Regionaalministri xx.xx.2023. a määrus nr xx „Perioodi 2023–2027 kohalikku sorti taime kasvatamise toetus“ L isa PUUVILJA-, MARJA-, PÕLLU- JA KÖÖGIVILJAKULTUURI SORDID I Kohalik ud puuviljakultuuri sordid , mille hulka kuuluvate taimede kasvatamise eest antakse perioodi 2023–2027 kohalikku sorti taime kasvatamise toetust Õunasordi d : 1 . ‘Aia ilu’ 2. ‘Eva kuld’ 3. ‘Karlapärl’ 4. ‘Krameri tuviõun’ 5. ‘Maimu’ 6. ‘Meelis’ 7. ‘Paide taliõun’ 8. ‘Põltsamaa taliõun’ 9. ‘Raeda suviõun’ 10. ‘Suure-Jaani suveõun’ 11. ‘Talipirnõun’ 12. ‘Tallinna pirnõun’ 13. ‘Vahur’ 14. ‘Vambola’ 15. ‘Veiniõun’ 16. ‘Pärnu tuviõun’ 17. ‘Karksi renett’ Pirnisordid : 18. ‘Eesti pirn’ 19. ‘Järve’ 20. ‘Kägi bergamott’ 21. ‘Saaremaa punane’ 22. ‘Tartu pirn’ 23. ‘Tervishoiunõunik’ Ploomisordid : 24. ‘Amitar’ 25. ‘Hiiu sinine’ 26. ‘Kihelkonna’ 27. ‘Mõisaploom’ 28. ‘Noarootsi punane’ 29. ‘Polli Emma’ 30. ‘Polli viljakas’ 31. ‘Pärnu sinine’ 32. ‘Suur Tõll’ 33. ‘Tamme sinine’ 34. ‘Tartu punane’ 35. ‘Vikana’ 36. ‘Volli ploom’ 37. ‘Märjamaa ’ Kirsisort 38. ‘Nõmme liivakirss’ II Kohalik ud marjakultuuri sordid , mille hulka kuuluvate taimede kasvatamise eest antakse perioodi 2023–2027 kohalikku sorti taime kasvatamise toetust Musta sõstra sordid : 1. ‘Anneke’ 2. ‘ Albos ’ 3. ‘ Mede must’ 4. ‘Moka’ 5. ‘Mulgi must’ 6. ‘Musti’ Punase sõstra sordid : 7. ‘Krameri punane’ 8. ‘Kurvitsa 4’ Karusmarjasordid : 9. ‘Aamissepa viljakas’ 10. ‘Jaanike’ 11. ‘Polli esmik’ 12. ‘Rae 1’ III Kohalik ud põllukultuuri sordid , mille hulka kuuluvate taimede kasvatamise eest antakse perioodi 2023–2027 kohalikku sorti taime kasvatamise toetust Teraviljasort 1. Talirukis ‘ Sangaste’ Kaunviljasordid : 2. Põlduba ‘ Jõgeva’ 3. Põlduba ‘ Helbi’ 4. Põldhernes ‘ Mehis’ 5. Põldhernes ‘ Kirke’ Kartulisordid : 6. Kartul ‘ Ando’ 7. Kartul ‘ Endla’ 8. Kartul ‘ Jõgeva kollane’ 9. Kartul ‘ Väike verev’ Söödakultuuri sort 10. Söödapeet ‘ Jõgeva Eckendorf’ Heintaime sordid : 11. Valge ristik ‘ Jõgeva 4’ 12. Aas-rebasesaba ‘ Haljas’ 13. Sale-haguhein ‘ Ilo’ 14. Punane aruhein ‘ Jõgeva 70’ I V Kohalik ud köögiviljakultuuri sordid , mille hulka kuuluvate taimede kasvatamise eest antakse perioodi 2023–2027 kohalikku sorti taime kasvatamise toetust 1. Hariliku sibula sort ‘ Jõgeva 3’ 2. Valge peakapsa sort ‘ Jõgeva’ 3. Kaalikasort ‘ Kohalik sinine’ 4. Kaalikasort ‘ Kõpu’
3690454 1189245 EELNÕU 15 . 05 .2023 0 0 EELNÕU 15 . 05 .2023 -864235 -144145 0 0 Määrus ……. . 2023 nr ….. Perioodi 2023–2027 k ohalikku sorti taime kasvatamise toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2 , § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel . 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „ Euroopa Liidu ü hise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 “ (edaspidi strateegia kava ) k eskkonna- ja kliimakohustus te ning muud e majandamiskohustuste sekkumise „ Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus “ raames antava kohalikku sorti taime kasvatamise toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord. § 2. Toetatav ad tegevus ed (1) Toetust antakse kohalikku sorti taime kasvatamise ees t määruses sätestatud ajavahemiku jooksul (edaspidi koos kohustus ). (2) Kohalikku sorti põllu- või köögiviljakultuuri peab kasvatama ühe kalendriaasta ( edaspidi kohustuseaasta ) jooksul . (3) Kohalikku sort i puuvilja- või marjakultuuri peab kasvatama viie järjestikuse k ohustuseaasta (edaspidi k oos puuvilja- ja marjakultuuri kohustuseperiood ) jooksul . ( 4 ) Kohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise ning kohalikku sorti põllu- või köögiviljakultu uri kasvatamise kohta võetakse e raldi kohustus. § 3. Toetuse ühikumäär (1) Toetuse ühik umäär kohalikku sorti puuviljakultuuri kasvatamise eest on 12 eurot viljapuu kohta kalendriaastas ning kohalikku sorti marjakultuuri kasvatamise eest viis eurot marjapõõsa kohta kalendriaastas. (2) Toetuse ühikumäär kohalikku sorti põllu- või köögiviljakultuuri kasvatamise eest on ühe hektari maa kohta kalendriaastas : 1) 20 eurot talirukki kasvatamise korral ; 2) 50 eurot kaunvilja kasvatamise korral , v älja a rvatud põldoa ’Helbi’ kasvatamise korral ; 3) 50 eurot valge ristik u kasvatamise korral , v älja a rvatud ristiku seemnekasvatuse korral ; 4) 120 eurot heintaim e seemnekasvatuse korral ; 5) 70 eurot kartul i kasvatamise korral ; 6) 500 eurot k aalika, söödapeedi ja põldoa ’Helbi’ kasvatamise korral ; 7) 1500 eurot valge peakapsa kasvatamise korral ; 8) 1200 eurot harilik u sibul a kasvatamise korral . (3 ) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 alusel toetuse ühikumäära sellises ulatuses , mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. (4 ) Lõikes 3 sätestatud juhul on PRIA-l õigus vähenda da üht või mitut ühikumäära või kõiki lõigetes 1 ja 2 nimetatud ühikumäärasid. 2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded § 4 . Nõuded taotlejale (1 ) Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus “ §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega (edaspidi koos taotleja ) ning kasvatab § 2 lõikes 2 või 3 sätestatud ajavahemiku jooksul lisas „Puuvilja-, marja-, põllu- ja köögiviljakultuuri sordid“ (edaspidi lisa ) nimetatud puuvilja-, marja-, põllu- või köögiviljakultuuri sorti kuuluvat taime . (2 ) Kohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise eest antakse toetust t aotleja le, kes kasvatab puuvilja- j a marjakultuuri kohustuseperioodi igal kohustuseaastal vähemalt 20 v iljapuud vähemalt viiest erinevast lisas nimetatud puuviljakultuuri sordist või vähemalt 20 marjapõõsast vähemalt kolmest erinevast lisas nimetatud marjakultuuri sordist. Ühel pookealusel võib kasvatada üksnes ühe sordi poogendit. (3) Nende lõikes 2 nimetatud viljapuude ja marjapõõsaste arv, mille kasvatamise kohta toetust taotletakse, võib puuvilja- ja marjakultuuri kohustuseperioodi eri kohustuseaastatel olla erinev , kuid ei tohi olla väiksem lõikes 2 sätestatud arvust. (4 ) Kui taotleja taotleb toetust kohalikku sorti kartuli kasvatamise kohta , peavad andmed tema kohta taimekaitseseaduse § 31 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul olema kantud taimetervise registrisse. ( 5 ) Kui taotleja ei ole vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise tõttu võimeline jätkama kohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustuse täitmisega, siis kohustus lõpeb. § 5 . Nõuded toetusõigusliku maa ja taime kohta (1) Toetusõiguslik on p õllumajandusma a , millel kasvatatakse tai mi , mis kuuluvad vähemalt ühte lisas nimetatud puuvilja-, marja-, põllu- või köögiviljakultuuri sorti. (2) Kohalikku sorti põllu- või köögiviljakultuuri kasvatamise eest antakse toetust põllumaa kohta, millel kohustuseaastal kasvatatakse lisas nimetatud põllu- või köögiviljakultuuri sorti vähemalt järgmisel pindalal: 1) teravilja – 5 ,00 hektaril ; 2) kaunvilja, v älja a rvatud põlduba ’Helbi’ – 1 ,00 hektaril ; 3) heintaim e ja kartulit – 0,3 0 hektaril ; 4 ) söödapeet i , kaalika t , s ibulat , kapsast ja põlduba ’Helbi’ – 0,1 0 hektaril . (3) Toetust antakse