Ettepanek dialoogiks

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 05.05.2023 kehtiv kuni 30.09.2023 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Meie 15.05.2023 nr 14-8/3432-1 Ettepanek maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse kasutamise dialoogiks Austatud härra Tasuja Vastavalt riigihalduse ministri 16.03.2023 määruse nr 15 „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse tingimused ja kord“ 3. peatükis sätestatule teeme ettepaneku dialoogi alustamiseks, mille käigus soovime Hiiumaa Vallavalitsuse kui maakondliku arendusorganisatsiooniga, kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel teinud ülesandeks maakonna arengu kavandamise, leppida kokku teemad, millele suunata 2024-2027 toetusvahendid maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetmes. Kirjale on lisatud ministeeriumi ja maakondliku arendusorganisatsiooni vahelise dialoogi töökord, mis kirjeldab protsessi üldist aja- ja tegevuskava. Samuti on lisatud ministeeriumi analüüs ja sellele tuginev ettepanek toetusvahendite suunamiseks. Palume esitada 5. juuniks 2023 maakonna seisukohad ministeeriumi ettepanekule ning vajadusel omapoolsed põhjendatud ettepanekud rahastatavate teemade valiku osas. Ühtlasi palume esitada nii ministeeriumi pakutud teema kui võimalike maakonna poolt dialoogis arutelule toodavate täiendavate teemade osas maakonna esmane nägemus sellest, millised tulemusnäitajad kirjeldavad toetusvahendite kasutamise tulemusi maakonnas 2024-2027 ehk millist muutust maakonna arengus peate oluliseks toetusmeetme vahendite kaasabil saavutada. Selleks, et dialoogi kohtumist ning edasist infovahetust kokku leppida, palume vastuskirjas esitada maakondliku arendusorganisatsiooni kontaktisik koos tema kontaktandmetega. Ministeeriumi kontaktisikuks edasises suhtluses on regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Julia Troitskaja, e-posti aadress [email protected]. Mõistame, et maakonna valikuid toetusmeetme abil eelisarendatavate teemade osas mõjutab olulisel määral teadmine maakonnale eraldatava toetuse suurusest. Selleks, et maakonnal oleks olemas eelinfo rahalise ressursi kohta, avaldame indikatiivsed toetusmahud aastateks 2024-2027 nii maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetme, hajaasustuse programmi kui kohaliku omaalgatuse programmi osas. Tegemist on indikatiivsete summadega, mis tuginevad hetkel kehtivale riigi eelarvestrateegiale. Lähtuvalt eelarve võimalustest võivad Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 toetussummad nii suureneda kui väheneda. Sarnaselt varasemate aastatega on igal maakonnal võimalus maakonnale eraldatud toetust nimetatud kolme programmi vahel osaliselt ringi tõsta. Täpsustatud 2024. a eelarved esitame maakondlikele arendusorganisatsioonidele programmide vaheliste ümbertõstete ettepanekuteks oktoobris ning maakonna arengustrateegia toetusmeetme 2024. a lõplikud mahud plaanime kinnitada ministri käskkirjaga novembris 2023. Hiiu maakonna toetusvahendite indikatiivne maht 2024-2027: Programm 2024 2025 2026 2027 Maakonna arengustrateegia elluviimise toetus 308 489 248 300 248 300 248 300 Hajaasustuse programm 91 142 91 100 40 500 40 500 Kohaliku omaalgatuse programm (toetused) 28 458 28 500 28 500 28 500 Kohaliku omaalgatuse programm (rakendamine) 8 481 8 500 8 500 8 500 KOKKU 436 570 376 400 325 800 325 800 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas regionaalminister Lisad: Lisa 1 - Ministeeriumi ja maakondliku arendusorganisatsiooni vahelise dialoogi töökord Lisa 2 - Analüüs ja ettepanekud MATA vahendite suunamiseks Kaire Luht 5885 1371 [email protected] 2  HIIUMAA: analüüs ja ettepanekud MATA