Vaidlustus

1 5 . mai 202 3 Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 , 101 15 Tallinn E-post: [email protected] Vaidlustaja: E KT Teed OÜ Registrikood 12709519 Artelli 15, 10621 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Toomas Pikamäe Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn E-post: [email protected] Hankija: Viljandi Linnavalitsus Registrikood 750 0 5222 Linnu 2, 71 020 Viljandi E-post: [email protected] Kolmas isik: RoadWest OÜ Registrikood 11137400 Valga mnt 7, Elva linn, 61504 Elva vald, Tartu maakond E-post: [email protected] VAIDLUSTUS Viljandi Linnavalitsuse 02 . 05 .202 3 käskkirja le nr 256 riigihanke s „ Viljandi tänavate aastaringne hooldus aastatel 2023-2026“ (viitenumber 2 61388 ) I ASJAOLUD Viljandi Linnavalitsus ( edaspidi Hankija ) viib läbi avatud hankemenetlust „ Viljandi tänavate aastaringne hooldus aastatel 2023-2026 “ (viitenumber 2 61388 ) ( edaspidi Hange ). Hankes esitati kaks pakkumust (mõlema pakkumuse maksumused sisaldavad käibemaksu) : EKT Teed OÜ (edaspidi EKT või Vaidlustaja ) pakkumus maksumusega 1 129 044 eurot; RoadWest OÜ (edaspidi Kolmas isik ) pakkumus maksumusega 637 494 eurot. 06.04.2023 EKT esitas Hankijale märgukirja (edaspidi M ärgukiri ), milles juhtis tähelepanu, et Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal ( Lisa 1 ). 05.05.2023 Hankija edastas pakkujatele : Hankija hankekomisjoni 02.05.2023 proto kolli nr 13-17/23/9-1 (edaspidi 02.05.2023 protokoll ) ( Lisa 2 ); Hankija 02.05.2023 korralduse nr 256 (edaspidi Korraldus ) ( Lisa 3 ). Korraldusega: tunnistati EKT ja Kolmanda isiku pakkumused vastavaks (vt Korralduse resolutsiooni p 1); tunnistati Kolmanda isiku pakkumus edukaks pakkumuseks (vt Korralduse resolutsiooni p 2); jäeti kõrvaldamata ja kvalifitseeriti Kolmas isik (vt Korralduse resolutsiooni p 3); otsustati sõlmida hankeleping Kolmanda isikuga (vt Korralduse resolutsiooni p 4). II VAIDLUSTAJA SEISUKOHT Vaidlustaja arvates on Käskkiri õigusvastane osas, milles: (a) Kolmanda isiku pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks ; (b) Kolmas isik kvalifitseeriti ja jäeti Hankelt kõrvaldamata; ja (c) Hankija otsustas hankelepingu sõlmida Kolmanda isikuga. Käskkiri on viidatud osas õigusvastane, kuna: Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, sh Kolmanda isiku pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumendi „Pakkumuse esitamise ettepanek“ (edaspidi Ettepanek ) p-le 6.3, mistõttu Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 115 lg 8 teise lause alusel tagasi lükkama (vt vaidlustuse p 7 ); Hankija teostatud kontroll Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse üle on puudulik ning Kolmanda isiku antud vastused ei võimaldada veenduda Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses (vt vaidlustuse p 8 ); Kolmanda isiku pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumendi „ Vastavustingimused“ (edaspidi Vastavustingimused ) p-le „Tehnika hoidmise ja hooldamise koht“, mistõttu Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükkama (vt vaidlustuse p 9 ); Kolmas isik rikkus oluliselt hankelepingute olulist tingimust ja jättis Vaidlustajale teadaolevalt nimetatud asjaolu hankepassis avaldamata. Samuti, Kolmas isik esitas pakkumuses Hankijale ebaõiget teavet Vastavustingimuse nõudele vastamise kohta. Seetõttu, Hankija pidi kaaluma Kolmanda isiku Hankest kõrvaldamist ega saanud Kolmandat isikut kvalifitseerida (vt vaidlustuse p 10 ). III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal , mistõttu Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 115 lg 8 teise lause alusel tagasi lükkama Hanke tingimuste nõuded pakkumuse maksumuse le Riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ (edaspidi TK ) p 1 „Üldine“ kohaselt, Hankega tellitakse kahel erineval viisil tasu s tatavaid hooldustöid (edaspidi Hooldustööd ) : t änavate, parklate, kõnniteede, bussipeatuste ja ülekäiguradade ( sh ohutussaared, kiirustõkked, jmt inventar) aastaringsed (suvised ja talvised) hooldustööd, elutähtsa teenuse osutamine – teostatakse komplekshinna raames; löökaukude remonditööd, sõiduteede ja parklate täiendav imurpuhastus, lume äravedu, libedusetõrje kloriidide müük – teostatakse ühikhindade alusel. Ühikhindade alusel tellitavate teenuste ja ostetavate asjade eeldatavad mahud on näidatud pakkumuse maksumuse esildisel (edaspidi Esildis ). Riigihanke alusdokumendi „Leping 2023-2026“ (edaspidi Leping ) p-de 1.5 ja 1.6 järgi, hooldustööde teostamise periood on 36 kuud, st alates 01.10.2016 kuni 30.09.2028. Lepingu p 6.4 järgi, aastaringsete tööde komplekshind jagatakse tasumisel kaheteistkümneks võrdseks osamakseks arvestamata tegelikult osutatud teenuste mahtu; teiste teenuste eest tasutakse vastavalt reaalselt tellitud ja teostatud töödele ja teenustele; tellija poolt soovitud teenuste mahud, mis olid pakkumuse koostamise aluseks on eeldatavad; töövõtja ei saa eeldada, et reaalselt sellises mahus