põllu maa kohta, millel k ohalikku sorti põllukultuuri kasvatamise korral kasutatakse sertifitseeritud seemet ning kohalikku sorti köögivilja kultuuri kasvatamise korral standardseemet. Sertifitseeritud seemne mittesaadavuse korral võ ib põllukultuuri kasvatamise ks kasutada sama põllukultuuri aretusseemet. (4) H eintaime puhul antakse toetust põllumaa kohta, millel kasvatatavad heintaimed on põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded “ sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud. ( 5 ) Lisas nimetatud teravilja - , heintaime - , kartuli - ja kaunviljasordi , välja arvatud põld o a ’Helbi’ kasvatamise korral võetakse põllumajandusmaa pindala määramisel arvesse põld , mille pindala on vähemalt 0,30 hektarit , või ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,30 hektarit. ( 6 ) Lisas nimetatud k öögivilja - või söödapeedisordi või põld o a ’Helbi’ kasvatamise korral võetakse põllumajandusmaa pindala määramisel arvesse põld , mille pindala on vähemalt 0,10 hektarit , või ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,10 hektarit. ( 7 ) Kui taotleja rajab uue puuvilja- või marja aia või asendab olemasolevas puuvilja- või marja aias puuvilja- või marjakultuuri lisas nimetatud kohalikku sorti viljapuu või marjapõõsaga, kasutab ta aia rajamisel või selles kultuuri asendamisel istikuid, mis on saadud viljapuude või marjapõõsaste t arnijalt , kelle kohta on andmed kantud taimetervise registrisse. ( 8 ) Toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtutakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruses nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord “ sätestatust. 3. peatükk Tingimuslikkus ja baasnõuded § 6 . Tingimuslikkus (1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud nõudeid. (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kohalikku sorti põllu- või köögiviljakultuuri kasvatamise kohustuse puhul kogu kohustuse aasta jooksul ning kohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustuse puhul kogu puuvilja- ja marjakultuuri kohustuseperiood i jooksul. (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. § 7 . Baasnõue Taotleja kannab kohalikku sorti põllu- või köögiviljakultuuri kasvatamise kohustuse puhul kohustuseaasta jooksu l ning kohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustuse puhul puuvilja- ja marjakultuuri kohustuseperioodi jooksul andmed põllumajandusliku tegevuse ning kasvatatavate lisas nimetatud puuvilja-, marja-, põllu- ja köögiviljakultuuri sortide kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse. 4. peatükk Tegevuse elluviimise nõuded § 8 . Kohalikku sorti taime kasvatamise nõuded (1) Taotleja koostab või uuendab puuvilja- ja marjakultuuri kohustuseperioodi igal kohustuseaastal hiljemalt 15. juuniks aiaplaani põllumajandusmaa kohta, millel kasvatab lisas nimetatud puuvilja- või marjakultuur i sorti , mille kohta ta toetust taotleb . Aiaplaa nile märgitakse kõikide puuvilja- ja marjakultuuride asukohad koos sordinimega ning aia paiknemine ilmakaarte suhtes. (2) Taotleja järgib kohustuseaastal lisas nimetatud põllu- ja köögiviljakultuuri sordi kasvatamise korral , mille kohta ta toetust taotleb, sordiomaniku kehtestatud agr otehnikanõudeid ja külvisenormi ning väldib põllu umbrohtumist. (3) Taotleja kasvatab toetusõiguslikul maal lisas nimetatud põllu- või köögiviljakultuuri sorti , mille kohta ta toetust taotleb , vähemalt kohustuseaasta 15. juunist kuni kohustuseaasta 1. augustini. (4) P õldherne st ja valge t ristiku t võib kasvatada segus teiste põllumajanduskultuuridega. Põldhernest peab olema seemnesegus vähemalt 70 protsenti. 5. peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine ning kohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustuse üleandmine ja ülevõtmine § 9 . Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ §-s 6 sätestatut. § 10 . K ohalikku sorti p uuvilja- või marjakultuuri kasvatamise k ohustuse üleandmine ja ülevõtmine (1) Kohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise k ohustuse võib üle anda koos maaga, millel seda kohustust täidetakse. Selle kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib selle kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral § 9 kohaselt. (2 ) Lõike s 1 nimetatud k ohustuse ülevõtmise korral kohustused liidetakse ning puuvilja- ja marjakultuuri kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus. (3 ) Kui lõike s 1 nimetatud kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse puuvilja- ja marjakultuuri kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. (4 ) Lõikes 1 nimetatud k ohustuse üleandmise korral esitatakse PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood; 2) andmed lõike s 1 nimetatud üleantud kohustuse kohta; 3) andmed selle kohta, kas ülevõtja võtab üle lõikes 1 nimetatud kohustuse. (5) Kui lõikes 1 nimetatud kohustus antakse üle teisele isikule , siis võib teine isik selle kohustuse üle võtta. Kui teine isik lõikes 1 nimetatud kohustust üle ei võta, siis kohustus lõpeb. 6. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 11 . Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 10 lõikes 1, § 11 lõike 1 punktides 1–17 ja 19 ja lõigetes 2–4 ning §-s 12 nimetatud andmed; 2 ) andmed selle kohta, millise põllu kohta taotleja põllu- või köögiviljakultuuri kasvatamise eest toetust taotleb ; 3) andmed selle kohta, millisel põllul taotleja kasvatab kohalikku sorti puuvilja- ja marjakultuur i , mille kasvatamise kohta ta toetust taotleb ; 4) andmed puuvilja- või marjakultuuri sordi nimetuse ning samasse sorti kuuluvate viljapuude ja marjapõõsaste arvu kohta, mille kasvatamise kohta taotleja toetust ta otleb . (2) Taotleja esitab muudatused nende põldude piiride kohta, mille l ta kohalikku sorti taimi kasvatab , hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. (3) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23– 34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. (4) K ohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustuse puhul esitab taotleja taotluse ning lõigetes 2 ja 3 nimetatud muudatused igal kohustuseaastal. ( 5 ) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamise ga ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühise l taotluse l . § 12 . Taotluse osaks olevad dokumendid (1 ) Taotleja esitab PRIA - le kohustuseaastal hiljemalt § 11 lõikes 1 ettenähtud tähtajal kohalikku sorti viljapuu ja marjapõõsa kohta, mille kasvatamise kohta ta toetust taotleb, ühe loetletud dokumendi originaali : 1) taimepass ; 2) asjakoha n e erialaliidu eksperdi arvamus selle kohta, et kasvatatav sort on lisas nimetatud puuvilja- või marjakultuuri kohalik sort; 3) tarnija dokumen t ; 4) tootekirjeldus. (2 ) Taotleja esitab PRIA - le kohustuseaastal hiljemalt § 11 lõikes 1 ettenähtud tähtajal kohalikku sorti põllu- või köögiviljakultuuri kohta, mille kasvatamise kohta ta toetust taotleb, külvatud seemne müügipakendi originaaletiketi. (3 ) Taotleja ei pea lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokument e esitama, kui ta on need esitanud nõuetekohaselt PRIA-le selle määruse alusel antava toetuse taotlemise korral sama viljapuu, marjapõõsa või heintaime kasvatamise eest. § 13 . Taotleja, taotluse ja toetatavate tegevuste kontrollimine (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. (2) Paragrahvis 6 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. § 14 . Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. (3) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. § 15 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks. (2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel . § 16 . Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. § 17 . Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. § 18 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuari l 2024. a . (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaal minister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa : Puuvilja-, marja-, põllu- ja köögiviljakultuuri sordid
