseks samuti kasutusele soovitusindeksi metoodika (ingl.k. Net Promoter Score, NPS). Eesmärk on kasvatada Riigi Kinnisvara ja partnerite vahel tugev, jätkusuutlik ning mõlemale osapoolele kasulik koostöö. Tegemist on sama metoodikaga, mida kasutame kliendikogemuse mõõtmiseks, kuid koostööpartnerite soovitusindeksit mõõdame küsimusega: mõeldes oma viimasele kogemusele, kas Te soovitaksite koostööpartnerina Riigi Kinnisvara? (0-10 skaala). Lisaks 2022. aastal alustatud sisustuse ja tehnoloogia, energiateenuste, turvateenuste ja remontööde kategooriale kaasame tagasiside küsimisse 2023.aastal ka heakorra, tehnohoolduse, projekteerimise, ehituse ja omanikujärelevalve kategooria. Aasta jooksul saatsime välja 248 ankeeti ning saime 75 vastust (vastamismäär 29%). Soovitusindeksiks kujunes 2022. aasta lõpus 67%. 43  Allikas: Recommy.ee Küsisime teenusepakkujate hinnangut ka järgmistele koostöökohtadele: hankeprotsessi korraldus (sh. lähteülesande ja hinnapakkumise struktuuri selgus), tööülesannete selgus lepingu täitmisel, lubadustest kinnipidamine ja koostöö kontaktisikuga. Allikas: Recommy.ee 2023. aastal viime taaskord läbi tarnijate ja teenuseosutajate partnersuhte tugevuse uuringu koostöös uuringufirmaga Kantar Emor. Uuringu eesmärk on selgitada Riigi Kinnisvara partnerettevõtete kontaktisikute hinnangul välja suhete peamised tugevad ja nõrgad küljed. Uuringus mõõdetakse ka partnersuhete tugevuse TRI*M indeksit, mille abil hinnata partnersuhete arendamisel ellu viidud tegevuste tulemuslikkust. Uuringu sihtrühm on RKASi partnerid erinevatest kategooriatest - ehitus, remont, heakord, tehnohooldus, sisustus, projekteerimine, elektrienergia, soojusenergia, eritehnoloogia, turvateenus, omanikujärelevalve, ekspertiisid, vesi ja kanalisatsioon. 44 Töötajad Töötajate koosseis Riigi Kinnisvaras töötas 2022. aasta lõpu seisuga 229 inimest (sh vanemapuhkusel viibivad töötajad). Täistööajaga töötajate arv oli 2022. aastal 220 ning osalise tööajaga töötajate arv 9. Ettevõttesse asus 2022. aastal tööle 35 uut töötajat. Tööjõu voolavus oli 16,8% (sh vabatahtlik voolavus 12%), mis oli varasemast kõrgem seoses kiirete muudatustega palgaturul. Kuid tulenevalt Riigi Kinnisvara kui tööandja heast mainest kinnisvaravaldkonna erialaspetsialistide hulgas, oli võimalik vabad töökohad kiiresti täita. 2022. aasta vältel oli praktikal 3 inimest. Ettevõttes töötas 2 erivajadusega töötajat. Ühtegi rikkumist, mis viitaks diskrimineerimisele või inimõiguste rikkumisele, ei toimunud. Töövaidluskomisjoni töövaidlusasju Riigi Kinnisvara AS vastu ei esitatud. RKASis järgitakse kehtivaid seadusi ja õigusakte, kehtestatud on tööohutuse protseduurid ning töökeskkonnakorraldus. Teostatakse riskianalüüsi, selgitamaks välja töökeskkonna ohutegurid, mida seejärel analüüsitakse ja jälgitakse. Määratud on töökeskkonnaspetsialist, valitud on töökeskkonnavolinikud ning tegutseb töökeskkonnanõukogu, milles on võrdselt nii tööandja kui ka töötajate valitud esindajaid. Regulaarselt viiakse läbi töötajate tervisekontrolle. Riigi Kinnisvara tagab töövahendite, tööriiete ja isikukaitsevahenditega varustamise. 2022. aastal ei esinenud ühtegi tööõnnetust. Ettevõtte tegevus on jagatud nelja asukoha vahel: Tallinnas töötab 160 inimest (kinnisvaraarenduses 39, haldusteenustes 42, kliendisuhetes 12, kinnisvarateenuste hankeosakonnas 14 ning tugiüksustes kokku 53), Tartus 30 inimest (kinnisvaraarenduses 12, haldusteenustes 17, kinnisvarateenuste hankeosakonnas 1), Pärnus 26 inimest (kinnisvaraarenduses 4, haldusteenustes 22) ja Jõhvis 13 inimest (kinnisvaraarenduses 3, haldusteenustes 10). 45 Töötajate pühendumus ja rahulolu Kuus aastat järjest on Riigi Kinnisvaras läbi viidud töötajate pühendumuse ja rahulolu uuringut. Kõrge pühendumus on oluline, sest pühendunud töötajale läheb organisatsiooni käekäik korda ning pühendumus organisatsioonile on võimalik tegur, mis vähendab töötajate voolavust. 2022. aastal võtsime kasutusele uue uuringumetoodika, mis tähendab, et sel aastal detailne võrdlus eelmise perioodiga puudub. Küll aga on võimalik uuringu tulemusi võrrelda sama metoodikat kasutavate Eesti avaliku sektori organisatsioonide keskmise tulemusega. Uuring käsitles 11 erinevat teemavaldkonda (üldine pühendumus, töö sisu ja tähendus, arengu- ja karjäärivõimalused, töökorraldus, kaugtöö, koostöö, asutuse juhtimine, muudatuste juhtimine, eesmärgid ja tagasiside, tasu tunnustus ja kindlustunne, tagasiside vahetule juhile). Küsitlusele vastas 165 töötajat ja organisatsiooni üldine vastamismäär oli 82%. On hea meel tõdeda, et organisatsiooni kui terviku tulemused on Riigi Kinnisvaras väga head. Töötajate pühendumuse koondhinnang 79,2 näitab, et töötajate side nii oma töö kui organisatsiooniga on tugev. Kõige kõrgemalt hinnatakse kategooriatest eesmärkide ja tagasiside korraldamist (4,2 punkti 5 punkti skaalal), töö sisu ja tähendust (4,2 punkti) ning kaugtöö korraldust (4,7 punkti), neid kategooriaid on hinnatud ka avaliku sektori keskmisest kõrgemalt. Mõnevõrra kriitilisemaid hinnanguid said tasu, tunnustuse ja kindlustunde kategooria (3,4 punkti), kuid üldjoontes on hinnangute erinevused väikesed ning ka kriitilisemalt hinnatud teemavaldkonnad ei jää avaliku sektori keskmisele alla. Lisaks üldisemat töökeskkonda ja juhtimist puudutavatele väidetele oli uuringus küsimuste plokk, mis keskendus detailsemalt vahetu juhtimise kvaliteedile. Üks kõrgemalt hinnatud alateema oli tagasiside vahetule juhile, kus kõrged hinnangud said koostöö vahetu juhiga, autonoomsus, juhi kättesaadavus, arusaam üksuse rollist, avatus arvamustele ja uuendustele ning juht kui uuendaja ja arengu toetaja. Kompetentside arendamine Riigi Kinnisvara personali arendamise eesmärk on tagada nii lühi- kui pikaajalises plaanis organisatsiooni strateegia ja eesmärkide elluviimiseks vajalike kompetentsidega töötajad, sealhulgas: • järjepidev arendamine, tagamaks töötajate edukus oma tööülesannete täitmisel • sisemise järelkasvu arendamine ning töötajate valmisoleku suurendamine tulemaks toime muutustega pidevalt arenevas keskkonnas. RKASis on arenemis- ja õppimisvõimalused jagatud kolmeks üksteist täiendavaks arenguringiks: ühe osa arenguringi mahust moodustab iseõppimine ja koosõppimine (sh meeskonnatöö), teise osa moodustab vahetu juhi poolne juhendamine ning kolmanda osa avalikud koolitused, seminarid ja konverentsid. Töötajate kompetentside arendamisel rakendame järjepidevalt mitmekesiseid arendustegevusi, lähtudes organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest, väärtustest ning konkreetse ametikoha vajadusest. Töötajate arendamise all mõistame: • õppimist läbi tegevuse – uute või täiendavate tööülesannete täitmine, sisekoolitajaks olemine, töövarju võtmine, rotatsioon, töögrupis või projektis osalemine, iseseisev töö erialase kirjandusega jne. • õppimist kolleegidelt või kolleegi toel – juhendatavaks olemine, töövarjuks olemine, tagasiside küsimine, erialavõrgustikes osalemine, coaching jne. • õppimist koolitustel, seminaridel, kursustel, konverentsidel ja erialamessidel osalemise kaudu. Arendame töötajate kompetentse lähtudes ametikoha nõuetest, organisatsiooni vajadustest ja tulevikuplaanidest. 2022. aastal investeeris ettevõte töötajate arendus- ja koolitustegevustesse ligi 121 tuhat eurot. 46 RKASi töötajatele on väljastatud 35 erineva kutsestandardi osas kutsetunnistusi kokku 109. Kutsetunnistustega on kaetud 12 erinevat kategooriat, mis toetavad ettevõtte põhitegevusvaldkondi. Lisaks on ettevõttes töötajaid, kellel on vara hindaja, projektijuhi, infotehnoloogia spetsialisti ja päästja kutsetunnistused. Kutsetunnistusi omab ligi 36% Riigi Kinnisvara töötajatest, neist kahel töötajal on viis, ühel töötajal neli ja kolmel töötajal kolm erinevat kutsetunnistust. Riigi Kinnisvara töötajad 47 Ühiskond ja sotsiaalne vastutus Liikmelisus ühendustes ja koostöö erialaliitudega Riigi Kinnisvara soovib ühiskonnas kaasa rääkida erinevates valdkondades ning on liige mitmes Eesti organisatsioonis: Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum; Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Süsteemiinseneride Selts; Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE; Eesti Maksumaksjate Liit; Digitaalehituse klaster; Workplace Evolutionaries Estonia (WE Hub); Muinsuskaitse nõukogu kultuuriministeeriumi juures, Ligipääsetavuse nõukogu sotsiaalministeeriumi juures ning ehitusvaldkonna arengukomisjonis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Riigi Kinnisvara on rahvusvaheliste organisatsioonide PuRE-net (The Public Real Estate Network) ja TWN (The Workplace Network) liige. PuRE-net (www.pure-net.org) koondab 23 Euroopa riigi avaliku sektori ja riigi kinnisvara eest vastutavaid riigi äriühinguid, ministeeriume, agentuure ja asutusi. Tegemist on tippjuhtide ja spetsialistide võrgustikuga, kus vahetada teadmisi ja kogemusi riigi kinnisvara haldamisel ning arendamisel. TWN (www.theworkplacenetwork.org) on ülemaailmne avaliku sektori kinnisvara valdkonna tippjuhte ühendav organisatsioon, mille liikmed on nii ettevõtted, valitsusasutused kui ka institutsioonid 8 riigist. 48 Teadus- ja arendustegevuse toetamine Kooskõlas Riigi Kinnisvara omaniku ootuste ja strateegiaga soovime jätkuvalt olla Eesti kinnisvarasektori innovatsiooni eestvedajaks. Seetõttu pühendume oma igapäevatöös kolmele olulisele teemale: • käivitame valdkonna arenguks olulisi teadus- ja arendustegevuse projekte ning arendame järjepidevat koostööd haridus- ja teadusasutustega; • keskendume oma töötajate teadmiste ja kompetentside arendamisele ning jagamisele nii ettevõtte sees kui ka välistele osapooltele; • panustame projektidesse, mis äratavad noorte ehk tuleviku tippude huvi kinnisvara- ja ehitusvaldkonna, aga ka teiste valdkonnaga erialade vastu, et Eesti kinnisvaravaldkond areneks innovaatiliselt inimkesksemaks, keskkonda säästvamaks ja tõhusamaks. Osalemine teadusprojektides 2022. aastal jätkas Riigi Kinnisvara hoonete remondimetoodikate uuringu ning vastava metoodika väljatöötamise teadusprojekti toetamist. Projekt valmib kolme ülikooli koostöös (Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool). Aastas korraldab Riigi Kinnisvara kuni 25 miljoni euro (summa ilma käibemaksuta) eest remonttöid ligi 1,7 miljoni ruutmeetri suurusele kinnisvaraportfellile. Remonte tehakse lähtuvalt hoonete seisundist, kliendi vajadustest ning võimalustest, objekti või hoone osade kaupa. Kehtiv regulatsioon näeb ette prognoositavate remonttööde jaoks vajalike vahendite arvestamise raamistiku, kuid tööde planeerimise osas puudub keskne lahendus. Käesoleva uuringu eesmärgiks on luua remontööde planeerimisele teaduslikult põhjendatud ja laiapõhjaliselt aktsepteeritud metoodika. Arvestades investeeringute suurust remonttöödesse, suurendab remondimetoodika väljatöötamine ja kasutuselevõtmine remontide teostamise efektiivsust nii ettevõtte kui ka riigi jaoks tervikuna. Toetussumma suuruseks on 2022.aastal 12 960 eurot ja kogu metoodika osas kokku on 94 620 eurot. Riigi Kinnisvara on Life IP BuildEST projekti partner. Projekt algas 2022. aastal ja kestab aastani 2028. Life IP BuildEST ehk renoveerimismaraton on projekt, mille käigus uuendatakse ja viiakse ellu Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärke ning tegeletakse rohepöördega hoonete energiatõhususe ja kliimakindluse vaates. Projekti suurem eesmärk on, et keskkonna ja kliima teemad oleks tihedalt seotud ehitatud keskkonna arendamisega, mis tähendab, et see peab toimuma terviklikult, kestlikult ja pikka vaadet silmas pidades. Hoonete renoveerimismaratonil on otsene seos Eesti kliimapoliitika eesmärkide saavutamisega ning BuildEST projektil on rohepöördes keskne koht. Üks RKASi ülesandeid antud projektis on korraldada projekteerimine ja renoveerimine 3 suuremal näidisobjektil. 2022. aastal alustati Võru Riigimaja projekteerimisega. Life IP BuildEST projekti kogueelarve on ca 16,3 miljonit eurot, millest Euroopa institutsioonide toetus on 9,5 miljonit. Seda rahastab Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnaagentuur (CINEA) Life IP (Integrated Projects) programmi kaudu, mis on mõeldud keskkonna- ja kliimameetmete projektidele. Projektil on kokku 18 partnerit sh Tallinna Tehnikaülikool ning Eesti Kunstiakadeemia. Järelkasvu toetamine ning kinnisvara- ja ehitusvaldkonna erialade populariseerimine 2022. aastal viisime läbi hariduse edendamise ja erialade edendamise eesmärgil Riigi Kinnisvara stipendiumikonkursi „Tuleviku tipud“. Meie roll Eesti suurima kinnisvaraettevõttena on märgata, tunnustada ja toetada uut andekat kvaliteetse ruumi, kinnisvara- ja ehitussektori innovatsiooni vedavat põlvkonda. Stipendiumile said kandideerida kõik bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppe, inseneri- või magistriõppe ning doktoriõppe tudengid Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist, kelle teadustöö suund on seotud Riigi Kinnisvara tegevuseesmärkidega. 