teenuseid tellitakse, sest teenuste vajadus on väga suurtes sõltuvuses asjaoludest, mida Hankija ei saa ette näha ega mõjutada (nagu näiteks ilmastik); Hankija l on õigus tellida teenuseid teistelt teenuse osutajatelt. Ettepaneku p 6 .3 kohaselt, pakkumuse maksumus kalkuleeritakse selliselt, et tagatud oleks hankelepingu nõuetekohane täitmine; pakkuja peab arvestama kõikide hankelepingu täitmiseks vajalike tööde, teenuste, tehnika, personali, materjalide jm kuludega k.a nendega, mida ei ole alusdokumentides kirjeldatud, kuid mis on lepingu eesmärki arvestades tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks. Ettepaneku p 6.3 sõnastus on s isult sama Riigikohtu 07.06.2021 otsuses asjas nr 3-20-2362, p -s 20 käsitletud riigihanke alusdokumendi p 5.3.2 sõnastusega „Pakkuja esitatud ühikuhinnad ja maksumus peavad sisaldama kõiki alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks ja tööde teostamiseks tehtavaid kulutusi“ , mille kohta Riigikohus leidis, et see keelab hankevälise ristsubsideerimise. Sama seisukohta on väljendanud ka VAKO 02.03.2022 otsuses nr 15-22/241278, p 18.3. Kokkuvõttes: p akkumus e maksumus peab sisaldama kõiki H ooldustööde nõuetekohaseks teostamiseks vajalikke kulutusi. Pakkuja ei tohi H ooldustööde teostamiseks vajalikke kulutusi ristsubsideerida hankeväliste tulude arvelt. Pakkuja peab H ooldustöid teostama eeskätt komplekshinna arvelt. Seda põhjusel, et pakkuja ei saa eeldada, et ühikhinnaga teenuseid temalt üldse tellitakse või et neid tellitakse Esildises näidatud mahtudes. Hanke tingimuste nõuded H ooldustöödele ja Hooldustööde teostamiseks vajalik kulu Hanke tingimused ei sätesta täpselt, kui palju tehnikat või masinaid peab pakkujal H ooldustööde teostamiseks olema. Samas, Vastavustingimus te kohaselt, pakkujal peab olema teenuse osutamiseks vajalik tehnika ning tehnika hoidmise ja hooldamise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km. Samuti, hankepassi peatüki „Haridus- ja kutsekvalifikatsioonid“ järgi, pakkuja meeskonnas peab olema teenuse osutamise eest vastutav isik, kellel on vähemalt kaheaastane kogemus sarnase teenuse osutamise eest vastutava isikuna, ja liiklusreguleerija . Samuti, TK p-de 1.1, 1.3, 1.5.3, 1.6, 1.10 ja 1.11 kohaselt, pakkuja peab üldnõuetena tagama: ööpäevaringselt töötava valveteenistuse olemasolu; hooldustööde teostamisel liiklusohutus ja edastama Viljandi Linnavalitsusele, päästeametile ja politseile info liiklustakistuste jm ohtlike kohtade kohta ning need võimalusel kõrvaldama või märgistama vastavate liiklusmärkidega; võimekus koostada või tellida erakorralise sündmuse liikluskorralduse tarvis liiklusskeem vastavalt Viljandi Linnavalitsuse või sündmuse juhi (nt. päästeamet) korraldusele ning peale erakorralise sündmuse lõppu taastama sündmuse eelse liikluskorralduse ja tagama teemaa korrastamise selliselt, et on tagatud liikluskohustus; kogu teemaa ulatuses loomakorjuste koristamise ja nende nõuetekohase käitlemise; töövõtu tulemusena tekkinud ja kogutud jäätmed (sh libedusetõrjeks kasutatud puistematerjalid juhul kui pakkuja ei korralda nende taaskasutust) transportimise ja käitlemise vastavalt kehtivale korrale (Viljandi linna jäätmehoolduseeskiri); Viljandi Linnavalitsuse informeerimise hooldatavatele objektidele suunatud vandalismi - aktidest (vargusest, lõhkumistest või muudest rikkumistest), mille tagajärjel hooldatav objekt on saanud kahjustada). Lisaks, TK p-de 2 – 5 kohaselt, pakkuja peab tagama tänavate ja parklate talvised ja suvised hooldustööd, sh lume ladustamise ja äraveo ning kahjustuste likvideerimise, bussipeatuste hooldustööd, tänavate remonttööd, sh talvise löökaukude remondi ning suvise pragude ja löökaukude remondi ning elutähtsa teenuse osutamisega seotud kohustuste täitmise. TK lisade 1 -5 järgi, Hooldustööde teostamiseks on vaja hooldada 97,89 km teid, 3,47 km erikattega teid (erikattega teede pindala on 10 795 m2) , 88 bussipeatust ja paviljoni, 107 ülekäigurada ( 97 reguleerimata ülekäigurada , 12 reguleeritud ülekäigu rada , 37 ohutussaart ja 2 teetõkist ) ja 51 928 m2 parklaid . Märgukirja lisaks 1 on EKT arvutus Hooldus tööde teostamiseks vajalike tehnika, töötajate ja tarvikute kohta (edaspidi Arvutus ). Arvutuses on mh näidatud EKT hinnang hankelepingu täitmiseks vajalik u tehnika ja töötajate arv u kohta ning hankelepingu täitmiseks vajalik e kulude summad e kohta erinevate kuluartiklite (tehnika, töötajad, materjalid (sool, sõelmed, graniitliiv), muud kulud ( tehnika hoidmise ja hooldamise koht, jm) lõikes. Arvutus on esitatud selleks, et VAKO-l oleks võimalik hinnata Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust. Arvutus sisaldab EKT ärisaladust ning EKT palub seda Kolmandale isikule mitte edastada (vt vaidlustuse p 16). Kokkuvõttes: Arvutuse s on näidatud EKT hinnang Hooldustööde teostamise aastase kulu, Hooldustööde teostamiseks vajalike tehnika ja töötate arvu kohta. EKT hinnang u andmed on oluliselt suurem kui Kolmanda isiku pakkumus e maksumus ja 02.05.2023 protokollis näidatud Kolmanda isiku vastavad näitajad. Rõhutan, et EKT osutab praegusel hetkel Viljandis Hooldustöid, mistõttu EKT-l on teadmine, kui palju tehnikat, töötajaid, materjale jm on Hooldustööde teostamiseks vaja ja millised on Hooldustööde teostamiseks vajalikud kulud. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei kata Hooldustööde teostamiseks vajalikke kulutusi 02.05.2023 protokolli kohaselt : Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on 531 245 eurot (ilma käibemaksuta) ; Kolmanda isiku pakutud komplekshind on 29 709 eurot (ilma käibemaksuta); Kolmas isik planeeris Hooldustöid teostada 2 auto ja 2 traktori ga (teedele) ja 1 masinaga kõnniteedele ja bussitaskutele; Kolmas isik planeeris Hooldustöid teostada talvel 7 töötaja ja suvel 4 töötajaga , st kokku 7 inimesega . EKT viitab, et : (a) EKT pakkumuse maksumus on 940 870 eurot (ilma käibemaksuta); ja (b) EKT planeeris Hooldustöid teostada oluliselt suurema hulga hooldusmasinate ja töötajate arvuga. Seega, Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on EKT pakkumuse maksumusest (531 245/940 870) 44% väiksem ning Kolmanda isiku poolt Hooldustööde teostamiseks kasutatavate masinate ja töötajate arv on EKT masinate ja töötate arvust oluliselt väiksemad. Seoses Kolmanda isiku poolt kasutatava tehnika ühikute a rvuga märgime järgmist. TK lisa 1 kohaselt, Viljandis on talv ise seisunditaseme osas peamiselt 2 . ja 3 . seisunditasemega teed. TK lisa s 1 toodud tabeli järgi on Viljandi hoolduspiirkonnas 1 esimese seisunditasemega tee , 149 teise seisunditasemega teed ja 53 kolmanda seisunditasemega teed. Vastavalt on 1. seisunditasemega teid kokku 456 m , 2. seisunditasemega teid 53 828 m ning 3. seisunditasemega teid 43 611 m. Lisaks on TK lisa s 8 toodud ohtlike lõikude kogu pikkus umbes 3491 m. Kokku tuleb edukal pakkujal hooldada Viljandis 97,89 km teid, 3,47 km erikattega teid (erikattega teede pindala on 10 795 m2), 88 bussipeatust ja paviljoni, 107 ülekäigurada (97 reguleerimata ülekäigurada, 12 reguleeritud ülekäigurada, 37 ohutussaart ja 2 teetõkist) ja 51 928 m2 parklaid (vt vaidlustuse p 7.2.5). TK lk 2 ning TK punktide 2.1, 2.18 ja 3.7 kohaselt, nii tänavate kui bussipeatuste talvine hooldamine peab toimuma vastavalt majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi m äärus nr 92 ). 2. ja 3. seisunditasemega teede puhul tuleb määruse nr 92 § 27 lg-te 1 ja 6 ning määruse nr 92 lisa 9 järgi tagada tee vastavus seisundinõuetele alltoodud tabelis märgitud ajaga: TK punkti 2.22 järgi , ohtlikes kohtades (st TK lisas 8 toodud lõikudel) tuleb teostada lume- ja libedusetõrje t arvestades antud tänavalõigu seisundinõuetes toodust poole lühemaid hooldustsükli aegu, samuti teostada ennetavat libedusetõrjet. TK lisades 1 ja 8 toodud mahtusid ning määruses nr 92 ette nähtud hooldustsüklit silmas pidades tuleb edukal pakkujal seega Viljandis arvestada, et 53 ,8 kilomeetril , st teise seisunditasemega teedel tuleb tee seisundinõuded tagada 8-12 tunniga, 43 kilomeetril , st kolmanda seisunditasemega teedel tuleb tee seisundinõuded tagada 4-5 tunniga ning 3,5 kilomeetril , st ohtlikel lõikudel vaid 2-4 tunniga alates lumesaju või tuisu lõpust (tänavate puhul lumesaju või tuisu algusest, vt Määruse § 27 lg 2). 02.05.2023 hankekomisjoni protokolli järgi, Kolmas isik kavatseb Viljandis kasutusele võtta 2 autot ja 2 traktorit teedele ning 1 masina kõnniteedele ning bussitaskutesse. Vaidlustaja hinnangul on äärmiselt küsitav ( tegelikult objektiivselt võimatu), et Kolmas isik suudaks Hooldustöid nõuetekohaselt osutada vaid 5 ühiku tehnika ga (2 traktorit, 2 autot ja 1 masin). On oluline, et Hooldustööde teostamiseks vajaliku tehnika kogus määratakse kindlaks hooldatava pinna suuruse (vt vaidlustuse p-d 7.3.3.1 ja 7.3.3.2) ja hooldamiseks kuluva aja (vt vaidlustuse p-d 7.3.3.3 ja 7.3.3.4) alusel. See tähendab, et Hooldustööde teostamiseks vajaliku tehnika kogus ei ole pakkuja suvaotsus, vaid see määratakse kindlaks, jagades hooldatava pinna suuruse pakkuja poolt kasutatava tehnika jõudlusega ( mitu ruutmeetri t pinda suudab tehnika ühes tunnis puhastada) . Saadud numbri pinnal on võimalik hinnata, mitu ühikut tehnika t on vaja selleks, et puhastada hooldatav pind hanketingimustes näidatud tundide jooksul. EKT on määranud Hooldustööde teostamiseks vajaliku tehnika (ja ka töötajate) arvu just sel moel (vt Arvutuse tabel 1 „ Masinate ja tööjõu vajadus“). Oluline on seegi, et masina jõudlust piiravad ühelt poolt ilmastikuolud ja teiselt poolt linnas kehtiv piirkiirus. Järelikult, Kolmanda isiku poolt kasutatava tehnika jõudlust ei ole võimalik kasvatada väitega, et masinad puhastavad Viljandis pinda sõites näiteks 70 km/h. Arvestades, et Kolmanda isiku poolt kasutatava tehnika hulk ei ole Hooldustööde teostamiseks piisav, on kaks võimalust: Kolmas isik ei kavatse Hooldustöid nõutud kvaliteediga, sh kehtestatud tähtaegadel teostada