3853129 48460 KAVAND 15 .05 .2023 0 0 KAVAND 15 .05 .2023 SELETUSKIRI regionaal ministri määruse „ Perioodi 2023–2027 kohalikku sorti taime kasvatamise toetus “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel . 1. jaanuaril 2023 . aastal alga s uus Euroopa Liidu (edaspidi ka EL ) eelarveperiood 2023–2027 , mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu A rengu Põllumajandusfondi eelarvest. Nende st fondidest toetuste a ndmist reguleerib perioodil 2023–2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186 ). Nimetatud määruse artikli 9 kohaselt tuleb l iikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava , milleks Eesti puhul on „ Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 “ (edaspidi strateegia kava ), mis kiidet i heaks Euroopa Komisjoni otsusega. E elnõu on vajalik strateegiakava keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „ Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus “ (edaspidi toetus ) rakendamiseks. T oetuse õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikkel 70 . Toetuse eesmärk on säilitada kohalike tingimustega kohastunud ja geneetilisest erosioonist ohustatud taimede geneetilist ressurssi, edendada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike taimesortide kasvatamist ning soodustada kohalike puuvilja- ja marjasortidega uute istandike rajamist. Toetusel on oma osa strateegi a kava üldisemate eesmärkide saavutamise s . Täpsemalt, toetuse rakendamine aita b kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikl is 6 esile toodud erieesmärkide d, f ja i saavutamisele. Erieesmärk d seab sihiks aidata kaasa kliimamuutuste leevenda misele ja nendega kohanemisele . E rieesmärk f seab sihiks aidata kaasa elurikkuse vähenemise peatamisele ja selle ümberpööramisele, edendada ökosüsteemiteenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke . E rieesmärk i seab sihiks parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudmistele toidu ja tervise osa s . Samuti panusta takse toetus e abil tegevuspõhise riigieelarve programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu programm 2023–2026“ tegevust e sse ja „ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa) eesmärkidesse . Toetuse taotlusi võetak se vastu alates 2024 . aastast. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lõike 1 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal aastal määrusega need strateegiakava sekkumiste raames antavad toetuse d, mida kalendriaastal antakse. Kui toetuse andmist ei ole eelarveaastal määrusega kehtestatud, siis toetuse taotlemise õigust ei teki. Määruse eelnõu ja se letuskirja koostas Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna valdkonna nõunik Reelika Päädam (625 6267,
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi tegi määruse eelnõule Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6127 ,
[email protected] ). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165,
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) koosneb 1 8 paragrahvist ja lisast „Puuvilja-, marja-, põllu- ja köögiviljakultuuri sordid“ (edaspidi ka lisa ) . Eelnõu § 1 sätestab, et määrusega kehtestatakse strateegiakava keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus“ raames antava kohalikku sorti taime kasvatamise toetuse andmise tingimused ning kord. Toetuse andmise tingimused ning kord hõlma vad sätteid toetatavate tegevuste , toetuse ühikumäära, taotleja le kehtestatud nõuete , toetusõigusliku maa ja taime ning ting imuslikkuse nõuete ja baasnõuete, toetuse t egevuse elluviimise nõuete , põllumajandusliku majapidamise üleandmise ning kohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustuse üleandmise ja ülevõtmise, toetuse taotlemise ja taotluse osaks olevate dokumentide esitamise , kon trollide, toetuse vähendamise ning taotluse rahuld amise ja rahuldamata jätmise , toetuse maksmise ning toetuse saaja andmete avalikustamise kohta. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetatav ad tegevus ed . Lõike 1 kohaselt antakse t oetust kohalikku sorti taime kasvatamise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul . P uuvilja-, marja-, põl lu- või köögiviljakultuuri sordid , mille hulka kuuluvate taimede kasvatamise eest toetust antakse, on nimetatud eelnõu lisas. Toetust antakse õuna, pirni, ploomi ja kirsi (edaspidi koos puuviljakultuur ), musta ja punase sõstra ja karusmarja (edaspidi koos marjakultuur ), talirukki, kartuli, söödapeedi ja heintaime (edaspidi koos põllukultuur ) ning hariliku sibula, valge peakapsa ja kaalika (edaspidi koos köögiviljakultuur ) kohalik ku sorti kuuluva taime kasvatamise eest. Kohalike sortide valikul lähtuti seisukohast, et tegu oleks Eesti sordiga, mis on pika ajalooga ning on kultuuriliselt, etniliselt või geneetiliselt oluline. Valitud sortide kasvatamise toetamise eesmärk ei ole ainult kultuuripärandi hoidmine, vaid need sordid peaksid pakkuma huvi ka tootjale ja tarbijale. Eelnõu lisas nimetatud sortidel on selliseid erilisi ja väärtuslikke omadusi, mis võimaldavad neid kasutada niinimetatud nišitoodetena. Praegu ei ole need sordid leidnud laiemat kasutust, kuna on mõne omaduse tõttu (haiguskindlus, käsitsi koristus, võra tüüp, vähene säilivus v õi m uu s elline omadus ) ebasoosingus. Nimekirja valiti nii rahvaselektsioonisorte, säilitussorte kui ka sordilehes olevaid sorte. Põllu - ja köögiviljakultuuri sortide nimekirja ettepaneku koostasid Maaelu T eadmuskeskus ning põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi programmi hindamiskomisjon. Kohalike puuvilja- ja marjakultuuri sortide nimekirja paran dused ja täiendused koostati Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse, ettevõtjate ja Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjoni ettepanekute põhjal. Lõike d 2 ja 3 reguleerivad , mis ajavahemiku jooksul peab kohalikku sorti taime kasvata ma . Kohalikku sorti põllu- või köögiviljakultuuri peab kasvatama ühe kalendriaasta jooksul. Kuna põllu- ja köögiviljakultuurid on enamjaolt üheaastased taimed, nende