2022. aastal esitati konkursile 41 lõputööd neljast erinevast kõrgkoolist. Stipendiumite vääriliseks hinnati viie tudengi tööd, kellest kolm olid Tallinna Tehnikaülikooli tudengid ning kaks stipendiumi määrati Eesti Kunstiakadeemia tudengitele. Väljamakstud stipendiumite summa kokku oli 17 000 eurot. Riigi Kinnisvara on 12 aasta jooksul toetanud enam kui poole miljoni euro ulatuses edukaid kinnisvara – ja ehitusvaldkonna bakalaureuse -, magistri- ja doktoriõppe tudengid arendusstipendiumitega. 49 Avaliku ruumi väärtustamine Läbi ettevõtte tegevuste väärtustame igapäevaselt Eesti avalikku ruumi ja oleme suunanäitajad nii avalikule kui erasektorile. Kinnisvara kompetentsikeskusena jagame oma teadmisi nõustamise, koolituste, konverentside ning üldkasutatavate tehniliste nõuete paketi abil. Riigi Kinnisvaral on aasta aastalt kasvav roll riigi ruumiloomes ja linnakeskkonna kujundamisel. Ettevõttes on suurenenud valdkonna kompetents ja pädevus ning koostöös keskvalitsuse ja kohalike omavalitsustega suudame leida parimad lahendused nii riigile kui ettevõttele kuuluvate maade väärtustamisel ja seeläbi ka omavalitsuste avaliku ruumi väärtuse kasvatamisel. Riigi Kinnisvara tegevuse põhieesmärk on riigile kinnisvarateenuste osutamine ja riigi nõustamine kinnisvaraga seotud küsimustes. Meie tegevustel on avalik mõõde. Tunneme ühiskonna ees sotsiaalset vastutust, sest kinnisvara puudutavad otsused on strateegilised, pikaajalised ning puudutavad inimeste igakülgset heaolu aastakümneid. Oma tegevustes lähtume parimatest praktikatest, üle kahekümne tegutsemisaasta kogemusest ning soovist kujundada kvaliteetset töö-, teenus- ja õpikeskkonda. Kvaliteeti tuleb silmas pidada arendustegevuste igas etapis. Projekti alguses puudutab see näiteks kvaliteetse lähteülesande koostamist ja avalikel objektidel ideekonkursi korraldamist; projekteerimise perioodil kvaliteedipõhiste hangete läbiviimist, ligipääsetavuse nõuetele vastavust ja kunstiteose tellimise seaduse alusel kunstikonkursside korraldamist ning objekti valmides tehnosüsteemide komplekskatsetusi jpm. Planeeringute korraldamine 2022. aastal viis ettevõte läbi Tartu linnas asuvate Näituse, Veski, J. Liivi ja K.E. von Baeri tänavate vahelise ligi 1,5 ha suuruse kvartali planeeringu ideevõistluse eesmärgiga leida alale linnaehituslikult parim planeeringulahendus uushoonestuse rajamiseks. Tartu linnavalitsusega koostöös valiti välja võidutöö, milles toodud lahendus on sisendiks alale detailplaneeringu koostamisel. Võistlustöö kaasnevaks eesmärgiks oli taastada Tartu linnale olulise ajaloolise väärtusega Vallivahi maja paiknemine Toomemäe nõlval. Riigi Kinnisvara osaleb ehitatud keskkonna rajamise kõrval ka linnaruumi planeerimisel. Olulisematest detailplaneeringutest on koostamisel Tallinna linnas asuvate kinnistute Liivalaia tn 24, Marja tn 4, Paldiski mnt 245, Ädala tn 25 ja Rahumäe tee 6 detailplaneeringud, mille valmimisel tekkivad uued võimalused kas riigile vajalike ja tänapäeva nõuetele vastavate hoonete rajamiseks või vara väärtustamise kaudu riigile lisatulu teenimiseks. Seoses riigi haldusreformiga on paljudel omavalitsustel käimas uute üldplaneeringute koostamine. Läbimõeldud ning tulevikku vaatav planeerimine tagab piirkonna tasakaalustatud arengu. RKAS võttis ülesandeks vaadata üle kõik ettevõtte omandis või halduses oleva enam kui 700 kinnistu tuleviku arendusplaanid veendumaks, et omavalitsuste koostatavate üldplaneeringute lahendused vastaksid riigiasutuste kasutusvajadusele ja tuleviku ootustele. Väga oluline on tagada, et planeeritu oleks kooskõlas kinnistu arenduspotentsiaaliga, kuna hilisemalt üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine on äärmiselt halduskoormav ning kulukas nii maa omanikule kui ka kohalikule omavalitsusele. RKAS on jõudnud 2022.aasta lõpuks läbi analüüsida 58% kõikide ettevõtte omandis olevate kinnistute andmed üldplaneeringute kontekstis 43 kohalikus omavalitsuses. Analüüsides kinnistuid leidsime, et 82 kinnistu üldplaneeringu kohased arendusplaanid ei vasta riigi tuleviku väljavaadetele ning koostöös kohaliku omavalitusega viidi üldplaneeringusse sisse muudatused, mis vastavad riigi ootustele. Seega Riigi Kinnisvara astus sammud nende kinnistute osas viies üldplaneeringu lahenduse kooskõlla riigi vajadustega. Pea kõikides aruteludes kohalikes omavalitsustes leidsime kõiki osapooli rahuldavad lahendused ning riigile kuuluv vara on planeeringutes kajastatud parimal võimalikul moel. Hoonete ligipääsetavus Rajades uusi tegevuskeskkondi tuleb alati arvestada nende ligipääsetavusega. Vabariigi Valitsus on panustanud hoonete ligipääsetavuse tagamisele ja 2019. aastal loodi ligipääsetavuse rakkerühm, mille ülesandeks oli selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ning ühiskonna aspektides, sh ligipääs avaliku sektori hoonetele ja asutustele või kogu avalikule ruumile ja selle eri osadele. Riigi Kinnisvara osales aktiivselt rakkerühma töös ning on ka omalt poolt panustanud, et riigi omandis olevad hooned oleks kasutatavad kõigile ühiskonna liikmetele. Rakkerühma töös osalemise järgselt töötasime välja rida lahendusi ning lisasime nende kirjeldamiseks juhendisse „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele“ ligipääsetavust käsitleva peatüki. 50 Kõik hooned peavad olema ehitatud läbimõeldult, et ruumid ning seal pakutavad teenused toetavad ruumis tehtavaid tegevusi ning on sealjuures loogiliselt ja mugavalt kasutatavad kõigile inimestele. Seega ligipääsetavus laiemalt tähendab kõikide inimeste ja organisatsioonide vajadustega arvestamist. Kui ligipääsetavusele on hoone projekteerimisest alates tähelepanu pööratud, ei ole vaja ka hilisemaid lisainvesteeringuid hoonete ligipääsetavuse nõuete täitmiseks. Ligipääsetavus algab loogilisest ruumilahendusest ning seda toetavast viidandusest tagamaks, et inimene ilma kõrvalise abita leiaks õige ruumi. Lisaks keskkonnagraafikale peab arvestama, et ruumide paigutus ei ole vaid pelk sisearhitektuuri lahendus vaid tuleb läbi mõelda, mis ülesandeid ruumi kasutajad soovivad täita ning kuidas ruumist ruumi liigutakse. Sisearhitektuurne lahendus peab ruumis tegutsejat toetama, see üks osa töö- ja teenuskeskkonnast ning seetõttu osa tulemuste saavutamisest ja teenusest. Arhitektuuri ja kunsti tellimine avalikku ruumi Riigi Kinnisvara tegevustel on avalik mõõde ning seetõttu kõrgendatud avalik huvi. Kõik RKASi uusarenduste projektid saavad alguse arhitektuurivõistlusest, mille tulemusel valib žürii välja parima ideekavandi, mis vastab kõige paremini koostatud lähteülesande tingimustele. Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd sõnul on Riigi Kinnisvara juurutatav mõtteviis, mille kohaselt uued hooned valmivad avalike arhitektuurivõistluste kaudu saadud projektide järgi, olnud kindlasti üks olulisi katalüsaatoreid kaasaegse elukeskkonna tekkimisele Eestis. Vaieldamatuks edulooks saab pidada viimastel aastatel suure hoo sisse saanud uute riigigümnaasiumite asutamise programmi, mille raames on kaasaegset õpikeskkonda ning kvaliteetarhitektuuri esindavaid koolihooneid loodud üle kogu Eesti. Eestis kehtib alates 2011. aastast kunstiteoste tellimise seadus, mille eesmärgiks on avaliku otstarbega hoone ehitamise lahutamatu osaks oleva hoonega sobiva kunstiteose või -teoste tellimine. Meie partnerid on andnud tagasisidet, mida nad arvavad kunstiteoste tellimise seaduse põhimõttest: Skulptor Art Allmägi: Lisaks avalike, ühiskondlike pindade rikastamisele harib kunstiteoste tellimise seadus inimesi, kes selles keskkonnas viibivad. Eesti linnaruumi kunst on suhteliselt konservatiivne nii vormilt, kui materjalide valikult. Kunstiteoste tellimise seadus laiendab ja kaasajastab arusaama nüüdiskunstist avalikul alal. Lisaks eeltoodule võimaldab „protsendiseadus“ kunstnikel majanduslikult paremini hakkama saada. Lavastuskunstnikud Anna-Liisa Pärt, Martin Mikson ja tekstiilikunstnik Juulia Aleksandra Mikson: Kunstikonkurssidel osalemine annab võimaluse suurelt unistada, samas kohustab otsima täpseid tehnilisi lahendusi ja võimaldab ära kasutada ka teatrilaval omandatud praktilisi teadmisi materjalist, ruumist ja valgusest. Arhitekt Erko Luhaaru: Riigi Kinnisvara kunstikonkursid on alati huvi pakkunud ja olen pea kõigi juures kaasa mõtisklenud. Kunst ja arhitektuur on tihedalt seotud, kus üks võib inspireerida teist või toetada kontseptuaalsel tasandil töötamisel. Skulptorid Leena Kuutma ja Eeva-Ruth Niitvägi: Peame kunstiteose tellimise seadust igati heaks võimaluseks suuremahulisema avaliku kunsti tekkeks. Meie ühises avalikus ruumis võiks olla märksa rohkem kunsti, mis mitmekesistaks inimese mõtte- ning tundemaailma, vastukaaluks kommertsiaalsele ja triviaalsele, mida on niigi piisavalt. Läbi nn. protsendikunsti seaduse sünnib tegelikult uus ja parem keskkond meile kõigile. Arhitekt Oliver Soomets ja metallikunstnik Argo Männik: Protsendikunsti seadused kehtestati algselt 1950-ndatel Ameerikas, kust see levis sama kümnendi sees kiiresti enamikesse Euroopa riikidesse. Tänapäeval liigitatakse protsendikunst uue avalikku kunsti (new public art) žanrisse ja selle otseseks eesmärgiks on endiselt jäänud rikastada avaliku ruumi kunstiga. Kahju ainult, et seadust varem (enne 2011 aastat) ei olnud: meie linnaruum oleks praegu kindlasti palju mitmekesisem. Näiteks Hollandis on tehtud 50 aastaga juba üle 2500 teose. Sellest on saanud tõsiselt võetav ja tunnustatud kunstivorm, mis liigub iga aastaga aina eksperimentaalsemate ja kontseptuaalsemate lahenduste poole. Maalikunstnik Jane Remm ja keraamik Jarõna Ilo: Kunstiteose tellimise seaduse põhimõte on väga hea. Kunst jõuab avalikku ruumi ning on laiemale publikule rohkem nähtav ja lähemal. Konkursi nõuded võivad ka kunstnikele olla inspireerivaks tõukeks uusi ideid arendada, uusi lahendusi pakkuda või vahendeid katsetada. Keraamik Liisu Arro: Kunstikonkurssidel osalemine annab kunstnikele võimaluse teha midagi mastaapsemat, mille jaoks muidu klienti napib. Ja tulles kunstnike perest, on minu jaoks ka iga ruumi lahutamatu osa kunst ning avalikul ruumil on ka selles osas vastutus, et olla eeskujuks ja piltlikult harida, et kunst on või võiks olla elu lahutamatu osa nii töö kui kodukeskkonnas. 51 Muinsuskaitse ja arhitektuuripärandi hoidmine Pärandisse investeerimine on oluline kestva ja teadliku arhitektuurilise ja kultuurilise ruumi säilitamise tõttu. Nii nagu praegu suurem osa pärandist on „pärand“ teatud aja möödumise tõttu alates ehitusest, lisandub pärandi nimekirja aja möödudes hooneid juurde. Siin on RKASil huvitav positsioon, sest kindlasti on portfellis mõni hoone, mis hetkel ei ole pärandina kirjas, kuid arvatakse selleks mingi aja möödudes. Pärandi puhul on ka huvitav keskkonnasäästlikkuse mõõde – neid ei „uus-ehitata“ vaid renoveeritakse/restaureeritakse, mis omakorda jälle tähendab ehituse mahu puhul väiksemat süsinikujalajälge. Ka ligi nullenergia saavutamine ei tohiks olla võimatu. Siin on potentsiaali RKASi ja Muinsuskaitseameti vahelisel põhjalikumal koostööl, mitte vaid muinsuskaitse eritingimuste jms seonduva tellimisel vaid just riigi pärandhoonete suurema pildi, haldamise ja kasutus-/restaureerimisplaanide koostamisel. Läbi põhjalikuma koostöö loodame ka restaureerimisse viia sisse uuendusi, mis ehk varasemalt on osutunud võimatuks. Pärandisse investeerimise olulisuse võiks jagada kaheks: investeering ühisesse säilivasse kultuuri- ja (sise)arhitektuuriruumi ning ühiskondlikusse mälusse; investeering taaskasutusse, ringmajandusse, looduslikesse materjalidesse ja keskkonnasäästu. Alates 2015. aastast on ettevõtte esindaja kuulunud riigi muinsuskaitsenõukokku, mille ettepanekud ja seisukohad on Muinsuskaitseameti ja kohalike omavalitsuste muinsuskaitsetöö kavandamise ning muinsuskaitse põhimõtete väljatöötamise soovituslikuks aluseks. Sarnaselt varasemate aastatega teostati 2022. aastal 35 muinsuskaitse all olevas või muinsuskaitsealal asuval hoones remonttöid, mille käigus parendati või säilitati hoonete seisukorda. 