vahendite suunamiseks Lähtudes riigihalduse ministri 16.03.2023 määruse nr 15 „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse tingimused ja kord“ (edaspidi MATA) peatükist 3 ning vastavalt ministeeriumi ja maakondliku arendusorganisatsiooni vahelise dialoogi töökorrale, esitab ministeerium dialoogi alustamiseks maakondlikule arendusorganisatsioonile (edaspidi MARO) ministeeriumi poolse analüüsi ning analüüsist tulenevad ettepanekud MATA vahendite suunamiseks aastatel 2024-2027. Analüüsis on ministeerium tuginenud eelkõige järgmistele allikatele: 1) Regionaalse arengu tegevuskava1 (edaspidi RETK) seiremõõdikud (tabel seisuga 10.04.2023 lisatud) 2) Hiiumaa valla arengukava 2035+ 3) Hiiumaa valla arengukava 2035+ lisa 3 - arengukava 2035+ tegevuskava RETK seiremõõdikute analüüsi põhjal on Hiiumaal kõige halvem seis näitajatega, mis on seotud ettevõtluse arenguga. Kõige kriitilisem seis on näitajaga „SKT hõivatu kohta EL27 keskmisest PPS (ostujõu) alusel, % (2020)“ – 28,7% EL27 keskmisest oli 2020. aastal Eesti maakondade seas kõige madalam näitaja. Kriitiline seis (mõlemad 12. koht) on näitajatega „ettevõtete (20+ hõivatuga) lisandväärtus ettevõtte kohta, tuh eurot (2020)“ ja „kaupade ja teenuste eksport (tuhat eurot) ettevõtte (k.a. FIEd) kohta (2022)“. Võrdluses teiste maakondadega on paremas seisus näitajad „ettevõtete arv (v.a FIEd) 1000 elaniku kohta (2022)“ ja „25-64-aastaste elukestvas õppes osalemine viimasel 4 nädalal, % (2021)“ – mõlemad 5. koht. Eelkõige on see märgiks sellest, et vaatamata suhteliselt kõrgele ettevõtlusaktiivsusele ei ole maakonnas tegutsevate ettevõtete pakutavate toodete ja teenuste konkurentsivõime ja uuenduslikkus/eristuvus piisav selleks, et edukalt konkureerida välisturgudel. Parem seis on RETK seirenäitajatega inimeste heaolu vaates. Kõige kriitilisem neist on seis näitajaga „suhtelise vaesuse määr, % (2021)“ – 2021. aastal elas Hiiumaal 31,6% inimestest suhtelises vaesuses, kõrgem vaesuse osakaal oli maakondadest vaid Ida-Virumaal. Madalal tasemel oli ka leibkonnaliikmete netosissetulek, mis Hiiumaal oli 2021. aastal 840 € kuus, maakondade võrdluses 13. kohal. Nii suhtelise vaesuse kui leibkonnaliikmete netosissetuleku näitajad on olulisel määral samuti seostavad ettevõtluse arengu ning maakonnas asuvate töökohtade palgatasemega. Võrreldes muude maakondadega oli Hiiumaal suhteliselt madal positsioon ka järgnevate näitajate puhul „vähemalt 15-aastaste osalemine kultuurielus viimasel 12 kuul, % (2020)“ ja „ühistranspordi teenusega rahulolu, % (2022)“ (mõlemad 12. koht). Ülaltoodu näitab vajadust tegeleda rohkem ettevõtluse vaatega. Hiiumaa olukord on sarnane teiste Lääne-Eesti maakonda (eelkõige Saare- ja Läänemaa) olukorraga, kus kriitilisemaks valdkonnaks on samuti ettevõtluse konkurentsivõime ja töökohtade küsimused. Analüüsi tulemusel on suuremat tähelepanu vajavaks RETK juurprobleemiks Hiiumaal: JP7 - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile. 1 RETK dokumendid on leitavad Rahandusministeeriumi veebis 1 Hiiumaa valla arengukava 2035+ visioon toob samuti välja mitmed ettevõtete konkurentsivõime suurendamisega seotud arengusuunad: „Hiiumaa peamised arengusuunad on seotud olulisel määral kohaliku toorme väärindamise ning regiooni turundamise ja atraktiivsemaks muutmisega. Sellest lähtuvalt on saare potentsiaalselt keskseks majanduse kasvuvaldkonnaks kõrgtehnoloogiline põllumajandus ja sellega seonduvad valdkonnad – toiduainete tootmine ning meremajandus, sh. vesiviljelus. Potentsiaalselt keskset kasvuvaldkonda toetavad ka muud piirkonna jaoks olulised valdkonnad, nt. metsatööstus ning lisaks ka elamus- ja loodusturism, sh. spaaturism ning lõbusõidu- ja ristlusturism. Saare väiksusest lähtuvalt on oluline motiveerida ja toetada regioonis koostööalgatuste loomist ja arendamist erinevates valdkondades, nii toidutootmise, põllumajanduse, turismi kui meremajanduse valdkonnas, aga ka erinevate tegevuste raames nagu kohalike toodete üldine turundamine ja eksporditurundus.