kultuuride kohalike sortide seemnete kättesaadavus on piiratud ning igal aastal ei pruugi külvamiseks seemneid jätkuda, siis on põllu- ja köögiviljakultuur i kasvatamise kohustuse pikkus üks kalendriaasta. Kalendriaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril (edaspidi kohustuseaasta ) . K ohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri peab kasvatama viie järjestikuse kohustuseaasta jooksul. Viis järjestikust kohustuseaastat loetakse puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustuse puhul puuvilja- ja marjakultuuri kohustuseperiood iks. Puuvilja- ja marjakultuurid on püsikultuurid, mida kasvatatakse ühel kohal korduva saagi saamiseks pikka aega, mis tõttu on kohalikku sorti puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamise korral ette nähtud viie kalendri aasta pikkune kohustuseperiood. Kohustuse võtmise aastal (puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustuse puhul esimesel kohustuseaastal ning põllu- või köögiviljakultuuri kasvatamise kohustuse puhul kohustuseaastal ) al gab kohustuseaasta tagasiulatuvalt 1. jaanuarist. Toetuse taotlejad peavad muu hulgas järgima näiteks tingimuslikkuse nõudeid, mida tuleb täita ja mi lle täitmist samuti kontrollitakse terve kalendriaasta jooksul . Seega on mõistlik ja põhjendatud ka kohustuseperioodi pikkus määrata kalendriaastates. Lõike 4 kohaselt tuleb võtta eraldi kohustus k ohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise ning kohalikku sorti põllu- või köögi viljakultuuri kasvatamise kohta. Kuna t aotleja võtab kohustuse kasvatada nii kohalikku sorti p uuvilja- kui ka marjakultuur i viiel järjestikusel kohustuseaastal ning nii kohalikku sorti põllu- kui ka köögivilj akultuur i ühel kohustuseaastal, siis on põhjendatud, et võetakse eraldi kohustus ed nimetatud tegevuste kohta . Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse ühikumäär. Lõike 1 kohaselt on t oetuse ühikumäär kohalikku sorti puuviljakultuuri kasvatamise eest 12 eurot viljapuu kohta kalendriaastas ning kohalikku sorti marjakultuuri kasvatamise eest viis eurot marjapõõsa kohta kalendriaastas . Lõike 2 kohaselt on toetuse ühikumäär kohalikku sorti põllu- või köögiviljakultuuri kasvatamise eest ühe hektari maa kohta kalendriaastas : 20 eurot talirukki kasvatamise korral , 50 eurot kaunvilja kasvatamise korral ( v älja a rvatud põldoa ’Helbi’ kasvatamise korral ), 50 eurot valge ristiku kasvatamise korral (välja arvatud ristiku seemnekasvatuse korral) , 120 eurot heintaime seemnekasvatuse korral , 70 eurot kartuli kasvatamise korral , 500 eurot kaalika, söödapeedi ja põldoa ’Helbi’ kasvatamise korral, 1500 eurot valge peakapsa kasvatamise korral ning 1200 eurot hariliku sibula kasvatamise korral. Kui valget ristikut ‘ Jõgeva 4 ’ kasvatatakse seemneks, siis on ühikumäär ühe hektari maa kohta 120 eurot. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2021/2115 artikli 70 lõike 3 kohaselt annavad liikmesriigid toetust üksnes nende kohustuste jaoks, mis erinevad sama määruse artikli 31 kohastest kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavade kohustus t est ja mis on rangemad: 1) tingimuslikkuse nõuetest ; 2) asjaomastest väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuetest ning muu d est asjaomas test liikmesriigi ja liidu õigusega ette nähtud kohustuslik est nõuetest ; 3) nõudest hoida põlluma jandusmaa karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid kasutava ettevalmistava tegevuseta . Toetusega hüvitatakse toetuse saajale toetuse saamiseks ette nähtud tegevuste elluviimisest tingitud lisakulu ning saamata jäänud tulu kas täielikult või osaliselt. Toetuse ühikumäära väljatöötamisel arvesse võetud lisakulud ja saamata jäänud tulu on esitatud strateegia kava peatüki 5.3 sekkumise „ Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus “ punkt is 12 . Lõi getes 3 ja 4 on toodud sätted juhuks , kui kohustuseaastal esitatud kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatavale tegevusele e elarveaastaks määratud eelarve . Toetuse eripära tõttu ei ole põhjendatud selle toetuse puhul kõigi nõuetekohaste taotluste täies mahus rahuldamiseks eelarve mittejätkumise korral tavapäraste eelistuskriteeriumite rakend amine, mistõttu on üks alternatiiv vähendada ühikumäära . Selle kohaselt saavad kõik nõuetele vastavad taotlejad toetu st, ent seda vähendatud ühikumääraga . Seetõttu vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) lõike 3 kohaselt sellisel juhul toetuse ühikumäära sellises ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. Lõike 4 kohaselt on PRIA-l õigus vähendada üht või mitut ühikumäära või kõiki ühikumäärasid . Õiguslik alus toetuse ühikumäära vähendamiseks on sätestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punktis 2. Eelnõu §-de ga 4 ja 5 sätestatakse toetusõiguslikkuse nõuded taotleja ning maa ja taime kohta. Toetusõiguslikkuse nõuete eesmärk on tagada toetuse eesmärkide parem täitmine ning välistada toetuse mittesihipärane maksmine ja asjatu administratiivkoormus. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 punkt i 1 kohaselt jäetakse toetuse taotlus rahuldamata, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele , kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse nõuded taotlejale. Lõike 1 kohaselt antakse toetust füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §- s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega (edaspidi koos taotleja ) ning kasvatab § 2 lõikes 2 või 3 sätestatud ajavahemiku jooksul lisas nimetatud puuvilja-, marja-, põllu- või köögiviljakultuuri sorti kuuluvat taime. Põllumajandusliku ks tegevuseks loetakse eespool nimetatud määruse kohaselt põllumajandustoodete tootmist ning põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. Lõike 2 kohaselt antakse kohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise eest toetust taotlejale, kes kasvatab puuvilja- ja marjakultuuri kohustuseperioodi igal kohustuseaastal vähemalt 20 viljapuud vähemalt viiest erinevast puuviljakultuuri sordist või vähemalt 20 marjapõõsast vähemalt kolmest erinevast marjakultuuri sordist. Toetust antakse üksnes eelnõu lisas nimetatud puuvilja- ja marjakultuuri sortide kasvatamise kohta. Sordiehtsuse tagamiseks võib ü hel pookealusel kasvatada vaid ühe sordi poogendit . Toetust ei anta pistokste kasvatamise kohta . Eri puuvilja- ja marjakultuuri sortide kasvatamine suurendab mitmekesisust, aitab säilitada geneetilist pärandit ning hajutada tootmi s riske. Lõike 3 kohaselt võib taotleja puuvilja- ja marjakultuuri kohustuseperioodil taotleda toetust erineva arvu lisas nimetatud sortide hulka kuuluvate viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamise kohta . Samas peab taotleja igal kohustuseaastal kasvatama vähemalt 20 viljapuud ning taotlema toetust vähemalt sama arvu viljapuude kasvatamise kohta, mis kuuluvad ühtlasi vähemalt viide erinevasse lisas nimetatud puuviljakultuuri sorti , või peab taotleja kasvatama 20 marjapõõsast ning taotlema toetust sama arvu marjapõõsa ste kasvatamise