või Hankija ei kavatse nõuda Hooldustööde teostamist hanke tingimustes kehtestatud nõuete kohaselt. Viimasel juhul oleks olnud aus, kui Hankija oleks algusest peale kõiki pakkujaid teavitanud sellest, et tegelikult ei tule Hooldustöid hanke tingimustes kehtestatud nõuete kohaselt teostada. TK lisade 1 ja 2 järgi, teede, sh erikattega sõiduteede hooldamisel võib teehooldaja l ibedustõrje tegemisel ehk teekatte haardeteguri suurendamisel kasutada kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamist ainult erijuhtudel (nt. jäävihm või olukord, kus muud abinõud ei toimi) ning kokkuleppel tellijaga. See tähendab, et Kolmas isik ei saa libedusetõrje teostamisel piirduda kloriidide kasutamisega, vaid Kolmas isik peab libeduse kõrvaldama sahkamisega (vt TK p 2.13) . Sahkamist teostatakse eeskätt hooldetraktoritega , mida Kolmandal isikul on vaid 2. Eelnev kinnitab, et Kolmanda isiku kasutatav tehnika kogus ei ole Hooldustööde nõuetekohaseks teostamiseks piisav. Seoses Kolmanda isiku poolt kasutatava te töötajate arvuga märgime järgmist. Leping u punkti 3.2 järgi, töövõtjal tuleb kinnitada, et tal on olemas hooldustöö alal pädevusega asjatundja, tal on õigussuhe vastutavate spetsialistidega ning ta omab kogemusi , mis Hooldustööde teostamiseks õigusaktide kohaselt peavad olema. Lepingu punkti 5.9 järgi on Hooldustööde teostamine aasta- ja ööpäevaringne. See tähendab, et edukas pakkuja peab suutma tagada tee seisundinõuded hooldustsükli jooksul absoluutselt igal ajal. Lisaks kõigile nendele juhtidele, kes peavad mehitama Hooldustööde teostamiseks vajalikku masinaparki, TK punkti 1.5.2 järgi, töövõtjal peab olema igal ajal võimekus saata vajadusel erakorralise sündmuse juurde liiklust reguleerima vastava pädevuskoolituse läbinud ning tunnistust omav inimene. Samuti tuleb TK punkti 1.1 jaoks tagada eraldi töötajad selleks, et tagada ööpäevaringne valveteenistus, et operatiivselt teostada ilmastikuolude muutusest tingitud hooldustöid ja kindlustada kõigilt isikutelt hooldustöid puudutava informatsioon vastuvõtmine, selle registreerimine ja tulemuslik reageerimine , kusjuures töötajad peavad olema kättesaadavad ka telefonitsi. 02.05.2023 hankekomisjoni protokolli kohaselt, Kolm andal isikul on kogu eelneva, st Hooldustööde teostamiseks suvisel perioodil kättesaadav 4 töötajat ning talvel 7. Nende seas on nii liiklusreguleerija kui ka operatiivsete teadete vastuvõtmise eest vastutav isik. Arvestades Hooldustööde mahtu (vt vaidlustuse p 7. 3 . 3 ) on väheusutav (pigem objektiivselt võimatu), et Kolmas isik suudaks Hooldustöid nõuetekohaselt teostada. Juhime tähelepanu, et talihoolduse tööjõukulusid puudutavas Riigikohtu 07.06.2021 otsus es a sjas nr 3-20-2362, p 30 leiti : „ TLS § 51 lg 1 nõuab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tunni pikkuse järjestikuse puhkeaja ja TLS § 52 lg 2 töötajale summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tunni pikkuse järjestikuse puhkeaja tagamist. Seejuures ei ole lubatud teha erisust valveaja korral: ka valveaja kohaldamisel tuleb töötajale tagada igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus (TLS § 48 lg 2)“ Vaidlustaja on seisukohal, et ilma tööõiguse norme rikkumata ei oleks Kolmandal isikul pakkumuses esitatud isikkoosseisuga võimalik Hooldustöid teostada. Juba ainuüksi TK punktis 1.1 toodud ööpäevase valveteenuse osutamine eeldaks Riigikohtu seisukohtade valguses kolme erinevat töötajat ning isegi kui liiklusreguleerija pädevust omava isiku puhul rakendada valveaega, tekiks ühe töötaja puhul samuti TLS § 48 lg 2 kohaselt käitudes vajadus mitme töötaja järele. On välistatud, et Kolmas isik saaks ilma tö öõiguse norme rikkumata nõuetekohaseid Hooldustöid teostada. Tööõiguse normide rikkumine toob kaasa Kolmanda isiku pakkumuse kohustusliku tagasilükkamise (vt RHS § 115 lg 9 ja Riigikohtu 07.06.2021 otsus asjas nr 3-20-2362, p -d 25 ja 30.3 ). Oluline on seegi, et Kolmandal isikul on ajatatud maksuvõlg 17 4 180, 12 eurot, mis tähendab igakuuliselt olulist rahalist koormust Kolmanda isiku jaoks. Ehk – kui Kolmandal isikul on vaja asendada või remontida tehnikat, palgata täiendavaid töötajaid, osta juurde kütust jne, siis on Kolmanda isiku rahalised vahendid, sh hankelepingu täitmise eest saadav tasu maksuhaldurile ajatamisgraafiku järgsete summade ulatuses väiksem. Kokkuvõttes: Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, sh see ei vasta Ettepaneku p 6.3 nõudele ega sisalda kõiki Hooldustööde teostamiseks vajalikke kulutusi. Kolmandal isiku poolt hankelepingu täitmiseks kavandatav tehnika kogus ei võimalda Hooldustöid nõuetekohaselt teostada ning Kolmanda isiku poolt hankelepingu täitmiseks kavandatav töötajate arvuga on võimalik hankelepingut täita vaid tööõiguse norme rikkudes. Seetõttu, Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 115 lg 8 teise lause alusel tagasi lükkama. Hankija teostatud kontroll Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse üle on puudulik ning Kolmanda isiku antud vastused ei võimaldada veenduda Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses 02.05.2023 protokollist nähtub, et Hankijal tekkis kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses ja et Hankija esitas Kolmandale isikule küsimused viimase pakkumuse maksumuse kohta. 