Külmaallika küla Huntaugu liivakarjäär 3 kinnistu detailplaneeringu algatamisest

Terje Kraanvelt Teie 18.04.2023 nr 7-1/1405 Kuusalu Vallavalitsus Meie 15.05.2023 nr 15-3/2778-2 [email protected] Külmaallika küla Huntaugu liivakarjäär 3 kinnistu detailplaneeringu algatamisest Austatud vallavanem Kuusalu Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 18.04.2023 kirjas nr 7-1/1405 seisukohtade ja ettepanekute saamiseks Kuusalu Vallavolikogu eelnõu „Külmaallika küla Huntaugu liivakarjäär 3 kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ning lähteülesande kinnitamine“ (edaspidi eelnõu). Planeeritav ala, Huntaugu liivakarjäär 3 kinnistu (katastritunnus (35201:003:0880, pindala 17,38 ha, sihtotstarve mäetööstusmaa), asub Külmaallika küla keskosas Kiiu- Soodla tee läheduses. Eelnõus on kirjas: „Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on eraldada Huntaugu liivakarjäär 3 kinnistust ca 4 ha suurune maaüksus biogaasijaama rajamiseks. Asukohavalikut on põhjendatud logistiliselt hea asukohaga maagaasi jaotusvõrgu, elektrivõrgu lähedal, kus on sobiv geoloogia biojaama rajamiseks ning sellega, et olulised keskkonnamõjud on juba seoses karjäärialaga tekkinud. Juurdepääs planeeritavale alale on võimalik avaliku kasutusega Kiiu- Soodla maanteelt, munitsipaalomandis olevalt Huntaugu tee T1 teelt ning Huntaugu liivakarjäär 2 kinnistult. Biogaasijaama eesmärgiks on Hinnu ja Mustametsa seafarmide läga ning Uuri ja Suurekivi veisefarmide sõnnik ringmajandusse võtta. See lahendab nende põllumajandustootjate kasvuhoonegaaside heitme lähituleviku väljakutsed EL järjest karmistuvates keskkonnanõuetes ning lahendab ära kohaliku läga ja sõnniku lõhnahäiringu probleemi. Igasugune biolagunev jääde alustades lägast/sõnnikust kuni toidutööstuse, kaupluste/restoranide jms jäätmeteni sobivad sellise tehase tootmissisendiks. Eesti Biogaasil on kolm biogaasi tootmist Eestis: Vinnis, Tartus ja Oisus. Loodud on Kuusalu Biogaas OÜ.“ Kuusalu valla üldplaneering on kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68, mille kohaselt asub planeeritav ala karjääride maa-alal. Detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist: 1. Tulenevalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) § 40 lõike 4 punktist 2 peab keskkonnamõju hindamise aruanne sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste planeerimisdokumentidega. Antud juhul vajab esitatud „Keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ (OÜ Severitas, töö nr KL-200-83, versioon 04.06.2021, edaspidi KSH eelhinnang) täiendamist.  KSH eelhinnangu peatükis 3.2 „Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega“ ei ole käsitletud seoseid riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) osas. Juhime tähelepanu, et maakonnaplaneeringus paikneb planeeritav ala rohevõrgustikus. Palume kirjeldada seoseid maakonnaplaneeringuga ning põhjendada, kuidas on võimalik rohevõrgustiku toimimine biogaasijaama rajamisel. Märgime, et Riigikohus on asjas 3-21-125 tehtud lahendis viidanud varasemale lahendile (3-20-1310/52) ja tõdenud, et kõrgema tasandi planeeringuga terviklikult kujundatud rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu seada selle tükkhaaval muutmisega detailplaneeringu tasandil. Rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt (ehk siis detailplaneeringuga) tuleb kohalikul omavalitsusel näidata, millised muud olulised huvid selle mõju üles kaaluvad. Seejuures ei saa kaalukaks pidada kinnistu omaniku erahuvi kinnistu tulusaks arendamiseks, kui maa kasutust piiravad juba enne kinnistu omandamist kehtinud kõrgema astme planeeringud. Seega juhul, kui arendust kavandatakse rohevõrgustikku, tuleb omavalitsusel hinnata ja põhjendada nii konkreetse detailplaneeringuga kaasnevat mõju rohevõrgustiku toimimisele kui ka koosmõjus juba varem kehtestatud detailplaneeringutega, mis rohevõrgustikku mõjutavad.  Eelnimetatud KSH eelhinnangu peatükis on viidatud Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2009 otsusega nr 49 algatatud Kuusalu valla üldplaneeringule (edaspidi koostatav üldplaneering). Kuusalu valla veebirakendusest leitava koostatava üldplaneeringu joonisel on kavandatava tehase asukoht märgitud tootmismaana. Samas on tegemist ka rohelise võrgustiku tugialaga. Palume käsitleda ka rohelise võrgustiku teemat. Arvestades, et Kuusalu valla üldplaneering on kehtestatud üle 20 aasta tagasi ning juba 2009. aastal algatati Kuusalu valla uue üldplaneeringu koostamine, ei pruugi kehtiv üldplaneering kajastada tänaseid ruumivajadusi ja põhimõtteid (näiteks kehtivas üldplaneeringus ei ole rohevõrgustikku kuid koostatavas on). Märgime, et Riigikohus on asjas nr 3-3-1-87-13 asunud seisukohale, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti, kuna haldusmenetluse seaduse § 60 lõike 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (viidatud otsuse p 12). Samas lahendis on kohus märkinud, 2  et mitme planeerimismenetluse samaaegsel läbiviimisel peavad pädevad asutused püüdma planeeringute omavahelist vastuolu vältida. Eeltoodut toetab ka Rahandusministeeriumi koostatud juhend „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“(nõustik) https://planeerimine.ee/dp/noustik/, millega soovitame tutvuda. Nõustiku punktis 2.2 „Seosed strateegiliste arengudokumentidega“ on muu hulgas välja toodud, et olukorras, kus kehtivad vanad üldplaneeringud, milles pole arvestatud tänaseid arengusuundumusi tuleb kaaluda, kas kaalumisvajaduse puhul järgida ainult kehtivat, kuid ajale jalgu jäänud üldplaneeringut või põhjendatult arvestada võibolla alles koostamise algusjärgus olevat tulevikku suunatud üldplaneeringut või strateegilist arengudokumenti. Seega on kehtiva üldplaneeringuga arvestamine detailplaneeringu koostamisel küll kohustuslik, kuid täiendavalt võib lähtuda ka muudest dokumentidest, sh alles koostamisel olevast üldplaneeringust.  Vabariigi Valitsus algatas 23.12.2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu. Palun käsitleda ka teemaplaneeringu seoseid kavandatavaga. 2. Detailplaneeringu algatamise eelnõu Lisas 1 „Külmaallika küla Huntaugu liivakarjäär 3 kinnistu detailplaneeringu lähteülesanne“ on märgitud, et arvestamisele kuulub Kuusalu valla üldplaneering. Kuna KSH eelhinnang käsitleb ka koostatavat üldplaneeringut, palun see märkida arvestamisele kuuluvate dokumentide nimekirja. Palume lisada samasse nimekirja ka Harju maakonnaplaneering 2030+ ja Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneering. Kuna tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, palume enne vastuvõtmist esitada detailplaneering koos lisamaterjalidega Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks ning tulevalt PlanS § 142 lõikest 4 täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutute määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lea Teeääre 5885 1405 [email protected] 3