kohta, mis kuuluvad vähemalt kolme erinevasse lisas nimetatud marjakultuuri sorti . Nende lõikes 2 nimetatud viljapuude ja marjapõõsaste arv, mille kasvatamise kohta toetust taotletakse, võib puuvilja- ja marjakultuuri kohustuseperioodi eri kohustuseaastatel olla erinev, kuid ei tohi olla väiksem lõikes 2 sätestatud arvust. Eri sortide kasvatamine soodustab sordirikkamate aedade rajamist ning võimaldab maandada tootja riske. Lõike s 4 on sätestatud, et k ui taotleja taotleb toetust kohalikku sorti kartuli kasvatamise kohta, peavad andmed tema kohta taimekaitseseaduse § 31 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul olema kantud taimetervise registrisse. Alus majandustegevusteate esitamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile tuleb taimekaitseseaduse § 31 lõike 1 punktis t 4. Majandustegevusteate esita b Põllumajandus- ja Toiduametile enne tegevuse alustamist ettevõtja, kes kasvatab kartulit rohkem kui ühel hektaril. Lõike 5 kohaselt nii puuvilja- kui ka marjakultuuri viie kalendri aasta pikkune kohustus lõpeb , kui taotleja ei ole vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise tõttu võimeline jätkama kohustuse täitmisega . Vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise st tuleb teavitada PRIA - t ja esitada asjakohased tõendid selle esinemise kohta. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse nõuded toetusõigusliku maa ja taime kohta . Lõike 1 kohaselt on t oetusõiguslik selline põllumajandusmaa, millel kasvatatakse taimi, mis kuuluvad vähemalt ühte lisas nimetatud puuvilja-, marja-, põllu- või köögiviljakultuuri sorti. Toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtutakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruses nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord “ sätestatust. Lõikega 2 sätestatakse minimaalne põllumaa pindala , millel tuleb kasvatada lisas nimetatud kohalikku põllu- või köögiviljakultuuri sorti . Minimaalne pindala arvestatakse iga lisas nimetatud sordi kohta. Teravilja sortidest tuleb kasv a tada talirukist ’Sangaste’ vähemalt 5,00 hektaril. Kaunvilja sortidest tuleb kasvatada p õlduba ’Jõgeva’ ning põldher n est ’Mehis’ ja ’Kirke’ vähemal t 1,00 hektaril. Heintaime sortidest tuleb kasvatada valge t ristikut ’Jõgeva 4’, aas-rebasesaba ’Haljas’, sale-haguheina ’Ilo’ ja puna st aruheina ’Jõgeva 70’ vähemalt 0,30 hektaril. Kartulisorte ’Ando’, ’Endla’ ,’Jõgeva kollane’ ja ’Väike verev’ tuleb ka svatada vähemalt 0,30 hektaril. Söödapeeti ’Jõgeva Eckendorf’ tuleb kasvatada vähemalt 0,10 hektaril. Põlduba ’Helbi’ , h arilik k u sibula t ’Jõgeva 3’ , v alge t peakapsa st ’Jõgeva’ ning söödapeeti ‘Jõgeva Eckendorf’ , k aalika t ’Kohalik sinine’ ja ’Kõpu’ tuleb kasvatada vähemalt 0,10 hektaril. Kohalikku sorti põllu- või köögiviljakultuuri , mille kohta toetust taotletakse, tuleb kasvatada põllumaal. Põllumaa, püsirohumaa ja püsikultuuride aluse maa määratlemisel lähtutakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a. määruse nr 67 „ Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord “ §-des 3 –5 sätestatust. Lõike 3 kohaselt antakse toetust põllumaa kohta, millel kohalikku sorti põllukultuuri kasvatamise korral kasutatakse sertifitseeritud seemet ning kohalikku sorti köögivilja kultuuri k asvatamise korral standardseemet. Sertifitseeritud seemne hulka arvestatakse järgmised põllukultuuri seemne kategooriad: supereliitseeme, eliitseeme ja sertifitseeritud seeme . Seemne kategooriate määratlemisel lähtutakse põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a. määrusest nr 52 „Peediseemne kategooriad ning peediseemne tootmise ja turustamise nõuded“, põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a. määrusest nr 55 „ Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded “, põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a. määrusest nr 56 „ Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded“ , põllumajandusministri 3. mai 2006. a. määrusest nr 58 „Seemnekartuli kategooriad ning seemnekartuli tootmise ja turustamise nõuded“ sätestatust. Sertifitseeritud seemne mittesaadavuse korral võib põllukultuuri kasvatamise ks kasutada sama põllukultuuri aretusseemet. Lisas nimetatud köögivilja kultuuri sortide puhul tuleb kasutada standardseemet, kuna Eestis nimetatud sortide seemneid ei sertifitseerita . Lõike 4 kohaselt antakse heintaime puhul toetust põllumaa kohta, millel kasvatatavad heintaimed on põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded “ sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud. Lõigetega 5 ja 6 määratletakse põllu minimaalne suurus. L isas nimetatud teravilja - , heintaime - , kartuli - ja kaunviljasordi, välja arvatud põld o a ‘ Helbi’ kasvatamise korral võetakse p õllumajandusmaa pindala määramisel arvesse põld , mille pindala on vähemalt 0,30 hektarit , või ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,30 hektarit . Lisas nimetatud k öögivilja - või söödapeedisordi või põld o a ‘ Helbi’ kasvatamise korral võetakse p õllumajandusmaa pindala määramisel arvesse põld , mille pindala on vähemalt 0,10 hektarit , või ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,10 hektarit. Lõike 7 kohaselt k ui taotleja rajab uue puuvilja- või marjaaia või asendab olemasolevas puuvilja- või marjaaias puuvilja- või marjakultuuri lisas nimetatud kohalikku sorti viljapuu või marjapõõsaga, kasutab ta aia rajamise või aias puuvilja- või marjakultuuri asendamise korral istikuid, mis on saadud viljapuude või marjapõõsaste tarnijalt, kelle kohta on andmed kantud taimetervise registrisse. Nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta (ELT L 267, 08.10.2008, lk 8– 22) artikli 2 punkti 9 kohaselt loetakse tarnija ks füüsilist või juriidilist isikut, kes professionaalselt tegeleb vähemalt ühega järgmistest paljundusmaterjali ja viljapuudega seonduvatest tegevusaladest: paljundamine, tootmine, säilitamine ja/või töötlemine, importimine ning turustamine. Lõike 8 kohaselt lähtutakse t oetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruses nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord “ sätestatust. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse tingimuslikkus e nõuetega seonduv . Lõike 1 kohaselt peab taotleja täitma kogu põllumajandusliku majapidamise maal ning oma põllumajanduslikus tegevuses maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded “ sätestatud nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli te 12 ja 13 alusel. Tingimuslikkus e nõuded hõlma vad nii maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid kui ka kohustuslikke majandamisnõudeid. Kohustuslikud majandamisnõuded on valik juba kehtivatest eri riigisisestest nõuetest. Tingimuslikkus on seotud k liima - ja k eskkonna, rahva - ja taimetervise ning loomade heaolu val dkonnas kehtestatud nõuete järgimisega. Tingimuslikkuse nõuete järgimine on eelduseks strateegiakava pindala - ja looma põhiste toetuste täies mahus saamiseks. Tingimuslikkuse nõuete rakendamisega välistatakse juhud, kus põllumajandustootja le kohaldab valdkonna järelevalveasutus elementaarsete nõuete rikkumise korral asjakohast meedet või karistust , kuid ta saab samal ajal siiski täies mahus põllumajandustoetusi. Eri valdkondade nõudeid on n ii n imetatud tingimuslikkuse süsteemi (varem nõuetele vastavus) järk-järgult kaasatud alates 2004. aastast. Lõike 2 kohaselt täidab t aotleja tingimuslikkuse nõudeid kohalikku sorti põllu- või köögiviljakultuuri kasvatamise kohustuse puhul kogu kalendriaasta ehk kohustuseaasta jooksul ( 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini ) ning kohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustuse puhul kogu puuvilja- ja marjakultuuri kohustuseperioodi jooksul ( viie järjestikuse kalendriaasta ehk viie järjestikuse kohustuseaasta jooksul) . Lõike 3 kohaselt peab taotleja esitama andmed kogu põllumajandusliku majapidamise maa kohta, kuna tingimuslikkus tuleb täita ka sellel maal, mille kohta toetust ei taotleta. Andmed esitatakse toetuse taotlemise korral . Eelnõu §-ga 7 sätestatakse baasnõue . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 70 lõike 3 kohaselt võib toetust anda vaid nende kohustuste jaoks, mis on rangemad tingimuslikkuse nõuetest , asjaomaste väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ja loomade heaolu miinimumnõuetest , muudest asjaomastest liikmesriigi ja liidu õigusega ette nähtud kohustustest ning põllumajandusmaa heas seisukorras hoidmise tingimustest , mis erinevad strateegiakava kliima- , keskkonna- ja loomade heaolu kavadest . T oetust ei ole lubatud maksta tingimuslikkuse nõuete ja baasnõuet e täitmise eest . Kui toetuse olemuse tõttu on tingimuslikkuse nõuded toetatava tegevuse elluviimise eelduseks, võivad n eed ühtlasi olla ka baasnõude d . Toetuse andmise korral tuleb baasnõuete järgimist ka taotleja põllumajanduslikus majapidamises kontrollida ning kui mõnda baasnõuet rikutakse, vähendatakse rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust , arvestades toetust , või jäetakse taotlus rahuldamata. Kohalikku sorti taime kasvatamise toetuse baasnõue on pidada põlluraamatu t . Põlluraamatusse tul eb kohustuseaastal kanda andmed põllumajandusliku tegevuse ning lisas nimetatud kohalike sortide kohta. Taotleja kannab kohalikku sorti põllu- või köögiviljakultuuri kasvatamise kohustuse puhul kohustuseaasta jooksul ning kohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustuse puhul puuvilja- ja marjakultuuri kohustuseperioodi jooksul (ehk igal kohustuseaastal) andmed põllumajandusliku tegevuse ning kasvatatavate lisas nimetatud p uuvilja-, marja-, põllu- ja köögiviljakultuuri sortide kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse. Põlluraamatu pidamine on sätestatud veeseaduse §-s 155. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse tegevus t e elluviimise nõuded. Lõike 1 kohaselt taotleja koostab või uuendab puuvilja- ja marjakultuuri kohustuseperioodi igal kohustuseaastal hiljemalt 15. juuniks aiaplaani põllumaja ndusmaa kohta, millel kasvatab lisas nimetatud puuvilja- või marjakultuuri sorti , mille kohta ta toetust taotleb. Aiaplaanile märgitakse kõikide puuvilja- ja marjakultuuride asukohad koos sordinimega ning aia paiknemine ilmakaarte suhtes. Aiaplaan annab ülevaate sortide paiknemisest viljapuu- või marjaaias. Lõike 2 kohaselt järgib t aotleja kohustuseaastal lisas nimetatud põllu- ja köögiviljakultuuri sordi kasvatamise korral , mille kohta ta toetust taotleb, sordiomaniku kehtestatud agrotehnikanõudeid ja külvisenormi ning väldib põllu umbrohtumist . Agrotehnikanõuete hulka loetakse eelkõige mullaharimine, väetamine, külvise ettevalmistamine, külvamine, kultuuri hooldamine ning saagi koristamine. Lõike 3 kohaselt kasvatab t aotleja vähemalt kohustuseaasta 15. juunist kuni kohustuseaasta 1. augustini toetusõiguslikul maal lisas nimetatud põllu- või köögiviljakultuuri sorti , mille kohta ta toetust taotleb . Lõike 4 kohaselt võib lisas nimetatud p õldhernest ja valget ristikut kasvatada segus teiste põllumajanduskultuuridega. Põldhernest peab seemnesegus olema vähemalt 70 protsenti. Üldjuhul kasvatatakse valget ristikut ‘ Jõgeva 4’ segus aasnurmikaga . Eelnõu §-ga 9 sätestatakse põllumajandusliku majapidamise üleandmine . Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ §- s 6 sätestatut. Eelnõu §-ga 10 sätestatakse k ohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise koh ustuse üleandmine ja ülevõtmine. Selles paragrahvis käsitletakse üksnes kohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustuse üleandmist ja ülevõtmist, kuna nimetatud kultuuri kasvatamise kohustus võetakse viieks järjestikuseks kalendriaastaks. Lõike 1 kohaselt võib k ohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise k ohustuse üle anda koos maaga, millel seda kohustust täidetakse . Selle kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib selle kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise või § -s 9 sätestatud põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral. Lõike d 2 ja 3 sätestavad ülevõetud kohustuse kestuse. K ohustuse ülevõtmise korral kohustused liidetakse ning puuvilja- ja marjakultuuri kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse puuvilja- ja marjakultuuri kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Ühel taotlejal saab sama l ajal olla vaid üks puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamise kohustus. Lõike 4 kohaselt esitatakse k ohustuse üleandmise korral PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu üleandja ja ülevõtja ni mi ning registri- või isikukood, andmed üleantud kohalikku sorti puuvilja- või mar jakultuuri kasvatamise kohustuse koht a ning andmed selle kohta, kas ülevõtja võtab üle kohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustuse. Lõike s 5 on sätestatud, et k ui lõikes 1 nimetatud kohustus antakse üle teisele isikule, siis võib teine isik selle kohustuse üle võtta. Kui teine isik kohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustust üle e i võta, siis kohalikku sorti puuvilja - või marjakultuuri kasvatamise kohustus lõpeb. Eelnõu §-ga 11 sätes tatakse toetuse taotlemise kord. Lõike 1 kohaselt esitab taotleja PRIA - le kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse. PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotlemine võimaldab vältida vigu taotluse esitamisel , samuti on sellisel kujul dokumentide täitmine lihtsam, kuna taotluse paljud väljad on juba eeltäidetud ning süsteemis toimuvad automaatsed andmete kontrollid PRIA eri registrite kaudu . Taotlus sisaldab andmeid, mis on vajalikud toetuse menetlemiseks. Taotlejal tuleb esitada maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 10 lõike s 1, § 11 lõike 1 punktides 1–17 ja 19 ja lõigetes 2–4 ning §-s 12 nimetatud andmed . T oetuse taotlemise korral esitab taotleja lisaks andmed selle kohta , millise põllu kohta ta põllu- või köögiviljakultuuri kasvatamise eest toetust taotleb , ning andmed puuvilja- või marjakultuuri sordi nimetuse ning samasse sorti kuuluvate viljapuude ja marjapõõsaste