02.05.2023 protokollis näidatud Hankija küsimused Kolmandale isikule ja Kolmanda isiku vastused Hankija küsimustele on üldsõnalised ega sisalda teavet, mis võimaldanuks Hankijal veenduda, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud. Näiteks Hankija kaks esimest küsimust on kas-küsimused ( „Kas sellise maksumuse juures on võimalik tagada teenuse osutamine nagu hanke lisa kolm alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ punktides 2.33 – 2.329 on toodud?“ ja „Kas sellise maksumuse juures on võimalik tagada teenuse osutamine nagu hanke lisa kolm alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ punktides 4.10 – 4.14.2 toodud?“ ). Ka Kolmanda isiku vastused Hankija küsimustele on üldsõnalised kinnitused („Kinnitame, et suudame sellise hinnaga teenust osutada (sama hind on meil Valga linna hanke ja oleme saanud seda teenust kvaliteetselt teha“ , „Sellise hinnaga on võimalik teenust osutada kvaliteetselt. Suvine hind on Pacher tüüpi masinaga, aga tavaline on käsitöö ja meeste töötasu on arvestatud kuu tasus.“ ning „Kinnitame, et suudame sellise hinnaga kvaliteetselt teenust osutada. Sama hinnaga on meil ka Valga ja Võru hanked, mida oleme teostanud juba 10 aastat“ ). Üldsõnalised on ka Hankija täiendavad küsimused („Kas mõlemad autod ja traktorid on varustatud lumesahkadega?“ ja „Kas pakkujal on greideri kasutamise võimalus?“ ), mistõttu ka Kolmanda isiku vastused on üldsõnalised. VAKO lahendas 10.07.2020 otsuses asjas nr 138-20/222733, p-des 33-37 02.05.2023 protokollis kajastatuga sarnast vaidlustusmenetlust, st vaidlustusmenetlust, kus hankija oli esitanud edukaks tunnistatud pakkujale üldisi küsimusi ja saanud seetõttu ka üldisi vastuseid.. VAKO selgitas 10.07.2020 otsuses kokkuvõtvalt, et: Hankija ei tohi esitada pakkujale pakkumuse maksumuse põhjendamiseks umbmääraseid küsimusi, samuti küsimusi, mille osas võiks pakkujalt eeldada, et ta vastab sellele teatud viisil (vt otsuse punkt 35); Hankija küsimuste puudulikkusest hoolimata tuleb pakkujal esitada küllaldased ja detailsed põhjendused ja tõendid, mis võimaldavad tema pakkumuse maksumuse põhjendatust sisuliselt hinnata (vt otsuse punkt 36); Olukorras, kus hankija saab pakkujalt üksnes üldsõnalised vastused, tuleb tal RHS § 118 lõike 8 alusel pakkujaga täiendavalt konsulteerida (vt otsuse punkt 37); Hankija järeldus pakkuja antud selgitustele ei tohi olla paljasõnaline, peab olema jälgitav ning piisavaks ei saa pidada viiteid enda kogemusele ja teistele hangetele (vt otsuse punkt 37). Kui VAKO 10.07.2020 otsuses nr 138-20/222733 heideti hankijale ette, et viimane usaldas pimesi edukaks tunnistatud pakkuja kontrollimatuid arvandmeid, siis käesoleval juhul Hankija ei küsinud ki Kolmandalt isikult viimase pakkumuse maksumusega seotud arvandmeid, vaid palus vaid kinnitust, et Kolmanda isiku pakutud hinnaga on võimalik teenust osutada. Sellise kinnituse küsimine ja saamine ei vasta RHS § 115 lõikes 1 nõutud asjakohasele selgitusele. 02.05.2023 protokolli l k-l 3 sisalduv kokkuvõttev järeldus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas kattub olemuslikult sellise järeldusega, mida VAKO pidas 10.07.2020 otsuse s, p 37 ebapiisavaks. Seda enam, et 02.05.2023 protokolli kokkuvõtvas järelduses sisalduv lause „Komisjon pidas hinda realistlikuks ka pakkuja poolt nimetatud põhjusel, et sarnase hinnaga teenust on ta osutanud Valgas ja Võrus“ on otseses vastuolus VAKO 10.07.202 0 otsuse s p 37 toodule seoses võimalusega põhjendada pakkumuse maksumust teiste hangete ga. Kuigi VAKO 10.07.2020 otsusest nähtub, et Kolmas isik ega Hankija ei saa õigustada Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust viitega Valga ja Võru hangetele, märgime järgmist. Nimelt, Kolmanda isiku kuutasu Valga tänavahoolduse hankes oli 48 190 eurot (ilma käibemaksuta) (vt Märgukiri) ning 02.05.2023 protokolli kohaselt, Kolmanda isiku komplekshind Hankes oli 29 709 eurot (ilma käibemaksuta). Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas õigustab Kolmanda isiku pakkumuse maksumus Valga tänavahoolduse hankes Kolmanda isiku pakkumuse maksumust Hankes? Samuti on oluline, et Valga ja Võru hanked ning Hange ei ole võrreldavad, kuna Viljandi tänavahoolduse tingimused erinevad oluliselt Valga ja Võru hangete tingimustest (vt Märgukiri). See, kuidas Kolmas isik kavatseb pakutud hinnaga Hooldustöid osutada (kui suured on teenuse osutamiseks vajalike kulude summad erinevate kuluartiklite (tööjõukulu, tehnika soetamise kulu, kütusekulu, tehnika hoidmise ja hooldamise kulu, soola, sõelmete ja graniitkillustiku kulu), Hankijat ei huvitanud. 