“ Hiiumaa valla arengukava 2035+ majandusarengu peatükis on toodud välja nii kriitilised edutegurid kui valdkondlikud kitsaskohad, mille lahendamine on visiooni täitumiseks vajalikud. Tulenevalt maakonna väiksusest on rõhutatud ka koostöö olulisust Lääne-Eesti regioonis. Ettepanek MATA vahendite suunamiseks: Lähtuvalt analüüsis tuvastatud väljakutsetest, maakonnas suuremat tähelepanu vajavast RETK juurprobleemist ning Hiiumaa valla arengukavast on ministeeriumi ettepanek MATA 2024- 2027 vahendite kasutamiseks Hiiu maakonnas järgmine: Arengukava lisaks olevas tegevuskavas 2022-2026 on majandusarengu valdkond täiendavalt liigendamata, mistõttu on ettepanek suunata MATA 2024-2027 vahendid teemale „Majandusareng“, keskendudes tegevustele, millel on otsene mõju ettevõtluse lisandväärtuse kasvule ning mis pakuvad maakonnas tegutsevatele ettevõtetele vahetut tuge edasiseks arenguks. Tegevuste elluviimisel tasub keskenduda valdkondadele, millel on kõrgem lisandväärtus, suurem potentsiaal ettevõtjate vaheliseks sünergiaks, paremad koostöövõimalused teiste Lääne- Eesti maakondadega, piirkonnspetsiifilistest ressurssidest või eeldustest tulenev suhteline arengueelis või oluline panus arengukavas majandusarengu valdkonna visioonis esile toodud kestliku majandustegevuse sihi suunas liikumisse. 2 Lisa. Regionaalse arengu tegevuskava seiremõõdikud (tabel seisuga 10.04.2023) Hiiu maakond, Koht maakondade Lääne-Eesti, suhe Seiremõõdikud, väärtused EESTI mõõdiku väärtus järjestuses Eesti keskmisse (%) Tööjõus osalemise määr, 15-74 aastased, % (2022) 73,3 78,9 7 100,3 Suhtelise vaesuse määr, % (2021) 22,8 18,1 14 105,3 Leibkonnaliikme netosissetulek kuus, eurot (2021) 1000,1 1113,3 4 89,0 16+ aastaste hea/väga hea terviseseisundiga elanike osakaal, % (2022) 57,9 63,5 6;7 97,8 Inimeste heaolu Ülemäärase kehakaaluga inimeste osatähtsus, 16-64 aastased, % (2020) 52,3 106,5 Rahulolu välisõhu kvaliteediga (lõhnahäiringud, õhusaaste), % (2022) 73,2 71,0 1 114,8 Vähemalt 15-aastaste osalemine kultuurielus viimasel 12 kuul, % (2020) 73,8 78,2 12 91,1 Rahulolu kaasamisega KOV arengu kavandamisse, % (2022) 50,3 50,1 3 100,4 Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr, % (2018) 49,0 83,7 Kolmanda taseme haridusega 25-34 aastaste osatähtsus, % (2022) 40,3 49,7 3 65,8 Ühistranspordi teenusega rahulolu, % (2022) 63,3 70,3 12 86,9 Lairiba internetiühendusega leibkondade osatähtsus, % (2021) 90,9 94,1 8 98,3 Kodu ümbruskonda turvaliseks pidavate inimeste osatähtsus, % (2022) 92,0 107,0 Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus, % (2022) 73,5 74,3 2 104,5 Leibkondade osatähtsus, mille eluruumis on jooksev soe vesi, % (2020) 93,0 97,6 3 98,3 SKT hõivatu kohta EL27 keskmisest PPS (ostujõu) alusel, % (2020) 71,5 28,7 15 57,6 Ettevõtluse vaade Ettevõtete arv (v.a FIE-d) 1000 elaniku kohta (2022) 97,5 93,0 2 83,2 Ettevõtete (20+ hõivatuga) lisandväärtus ettevõtte kohta, tuh eurot (2020) 2692,0 1612,0 12 61,8 Kaupade ja teenuste eksport (tuhat eurot) ettevõtte (k.a FIEd) kohta (2022) 216,2 72,8 13 43,9 Eri- või kutseharidusega täiskasvanute (25-64) osatähtsus, % (2022) 71,0 71,8 3 94,2 25-64 aastaste elukestvas õppes osalemine viimasel 4 nädalal, % (2021) 18,4 16,6 5 89,1 Rahulolu kohaliku omavalitsuse juhtimisega oma elukohas, % (2022) 50,0 46,3 7 92,0 Rahulolu kohaliku omavalitsuse üldise arengusuunaga, % (2022) 54,0 48,8 9 93,0 KOV KOV teenustega rahulolu, % (2022) 60,7 59,6 9 100,0 Rahvaarvu muutuse kordaja, % 2018 suhtes (2022)* 101,0 90,5 15 96,8 3  Ministeeriumi ja maakondliku arendusorganisatsiooni vahelise dialoogi töökord 1. Üldsätted 1.1 Töökord täpsustab riigihalduse ministri 16.03.2023 määruse nr 15 „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse tingimused ja kord“ 3. peatükis sätestatut. 