Eelõu kohta arvamuse avaldamine

Teie 25.04.2023 nr 2-5/23-00658, Haridus- ja Teadusministeerium RIIGIKOGU/23-0414/- [email protected] 2T Meie 11.05.2023 nr 1.1-10.1/3003-2 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (16 SE) Austatud haridus- ja teadusminister Rahandusministeeriumile esitati seisukoha esitamiseks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (16 SE) (edaspidi eelnõu). Rahandusministeerium eelnõud ei toeta ja põhjendab seda järgmiselt. 1) Eelnõu punktiga 1 soovitakse muuta õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) reguleerimisala sätet. Leiame, et ÕÕS täiendamine eelnõus pakutu kohaselt muudab sätte ebatäpseks, kuna ÕÕS ei reguleeri perekonna loomisega seonduvaid küsimusi. 2) Eelnõu punktiga 2 muudetakse õppelaenu saama õigustatud isikute loetelu, jättes sellest välja Eesti Vabariigis pikaajalise elamisloa alusel viibivad isikud. Eelnõu seletuskirjas ei ole sellist muudatust põhjendatud. Välismaalaste seaduse § 230 järgi on pikaajalise elaniku elamisluba välismaalasele antav luba Eestisse saabumiseks ja tähtajatult Eestis elamiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Luba antakse isikule, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele, mh on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist (§ 232 lg 1 p 1). Sättega võeti üle nõukogu direktiiv 2003/109/EÜ, 25. november 2003, pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (EÜT L 016, 23.1.2004, p.44). Direktiivist tulenevalt asendati seni kehtinud alaline elamisluba pikaajalise elaniku elamisloaga, et luua Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele liikmesriigi kodanikega võimalikud sarnased tingimused elamiseks ja töötamiseks liikmesriigis. Kehtestatud regulatsioon on sarnane seni kehtinud alalise elamisloa regulatsiooniga ning pikaajalise elaniku staatus on alaline. Viidatud direktiivi art 11 lg 1 punkti b kohaselt tuleb pikaajalisi elanikke kohelda võrdselt kodanikega hariduse ja kutseõppe, sh siseriikliku õiguse kohaselt antavad õppetoetuste, valdkonnas. Seletuskirjas ei ole põhjendatud ega analüüsitud ettepanekukohase piirangu tegemist. 3) Eelnõu punktiga 3 soovitakse sätestada riigi tagatud õppelaenusumma maksimaalmäär seadusega. Kehtivas seaduses on vastav otsus jäetud Vabariigi Valitsuse pädevusse. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Seletuskirjast ei nähtu, millistel kaalutlustel soovitakse otsuse tegemisel paindlikkusest loobuda. Lisaks on puudu analüüs ning sellega kaasnev mõjuhinnang riigi rahandusele. 4) Eelnõuga soovitakse muuta õppelaenu tagamise ja tagasimaksmise tingimustega seotud sätteid, mis eeldaks erinevate osapoolte (riik, krediidiasutused, õppurid) huvide ja riskide kaalumist ja mis eelnõu seletuskirjast ei nähtu. 5) Eelnõu punktiga 8 soovitakse lisada ÕÕS-i sätted õppelaenu kustutamise kohta. Rahandusministeerium ei saa praeguses olukorras toetada riigieelarvele pikaajaliste lisakohustuste võtmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisaadressaadid: Riigikantselei Justiitsministeerium Kutt Kommel 5885 1402 [email protected] Agnes Peterson 5885 1301 [email protected] 2