arvu kohta, mille kasvatamise kohta ta toetust ta otleb . Lõike 2 kohaselt esitab taotleja muudatused nende põldude piiride kohta, millel ta kohalikku sorti taimi kasvatab , hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. Lõike 3 kohaselt esitab taotleja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1173 , millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. Lõike 4 kohaselt esitab taotleja k ohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustuse puhul taotluse ning lõigetes 2 ja 3 nimetatud muudatused igal kohustuseaastal. Seda põhjusel, et k ohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri peab kasvatama viie järjestikuse kohustuseaasta jooksul ning ka taotluse peab esitama igal kohustuseaastal. Lõike 5 kohaselt taotletakse toetust strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. Nimetatud toetusi saab taotleda ajavahemikul 2. mai st kuni 15. juuni ni PRIA e-teenuse keskkonnas. PRIA e-teenuse keskkonnas näeb taotleja eeltäidetud taotlusvorm i , mis sisaldab eri toetuste taotlemiseks vajalikke andmeid, s eal h ulgas selliseid andmeid, mis on toetuste puhul samasugused , n äi t eks andme i d põllumajandusmaa ja põllul kasvatatavate kultuuride kohta. Kuna teatud hulk selliseid andmeid võetakse arvesse eri toetuste menetlemise korral , võimaldab nende ühekordne märkimine vältida vigu ning see vähendab ühtlasi taotleja halduskoormust . Seetõttu on otstarbekas esitada üks ühine taotlus kõikide ee s pool nimetatud toetuste kohta. Eelnõu §-ga 12 sätestatakse taotluse osaks olevad dokumendid . Lõ iked 1 ja 2 määratlevad nõuetekohased dokumendid, mis tuleb seemne või istutusmaterjali nõuetekohasuse tagamiseks PRIA - le esitada. Dokumendid esitatakse § 11 lõikes 1 ettenähtud tähtajal , mil on taotluste vastuvõtuperiood. V iljapuu ja marjapõõsa kohta, mille kasvatamise kohta taotleja toetust taotleb , esitab ta k ohustuseaastal PRIA - le kas taimepass i , tarnija dokume n di , tootekirjeldus e või asjakohase erialaliidu eksperdi arvamus e selle kohta, et kasvatatav sort on lisas nimetatud puuvilja- või marjakultuuri kohalik sort . Esitama peab nimetatud dokumendi originaali . T aimepass on t aimekaitseseaduse kohaselt Euroopa Liidu sisesel taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liikumisel kasutatav taimetervisenõuete kohasust tõendav dokument või ametlik märgistus. Taimepass tõendab, et taimed ja teatud seemned on kontrollitud kehtestatud nõuete kohaselt ja need on vabad : 1) karantiinsetest taimekahjustajatest ( k omisjoni rakendusmäärus e (EL) 2019/2072 , millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1–279), II lisa ) ; 2) reguleeritud mittekarantiinsetest kahjustajatest ( k omisjoni rakendusmäärus e (EL) 2019/2072 IV lisa ) ; 3) kaitstava piirkonna karantiinsetest taimekahjustajatest ning need taimed ja seemned vastavad kaitstava piirkonna nõuetele ( k omisjoni rakendusmäärus e (EL) 2019/2072 III lisa) . Eestis väljastatakse t aimepass alati õuna- ja pirnipuu istikutele, kuna need taimed on viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimed ning Eesti on tunnistatud selle haiguse eest kaitstavaks piirkonnaks . Kaitstava piirkonna staatuse annab Euroopa Komisjon riikidele või piirkondadele, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, ent mille territooriumi see soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab. Tarnija dokumendiga varustatakse kontrollitud (CAC) paljundus- ja istutusmaterjali partii , kui paljundus- ja istutusmaterjal turustatakse isikule, kes tegeleb : 1) taimede edasikasvatamisega eesmärgiga neid müügiks pakkuda; 2) puuvilja - või marjakultuuri või köögivilja tootmisega; 3) taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamisega. Tarnija dokument on ühekordse ks kasuta miseks mõeldud dokument, mis täidetakse eesti keeles või vajaduse korral muus Euroopa Liidu ametlikus keeles. Tarnija dokumendiks võib pidada ka kaubasaadetise kohta väljastatud saatedokument i , arve t v õi m uu d s ellist dokument i , kuhu on märgitud tarnija dokumendi s nõutud andmed. Tarnija dokument võib olla ka etikett, mis on väljastatud partii kohta ja kinnitatud pakendile ning millele on märgitud tarnija dokumendi s nõutud andmed. Nende taimeliikide puhul, mille kohta kehtib taimepassiga varustamise nõue, võib tarnija dokumendi s nõutud andmed esitada taimepassi s . Tootekirjeldusega varustatakse paljundus- ja istutusmaterjali partii või üksikistik juhul , kui paljundus- ja istutusmaterjal turustatakse lõpptarbijale. Paljundus- ja istutusmaterjali nende taimeliikide puhul, mille kohta kehtib taimepassiga varustamise nõue, võib tootekirjelduse s nõutud andmed esitada taimepassi s . Seadusandlik alus taimede varustamiseks taimepassi, tootekirjelduse või tarnija dokumendiga tuleb taimede palju n damise ja sordikaitse seadusest ning maaeluministri 27. detsembri 2016 . a määruse st nr 76 „ Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded “. Viljapuud ja marjapõõsad, mis on kasvanud samal kohal pikka aega ja mille kohta ei ole ee s pool nimetatud dokumente väljastatud, on toetusõiguslikud , kui nende kohta esitatakse asjakohase erialaliidu eksperdi arvamus , mis kinnitab, et puuvilja- või marjakultuur on eelnõu lisas nimetatud kohalikku s orti. Lisas nimetatud põllu- või köögiviljakultuuri kohta, mille kohta taot l e ja kohustuseaastal toetust taotleb, esitab ta külvatud seemne müügipakendi originaaletiketi. Lõike 3 kohaselt ei pea taotleja l õi getes 1 ja 2 nimetatud dokument e esitama, kui ta on need esitanud nõuetekohaselt PRIA-le selle määruse alusel antava toetuse taotlemise korral sama viljapuu, marjapõõsa või heintaime kasvatamise eest . Eelnõu §-ga 13 sätestatakse taotleja, taotluse ja toet atavate tegevuste kontrollimine. Lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele . Lõike 2 kohaselt kontrollivad tingimuslikkus e nõuete täitmist maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses , kelleks on PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollide korraldamisel (s eal h ulgas , kui need samad nõuded sisalduvad juba riigisiseses õigusaktis) peab arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) , artiklis 83 sätestatuga . Nimetatud nõuete kontrollimiseks võivad asutused kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme. Kontrolli all mõ eld akse nii administratiivset kui ka kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli tegemiseks võib kasutada kaugseiret või seda toetavaid asjakohaseid tehnoloogiaid. Kohapealsete kontrollide valim koostatakse igal aastal riskianalüüsi põhjal. T ingimuslikkuse puhul peab kontrollivalimi koostamise korral lähtuma nimetatud EL - i määruses sätestatust. Lisaks võib ette tulla, et tingimuslikkuse nõuete kontrollimisel tuleb kontrollida midagi enamat, kui seda näeb ette muu riigisisene õigusakt. Eelnõu §-ga 14 sätestatakse toetuse vähendami n e ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise kord . Lõike 1 kohaselt kohaldatakse toetuse vähendamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut. PRIA võib vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust , kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saa ja kohustusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste puhul tähendab mainitu seda, et taotleja on rikkunud selliseid nõudeid, mis ei ole toetusõiguslikkuse nõuded ja mille rikkumine toob kaasa toetuse vähendamise (n äi t eks on rikutud baasnõuet või toetuse tegevuse elluviimise nõuet , näiteks on lisas nimetatud põllu- ja köögiviljakultuuri sortide kasvatamisel rikutud sordiomaniku kehtestatud agrotehnikanõudeid ja külvisenormi ) . Nimetatud toetuste puhul tehakse taotluse rahuldamise ja toetuse maksmise otsus ühe otsusena. Kui enne selle otsuse tegemist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid, siis vähendatakse toetust. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest . T oetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kui taotleja on rikkunud aga toetusõiguslikkuse nõuet (n äi t eks ei ole taotleja juriidiline isik), jäetakse taotlus rahuldamata. Lõike 2 kohaselt vähendatakse lõikes 1 sätestatud juhul taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. Nimetatud paragrahvides sätestatakse järgmine: 1) ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL - i finantshuvide kaitsemeetmete kohaldamise üldnormid ; 2) ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kaitsemeetmed ; 3) kaitsemeetme kohaldamine pettuse korral ; 4) tingimuslikkuse ga seotud kaitsemeetmed . Eelnõu §-ga 15 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Lõike 1 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendri aasta 10. veebruariks . Lõike 2 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. Nimetatud seaduse kohaselt tehakse lisaks Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud alustele maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui EL- i õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist ; 3) taotlust ei rahuldata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt; 4 ) taotluses või taotluse menetlemise käigus on esitatud teadlikult valeandmeid. Eelnõu §-ga 16 sätestatakse toetuse maksmine. Toetus makstakse toetuse saajale esimesel võimalusel pärast toetuse saamise kohta otsuse tegemist, kuid hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. Eelnõu §-ga 17 sätestatakse t oetuse saaja andmete avalikustamine . PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ning korras. Eelnõu §-ga 18 sätestatakse eelnõu jõustumine. Eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2024 . a astal, kuna selle määruse kohane toetus rakendub alates 2024. aastast . Eelnõu lisa kehtestab loetelu toetusõiguslike kohalike sortide kohta . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud järgmistest määrustest: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) . 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjusid on hinnatud Justiitsministeeriumi „Mõjude määratlemise kontrollküsimustiku“ peamiste mõjukategooriate alusel. Eelnõu rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ja kultuuripärandile ning kaudseid mõjusid ju lgeolekule, regionaalarengule ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Toetus on suunatud põllu majandusliku tegevusega tegelevatele ettevõtjatele. Maaeluministri 29. aprilli 2015 . a. määruse nr 52 „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus“ alusel antavat toetust anti 2022. aasta taotlusvoorus 52 taotlejale. Potentsiaalne taotlejate arv EL eelarve perioodi 2023–2027 lõpuks võib ulatuda 200 isikuni , kuna v arasemaga võrreldes on kasvatatavate kultuuride ja ka sortide loetelu eelnõuga laiendatud, samas kohalike sortide seemet ja istikuid on saada val piiratud koguses. Strateegiakava puhul , mille alusel antakse kohalikku sorti taime kasvatamise toetust, on keskkonnamõju si d hinnatud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 2022. a. koostatud aruandes „ Ü hise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 keskkonnamõju strateegili s e hindamise aruanne“ . Kohalike sortide kasvatamine aitab kaasa geneetilise mitmekesisuse säilimisele. Samuti panustab kohalike sortide kasvatamine Eesti kultuuripärandi ja toidukultuuri säilimisse . Kohalike sortide kasvatamisega kaasnev saamata jäänud tulu ja lisakulud hüvitatakse taotlejale osaliselt või täielikult. Võrreldes varasemaga ei suurene t oetuse taotlemise ja tegevuste elluviimise korral ettevõtjate halduskoormus . 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Strateegiakava sekkumise „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus “ kogueelarve on strateegiakava peatüki 6.2.3 kohaselt 588 432,00 eurot. Sellest on Euroopa Ma aelu Arengu Põllumajandusfondi ( EAFRD ) osalus 80 protsenti ( 470 745,60 eurot) ning Eesti riigieelarve osalus 20 protsenti . Määruse rakendamisega ei ole kavandatud lisakulutusi ega -tulusid riigieelarve vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024 . a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Strateegiakava ettevalmist ami seks moodustati 2019. a asta 18. juunil juhtkomisjon, kuhu kuulusid valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad. Juhtkomisjoni ülesanne oli kujundada Eesti seisukohad Euroopa L iidu ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ning kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne selle esitamist Vabariigi Valitsusele. Lisaks kohtusid aastatel 2019–2020 valdkondlikud töögrupid , et valmistada ette strateegiakava . Kohalikku sorti taime kasvatamise toetuse andmise peamised alused töötati välja keskkonnasõbraliku aianduse ja kohalike sortide töögrupis. J uhtkomisjoni ning valdkondlike töögruppide materjalid leiab Maaeluministeeriumi veebilehelt . Eelnõu esitat akse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning saadet akse arvamuse avaldamiseks PRIA - le , Maaelu Teadmuskeskusele, Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskusele, Põllumajandus- ja Toiduametile ning strateegiakava juht komisjonile .
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Meie: 15 .05.2023 nr 1.4-3/415
Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 kohalikku sorti taime kasvatamise
toetus” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027
kohalikku sorti taime kasvatamise toetus” eelnõu. Palume teie kooskõlastust kümne tööpäeva
jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Regionaalminister
Lisad:
1. EN_SORT.docx;
2. SK_SORT.docx;
3. Lisa_SORT.docx.
Reelika Päädam
+372 625 6267
[email protected]
Ketlyn Roze
+372 625 6127
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/23-0502 - Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 kohalikku sorti taime kasvatamise toetus” eelnõu.
Kohustuslikud kooskõlastajad: Keskkonnaministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 29.05.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eef603eb-9597-48d4-b1da-9e05edd8cd20
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eef603eb-9597-48d4-b1da-9e05edd8cd20?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main