1.2. Dialoogi eesmärk on leppida iga maakonnaga kokku teemad, millele aastatel 2024-2027 eraldatav toetus suunatakse, et kiirendada maakonna arengustrateegias püsitatud eesmärkide saavutamisest teema valdkonnas. 1.3. Dialoogi tulemusena kokkulepitud teema raames elluviidavad projektid üksi või kogumis olema ühe maakonna või ühest maakonnast suurema elluviimispiirkonna, sihtrühma ja mõjuga. 1.4. Dialoogi peetakse vähemalt kord nelja aasta jooksul meetme 2024-2027 vahendite suunamiseks või vajadusel tihedamalt kui varasemad kokkulepped vajavad muutmist. 1.5. Dialoogi osapoolteks on riigi esindajana Rahandusministeerium (vastavalt peaministri 19.04.2023 korraldusele nr 25 alates 01.07.2023 Regionaalministeerium) (edaspidi ministeerium) ja maakonna esindajana maakondlik arendusorganisatsioon (edaspidi MARO). Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajad kaasatakse dialoogi vaatlejana. MARO ettepanekul kaasatakse dialoogi maakonna omavalitsuste või teiste maakonna organisatsioonide esindajad ning ministeeriumi ettepanekul kaasatakse dialoogi teiste ministeeriumide või dialoogi seisukohast oluliste organisatsioonide esindajaid. Dialoogi juhib ministeeriumi regionaalarengu osakond. 2. Dialoogi algatamine 2.1. Dialoogiga alustamise ettepaneku teeb MAROle ministeerium, lisades dialoogi alustamise ettepaneku kirjale: 2.1.1 dialoogi täpsema ajakava ja töökorra; 2.1.2 ministeeriumi analüüsi ja analüüsist tulenevad ettepanekud vahendite suunamiseks maakonna arengustrateegia teema(de)le maakonnas või täpsustavad küsimused, kui analüüsist tulenevad probleemsed teemad ei ole maakonna arengustrateegias piisavat tähelepanu leidnud; 2.1.3 MATA järgmise nelja aasta vahendite eeldusliku suuruse maakonnas aastate lõikes; 2.1.4 ministeeriumi kontaktisiku ja tema kontaktid. 2.2 Ministeeriumi poolt saadetavad materjalid määratakse asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduse §35 lõike 2 punkti 2 alusel, mis lubab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada dokumendi kavandi ja selle juurde kuuluvad dokumendid enne nende vastuvõtmist või allakirjutamist. AK märge eemaldatakse pärast punktis 4.2 nimetatud käskkirja kehtestamist. 2.3 Kümne tööpäeva jooksul punktis 2.1 nimetatud ettepaneku saamisest esitab MARO ministeeriumile oma esialgse tagasiside ministeeriumi ettepanekus kajastatud teemade osas koos ning vajadusel omapoolsed põhjendatud ettepanekud rahastatavate teemade valiku osas. MARO pakub ministeeriumi ning enda poolt täiendavalt dialoogis aruteluks pakutud teemade osas välja esialgsed tulemusnäitajad,1 mis kirjeldavad toetusvahenditega saavutatavat võimalikku muutust maakonnas. 1 nt 100% maakonna koolidest on aastaks 2027 ettevõtlikkuse programmiga kaetud vms. 1/3 3. Dialoogi toimumine 3.1 Dialoog toimub koosoleku vormis. Koosoleku esialgse päevakava pakub välja ministeerium sõltuvalt dialoogi eelmise etapi tulemustest. 3.2 Koosolekuks vajalikud materjalid vahetavad osapooled eelnevalt määratud kontaktisikute e-posti aadresside kaudu. 3.3 Hiljemalt viis tööpäeva enne dialoogi koosoleku toimumist peavad pooled olema esitanud kõik aruteluks vajalikud materjalid. 