2022. aasta remonttööde kogumaksumus RKASi muinsuskaitseobjektidel oli 1,5 mln eurot, mis moodustas RKASi 2022. aastal läbi viidud remonttöödest ligi 12% RKASi omandis olevatest muinsuskaitse all olevatest hoonetest toimuvad restaureerimistööd järgnevatel aadressidel: Kesk 12, Valga; Tallinna tn 18, Paide, Kuressaares Lossi tn 2 hoones ning Kiriku plats 1, Tallinn. Nende objektide kavandatavad investeeringud kokku on 37 miljonit eurot. Eesti Rahvusraamatukogu Teenusprojektina on endiselt töös Rahvusraamatukogu restaureerimine, mis valmib 2025. aastal. Eesti Rahvusraamatukogu võeti kultuurimälestisena kaitse alla aastal 2018. 52 Keskkond Energiatarbimine ja tõhusus RKASi üheks prioriteediks on energiatarbimise vähendamine ja energiatõhususe suurendamine. Hoone energiatõhususe all mõtleme energiahulka, mis on vajalik hoone kütmiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks, vee soojendamiseks ja valgustuseks. Siia loetellu lisandub veel peamiselt kasutajast sõltuv energiakasutus (nt köögi- ja kontoritehnika). Vähendame hoonete energiakasutusest tulenevat keskkonnamõju erinevate remonttööde, regulaarse energiakasutuse jälgimise ja kiire ülekuludele reageerimisega ning hoone kasutaja teadlikkuse tõstmise abil. Uusarendustel ja mahukamatel rekonstrueerimistel täidame õigusaktides kehtestatud energiatõhususe miinimumnõudeid. Uusarendused kavandatakse energiatõhususe klassi A, olulised rekonstrueerimised vähemalt klassi C. Energiatarbimist ja -tõhusust suuname juhiste ja reaalsete tegevustega, alates kinnisvara optimeerimisest, arendamisest, ehitamisest ja haldamisest ning lõpetades hooldamise ja vara portfellist väljumisega (vara müügiga). Ettevõtte energia- ja veekasutus RKAS jälgib regulaarselt hoonete energia- ja veekasutust, analüüsib andmeid ning töötab välja meetmed tarbimise stabiliseerimiseks ja vähendamiseks. RKASi tarbimine organisatsioonina on marginaalne, moodustades organisatsioonivälisest tarbimisest ca 1%. Organisatsioonivälise tarbimise all mõistame oma kinnisvaraportfelli energia- ja veekasutust, mida mõjutavad otseselt meie kliendid ja koostööpartnerid, kelle mõju saame suunata teadlikkuse tõstmise, pinnaoptimeerimise, optimeeritud tehnosüsteemide käidu ning energiatõhususele suunatud remonttööde abil. Järgneval graafikul on esitatud RKASi haldus- ja lepingulise portfelli viimase kolme aasta energia- ja veekasutuse näitajad võrrelduna portfelli kasvuga. 53 Soojusenergia RKASi portfellis kasutatakse hoonete soojaga varustamisel valdavalt kaugkütet. Lokaalselt toodetud soojusenergia jaotus erinevate energiaallikate lõikes (sh taastuvad nagu pellet, puit) on järgmine: Elektrienergia Kogu 2022. aastal kasutatud elektrienergia osteti RKASi energiaportfellile börsihinnaga. RKASi haldus- ja lepingulises portfellis on erineva kasutusprofiili ja otstarbega kinnistuid ja hooneid, mida on võimalik jagada viide gruppi: büroo, sisejulgeolek, vanglad, haridus- ja kultuurihooned. Energia- ja veetarbimise intensiivsust iseloomustab erikasutus, mille dünaamika on nähtav järgmistel graafikutel. 54 Jälgime energiakasutust regulaarselt, korraldame tehnohooldust ning viime läbi erinevaid energiatõhusust parandavaid remonttöid, et vähendada ja stabiliseerida energia- ja veekasutust. Pidev jälgimine ja järjepidev parendustöö aitab vähendada energia ja vee liigtarbimist ning tõsta hoonete sisekliima kvaliteeti. Energiamärgised Energiamärgis annab ülevaate hoone energiatõhususest ja kasutusintensiivsusest (klass A energiamärgisega hooned on suurima energiatõhususega ning klass H märgisega tarbivad enim). Energiamärgise klass on indikatsiooniks hoonete tehnilisest olukorrast ja kasutaja kasutusharjumustest. RKAS kaardistab hoonete andmeid järjepidevalt ning ajakohastab, koostab ja väljastab hoonetele energiamärgiseid. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusest „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ tulenevalt peab hoone energiamärgise klass olema vähemalt C või parem, et see vastaks energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgise klass C nõue kehtib oluliselt rekonstrueeritavale, klass B uushoonele, mille puhul pole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt võimalik rajada lokaalset taastuvenergiat tootvat süsteemi (näiteks PV-parki), klass A kõigile ülejäänud (piiranguteta) uushoonetele. Energiamärgise klass B hoone on madalenergiahoone, klass A hoone on liginullenergiahoone (nZEB). RKASi arendatavad uusarendused on kõik kavandatud energiamärgise klass A hooneteks. Ülevaade Riigi Kinnisvara haldusportfelli hoonete energiatõhususest RKASi haldusportfelli kuuluvad kinnistud ja hooned, mis kuuluvad RKASile on kaetud üürilepingutega ja on tavapärases kasutuses. Alljärgneval joonisel on esitatud haldusportfellis olevate hoonete energiamärgiste jaotus, millele kohaldub Ehitusseadustiku peatükk 7 (Hoone energiatõhusus) nõuded. Haldusportfellis olevate hoonete valimisse ei ole kaasatud hooned, millele energiatõhususe nõuded ei kohaldu (st. erinevad miljöö- ja kultuuriväärtuslikud hooned, sisekliima tagamiseta hooned). Haldusportfellis olevast 731 hoonest on 417 sellised, millele energiamärgis on kohustuslik. Haldusportfellis olevatel hoonetest puudub energiamärgis 66 hoonel (need on hooned, millel märgis olema peaks.) Joonisel on näidatud haldusportfelli hoonete energiatõhususe klasside jaotus (vastava klassi hoonete arv ja summeeritud suletud netopind 55 Joonise kohaselt vastab vähemalt energiatõhususe klass C (miinimumnõue hoone olulisel rekonstrueerimisel) energiatõhususe miinimumnõuetele 87 hoonet (25%) ning 264 (75%) ei vasta. Kui võtta arvesse ka 66 märgiseta hoonet ja eeldada, et antud hooned ei vasta vähemalt energiatõhususe klass C (energiatõhususe miinimumnõuetele), vastab energiatõhususe miinimumnõuetele 21% haldusportfellis olevatest märgise kohustusega hoonetest. Ülevaade Riigi Kinnisvara lepingulise portfelli hoonete energiatõhususest RKASi lepingulises portfellis on kinnistud ja hooned, mis ei kuulu Riigi Kinnisvarale ja kus RKAS osutab haldusteenust lepingu alusel. Kõigi lepingulises portfellis olevate hoonete energiamärgiste jaotus, millele kohaldub Ehitusseadustiku peatükk 7 (Hoone energiatõhusus) nõuded, on esitatud alljärgneval joonisel. Lepingulises portfellis olevatest hoonetest on välja arvatud hooned, millele energiatõhususe nõuded ei kohaldu (st. erinevad miljöö- ja kultuuriväärtuslikud hooned, sisekliima tagamiseta hooned). Kokku on lepingulises portfellis olevast 315 hoonest 214 sellised, millele energiamärgis on kohustuslik ja ka väljastatud (vt. järgnevat joonist). Lepingulises portfellis olevatest hoonetes puudub energiamärgis 87 hoonel, millel see olema peaks. Hoonetest, millele on väljastatud energiamärgis, vastab vähemalt energiatõhususe klassi C (miinimumnõue hoone olulisel rekonstrueerimisel) energiatõhususe miinimumnõuetele 69 hoonet (54%) ning 58 (46%) ei vasta. Kui võtta arvesse ka 87 märgiseta hoonet ja eeldada, et antud hooned ei vasta vähemalt energiatõhususe klassile C (energiatõhususe miinimumnõuetele), vastab energiatõhususe miinimumnõuetele 32% lepingulises portfellis olevatest hoonetest. Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) ühe kohustusena peab iga liikmesriik igal aastal vähemalt 3% keskvalitsuse kasutuses olevatest hoonetest, millele miinimumnõuded kohalduvad, aga mis neile ei vasta (kuuluvad energiatõhususe klassi D või kehvem), viima nõuetele vastavaks ehk rekonstrueerima vähemalt energiatõhususe klass C nõuetele vastavaks. Jälgime selle kohustuse täitmist varaportfellis ning uurime igal aastal teostatud parendustööde mõju energiatõhususele. Üldjuhul oleme viimastel aastatel energiatõhususe miinimumnõuetele (vähemalt klass C või parem) üle viinud oma portfellist enam kui 3% ja toetanud omalt poolt energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) nõude täitmist keskvalitsuse hoonete portfellile, kuid 2022.aastal oli üleviimise määr alla 1%. Põhjuseks ehitusturu keerulisest olukorrast tingitud ehitustööde alustamise või ka valmimise edasilükkumine mitmel juhul. Viimase kolme aasta keskmine üleviimise määr ületab 3% eesmärki. 56 Portfelli energiatõhususe suurendamine ja energiakulude vähendamine läbi tarkvarapõhise hooneautomaatika operaatorteenuse 2022. aasta kevadsuvel võtsime kasutusele digioperaatorteenuse (DO). See on tehisintellektil baseeruv hoone tehnosüsteemide käidu jälgimine, veatuvastus ja tehnosüsteemide töö optimeerimine eesmärgiga hoone sisekliimas järeleandmisi tegemata optimeerida kaasatud kinnisvaraobjektide süsteemide tööd ja vähendada hoone energiatarvet. Seeläbi suurendada hoonete energiatõhusust, parendada käitu ja vähendada igakuiseid kulusid hoonete ülalpidamiseks (hooldus, remont, energia, inimtunnid). Tänu optimeeritud käidule, parendatud ruumiõhu kvaliteedile ja sobivale temperatuurile saame tõsta hoone kasutajate sisekliima rahulolu taset. Digioperaatorteenuse hankimise eesmärk on valitud hoonetel teostada pideva jälgimisteenusena tarkvarapõhist hooneautomaatikasüsteemi juhtimist ja veatuvastust. Hangitud tarkvaralahendused omavad sisseehitatud tehisintellekti, mis on iseõppiv ja võimaldab liidestatud hoones saavutada optimaalse energiakasutuse, seda ilma sisekliima arvelt järeleandmisi tegemata. Hange koosnes kahest osast. Esimeses osas liidestati ja alustati teenusega seitsmes hoones (hankes on kaheksa hoonet), teenustasu on kuupõhiselt fikseeritud tasu hoone kohta. Teises osas liidestati ja alustati teenusega üheksal hoonel (hankes on 21 hoonet), teenustasu on jagatud säästu põhimõttel. Teises osas teostati reaalset teenuse osutamist vähemalt ühe kuu mahus kaheksal hoonel. Esimese osa hooned liidestati digioperaatorteenusega ajavahemikus veebruar kuni mai 2022. Kõiki esimese osa hoonete digioperaatorteenuse mõjusid saab vaadelda alates 2022. aasta juunist. Hanke esimese osa hoonetel muutus kuine elektri- ja soojusenergia tarbimine ajavahemikus juuni - detsember 2022 võrdluses 2021. aasta sama perioodiga vastavalt vahemikus +12,3…-13,5 ja +0,9…-45,2%. Kogu 7 kuu perioodi elektri- ja soojusenergia tarve muutus võrdluses 2021. aasta vastava perioodiga vastavalt -4,5 ja -12,0%. Teise osa hooned liidestati digioperaatorteenusega ajavahemikus jaanuar kuni august 2022. Kõiki teise osa hoonete digioperaatorteenuse mõjusid saab vaadelda alates 2022. aasta septembrist. Hanke teise osa hoonetel muutus kuine elektri- ja soojusenergia tarbimine ajavahemikus september kuni detsember 2022 vastavalt vahemikus -2,1…-8,6 ja -1,1…-24,4%. Kogu 4 kuu perioodi elektri- ja soojusenergia tarve muutus võrdluses 2021. aasta vastava perioodiga vastavalt -6,0 ja -12,2%. Tuleb rõhutada, et DO teenuse otsest mõju energiasäästule on keeruline määrata, kuna kumbki teenusepakkuja ei too üheselt välja DO teenuse raames rakendatud meetmete mõju energiatarbimisele. Lisaks muudab DO teenuse mõju arvestamise alates 2022. aasta septembrist keerulisemaks laiaulatuslik energiasäästu meetmete rakendamine kinnisvarahaldurite tegevuse kaudu tulenevalt keskvalitsuse energiasäästu suunistest. Viimane tähendab, et kogu säästu ei saa kindlasti ainult lugeda DO teenuse mõjuks. Olukorra ilmestamiseks sobib hästi kogu aktiivse portfelli elektri- ja soojusenergia tarbimise muut ajavahemikus juuni kuni detsember 2022 võrdluses 2021. aasta vastava perioodiga, olles vastavalt -7,5 ja -12,2 %. 2023.aastal on kavas DO teenusega jätkata ja kaastatud hoonete portfelli suurendada. 