02.05.2023 protokollist nähtub, et Hankija ei kontrollinud Kolmanda isiku vastuseid sisuliselt, vaid lähtuski üksnes Kolmanda isiku paljasõnalistest kinnitustest, et pakkumuse maksumus on põhjendatud. Seda, et pakkumus on tõsiseltvõetav ning et puuduvad alused selle põhjendamatult madala maksumusega pakkumusena kõrvaldamiseks, tulnuks Hankijale vastates tõendada esmajoones pakkujal endal (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2016 otsus asjas nr 3-16-787, p 16). Vaidlustajale teadaolevalt ei esitanud Kolmas isik enda pakkumuse maksumuse põhjendatuse tõendamiseks mitte ühtegi tõendit ning palub VAKO-l vastavat asjaolu kontrollida. Kokkuvõttes: Hankija poolne kontroll Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle ei vasta RHS § 115 lõikes 1 nõutud asjakohasele teabele. Nii Hankija küsimused kui ka Kolmanda isiku vastused on üldsõnalised ega tõenda vähimalgi määral seda, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on Hooldustööde nõuetekohaseks teostamiseks piisav. Tegemist on rikkumisega, mis tingib vaidlustatud Hankija otsuste kehtetuks tunnistamise. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta Vastavustingimuste p-le „Tehnika hoidmise ja hooldamise koht“, mistõttu Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükkama Vastavustingimuste p-s „Tehnika hoidmise ja hooldamise koht“ on sätestatud, et pakkuja peab kinnitama, et „Pakkujal on olemas tehnika hoidmise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km“ . Oluline on tähele panna, et vastavustingimuse järgi ei pea Hankija piisavaks kinnitust selle kohta, et pakkujal on tulevikus (edukaks osutumisel) võimalik vajalik koht otsida või et pakkujal on koha tarvis sõlmitud eelleping. Vastupidi, V astavustingimused näevad ette ühemõtteliselt , et koht tehnika hoidmiseks peab olema olemas. 02.05.2023 protokolli kohaselt, Kolmas isik kinnitas , vastuseks Hankija küsimusele seoses pakkumuse maksumuse kontrollimisega, et : „Viljandi hankeks plaanisime 2 autot ja 2 traktori teedele ja 1 masina kõnniteedele ja bussitaskud. Ruumide üle alustame täpsemaid läbirääkimisi peale lepingu sõlmimist “ . Tegemist on Kolmanda isiku vastusega Hankija küsimusele „kuidas ja kuhu plaanite rajada baasi tehnika ja materjalide hoidmiseks“ . RHS § 114 lõike 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste avamisel nende vastavust riigihanke alusdokumentidele. Kui pakkumus alusdokumentidele ei vasta, lükkab hankija pakkumuse RHS § 114 lõike 2 esimese lause alusel tagasi. Korralduse p 1 järgi, Hankija tunnistas Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ilma, et oleks eelmises punktis toodud probleemile tähelepanu juhtinud, mistõttu on tõenäoline, et Hankijal jäi see asjaolu märkamata. Riigihanke alusdokumendid on eelhaldusaktina kehtivad ning kohustuslikud täitmiseks nii pakkujatele kui ka Hankijale enesele (nt Tallinna Halduskohtu 25.02.2019 otsus asjas nr 3-19-70, p 22.2). Samale lahendile on viidanud ka VAKO, viimati 06.08.2021 otsuses asjas nr 136-21/236609, p 8.2. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest tulenevalt peab hankija olema hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni (Riigikohtu 12.10.2011 otsus asjas nr 3-3-1-31-11, p 16 ning seal viidatud Euroopa Kohtu praktika). Seega – Hankija nägi konkreetselt ja ühemõtteliselt ette, et pakkuja peab kinnitama, et tal on pakkumuse esitamise hetkel olemas konkreetne koht, kus hoida Hankega seotud tehnikat ja materjali. Sama ühemõtteliselt teatas Kolmas isik 02.05.2023 protokollis , et tal polnud isegi 12.04.2023 seisuga (st 8 päeva pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva) selget kohta tehnika hoidmise jaoks ning ta plaanis algusest peale sedasi, et otsib ruumid alles pärast hankel edukaks osutumist. Lisaks, tehnika hoidmise koha küsimuse näol pole tegemist pelgalt formaalse, vaid sisulise küsimusega, kuivõrd see on otseselt seotud pakkuja võimega pakkumuste esitamise ettepanekus ja Lepingus sätestatud kohustuste täitmise võimalikkusega. Kokkuvõttes: Kolmanda isiku pakkumus ei vasta Vastavustingimuste p „Tehnika hoidmise ja hooldamise koht“ nõudele, kuna Kolmandal isikul puudus pakkumuse esitamisel vastav koht. Seetõttu, Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 114 lg 2 teise lause alusel tagasi lükkama ega saanud seda vastavaks ja edukaks pakkumuseks tunnistada. Kolmas isik rikkus oluliselt hankelepingute olulist tingimust ja jättis Vaidlustajale teadaolevalt nimetatud asjaolu hankepassis avaldamata. Samuti, Kolmas isik esitas pakkumuses Hankijale ebaõiget teavet Vastavustingimuse nõudele vastamise kohta. Seetõttu, Hankija pidi kaaluma Kolmanda isiku Hankest kõrvaldamist ega saanud Kolmandat isikut kvalifitseerida. Kolmas isik on varasemalt korduvalt rikkunud hankelepingu olulisi tingimusi. RHS § 95 lg 4 punkti 8 järgi, hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Kolmas isik ja Jõhvi Vallavalitsus sõlmisid 12.07.2022 riigihanke viitenumbriga 248547 „Jõhvi valla teede ja haljasalade