3.4 Koosolekul lepitakse kokku kuni kahes teemas, kuhu maakond meetme 2024-2027 vahendid suunab ning vajadusel lisatingimustes, sh teemasse panustavate projektide valiku korralduse osas. 3.5 Juhul, kui osapooled ei ole valmis esimese koosoleku lõpuks meetme vahendite kasutamises lõplikku kokkulepet saavutama, siis lepitakse koosolekul kokku järgmise koosoleku ajas ja osapoolte täiendavates vahepealsetes tegevustes. 3.6 Hiljemalt viis tööpäeva enne dialoogi teise koosoleku toimumist esitavad MARO ja ministeerium aruteluks vajalikud materjalid. 3.7 Dialoogi teise koosoleku tulemusel lepitatakse kokku kuni kahes teemas, kuhu järgmisel neljal aastal panustab maakond meetme toetuse ning tulemustes, mille saavutamisse peavad rahastatavad tegevused panustama. Vajadusel lepitakse kokku muudes lisatingimustes. 4. Dialoogi tulemuste fikseerimine 4.1 Dialoogi tulemusel saavutatud kokkulepped fikseeritakse protokollis, mille allkirjastavad ministeeriumi ja MARO esindajad. Protokollis fikseeritakse: 4.1.1 kuni kaks teemat maakonna arengustrateegiast, millele maakond suunab meetme 2024-2027 toetuse; 4.1.2 perioodi jooksul saavutatavad tulemused; 4.1.3 meetme toetuse indikatiivne jaotus teemade lõikes; 4.1.4 vajadusel ka muud teemadega seotud kokkulepped osapoolte vahel. 4.2 Protokollis sõnastatud kokkulepete alusel vormistab ministeerium käskkirja maakonna teemade ning muude protokollis kokkulepitud tingimuste kohta. Käskkiri on Riigi Tugiteenuste Keskusele aluseks vastavuskontrollis taotluste määruse § 3 lg 2 nõudele vastavuse hindamisel. Kui dialoogis kokkulepet ei saavutata, siis käskkirja ei vormistata. 4.3 Saavutatud kokkuleppe tulemuste kohta tehakse pressiteade ning kokkuleppeid kinnitav käskkiri avalikustatakse nii ministeeriumi kui MARO veebilehel. 5. Dialoogi kokkulepete muutmine 5.1 Dialoogis sõlmitud kokkulepete muutmise võib vajaduse ilmnemisel algatada ministeerium või MARO, teavitades sellest kirjalikult teist osapoolt. 5.2 Dialoogi kokkulepete muutmise protsessi korralduslikud küsimused, sealhulgas tegevus- ja ajakava ning suhtluskanalid, lepivad kokku eelnevalt nimetatud kontaktisikud. 5.3 Dialoogi kokkulepete muutmise protsessi tulemused fikseeritakse protokollis, mille allkirjastavad ministeeriumi ja MARO esindajad. 5.4 Sõltuvalt kokkulepitud muudatustest muudetake vajadusel ministeeriumi käskkirja maakonna teemade ning muude protokollis kokkulepitud tingimuste kohta. 2/3 Lisa: Dialoogi protsessi peamised etapid Ministeerium MARO saadab I dialoogi ring Vajadusel Vajadusel Kokkuleppe Järeltegevused algatab dialoogi ettepanekud jätkutegevused II dialoogi ring sõlmimine •saadab oma •kui ettepanek •kokkulepe •lähtuvalt I •kokkulepe •protokolli •MARO poolt analüüsi ja teemadeks teemade valiku kohtumisel teemade valiku koostamine meetmest analüüsist erineb, on see osas kokkulepitud osas •protokolli toetatavate tulenevad põhjendustega •teemade osas vahepealsete •teemade osas allkirjastamine tegevuste & ettepanekud koos esitatud saavutatavad tegevuste saavutatavad min. ja MARO projektide valik teemadeks; •ettepanek tulemused kavale tulemused poolt •(vajadusel) •ajakava ja esialgsete •mitme teema •mitme teema •käskkirja MKAS töökorra; tulemus- korral korral kehtestamine tegevuskava •eeldatava 4 a näitajate osas indikatiivne indikatiivne •käskkirja täiendamine eelarve jaotus teemade jaotus teemade avaldamine või muutmine vahel vahel min. ja MARO (sh projektide •vajadusel muud •vajadusel muud veebis ja toetus- teemadega teemadega eelarve jaotus •pressiteade seotud seotud aastate lõikes) (ilmselt min. kokkulepped kokkulepped teeb mitme •MARO maakonna "analüütiline kohta korraga) kokkuvõte" - tegevuste valiku kirjeldus, väljakutsete ja lahenduste kokkusobivuse analüüs 3/3