57 Juhtimine Organisatsiooni juhtimine Riigi Kinnisvara ASi aktsionär on 100% Eesti Vabariik ning aktsiakapital 31.12.2022 seisuga oli 260,6 mln eurot. Aktsiaid valitseb Rahandusministeerium ning üldkoosoleku rollis on riigihaldusminister. Ettevõte juhtorganite töökorraldus ning tegevuse eesmärgid on sätestatud põhikirjas ja muudes ettevõtte tegevust reguleerivates dokumentides. Riigi äriühinguna lähtume oma tegevuses nii riigivaraseaduse kui ka äriseadustiku nõuetest. Hea Ühingujuhtimise Tava Riigi Kinnisvaral kui riigi äriühingul on tulenevalt riigivaraseadusest kohustus rakendada Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) ning kirjeldada selle järgimist majandusaasta aruande koosseisus. RKAS on 100% riigile kuuluv äriühing ja selle asutajaõiguste teostajaks on Vabariigi Valitsuse poolt määratud Rahandusministeerium. Sellest on tingitud mõned iseärasused ja erandid juhtimises üldkoosoleku ja nõukogu tasandil, mis on selles aruandes välja toodud. Üldkoosolek Aktsionäride üldkoosolek on RKASi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosoleku pädevuses on äriseadustiku § 298 lõikes 1 ja muude seaduses nimetatud küsimuste otsustamine. Üldkoosoleku kokkukutsumise otsustab ja korraldab juhatus vastavalt seaduse nõuetele. Üldkoosoleku päevakorra kinnitab nõukogu. Üldkoosoleku otsused avalikustatakse RKASi veebilehel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates, järgides seaduses sätestatut. RKAS ei järgi alljärgnevaid üldkoosoleku korraldamisega seonduvaid HÜTi punkte: p 1.2.1 – üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega aktsionäridele ja/või avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehes kättesaadavaks ka emitendi veebilehel; p 1.2.3 – samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täitmisega avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle esitatud või muul viisil kättesaadav; 58 p 1.2.4 – mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi veebilehel enda ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta; p 1.3.3 – emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt internet). 2022. aastal tegi üldkoosolek 13 otsust, mis on avaldatud aadressil www.rkas.ee. Juhatus ja juhtkond Juhatus on Riigi Kinnisvara AS-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ettevõtet. Vastavalt põhikirjale võib juhatusel olla üks kuni viis liiget. Juhatuse liige valitakse põhikirja järgi tähtajaliselt kuni viieks aastaks (kuni 26.07.2022 kehtinud põhikirja kohaselt kuni kolmeks aastaks). 2022. aastal kuulusid juhatusse Kati Kusmin, Andrus Ait (kuni 18.02.22) ja Janek Lepp (alates 2.05.22). Aruande koostamise hetkel on RKASi juhatus kaheliikmeline. 2022. aasta jooksul toimus 89 juhatuse koosolekut. Juhatuse liikmete ülesanded ja tasu on määratletud sõlmitud teenistuslepingus. Ühe majandusaasta jooksul on RKASi nõukogu otsusel juhatuse liikmele tulemuslikkuse eest makstavate täiendavate tasude piirmääraks juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordne keskmine kuutasu. Juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne juhatuse liikme volituste tähtaja möödumist maksab RKAS juhatuse liikmele ühekordse hüvitisena lahkumishüvitist tagasikutsumise ajal kehtiva juhatuse liikme kolme kuu tasu ulatuses. 2022. aasta jooksul on arvestatud juhatuse liikmetele tasusid, mis sisaldavad nii põhitasu, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist kui ka 2021. aasta eesmärkide täitmise eest nõukogu poolt määratud tulemustasu kokku järgmiselt: Kati Kusmin 132 931 eurot, Andrus Ait 39 597 eurot, Janek Lepp 61 200 eurot. Nõukogu Vabariigi Valitsus on moodustanud riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete nimetamisega seotud ettepanekute tegemiseks nimetamiskomitee, kelle ülesandeks on teha ettepanekud äriühingu üldkoosolekule ehk vastavat äriühingut valitsevale ministrile nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks, nõukogu liikmete arvu ja makstava tasu kohta. Nõukogu planeerib RKASi tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu annab juhatusele korraldusi ettevõtte juhtimise korraldamiseks. Nõukogu otsustab ettevõtte arengustrateegia ja investeerimispoliitika üle, kinnisasjade tehingute teostamise ning juhatuse koostatud investeeringute kava ja aastaeelarve vastuvõtmise üle. Põhikirja kohaselt on nõukogul viis kuni seitse liiget. Nõukogu liikmeid nimetab ja kutsub ametist tagasi üldkoosolek. Nõukogu liige nimetatakse ametisse kuni kolmeks aastaks. Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esimees. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt aruandeperioodi alguses kinnitatud tööplaanile, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2022. aastal pidas nõukogu kokku seitse koosolekut ning kolm hääletust koosolekut kokku kutsumata. Alates 12.06.2017 on nõukogu esimehe tasu ainuaktsionäri otsusega 1000 eurot kuus, liikme tasu 500 eurot kuus. Nõukogu liikmete tasusid makstakse igakuiselt ning arvestatud tasust arvatakse maha seadusega ettenähtud maksud. Lahkumishüvitusi või muid makstavaid hüvesid nõukogu liikmetele ette nähtud ei ole. 2022. aastal kuulusid nõukokku Sulev Luiga (nõukogu esimees), Tõnu Toompark, Kaie Karniol, Norman Aas ja Tarmo Leppoja (kuni 31.12..2022.) Alates 01.01.2023 kuulub ettevõtte nõukokku Pärt-Eo Rannap. Ülevaade 2022. aastal nõukogu liikmetele makstud tasudest: Sulev Luiga (nõukogu esimees) 12 000 eurot, Tõnu Toompark 6000 eurot, Kaie Karniol 6000 eurot, Norman Aas 6000 eurot ning Tarmo Leppoja 6000 eurot. Auditikomitee Auditikomitee ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalvega seotud küsimustes. Komitee teostab järelevalvet raamatupidamise korraldamise, finantseelarve ja aruannete koostamise ja kinnitamise, finantsriskide juhtimise, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, sisekontrollisüsteemi toimimise ning tegevuse seaduslikkuse üle. Ettevõtte auditikomitee on kolmeliikmeline. Komitee liige määratakse kolmeks aastaks, kuid nõukogu otsusel võib komitee liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda. Auditikomitee koosolekud toimuvad mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, 2022. aastal toimus seitse koosolekut. Oma ülesannete täitmisel teeb komitee koostööd nõukogu, juhatuse, siseaudiitorite, audiitorite ning vajadusel ettevõtteväliste ekspertidega. 59 Mitte nõukogu liikmest auditikomitee liige saab tasu, mis vastab 75% RKASi nõukogu liikmele määratud kuutasust ja mitte nõukogu liikmest esimees saab 100% RKASi nõukogu liikmele määratud kuutasust. Nõukogu liikmest auditikomitee liige saab auditikomitee koosoleku toimumise kuu täiendavaks tasuks 133 eurot komitee esimehele ja 88 eurot komitee liikmele. 2022. aastal kuulusid komiteesse Taavi Saat (esimees, nõukogu väline liige), Marianne Paas (nõukogu väline liige) ja Kaie Karniol. Auditikomitee liikmetele makstud tasud 2022. aastal: Taavi Saat 6000 eurot, Marianne Paas 4500 eurot ja Kaie Karniol 704 eurot. Juhatuse ja nõukogu koostöö Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõttele seatud lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Teabe avaldamine Riigi Kinnisvara veebilehel www.rkas.ee on välja toodud andmed ja info, mis kuuluvad õigusaktidest tulenevalt avaldamisele. Veebilehel on esitatud majandusaasta aruanded, majandustulemused, tegevusnäitajad, põhitegevuse ülevaade, struktuur, strateegia kokkuvõtte, uudised ja teated ning muu informatsioon, mis on üldsusele vajalik. Veebilehel olevat informatsiooni (sh uudiseid ja teateid) uuendatakse pidevalt. Finantsaruandlus ja auditeerimine Ettevõtte raamatupidamisaruanded koostatakse Eesti finantsaruandluse standardite alusel. Audiitori valikul lähtub ettevõte audiitori sõltumatusest, pädevusest, usaldusväärsusest ning tema teenuse hinnast. Audiitorteenus tellitakse riigihangete seadusest juhindudes. Juhatuse koostatud 2022. majandusaasta aruannet auditeerib audiitorfirma AS PricewaterhouseCoopers. RKASi juhatus avalikustab lisaks majandusaasta aruandele regulaarselt ka kvartaalsed vahearuanded. Majandusaasta I ja III kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande avalikustatakse hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks, majandusaasta II ja IV kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist. Üldkoosolekule esitatakse kinnitamiseks majandusaasta aruanne, mille on allkirjastanud juhatuse ja nõukogu liikmed. Kvaliteedijuhtimine Riigi Kinnisvara rakendab ISO 9001 (kvaliteedijuhtimine) ja ISO 14001 (keskkonnajuhtimine) standarditele vastavat juhtimissüsteemi. Juhtimissüsteem katab kõiki RKASi tegevusvaldkondi, so kinnisvara haldamine ja hooldamine, kinnisvara arendamine ja -investeeringud, kinnisvara ost, müük ja üürile andmine ning projektijuhtimine. Kvaliteedipoliitika annab suuna omaniku ootuste ja ettevõtte eesmärkide täitmiseks kliendi, koostööpartnerite ja töötajate rahulolu kaudu. Riigi Kinnisvara kvaliteedijuhtimise põhimõtted • Oleme riigiasutustele kinnisvarakeskkonna ja -teenuse kompetentsikeskus. • Tagame kinnisvara hea kvaliteedi, energiatõhususe, vastutustundliku haldamise ja seadusest tulenevate nõuete täimise. • Panustame, et tagada riigiasutuste ülesannete iseloomust lähtuv optimaalne, efektiivne ja kestlik kinnisvaralahendus ja -teenused. • Pakume riigiasutustele lahendusi pinnakasutuse optimeerimiseks, et parendada riigiasutuste tegevuste kuluefektiivsust ja jätkusuutlikkust. • Arendame ja rakendame kaasaegseid ehitus- ja kinnisvara korrashoiu metoodikaid. • Teenuste ja asjade hankimisel lähtume rahaliste vahendite majanduslikult parimast kasutamisest, sh kestlikkusest ja vastutustundlikkusest. • Seirame kasutatavaid ressursse ning rakendatud tegevusi, et optimeerida kulusid, suurendada tulemuslikkust ja edendada vastutustundlikku käitumist. 60 Keskkonnapoliitika annab suuna säästlikule ressursside kasutamisele ning on osaks meie vastutustundlikust käitumisest. Keskkonna- ja energiasäästu tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestame majanduslikku põhjendatust. Riigi Kinnisvara keskkonna- ja energiasäästu juhtimise põhimõtted • Ohutu ja puhas kinnisvarakeskkond. Loome meetmed ohutu ja sotsiaalselt vastutustundliku kinnisvarakeskkonna tagamiseks (sh sisekliima, ruumide puhtus ja viimistlusmaterjalide kasutus). • Energiatõhusus. Vähendame hoonete energia kasutamisest tingitud keskkonnamõju tõhusama ressursside juhtimise kaudu, täidame õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning optimeerime energiakulusid. • Vesi. Vähendame veekasutusest tulenevat keskkonnamõju ja kulusid tõhusama ressursside kasutamise kaudu. • Jäätmekäitlus. Optimeerime jäätmekäitlusega seotud kulud. Teostame jäätmekäitlust hea tava kohaselt ning lähtume põhimõttest, et jäätmed on ressurss. Tõstame oma klientide teadlikkust jäätmekäitluse teemal. • Heitmed õhus. Monitoorime õhku eralduvaid heitmeid eesmärgiga tuvastada heitmete vähendamise võimalusi, vähendada keskkonna saastamist ja leida võimalusi kulude optimeerimiseks. • Hanked. Hangete korraldamisele läheneme keskkonnasäästlikult, jätkusuutlikult ja kuluefektiivselt (nt ühishanked, keskkonnahoidlikud riigihanked, väärtuspõhised hanked). • Ehitus ja remont. Hoonete ehitamisel, rekonstrueerimisel ja remontimisel lähtume energiatõhususe, keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkuse printsiipidest, tagades tervisliku ja puhta kinnisvarakeskkonna. Projekteerimisel ja projektdokumentatsiooni hindamisel lähtume keskkonnamärgise kriteeriumitest (nt rohemärgis). • Huvigruppide kaasamine. Julgustame ning toetame personali ja meie huvigruppe säästva eluviisi valikute tegemiseks. Olulisemad tegevused kvaliteedijuhtimise valdkonnas aastal 2022 ISO-sertifitseerimine Metrosert AS viis läbi ettevõttele väljastatud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi standardite ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 sertifitseerimise järelevalveauditi, mille käigus kinnitati RKASis juurutatud juhtimissüsteemide jätkuvat vastavust eeltoodud standarditele ning lähtuvalt auditi tulemustest võib ettevõte jätkata talle väljastatud sertifikaatide kasutamist, viidata sertifitseeritusele ning ettevõte on endiselt kantud Metrosert AS juhtimissüsteemi sertifikaate omavate ettevõtete registrisse. • kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavuse (standard ISO 9001:2015) sertifikaat nr K-173/N kehtivusega kuni 28.02.2024; • keskkonnajuhtimissüsteemi vastavuse (standard ISO 14001:2015) sertifikaat nr KK-053/N kehtivusega kuni 28.02.2024. ISO 9001:2015 järgimine tagab ettevõtte süsteemse toimimise ja spetsifitseerib nõuded kvaliteedijuhtimissüsteemile. ISO 14001:2015 järgimine annab ettevõtte sidusrühmadele kindluse, et ettevõte on oma äritegevuses pühendunud jätkusuutlikkuse tagamisele, tema tegevus vastab püsivalt keskkonda puudutavatele õigusaktidele ning keskkonnajuhtimise süsteem toimib tõhusalt ja järjepidevalt. Juhtimissüsteemi korrastamine Ettevõttele püstitatud eesmärkide saavutamiseks ning kliendiootuste efektiivsemaks juhtimiseks jätkus juhtimissüsteemi korrastamine ning tööprotsesside optimeerimine. Lisaks olemasolevate protsesside regulaarsele uuendamisele loodi uute normdokumentidena personali arendamise, töötaja sisseelamise korraldamise, tarnijate ärieetika, kinnisvarateenuste osutajate tagamise, kommunikatsiooni korraldamise ja juhtimiskavade koostamise protseduurid, samuti valmis 16 erinevat tööohutuse juhendit. Vastavalt juhtimissüsteemi siseauditi plaanile viidi 2022. aastal läbi kinnisvarateenuste hankeprotsessi korraldust, kinnisvaraportfelli analüüsi, kinnisvaraarenduste projektijuhtimist, haldusteenuslepingute täitmist ja infoturbe korraldust käsitlevad vastavusauditid. Audiitorite kõigi tähelepanekute kohta on ettevõte koostanud konkreetsed tegevuskavad, et likvideerida mittevastavused ning rakendada täiendavaid soovitusi. Kinnisvaraarenduse ja -haldusteenuste kvaliteedi edasiseks parendamiseks on 2023. aastal plaanis luua täiendavalt arendus- ja teenusprojektide lähteülesande ning hoonete turvalisuse ja hooneautomaatika haldamise protseduurid. 