hooldus 2022-2026“ (edaspidi Jõhvi hange ) teede korrashoiu- ja hooldustööde töövõtulepingu nr 6.1-12.1/130 ning 05.08.2022 samataolise lepingu nr 6.1-12.1/132. Nimetatud lepinguid on Kolmas isik saanud seega täita alles umbes 10 kuud ning saanud töid teha alles ühe talveperioodi jooksul. Sellest hoolimata kinnitas Jõhvi Vallavalitsus, et on olnud sunnitud kahel eraldiseisval juhul kohaldama Kolmanda isiku suhtes leppetrahvi ( Lisa 4 ). Jõhvi Vallavalitsuse vastusele lisatud järelkontrolli aktidest nähtub, et leppetrahvi kohaldati rikkumiste eest, mis puudutasid teehoolduse teostamata jätmist. T eehooldustööde hanke eset arvestades on tegemist olulise tingimusega ning kuivõrd Jõhvi valla kinnitusel rikuti kohustust korduvalt, on täidetud kõik RHS § 95 lg 4 punkti 8 eeldused. Kolmas isik esitas Hankijale eksitavat teavet. RHS § 95 lg 4 punkti 9 järgi, hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid mh seoses pakkuja vastavusega kvalifitseerimistingimustele või kõrvaldamise aluste puudumisega. Hanke alusdokumentide osaks olevas dokumendis „Hankepass“ tuli Kolmandal isikul kinnitada, kas tema suhtes on varasemalt kohaldatud leppetrahvi. Vaidlustajale pole teada, kuidas Kolmas isik vastas hankepassis toodud küsimusele. Samas, kuivõrd Korralduses ei ole Hankija Kolmanda isiku hankepassiga seonduvat käsitlenud, võib eeldada, et Kolmas isik jättis muu hulgas Jõhvi valla hankelepingu puhul kohaldatud leppetrahvi asjaolu Hankijale avaldamata. Seda põhjusel, et VAKO praktikas on varasemalt leitud, et kuigi RHS § 95 lg 4 punktis 8 toodu on hankija kaalutlusotsus, tuleb hankijal esitada vastavate asjaolude ilmnemisel põhjendus, miks ta ei pea varasemaid rikkumisi sellisteks, et need tingiks pakkuja kõrvaldamise (VAKO 15.07.2022 otsus asjas nr 86-22/248547, p 14 ). Sellist põhjendust Korralduse vastavas punktis (vt punkt 3) ei leidu. Seetõttu palub Vaidlustaja VAKO-l kontrollida, kas Kolmas isik avaldas hankepassis Hankijale asjaolu, et tema suhtes on kohaldatud leppetrahvi. Kui peaks ilmnema, et Kolmas isik nimetatud teavet hankepassis ei kajastanud, tuleb järeldada, et Kolmas isik esitas Hankijale valeandmeid ning esineb alus ta RHS § 95 lg 4 punkti 9 alusel hankelt kõrvaldamiseks. Samadel alustel leiti VAKO 15.07.20 22 otsuses, et kõrvaldamata jätmisega ületas hankija kaalutlusõiguse piire. Kolmas isik esitas Hankijale eksitavat teavet. RHS § 95 lg 4 punkti 10 järgi, hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes. Nagu eespool kirjutatud, Hanke vastavustingimuste järgi, pakkuja peab kinnitama, et „Pakkujal on olemas tehnika hoidmise koht Viljandi linnas või selle läheduses, kuid mitte kaugemal kui 30 km“ . 02.05.2023 p rotokolli järgi , Kolmas isik avaldas Hankijale, et tal pole tehnika ja materjali hoidmiseks vastavustingimustes nõutavat kohta, vaid üksnes seda, et ta plaanib edukaks osutumisel sellise koha otsida. Vastavustingimustes peetakse silmas pakkumuse hetkel olemasolevast kohast, mitte tulevikus otsitavast. Pole usutav, et Kolmas isik oleks võinud tingimust teistmoodi mõista ning õigupoolest pole sel ka tähtsust, sest mõistlik ja hoolas pakkuja (vt Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2021 otsus asjas nr 3-21-445, p 16 ning Euroopa Kohtu 12.03.20 1 5 otsus asjas nr C-538/13, p 54) poleks saanud tingimust mõista mitte kuidagi teistmoodi, kui ainult sedasi, et pakkujal peab pakkumuse esitamise hetkeks olema olemas koht, kus teehooldusega seotud tehnikat hoida. Vaidlustaja on vastavustingimuse üheselt mõistetavuse tõttu veendunud, et Kolmas isik esitas Hankijale valeandmeid teadlikult. Samas , RHS § 95 lg 4 p -s 10 toodu ei eelda Kolmandalt isikult teadlikult valeandmete esitamist, vaid piisab ka hooletusest tulenevast eksitava teabe esitamisest. Samuti on täidetud eeldus selle kohta, et eksitav teave mõjutaks Hankija otsuseid, kuivõrd tegelikest asjaoludest ülevaate omamisel (st teades asjaolu, et Kolmandal isikul pole tehnika hoidmiseks kohta) oleks Hankija pidanud Kolmanda isiku lugema RHS § 114 lõike 2 alusel mittevastavaks ning tagasi lükkama. Kokkuvõttes: Kolmas isik rikkus oluliselt hankelepingu olulist tingimust ega avaldanud seda teavet hankepassis. Seetõttu esineb RHS § 95 lg 4 p-des 8 ja 9 sätestatud alus Kolmanda isiku Hankest kõrvaldamiseks. Samuti, kuna Kolmas isik esitas pakkumuses Hankijale ebaõiget teavet Vastavustingimuste p-le „Tehnika hoidmise ja hooldamise koht“ vastamise koht, siis esineb Kolmanda isiku suhtes ka RHS § 95 lg 4 p-s 10 sätestatud kõrvaldamise alus. Sel põhjusel, Hankija ei saanud jätta Kolmandat isikut Hankest kõrvaldamata ega teda kvalifitseerida. IV VAIDLUSTAJA ÕIGUSTE RIKKUMINE Hankes esitasid pakkumused kaks pakkujad: EKT ja Kolmas isik. Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkama ega saanud seda vastavaks ja edukaks pakkumuseks tunnistada. Samuti, Hankija ei saanud jätta Kolmandat isikut Hankest kõrvaldamata ega teda kvalifitseerimata. Seetõttu, Hankija ei saanud teha otsust sõlmida Kolmanda isikuga hankeleping. Korralduses sisalduvad viidatud Hankija otsused on õigusvastased. EKT kaotab õigusvastuse Korralduse tõttu võimaluse sõlmida Hankijaga Hanke suhtes hankeleping. Seepärast, Korraldus rikub EKT subjektiivseid õigusi. V MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Vaidlustuse esitamise tähtaegsus . Korraldus on Viljandi linnapea poolt allkirjastatud 05.05.2023 ning Korraldus edastati EKT-le samal päeval. Seetõttu on käesolev vaidlustus tähtaegne, st esitatud 10 päeva jooksul arvates Käskkirja edastamis es t Vaidlustajale (RHS § 185 lg 1 § 189 lg 1). Esindusõigus. Allakirjanu, vandeadvokaat Toomas Pikamäe , kinnitab enda õigust esitada käesolev vaidlustus EKT nimel ja esindada viimast vaidlustuse läbivaatamisel VAKO-s . Esindusõigust tõendav volikiri on käesoleva menetlusdokumendi le lisatud ( Lisa 5 ) . Riigilõivu suurus . Vaidlustaja on tasunud riigilõivu RLS § 258 lg 1 p 2 järgi 1280 eurot ( Lisa 6 ), mida tuleb maksta, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda . VAKO aktiivsem roll Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel . EKT ei ole teadlik, kas 02.05.2023 protokoll kajastab täielikult Hankija ja Kolmanda isiku vahelist suhtlust seoses Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimisega. EKT peab võimalikuks, et osa Kolmanda isiku poolt Hankijale edastatud teavet on kaetud Kolmanda isiku ärisaladusega ning seda teavet ei edasta t a EKT-le . Seetõttu, o lukorras, kus EKT-le ei ole kõik vaidlustust puudutavad asjaolud ja tõendid täies mahus kättesaadavad, lasub VAKO-l selle võrra suurem ja aktiivsem roll , et tasakaalustada menetlusosaliste ebavõrdset olukorda (vt Riigikohtu 07.06.2021 otsus asjas nr 3-20-2362, p 25.3). Ka VAKO on seda põhimõtet järginud ( vt VAKO 22.07.2021 otsus asjas nr 119-21/233705, p 18). Samuti, EKT palub VAKO-t kontrollida vaidlustuse p-s 10.5 näidatud asjaolu, st kas Kolmas isik kajastas hankepassis Jõhvi vallaga sõlmitud hankelepingu rikkumised. EKT taotlus mitte edastada Arvutust Kolmandale isikule ega teha seda muul moel Kolmandale isikule kättesaadavaks. Arvutus sisaldab andmeid selle kohta, kui suured on EKT poolt töötajale makstavad palgad ning millise hinnaga on EKT-l võimalik soetada tehnikat, kütust, materjale (soola , sõelmeid ja graniitkillustikku ) . Tegemist on EKT ärisaladusega, st teabega, mis vastab EKTÄKS § 5 lõike 2 tingimustele. Seda põhjusel, et Arvutuse teave ei ole Kolmandale isikule ega teistele EKT konkurentidele täpsetes detailides ja kokkupanus teada, Arvutuses näidatud andmetel on oma salajasuse tõttu kaubanduslik väärtus ning EKT on võtnud ette samme Arvutuse andmete kaitseks (Märgukirja lk-l 3 on märgitud, et Arvutus sisaldab EKT ärisaladust ning seoses sellega palutakse seda kolmandatele isikutele mitte avaldada). Ka Riigikohus leidis 06.07.2021 määruses asjas nr 3-21-439 , p 3, et pakkuja teave , mis sisaldab kalkulatsioone hanke osade teenuse osutamise kulude kohta on pakkuja ärisaladus. Kirjalik menetlus. RHS § 196 lg 1 ls 1 järgi, vaidlustuskomisjon võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui vaidlustuskomisjoni hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada istungit korraldamata. EKT teatab, et on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. VI TAOTLUSED Lähtudes ülaltoodud põhjendustest palub EKT vaidlustuskomisjonil: Mitte edastada vaidlustuse lisa 1 EKT Teed OÜ 06.04.2023 märgukirja lisaks 1 olevat arvutust RoadWest OÜ-le ega teha seda muul moel RoadWest OÜ-le kättesaadavaks. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses . Rahuldada E KT Teed OÜ vaidlustus ning tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavalitsuse 02.05.2023 korraldus nr 256 osas, milles Viljandi Linnavalitsus : t unnistas RoadWest OÜ pakkumuse vastavaks ja leidis, et RoadWest OÜ pakkkumus vastab kõikidele riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele (korralduse resolutiivosa p 1); tunnistas RoadWest OÜ pakkumuse edukaks pakkumuseks (korralduse resolutiivosa p 2); jättis kõrvaldamata ja kvalifitseeris RoadWest OÜ (korralduse resolutiivosa p 3); otsustas hankelepingu sõlmida RoadWest OÜ-ga (korralduse resolutiivosa p 4). Mõista vaidlustuse esitamisel E KT Teed OÜ tasutud riigilõiv ja vaidlustusega seotud õigusabikulud välja Viljandi Linnavalitsuselt . Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Toomas Pikamä e v andeadvokaat EKT Teed OÜ lepinguli ne esindaja Lisad: EKT Teed OÜ 06.04.2023 märgukiri (märgukiri on esitatud kahes eksemplaris – digitaalselt allkirjastatud eksemplar sisaldab Arvutust ja on mõeldud esitamiseks VAKO-le , teine eksemplar, mis ei ole digitaalselt allkirjastatud, ei sisalda Arvutus ja on mõeldud edastamiseks RoadWest OÜ-le) ; Viljandi Linnavalitsuse 02.05.2023 hankekomisjoni protokoll; Viljandi Linnavaltisuse 02.05.2023 korraldus nr 256; Jõhvi Vallavalitsuse 08.05.2023 vastus teabenõudele; Volikiri; Riigilõivu maksekorraldus.