61 Keskkonnasääst 2022. aastal alustati RKASi poolt arendatavate hoonete CO2 jalajälje mõõtmise eelduse loomisega. Valminud on keskkonnasäästlikkuse edendamise strateegiadokument ning 2023. aasta eesmärgiks on luua portfelli lisanduvate uute arendusprojektide keskkonnamõjude vähendamiseks RKASi Keskkonnasäästlikkuse tegevuskava 2023-2027. RKAS on käivitanud haldusobjektidel haldustegevuse efektiivsuse tõstmiseks ennetava hoolduse e-keskkonna arenduse ning selle rakendamine on planeeritud 2023. aastasse. Riskijuhtimine Riigi Kinnisvara riskijuhtimise funktsiooni eesmärk on mõista, hinnata ja juhtida oma tegevusriske, et tagada edukus, saavutada püstitatud eesmärgid ja vähendada tagasilööke. Riskide võimalikud negatiivsed tagajärjed RKASis hõlmavad järgmist: • ei saavutata strateegilisi eesmärke; • esinevad vead, kahjud, õnnetusjuhtumid või kuritarvitused; • riskide osalisel või täielikul realiseerumisel võib kaasneda maine- ja varaline kahju; • ettevõtte jätkusuutlikkus seatakse kahtluse alla. RKASis on Riskide haldamiseks kinnitatud ühtne raamistik, mis on kirjeldatud ettevõtte riskijuhtimise protsessis. Protsessi omanikuks on ettevõtte riskijuht. Kõik riskijuhtimise protsessi andmed fikseeritakse elektroonilises riskiregistris. Ettevõtte 2022. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks enim maandamismeetmeid vajanud riskid: • tururisk – turult hangitavate teenuste kvaliteet ning turutõrked; • kvaliteedirisk – eesmärkide saavutamiseks püstitatud lähteülesande selgus ning andmete kvaliteet laiemalt; • mainerisk – riigi omandis oleva äriettevõtte kuvand, selged protseduurid ja sõnumid partneritele, läbipaistvad otsused; • haldusteenuse järelevalve kvaliteedirisk – objekti haldamiseks sõlmitud teenuslepingute täitmise järelevalve; • protsessiriskid – informatsiooni killustatus, normdokumentide aegumine; • projektiriskid – arendusprojektide püsimine eelarves, ajagraafikus ning nõutud kvaliteedis; • IT ja talitluspidevuse riskid – teenusekatkestuste korral talitluspidevuse tagamine, RKAS infosüsteemide turvalisus ja infoturbehaldus. Võrreldes eelmiste aastatega suurenes oluliselt ehitusturu ebakindlusest tingitud nn turutõrke risk ning uute riskidena lisandusid mitmed infoturbega seonduvad riskid. Riskide hindamist ja monitooringut viivad koostöös riskijuhiga läbi RKASi vastava valdkonna spetsialistid, kellele seatud eesmärkide saavutamist risk mõjutab (riskiomanikud), seejärel vaatab juhtkond need perioodilise aruandluse käigus üle. Riskijuht ajakohastab riskiregistrit ning kontrollib tingimuslike ja kriitiliste riskide maandamist. Riskiregistri ajakohastatud riskide hindamise kokkuvõte esitatakse RKASi juhtorganitele kinnitamiseks üks kord aastas. 62 Olulisemad tegevused riskijuhtimise valdkonnas 2022. aastal: 2022. aastal viidi läbi regulaarne riskide hindamine, mille tulemusena on hetkel riskiregistri monitooringus 64 riski, mis jagunevad alljärgnevalt: Finantsrisk 15 Mainerisk 1 Pettuste risk 3 Strateegiline risk 2 Tegevusrisk 42 Väliskeskkonnarisk 1 Kokku 64 Riskihindamise käigus tuvastati 13 uut ning suleti 11 riski, mis on kaotanud oma aktuaalsuse või dubleerisid mõnda teist riski. Riskide jaotus nende olulisuse koondhinnangust lähtuvalt: Pärast Enne maandamismeetmeid Riski koondhinnang maandamismeetmeid (2021 tulemus) (2021 tulemus) Kriitiline (hinnang >15) 21 (23) 0 (2) Tingimuslik (hinnang 11-15) 29 (20) 19 (14) Madal (hinnang 7-10) 13 (18) 31 (26) Väga madal/Väheoluline (hinnang <6) 1 (1) 14 (20) Kokku 64 (62) 64 (62) Sisekontrollisüsteemi enesehindamine Koostöös ettevõtte siseauditi osakonnaga viidi läbi RKAS sisekontrollisüsteemi (sh riskijuhtimise protsessi elementide küpsustaseme) enesehindamine vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud COSO raamistikule. Nimetatud küpsusmudel on vahend selleks, et tuvastada tugevamad ja nõrgemad valdkonnad ning võimalikud sammud riskijuhtimise protsessi paremaks muutmisel. Toimiv kriisijuhtimise süsteem Ukraina sõja vallandumisel 2022. aasta alguses moodustati ettevõttes kriisijuhtrühm, kes koordineeris koostöös SKA ja PPAga sõjapõgenike vastuvõtupunktide käivitamist Pärnus ja Tartus, monitooris pidevalt kriisiga seonduvat, uuendas jooksvalt ettevõtte talitluspidevuse plaane (generaatorid, elektriühendused, infoliikuvus) ning sisemisi juhiseid, tagasisidestas klientidele ja koostööpartneritele RKASi võimalusi ning ka ootusi sõjapõgenikega seonduva ohjamiseks. Toimiv ISO kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise protsess 2022. aastal viidi Metrosert AS poolt läbi ettevõttele väljastatud ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimise ja ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimise sertifikaatide järelevalveaudit ning uuendati vastavaid sertifikaate kuni 28.02.2024. Audit kinnitas RKASi juhtimissüsteemide vastavust kehtestatud reeglitele, mis annab kindluse nii ettevõtte juhtorganitele kui ka sidusrühmadele, et RKAS on oma äritegevuses pühendunud jätkusuutlikkuse tagamisele ning vastab keskkonda puudutavatele regulatsioonidele. 63 Regulaarsed siseauditid Ettevõtte siseauditi osakond viis 2022. aastal läbi alljärgnevad siseauditid: • 2022-001 Kinnisvaraportfelli analüüsi tegevuse audit; • 2022-002 Kinnisvarateenuste hankeprotsessi korraldus korrashoiuteenuste korral; • 2022-003 Infoturbe audit; • 2022-004 Kinnisvaraarenduse projektijuhtimise kontrollmeetmete audit; • 2022-005 Haldusteenuslepingute täitmise kontrolli audit. Kõiki audiitorite tähelepanekuid arvestades on RKAS koostanud tegevuskavad, et kitsaskohad likvideerida. Jätkus RKASi protsesside uuendamine lähtuvalt ettevõtte struktuurist ning protsessikirjelduse põhimõtetest. 2022. aastal valmisid mitmed IT-arendused, mis lihtsustavad informatsiooni ühtset ning turvalist käitlemist nii ettevõtte sees kui ka klientidega informatsiooni vahetamisel. Jätkus ettevõtte 2021–2023 strateegial põhinevate tegevuskavade elluviimine ning kvartaalne aruandlus. Korruptsiooniennetus Riigi Kinnisvara lähtub nulltolerantsi põhimõttest korruptsiooni igasuguste vormide suhtes. Ettevõtte tegevus tugineb aususel ja läbipaistvusel ning peame oluliseks, et kõik töötajad järgiksid samasuguseid eetilisi tõekspidamisi. Oleme pühendunud koostööle oma tarnijatega ning korruptsiooniennetuse uue meetmena kehtestasime Riigi Kinnisvara tarnijate ärieetika koodeksi, mille eesmärk on anda tarnijatele suuniseid, kuidas RKASiga koostöösuhtes vastutustundlikult tegutseda . Tarnijate ärieetika koodeks kehtib kõikidele RKAS tarnijatele ja nende alltöövõtjatele. Korruptsiooniennetuse põhimõtete tagamise meetmed RKASis on järgmised: • töötajate eetikakoodeks; • tarnijate ärieetika koodeks; • väärkäitumisest teavitamise reeglistik; • vihjeliin; • kohustuslikust nelja silma printsiibist lähtuvad üldmeetmed protsesside ja tehingute teostamisel; • selgelt reglementeeritud hankeprotseduurid; • selgelt reglementeeritud ning fikseeritud piirmääradega volitused tehingute teostamiseks; • tegevuste logimine, ligipääsuõiguste ning IT süsteemide tsentraalne haldus ja varundamine; Ärihuvide deklareerimise ning huvide konfliktist hoidumise kord täpsustab eetikakoodeksiga kehtestatud üldprintsiipe ning määratleb iga töötaja konkreetsed tegevused huvide konflikti korral, sh kingituste vastuvõtmise ja teenustest keeldumise tingimused. Ühtlasi määratletakse isikute ring, kes on kohustatud minimaalselt üks kord aastas esitama isiklike huvide deklaratsiooni. 2022. aastal kontrolliti 183 RKASi töötaja esitatud deklaratsiooni. Lisaks huvide deklaratsioonides esitatule on RKAS allutatud alalisele audiitorkontrollile, mille raames hinnatakse ka võimalikke pettuse riske, sh huvide konflikti situatsioone. 2022. aastal võimaliku huvide konflikti või korruptsiooni kahtlusega seotud tegevusi RKASi töötajate seas ei tuvastatud. 64 Raamatupidamise aastaaruanne Järvamaa Kutsehariduskeskus Säreveres 65 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (tuhandetes eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 18 843 33 061 Nõuded ja ettemaksed 21 352 17 096 2 Varud 11 111 6 616 3 Kokku käibevarad 51 306 56 773 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 1 923 2 005 2 Kinnisvarainvesteeringud 8 176 10 718 5 Materiaalsed põhivarad 594 680 565 420 6 Immateriaalsed põhivarad 2 012 1 988 7 Kokku põhivarad 606 791 580 131 Kokku varad 658 097 636 904 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 5 903 6 374 10 Võlad ja ettemaksed 28 344 21 872 11 Sihtfinantseerimine 171 0 13 Kokku lühiajalised kohustised 34 418 28 246 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 103 574 109 420 10 Võlad ja ettemaksed 58 079 55 117 11 Kokku pikaajalised kohustised 161 653 164 537 Kokku kohustised 196 071 192 783 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 260 572 240 032 14 Registreerimata aktsiakapital 0 230 14 Ülekurss 2 2 Kohustuslik reservkapital 11 327 9 588 14 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 158 007 159 489 Aruandeaasta kasum (kahjum) 32 118 34 780 Kokku omakapital 462 026 444 121 Kokku kohustised ja omakapital 658 097 636 904 69 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (tuhandetes eurodes) 2022 2021 Lisa nr Müügitulu 155 962 147 506 15 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu -115 715 -104 636 17 Brutokasum (-kahjum) 40 247 42 870 Turustuskulud -1 310 -1 217 18 Üldhalduskulud -3 971 -3 924 19 Muud äritulud 5 412 5 504 16 Muud ärikulud -556 -98 Ärikasum (kahjum) 39 822 43 135 Muud finantstulud ja -kulud -1 155 -1 018 21 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 38 667 42 117 Tulumaks -6 549 -7 337 14 Aruandeaasta kasum (kahjum) 32 118 34 780 70 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) 2022 2021 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 39 822 43 135 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 30 276 28 413 17,19 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -6 -11 Muud korrigeerimised -4 658 -7 773 Kokku korrigeerimised 25 612 20 629 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -2 035 -6 486 Varude muutus 2 205 4 216 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 5 257 -9 Laekumised sihtfinantseerimisest 175 53 13 Kokku rahavood äritegevusest 71 036 61 538 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -39 564 -31 738 6,7 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 6 14 müügist Laekumised sihtfinantseerimisest 3 044 6 740 13 Laekunud intressid 12 5 Kokku rahavood investeerimistegevusest -36 502 -24 979 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -6 290 -6 346 10 Makstud intressid -1 113 -1 025 21 Makstud dividendid -34 800 -27 567 14 Makstud ettevõtte tulumaks -6 549 -7 337 14 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -48 752 -42 275 Kokku rahavood -14 218 -5 716 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 33 061 38 777 Raha ja raha ekvivalentide muutus -14 218 -5 716 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 18 843 33 061 71 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Kokku Aktsiakapital Registreerimata Ülekurss Kohustuslik Jaotamata nimiväärtuses aktsiakapital reservkapital kasum (kahjum) 31.12.2020 238 052 0 2 7 853 195 224 441 131 Aruandeaasta kasum 0 0 0 0 34 780 34 780 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 1 980 230 0 0 0 2 210 Väljakuulutatud 0 0 0 0 -34 000 -34 000 dividendid Muutused reservides 0 0 0 1 735 -1 735 0 31.12.2021 240 032 230 2 9 588 194 269 444 121 Aruandeaasta kasum 0 0 0 0 32 118 32 118 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 20 540 -230 0 0 0 20 310 Väljakuulutatud 0 0 0 0 -34 800 -34 800 dividendid Muutused reservides 0 0 0 1 739 -1 739 0 Muud muutused 0 0 0 0 277 277 omakapitalis 31.12.2022 260 572 0 2 11 327 190 125 462 026 Täiendavat informatsiooni omakapitali kirjete kohta on toodud raamatupidamise aastaaruande lisas 14. 72 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Riigi Kinnisvara AS (lühendina RKAS või ettevõte) 2022. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga kasutades soetusmaksumuse printsiipi, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes, kui ei ole teisiti märgitud. Finantsvarad Ettevõttel on järgmised finantsvarad: raha, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. Raha, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste finantsvarade korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse finantsvara algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgmistel perioodidel intressitulu sisemise intressimäära meetodil. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Nõuded loetakse ebatõenäoliselt laekuvaks (ehk nende osas kajastatakse allahindlus) siis, kui nõue on rohkem kui 6 kuud üle tähtaja. Nõudeid hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvaks ka varem, kui on muid sündmusi, mis viitavad sellele, et nõude kaetav väärtus on väiksem kui nõude bilansiline väärtus. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Finantsvarade väärtuse langus Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid korrigeeritud soetusmaksumuse või soetusmaksumuse meetodil kajastatud finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga) ning soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla summani, mida põhjendatud hinnangu kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma bilansipäeva seisuga. Väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Raha Bilansis kajastatud raha sisaldab pangakontode saldosid. Rahavoogude aruandes näidatud raha ekvivalendid on väga likviidsed, riskivabad ja lühiajalised investeeringud, mida saab kiiresti realiseerida rahaks. Äritegevuse rahavood on koostatud kasutades kaudset meetodit. Investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood on esitatud aruandeperioodi brutolaekumiste ja väljamaksetena. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised 73 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro (ettevõtte arvestusvaluuta on euro). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Varud Müügiks ostetud kaubad ning tooraine ja materjal võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud veo- ning teistest otsestest väljaminekutest, millest on maha arvatud hinnaalandid. Aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena üle antud kinnistud, mis on plaanis müüa, kajastatakse varudes. Need võetakse arvele hindamisaktides toodud harilikus väärtuses, millele on lisatud tehingukulud. Varud on hinnatud lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks, turustamiseks ja müügi sooritamiseks. Varude arvestamisel kasutatakse individuaalse hindamise meetodit. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuna kajastatakse kinnisvaraobjekte (maa, hoone), mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse kasvu eesmärgil ja mida ei kasutata enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteeringuks Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ning mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis arvele algselt tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Komponentarvestust ei kasutata ning varale ja tema osadele kehtib ühtne amortisatsioonimäär. Ettevõtte kinnisvarainvesteeringutele rakendatav amortisatsioonimäär on 4%. Maad ei amortiseerita. Hilisemad kulutused lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele juhul, kui on tõenäoline, et ettevõte saab seoses kulutustega tulevikus majanduslikku kasu ning kulutuste soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muud hilisemad kulutused (näiteks pisiremont, hooldus) kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatava komponendi jääkmaksumus kantakse bilansist maha. Kinnisvarainvesteeringu kajastamine bilansis lõpetatakse objekti võõrandamise või kasutusest eemaldamise korral, kui varast ei teki eeldatavasti tulevat majanduslikku kasu. Kinnisvarainvesteeringu kajastamise lõpetamisest tekkinud kasum või kahjum kajastatakse lõpetamise perioodi kasumiaruandes tuluna varude müügist. Kui kinnisvaraobjekti kasutuseesmärk muutub selliselt, et erasektori kasutuses olnud objekt läheb üle avaliku sektori kasutusse, liigitatakse vara ümber põhivaraks. Kui kinnisvaraobjekti kohta on vastu võetus otsus selle müümise kohta, liigitatakse vara ümber varuks. Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objekti suhtes selle vararühma arvestuspõhimõtteid, kuhu objekt on üle kantud. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 10 000 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel 100%-liselt kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Laenude intressikulusid põhivara soetusmaksumuses ei kapitaliseerita. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varaobjekti teatud osade asendamine) lisatakse varade bilansilisele väärtusele siis, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: (a) on tõenäoline, et ettevõte saab sellest tulevikus majanduslikku kasu ning (b) nende soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Asendatud osad kantakse bilansist välja. Kõik teised väljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti. 74 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara grupile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Maad ja kunsti ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberliigitamisel kinnisvarainvesteeringuks või varuks. Immateriaalne põhivara võetakse arvele ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: • varaobjekt on ettevõtte poolt kontrollitav; • on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus tulu; • objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Hoonestusõiguslepingute alusel kasutatavad kinnistud Materiaalse põhivara hulgas on lisaks ettevõtte omanduses olevatele kinnistutele ka hoonestusõiguslepingu alusel kasutatavad põhivarad. Ettevõte renoveeris hoonestusõiguslepingu alusel kasutatavatel kinnistutel paiknevad hooned ning kajastab neid kuni lepingu lõppemiseni oma põhivaras. Arvestuspõhimõte on identne ettevõtte materiaalse põhivara arvestusmeetodile. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse immateriaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Vara väärtuse langus avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul Lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile ei tehta varade väärtuse teste ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Vara väärtuse langus, va avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul Igal bilansipäeval hinnatakse, kas on märke, mis viitavad vara väärtuse langusele. Juhul, kui on kahtlusi mõne varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara väärtuse test, mille käigus leitakse vara kaetav väärtus. Juhul, kui väärtuse test ei ole teostatav üksiku varaobjekti osas, viiakse väärtuse test läbi väikseima varade grupi, kuhu see vara kuulub, ehk raha teeniva üksuse kohta. Kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga vara neto müügihinnast miinus tehingukulud ja kasutusväärtusest. Kasutusväärtus on vara kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist eeldatavalt saadavate rahavoogude nüüdisväärtus, kasutades diskontomäärana sarnase riskitasemega investeeringute oodatavat tulusust. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hoone ja ehitised 25 a Sisustus 5-10 a Andmetöötlusseadmed 3-5 a Immateriaalne põhivara 2-10 a Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, välja arvatud avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis nimetatud ühisesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahelised rendilepingud, mida kajastatakse alati kasutusrendina. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt 75 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Ettevõte kui rendileandja Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas (võrdub saadaolevate rendimaksete nüüdisväärtusega, pluss renditava vara garanteerimata jääkväärtus rendiperioodi lõpuks). Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks. Finantstulu jagatakse rendiperioodile arvestusega, et rendileandja tulususe määr on igal ajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. Rendilepingute sõlmimisega kaasnevad esmased otsekulutused (komisjonitasud ja notaritasud), mis jäävad rendileandja kanda, võetakse arvesse rendi sisemise intressimäära ja kapitalirendinõude arvestusel ning kajastatakse tulu vähendusena rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes ettevõtte sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt sisemise intressimäära meetodit kasutades intressikulu. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldis juhul, kui ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või tegevusest tingitud kohustis, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangutest, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest ning need kajastatakse bilansis summas, mis on bilansipäeva seisuga vajalikud eraldisega seotud kohustiste rahuldamiseks. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus on emaettevõtja juhtkonna hinnangul väiksem kui mitterealiseerumise tõenäosus, on avalikustatud tingimuslike kohustistena raamatupidamise aastaaruande lisades. Sihtfinantseerimine Tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist kajastavad need avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist, sihtfinantseerimist järgmiselt: sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse kasumiaruandes „Muu äritulu“ kirjel. Mitterahalisel sihtfinantseerimisel võetakse saadud vara bilansis arvele tema õiglases väärtuses. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule tuleb igal majandusaastal reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Tulud 76 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Tulu varade ja kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu varade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel või juhul, kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis vaheaktide alusel. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Kapitalirendilepingute intressitulu kajastatakse müügituludes. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksetele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. a esimene arvesse võetav aasta. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades. 77 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 16 962 16 962 0 0 Ostjatelt 16 966 16 966 0 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt -4 -4 0 0 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed 182 182 0 0 4 ja tagasinõuded Muud nõuded 3 649 3 649 0 0 Ettemaksed 477 477 0 0 Kapitalirendi nõuded 2 005 82 265 1 658 8 Kokku nõuded ja 23 275 21 352 265 1 658 ettemaksed 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 15 223 15 223 0 0 Ostjatelt 15 224 15 224 0 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt -1 -1 0 0 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed 105 105 0 0 4 ja tagasinõuded Muud nõuded 1 535 1 535 0 0 Ettemaksed 136 136 0 0 Kapitalirendi nõuded 2 102 97 360 1 645 8 Kokku nõuded ja 19 101 17 096 360 1 645 ettemaksed Lisa 3 Varud (tuhandetes eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Müügiks ostetud kaubad 11 111 6 616 Kokku varud 11 111 6 616 2022. aastal teostati allahindlust 530 tuhande euro (2021: 83 tuhat) väärtuses varudena kajastatavate müügiks hoitavate kinnistute neto realiseerimismaksumuse languse tõttu. 78 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (tuhandetes eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 5 0 6 Käibemaks 86 0 0 1 161 Üksikisiku tulumaks 0 223 0 199 Sotsiaalmaks 0 388 0 352 Kohustuslik kogumispension 0 16 0 15 Töötuskindlustusmaksed 0 26 0 24 Ettemaksukonto jääk 96 105 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 182 658 105 1 757 Vt ka lisa 2 ja 11. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intress ning trahv. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma. Lisa 5 Kinnisvarainvesteeringud (tuhandetes eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Maa Ehitised 31.12.2021 Soetusmaksumus 6 320 6 930 13 250 Akumuleeritud kulum -320 -2 212 -2 532 Jääkmaksumus 6 000 4 718 10 718 Amortisatsioonikulu 0 -262 -262 Ümberliigitamised -1 633 -702 -2 335 Muud muutused -31 86 55 31.12.2022 Soetusmaksumus 4 656 6 245 10 901 Akumuleeritud kulum -320 -2 405 -2 725 Jääkmaksumus 4 336 3 840 8 176 Vt ka lisa 9,17 ja 19. Kuna RKAS oma kinnisvaraportfelli majandustegevuses kinnisvarainvesteeringuteks ja põhivaraks ei jaga, siis ei peeta ka eraldi arvestust kinnisvarainvesteeringutena kajastatud varade teenitud tulude ja haldamisega otseselt kaasnevate kulude üle. Nimetatud kulud sisalduvad müüdud toodangu kuludes. 79 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Seisuga 31.12.2022 nagu ka 31.12.2021 ei ole kinnisvarainvesteeriguid laenukohustiste tagatisena panditud. Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed projektid 31.12.2021 Soetusmaksumus 32 182 662 718 81 25 136 24 348 1 241 25 589 745 706 Akumuleeritud kulum 0 -169 879 -14 -10 393 0 0 -180 286 Jääkmaksumus 32 182 492 839 67 14 743 24 348 1 241 25 589 565 420 Ostud ja parendused 0 100 0 0 42 737 103 42 840 42 940 Maa ja varem kasutusel 0 100 0 103 103 203 olnud ehitiste ost Uute ehitiste ost, 0 42 737 0 42 737 42 737 uusehitus, parendused Amortisatsioonikulu 0 -27 118 -15 -2 238 0 0 0 -29 371 Allahindlused väärtuse 0 -46 0 -25 0 0 0 -71 languse tõttu Ümberliigitamised -783 24 139 0 1 081 -26 507 -20 -26 527 -2 090 Ümberliigitamised 20 0 0 0 0 -20 -20 0 ettemaksetest Ümberliigitamised 0 25 363 0 1 132 -26 495 0 -26 495 0 lõpetamata projektidest Ümberliigitamised -124 -436 0 0 0 0 0 -560 kinnisvarainvesteeringutega Ümberliigitamised -679 -883 0 0 -12 0 -12 -1 574 varudega Muud ümberliigitamised 0 95 0 -51 0 0 0 44 Muud muutused 1 015 16 837 0 0 0 0 0 17 852 31.12.2022 Soetusmaksumus 32 414 702 937 74 26 014 40 578 1 324 41 902 803 341 Akumuleeritud kulum 0 -196 186 -22 -12 453 0 0 0 -208 661 Jääkmaksumus 32 414 506 751 52 13 561 40 578 1 324 41 902 594 680 Vt ka lisa 17 ja 19. 2022. aastal lisandus aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena materiaalset põhivara 17 852 tuhande euro väärtuses (2021: 2 102). Vt ka lisa 14. Aktsiakapitali lisandumised näidatakse muude muutuste real. Lõpetamata projektidest senise soetusmaksumusega suurimad on (mln eurot): Põllumajandusuuringute Keskuse (uue nimega Maaelu Teadmuskeskus peale ühinemist 1. jaanuaril 2023 Põllumajandusuuringute Keskusega) administratiiv-laborihoone rekonstrueerimine 8,7 Valga riigimaja rekonstrueerimine 4,1 Kohtla-Järve Politsei- ja Päästeameti ühishoone ehitamine 4,0 Kiviõli Politsei- ja Päästeameti ühishoone ehitamine 3,4 80 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Pärnu Keskkonnamaja rekonstrueerimine 3,0 Eesti Taimekasvatuse Instituudi (uue nimega Maaelu Teadmuskeskus peale ühinemist 1. jaanuaril 2023 Põllumajandusuuringute Keskusega) universaarhalli rajamine 2,7 2022. aastal akteeriti 5 152 tuhande euro väärtuses (2021: 5 038) lõpetamata projektidena ehitustöid, mille osas kajastati tulu varade sihtfinantseerimisest keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse osas (vt. ka lisa 13 ja 16). Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes) Kokku Arvutitarkvara Muud Lõpetamata immateriaalsed projektid ja põhivarad ettemaksed 31.12.2021 Soetusmaksumus 4 659 0 125 4 784 Akumuleeritud kulum -2 797 0 0 -2 797 Jääkmaksumus 1 862 0 125 1 987 Ostud ja parendused 0 0 720 720 Amortisatsioonikulu -672 -2 0 -674 Allahindlused väärtuse languse -21 0 0 -21 tõttu Ümberliigitamised 657 106 -763 0 31.12.2022 Soetusmaksumus 4 736 106 82 4 924 Akumuleeritud kulum -2 910 -2 0 -2 912 Jääkmaksumus 1 826 104 82 2 012 Vt ka lisa 17 ja 19. Lisa 8 Kapitalirent (tuhandetes eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul KOV koolid 1 897 48 191 1 658 11.2038 (väljaostuõigusega) Muud väljaostuõigusega 108 34 74 0 01.2026 Kapitalirendinõuded 2 005 82 265 1 658 2 kokku 81 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul KOV koolid 1 961 63 253 1 645 11.2038 (väljaostuõigusega) Muud väljaostuõigusega 141 34 107 0 01.2026 Kapitalirendinõuded 2 102 97 360 1 645 2 kokku Kõik lepingud on sõlmitud Eesti kroonides, kuid peale eurole üleminekut käib arvestus eurodes. Kapitalirendi nõuete intressimäär on 0,7% + 12 kuu EURIBOR. Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Kapitalirendikohustised 358 30 134 194 10 kokku 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Kapitalirendikohustised 386 28 127 231 10 kokku Lisa 9 Kasutusrent (tuhandetes eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2022 2021 Kasutusrenditulu 89 451 87 757 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Kinnisvarainvesteeringud 5 994 8 018 Muud varad 548 990 534 208 Kokku 554 984 542 226 Muude varade all on kajastatud materiaalseks põhivaraks liigitatud ja välja üüritud maad, hooned, kunst ning muu inventar. Enamikku lepingutest on sisse kirjutatud, et üüritasu on võimalik korrigeerida kord aastas tarbijahinnaindeksiga. Kinnisvarainvesteeringud bilansilise jääkmaksumusega 2 182 tuhat eurot (2021: 2 700 tuhat eurot) tulu ei teeni, kuna need ei ole välja renditud ja ootavad uusi ärilahendusi. Kinnisvarainvesteeringute osas vt lisa 5. Aruandekohustuslane kui rentnik 82 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne 2022 2021 Kasutusrendikulu 8 459 8 164 Valdava osa renditud varast moodustab erasektorilt üürile võetud hooned ja ruumid, mida ettevõte üürib oma klientidele edasi. 2022. aastal oli nimetatud hoonete üüritulu 8 623 tuhat eurot ja üürikulu 7 962 tuhat eurot (2021: tulu 8 544 ja kulu 7 695 tuhat eurot). Lisa 10 Laenukohustised (tuhandetes eurodes) 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud Pikaajalised laenud 60 619 5 873 24 080 30 666 kokku Pikaajalised võlakirjad Pikaajalised 48 500 0 48 500 0 võlakirjad kokku Kapitalirendikohustised 358 30 134 194 8 kokku Laenukohustised 109 477 5 903 72 714 30 860 kokku 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud Pikaajalised laenud 66 908 6 346 25 385 35 177 kokku Pikaajalised võlakirjad Pikaajalised 48 500 0 0 48 500 võlakirjad kokku Kapitalirendikohustised 386 28 127 231 8 kokku Laenukohustised 115 794 6 374 25 512 83 908 kokku Pikaajaliste pangalaenude intressimäär põhineb kuue kuu Euriboril, millele lisandub marginaal 0,34 – 0,68% aastas. Pikaajaliste pangalaenude tähtajad on 2028. ja 2038. aastal ning 6 kuu laenuintressid on kuni 3,12%. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 1,61% ja lunastustähtaeg saabub 2027. aastal. Riigi Kinnisvara AS võlakirjad on registreeritud väärtpaberiregistris (ISIN-kood EE3300111236). Laenude ja võlakirjade alusvaluuta on euro. Laenukohustise tagatiseks on seatud hüpoteek ettevõttele kuuluvale materiaalse põhivarana kajastatud kinnistule bilansilise jääkmaksumusega 29 061 tuhat eurot. 83 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Võlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 22 541 22 541 0 0 Võlad töövõtjatele 817 817 0 0 Maksuvõlad 658 658 0 0 4 Muud võlad 1 060 1 060 0 0 Intressivõlad 74 74 0 0 Muud viitvõlad 986 986 0 0 Saadud ettemaksed 61 347 3 268 10 196 47 883 Tulevaste perioodide 61 347 3 268 10 196 47 883 tulud Kokku võlad ja 86 423 28 344 10 196 47 883 ettemaksed 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 14 350 14 350 0 0 Võlad töövõtjatele 780 780 0 0 Maksuvõlad 1 757 1 757 0 0 4 Muud võlad 2 132 2 132 0 0 Intressivõlad 21 21 0 0 Muud viitvõlad 2 111 2 111 0 0 Saadud ettemaksed 57 970 2 853 2 292 52 825 Tulevaste perioodide 57 970 2 853 2 292 52 825 tulud Kokku võlad ja 76 989 21 872 2 292 52 825 ettemaksed Võlgade ja saadud ettemaksete hulgas kajastatakse RKASle laekunud tagatisraha 985 tuhat eurot (2021: 2 110 tuhat eurot), ostjate ettemakseid 1 891 tuhat eurot (2021: 1 500 tuhat eurot) ning lepingutest tulenevaid tulevaste perioodide remondikohustisi 1 377 tuhat eurot (2021: 1 353 tuhat eurot). Nimetatud kohustised on intressi mittekandvad. Pikaajalise tulevaste perioodide tuluna kajastatakse Haridusministeeriumi poolt tasutud üüri ettemaksu Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse eest 4 120 tuhat eurot (2021: 4 307 tuhat eurot) ja Eesti Rahva Muuseumi üüri ettemaksu 49 304 tuhat eurot (2021: 46 041 tuhat eurot). Pikaajaliste tulevaste perioodide tulus kajastub Suur-Ameerika 1 hoonestusõiguse müügist laekunud tasu, mida periodiseeritakse tuludesse kokku 50 aasta jooksul. Kohustise jääk on 4 655 tuhat eurot (2021: 4 769 tuhat eurot). 84 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad (tuhandetes eurodes) Tingimuslikud investeerimiskohustised Seisuga 31.12.2022 on RKASil investeerimiskohustisi (kohustisi, mille täitmise vajadust hindame sisuliselt kindlaks) kokku summas ca 140,6 mln eurot (2021: 77,8 mln eurot). Suurenemine 2021. ja 2022. aasta vahel on tingitud mitme mahuka investeerimisotsuse kinnitamisest ning oluliste ehituslepingute sõlmimisest. Arendusprojektidega seotud investeerimiskohustistest suuremad on alates 2023 (mln eurot): • Rüütelkonna hoone Tallinnas 17,2 • Paide riigimaja 7,2 • Narva kordon 5,7 • Eesti Taimekasvatuse Instituudi (uue nimega Maaelu Teadmuskeskus peale ühinemist 1. jaanuaril 2023 Põllumajandusuuringute Keskusega) aretuskeskus 5,6 • Päästeameti Viljandi komando 4,8 • Elva Politsei- ja Päästeameti ühishoone 4,6 • Kilingi-Nõmme Politsei- ja Päästeameti ühishoone 4,1 Suurim investeerimiskohustus on seotud Siseministeeriumi Politsei- ja Päästeameti siseturvalisuse ühishoonete projektidega, kuhu investeeritakse alates 2023. aastast üle 25,6 mln euro. Järgnevad muud optimeerimisreservi objektid 23,6 mln euro ja riigimajad 13,5 mln euroga. Lisaks hindame olemasolevatest üürilepingutest tulenevaks remontidega seotud tinglikuks kohustuseks 51,4 mln eurot. Kindlad investeerimiskohustised (v.a. tuleviku remondikohustised) realiseeritakse eeldatavalt järgnevas tempos (mln eurot): 2023 – 61,2 2024 – 24,4 2025 – 3,5 Remondikohustisi realiseeritakse üürilepingute kestvuse jooksul vastavalt tekkivale vajadusele. Investeeringute finantseerimisel on aluseks ettevõtte omaniku ootused, mille kohaselt lähtume majandustegevuse kavandamisel optimaalsest riskitasemest ja kapitalistruktuurist. Keskpikas perspektiivis liigutakse omakapitali osakaalu 55-60% varade kogumahust suunas. Aastatel 2023-2025 finantseeritakse investeeringuid 14 mln euro ulatuses meetmest „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“ (vt ka lisa 13 ja 16). Lisaks märgime, et Riigi Kinnisvara AS on kaasatud rahvamajanduse arvepidamises valitsussektori hulka ja uute investeeringumahtude teostamiseks on vajalik üldkoosoleku nõusolek. Eelnevalt toodud investeeringuteks on olemas vajalikud volitused. Lisa 13 Sihtfinantseerimine (tuhandetes eurodes) 85 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne 31.12.2020 Laekunud Kajastatud 31.12.2021 Lisa kasumiaruandes nr Nõuded Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe 3 023 6 653 5 038 1 408 0 6,16 parandamine Muud 86 86 82 82 0 Kokku sihtfinantseerimine 3 109 6 739 5 120 1 490 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 5 58 55 2 0 tegevuskuludeks Kokku 3 114 6 797 5 175 1 492 0 sihtfinantseerimine 31.12.2021 Laekunud Kajastatud 31.12.2022 Lisa kasumiaruandes nr Nõuded Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe 1 408 2 930 5 152 3 628 0 6,16 parandamine Muud 82 114 32 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 1 490 3 044 5 184 3 628 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 2 175 4 0 171 tegevuskuludeks Kokku 1 492 3 219 5 188 3 628 171 sihtfinantseerimine Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetust saadakse samanimelise meetme vahenditest. Toetuse andjaks on Rahandusministeerium. Ettevõte on kohustatud hoidma hoonet keskvalitsuse kasutuses vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates, seejuures ei või tõsta üürilepingu kehtivuse lõpuni keskvalitsuse üürimakseid johtuvalt projektiga kaasnevatest, kuid toetusega kaetud kuludest. 2022. aastal on enim arvestatud järgmiste rekonstrueerimistööde toetuseks (mln eurot): Põllumajandusuuringute Keskuse (uue nimega Maaelu Teadmuskeskus peale ühinemist 1. jaanuaril 2023 Põllumajandusuuringute Keskusega) administratiiv-laborihoone 1,3 Kohtla-Järve PPA ja PÄA ühishoone 1,2 Vt ka lisa 12. 86 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Aktsiakapital (tuhandetes eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Aktsiakapital 260 572 240 032 Aktsiate arv (tk) 2 605 717 2 400 315 Aktsiate nimiväärtus 100 100 2022. aastal toimusid järgmised liikumised: - Raamatupidamises võeti arvele ja registreeriti äriregistris 3 932 2021. aastal emiteeritud uut aktsiat. - Raamatupidamises võeti arvele ja registreeriti äriregistris 199 170 2022. aastal emiteeritud uut aktsiat. Emiteeritud aktsiate eest anti 2022. aastal mitterahaliste sissemaksetena üle kinnistuid 20 672 tuhande euro väärtuses, millest varudeks liigitati 2 680 tuhande euro, kinnisvarainvesteeringuteks 140 tuhande euro ja materiaalseks põhivaraks 17 852 tuhande euro väärtuses kinnistuid. Varasemate aastate otsuste tühistamisena tagastati riigile kaks kinnisvarainvesteeringutena arvel olnud kinnistut väärtusega 362 tuhat eurot. 2021. aastal toimusid järgmised liikumised: - Raamatupidamises võeti arvele ja registreeriti äriregistris 220 2020. aastal emiteeritud uut aktsiat. - Raamatupidamises võeti arvele ja registreeriti äriregistris 19 578 2021. aastal emiteeritud uut aktsiat. - Raamatupidamises võeti arvele, kuid aastaaruande lõpu seisuga on äriregistris registreerimata 2 300 emiteeritud uut aktsiat. Emiteeritud aktsiate eest anti 2021. aastal mitterahaliste sissemaksetena üle kinnistuid 2 354 tuhande euro väärtuses, millest varudeks liigitati 252 tuhande euro väärtuses ja materiaalseks põhivaraks 2 102 tuhande euro väärtuses kinnistuid. Varasemate aastate otsuste tühistamisena tagastati riigile üks materiaalse põhivarana arvel olnud kinnistu väärtusega 144 tuhat eurot. Mitterahalise sissemaksena saadud kinnistud kantkse ettevõtte bilansis registreerimata aktsiakapitali reale, kui kinnistusregistris on vastavad kinnistamisotsused sisse kantud. 2022. aastal on aktsionäridele välja kuulutatud ja välja makstud dividende summas 34 800 tuhat eurot (2021: 34 000). Dividendide maksmisega kaasnes tulumaksukulu summas 6 549 tuhat eurot (2021: 7 337). RKASi jaotamata kasum (arvestades seaduses ette nähtud kohustust kanda 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali) seisuga 31. detsember 2022 moodustas 190 125 tuhat eurot (2021: 192 530). Dividendide väljamaksmisel omanikele kaasneb tulumaksukulu madalama maksumääraga 14/86 ja tavamääraga 20/80 netodividendidena väljamakstavalt summalt. Seega on bilansipäevaseisuga eksisteerinud jaotamata kasumist võimalik omanikele dividendidena välja maksta 153 346 tuhat eurot (2021: 155 745) ning dividendide väljamaksmisega kaasneks dividendide tulumaks summas 35 174 tuhat eurot (2021: 36 785). 87 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Müügitulu (tuhandetes eurodes) 2022 2021 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 155 455 147 140 Müük Euroopa Liidu riikidele, muud 479 366 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 155 934 147 506 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike Müük väljaspool Euroopa Liidu riike, muud 28 0 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku 28 0 Kokku müügitulu 155 962 147 506 Müügitulu tegevusalade lõikes Tulu üürist ja vahendatud teenustest 146 254 131 057 Arendusteenused 1 405 2 988 Varude müük 8 299 13 456 Intressitulu kapitalirendilepingutest 4 5 Kokku müügitulu 155 962 147 506 Lisa 16 Muud äritulud (tuhandetes eurodes) 2022 2021 Lisa nr Tulu sihtfinantseerimisest 5 188 5 175 6,12,13 Muud äritulud 224 329 Kokku muud äritulud 5 412 5 504 Sihtfinantseerimise tulu pärineb peamiselt keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetusmeetmest. 88 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu (tuhandetes eurodes) 2022 2021 Lisa nr Müügi eesmärgil ostetud kinnisvara 2 262 7 965 Haldustegevusega seotud kulud: Haldamisteenus 373 214 Tehnohooldus 6 875 6 177 Heakord 13 247 12 484 Ehitus- ja remonttööd 8 586 6 884 Omanikukohustused 603 505 Elektrienergia 25 679 17 113 Küte (soojusenergia) 9 738 6 590 Vesi ja kanalisatsioon 1 776 1 427 Kommunikatsiooniteenused 17 13 Muud tarbimisteenustega seotud kulud 35 0 Tugiteenused 2 395 2 188 Üürikulu 7 962 7 695 Haldusobjektide kulum 29 539 27 707 5,6,7 Palk ja sotsiaalmaksud 5 534 5 248 20 Kapitaliseeritud tööjõukulud -221 -219 Muud kulud 219 225 Arendusteenuste kulud: Arendusprojektide kulu 410 1 803 Palk ja sotsiaalmaksud 665 598 20 Muud kulud 21 19 Kokku müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 115 715 104 636 Lisa 18 Turustuskulud (tuhandetes eurodes) 2022 2021 Lisa nr Sisseostetud teenused 170 156 Palk ja sotsiaalmaksud 1 852 1 823 20 Kapitaliseeritud tööjõukulud -801 -829 Muud kulud 89 67 Kokku turustuskulud 1 310 1 217 89 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 19 Üldhalduskulud (tuhandetes eurodes) 2022 2021 Lisa nr Palk ja sotsiaalmaksud 1 940 2 055 20 Kontori põhivara kulum 737 706 5,6,7 Üür ja muud kontoripinna kulud 163 117 IT kulud 394 446 Muud personalikulud 210 141 Muud kulud 527 459 Kokku üldhalduskulud 3 971 3 924 Lisa 20 Tööjõukulud (tuhandetes eurodes) 2022 2021 Lisa nr Palgakulu 7 764 7 371 Sotsiaalmaksud 2 599 2 473 Kokku tööjõukulud 10 363 9 844 17-19 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 234 235 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 207 206 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 19 19 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 9 9 Palgakuludes sisalduvad töötasud summas 7 602 tuhat eurot (2021: 7 284) ja erisoodustusena antud hüved 162 tuhat eurot (2021: 87). Lisa 21 Muud finantstulud ja -kulud (tuhandetes eurodes) 2022 2021 Finantstulud 12 5 Intressikulu -1 167 -1 023 Kokku muud finantstulud ja -kulud -1 155 -1 018 Lisa 22 Seotud osapooled (tuhandetes eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2022 31.12.2021 Võlad ja ettemaksed 90 Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2022. a. majandusaasta aruanne Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 0 5 mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 0 5 OSTETUD 2022 2021 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 21 27 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku ostetud 21 27 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2022 2021 Arvestatud tasu 250 273 Tehinguteks seotud osapooltega loetakse tehinguid aktsionäriga ja tema konsolideerimisgrupiga, nõukogu ja juhatuse liikmetega, töötajatega, nende lähisugulastega ja ettevõtetega, milles nad omavad olulist osalust. Tegev- ja kõrgema juhtkonna hulka loetakse ema- ja tütarettevõtjate juhatuse ning nõukogu liikmed. Riigi Kinnisvara ASi omanikuks on Eesti Vabariik ja aktsiate valitsejaks on Rahandusministeerium. Riigi Kinnisvara AS-i kui riigiraamatupidamiskohustuslase aruandes ei ole avalikustatud tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega, välja arvatud juhul, kui seda nõutakse vastava isiku tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades. Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liikmetel on õigus lahkumishüvitisele, kui juhatuse liige kutsutakse tagasi nõukogu algatusel enne juhatuse liikme volituse tähtaja möödumist. Seisuga 31.12.2022 on potentsiaalne lahkumiskompensatsioon 47 tuhat eurot (31.12.2021: 44). Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2022. aastal nii nagu ka 2021. aastal moodustatud allahindluseid. 91  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionärile Arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • bilanssi seisuga 31. detsember 2022; • kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Ettevõttest ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Lauri Past Vandeaudiitor, litsents nr 567 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Tatari 1, 10116 Tallinn 31. märts 2023 Tallinn, Eesti  RIIGI KINNISVARA AKTSIASELTS Tallinn, Tartu mnt 85, registrikood äriregistris 10788733 KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL ÜLDKOOSOLEKU TOIMUMISE AEG JA KOHT 05. mai 2023.a, algus kell 12:30, lõpp kell 14:00 Rahandusministeerium, Suur-Ameerika 1, Tallinn AINUAKTSIONÄR Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) ainuaktsionär on Eesti Vabariik (häälte arv 2 609 817, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest), kelle nimel teostab RKAS aktsiate valitsemist Rahandusministeerium (RM), mida esindab rahandusminister Mart Võrklaev. KOOSOLEKUST OSAVÕTJAD Ainuaktsionäri esindaja: Mart Võrklaev, rahandusminister Kutsutud: Sulev Luiga, RKAS nõukogu esimees Kati Kusmin, RKAS juhatuse esimees Janek Lepp, RKAS juhatuse liige Evelin Oras, rahandusministri nõunik Andrus Säälik, rahandusministri nõunik Kertu Subka, rahandusministri nõunik Kaur Kajak, RM halduspoliitika asekantsler Kaie Karniol, RKAS nõukogu liige, RM riigivara osakonna juhataja Tarmo Porgand, RM riigivara osakonna juhataja asetäitja PÄEVAKORD 1. Juhatuse ülevaade 2022. a majandusaasta kohta 2. Nõukogu aruanne 2022. a majandusaasta kohta 3. 2022. aasta auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine 4. Ettevõtte kasumi jaotamine 5. Hinnang omaniku ootuste täitmisele 2022. aastal 6. Juhatuse ülevaade 2023. a. eesmärkide kohta Koosolekut juhatas Mart Võrklaev ja protokollis Tarmo Porgand. Päevakorrapunkt 1. Juhatuse ülevaade 2022. a majandusaasta kohta Juhatuse esimees Kati Kusmin andis ülevaate RKAS-i 2022. a majandusaasta võtmenäitajatest ja olulisematest sündmustest, ettevõtte ja juhatuse eesmärkide täitmisest ning aasta jooksul toimunud arengutest. Ainuaktsionäri esindaja võttis esitatud informatsiooni teadmiseks. Otsuseid vastu ei võetud. Päevakorrapunkt 2. Nõukogu aruanne 2022. a majandusaasta kohta Nõukogu esimees Sulev Luiga andis ülevaate RKAS-i nõukogu ja auditikomitee tegevusest 2022. aastal, samuti käsitles juhatuse tegevust püstitatud eesmärkide saavutamisel. Nõukogu aruanne 2022. a majandusaasta kohta on lisatud protokollile. Ainuaktsionäri esindaja võttis esitatud informatsiooni teadmiseks. Otsuseid vastu ei võetud. Päevakorrapunkt 3. 2022. aasta auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine Juhatuse esimees Kati Kusmin esitas ainuaktsionäri esindajale kinnitamiseks RKAS-i auditeeritud 2022. a majandusaasta aruande koos sõltumatu vandeaudiitori märkusteta aruandega. RKAS-i nõukogu on majandusaasta aruande oma 06.04.2023. a toimunud koosolekul heaks kiitnud. Auditeeritud 2022. a majandusaasta aruanne on lisatud protokollile. Ainuaktsionär otsustas: Kinnitada RKAS-i auditeeritud 2022. a. majandusaasta aruanne (lisatud). Päevakorrapunkt 4. Ettevõtte kasumi jaotamine Juhatuse esimees Kati Kusmin andis ülevaate juhatuse ettepanekust ettevõtte kasumi jaotamiseks, mille RKAS-i nõukogu oma 06.04.2023. a toimunud koosolekul heaks kiitis. Juhatuse ettepanek on jaotada RKAS-i kasum alljärgnevalt:  5% 2022. aasta puhaskasumist summas 1 605 897 eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali vastavalt äriseadustikus sätestatule;  dividendideks 32 100 000 eurot, millega kaasneb tulumaks 5 225 581 eurot;  eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist 156 419 105 eurot. Ainuaktsionär otsustas: 1. Jaotada Riigi Kinnisvara AS-i kasum alljärgnevalt: o Kanda 2022. aasta puhaskasumist 5% ehk 1 605 897 eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali vastavalt äriseadustikus ja põhikirjas sätestatule;  o Maksta aruandeaasta puhaskasumi ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendideks 32 100 000 eurot, millega kaasneb tulumaks 5 225 581 eurot; o Jätta eelmiste perioodide jaotamata kasumiks 156 419 105 eurot. 2. Otsus jõustub pärast Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2023. aastaks“ jõustumist. Dividendisumma tuleb maksta Rahandusministeeriumi kontole viie tööpäeva jooksul pärast nimetatud korralduse jõustumist. Päevakorrapunkt 5. Hinnang omaniku ootuste täitmisele 2022. aastal Ainuaktsionäri esindaja andis RM ametnike abil RKAS-i juhatusele ja nõukogule omapoolse hinnangu RKAS-i omaniku ootuste täitmisele 2022. aastal. Valdav enamus omaniku ootustes määratletud strateegilistest ja finantseesmärkidest on vähemalt osaliselt saavutatud ning kokkuvõttes on omaniku koondhinnang omaniku ootuste täitmisele 2022. aastal rahuldav. Otsuseid vastu ei võetud. Päevakorrapunkt 6. Juhatuse ülevaade 2023. a. eesmärkide kohta Ainuaktsionäri esindaja võttis esitatud informatsiooni teadmiseks. Otsuseid vastu ei võetud Kõik otsused on vastu võetud 2 609 817 poolthäälega (100% koosolekul esindatud häältest), juhindudes äriseadustiku § 278, § 279, § 298 lg 1, § 305, § 334 lg 1 ja § 335 lg 1 sätestatust. Koosoleku juhataja lõpetas koosoleku kell 14:00. Protokolli lisad: 1. RKAS-i nõukogu aruanne 2022. a majandusaasta kohta 2. RKAS-i auditeeritud 2022.a majandusaasta aruanne koos audiitori aruandega Käesolev protokoll kajastab õigesti selles sisalduvaid asjaolusid ning on allkirjastatud koosoleku juhataja ja protokollija poolt. Koosoleku juhataja Protokollija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Mart Võrklaev Tarmo Porgand