Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 12.05.2023 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 262842 Vaidlustaja: Identity OÜ Registrikood: 10839442 Laeva tn 2, 10111 Tallinn E-post: [email protected] Esindajad: advokaat Gerli Helene Gritsenko advokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 E-post: [email protected] [email protected] Hankija: Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Registrikood: 80197361 F. R. Kreutzwaldi tn 5, 44314 Rakvere E-post: [email protected] Kolmas isik: VELVET OÜ Registrikood: 11016984 Telliskivi tn 60a/5, 10412 Tallinn E-post: [email protected] VAIDLUSTUS HANKIJA 08.05.2023 OTSUSTELE  Sorainen – 2/5 – 1. TAOTLUSED 1. Tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks hankija otsus, millega kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks; 2. Jätta RHS § 198 lg 1 alusel vaidlustaja tasutud riigilõiv ja menetluskulud hankija kanda. Mõista vaidlustaja tasutud riigilõiv ja kantud menetluskulud vaidlustaja kasuks välja hankijalt. 2. ASJAOLUD 1. Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (edaspidi hankija) algatas lihthankemenetluse "Lääne- Virumaa külalis-, elu- ja ettevõtluskeskkonna integreeritud kohaturundusstrateegia välja töötamine" (viitenumber 262842). 2. Pakkumuse esitasid kolm ettevõtjat: Identity OÜ (edaspidi vaidlustaja), Velvet OÜ (edaspidi kolmas isik) ja OÜ IN NOMINE. 3. Hankija teavitas 09.05.2023 vaidlustajat 08.05.2023 tehtud otsustest (lisa 1) (edaspidi vaidlustatud otsus), millega kõikide pakkujate pakkumused tunnistati vastavaks, pakkujad kvalifitseeriti ja jäeti kõrvaldamata ning edukaks tunnistati kolmanda isiku pakkumus. 4. Vaidlustuse esemeks on hankija otsus tunnistada edukaks kolmanda isiku pakkumus. 3. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE 5. Vaidlustuse esitamise õigus hankeasjades põhineb nn subjektiivsete õiguste rikkumise teoorial, väljendatuna RHS § 185 lg-s 1. Antud juhul seisneb vaidlusaja subjektiivsete õiguste rikkumine selles, et pakkumuste õiguspärase hindamise korral osutuks edukaks vaidlustaja pakkumus, mistõttu rikub hankija otsus kolmanda isiku edukaks tunnistamise kohta vaidlustaja subjektiivseid õiguseid. 6. Vaidlustatud otsusest nähtub, et vaidlustaja sai kokku 67,9 ja kolmas isik 72,59 punkti. Seega on punktide vahe 4,69 punkti. Vaidlustaja argumentidest nähtub, et ainuüksi tehnilise lahenduse hindamiskriteeriumi „visioon“ alusel oleks vaidlustaja pidanud saama 6 punkti enam, rääkimata kahest ülejäänud tehnilise lahenduse hindamiskriteeriumist. Seetõttu on vaidlustajal vaidlustuse esitamise õigus. 4. HANKIJA OTSUS ON ÕI GUSVASTANE 7. Hankija on õigusvastaselt hinnanud vaidlustaja pakkumust, mistõttu oleks korrektse hindamise puhul vaidlustaja pidanud rohkem punkte saama ja osutuma eduka pakkumuse esitanud pakkujaks. Vaidlustaja selgitab seda alljärgnevalt. 4.1. Kriteerium 1: visioon 8. Hindamiskriteeriumite kohaselt hindas hankija pakkumuse tehnilise lahenduse visiooni: enim punkte saab pakkumus, milles on põhjalikult kirjeldatud esialgset visiooni kohaturundusstrateegiast ja selle väljatöötamise protsessist. Pakkuja on visioonis veenvalt põhjendanud ja selgitanud enda väljapakutud lahendusi ning analüüsinud võimalike lahenduste tugevusi ja nõrkusi. Samuti on pakkuja selgelt välja toonud, kuidas pakutud lahendused aitavad kaasa riigihankes püstitatud eesmärkide täitmisele. 9. Vastava hindamiskriteeriumi eest sai vaidlustaja kokku 24 punkti võimalikust 30 punktist. Hindamiskomisjoni tehnilise lahenduse hindamistulemuste alusdokumendi järgi sai vaidlustaja  Sorainen – 3/5 – 24 punkti seetõttu, et nõutav kirjeldus on liiga pikk, mistõttu „ei joonistu pakkumuse nn tuumikosa väga konkreetselt välja“. 10. Vastavalt hindamiskriteeriumi sissejuhatusele, oli pakkujatelt nõutav põhjalike, piisavalt detailsete, selgete ja ühtselt mõistetavate pakkumuse dokumentide esitamine. Samamoodi oli ka kriteeriumi „visioon“ puhul nõutud põhjalikult kirjeldatud visiooni esitamine. 11. Kuivõrd hindamiskriteerium nõuab põhjalikku kirjeldust, ei saa seetõttu olla etteheiteks vaidlustaja pakkumusele selline asjaolu, et vaidlustaja kirjeldus pakkumuses on liiga pikk. Hindamiskriteeriumites ei ole sätestatud maksimaalset pikkust pakkuja antavale kirjeldusele. Põhjalik kirjeldus juba eeldabki seda, et tegemist on pikema kirjeldusega, kui oleks nt lihtsalt ülevaatlik kirjeldus või kokkuvõtlik kirjeldus. Seetõttu ei saa ka vaidlustaja pakkumusele ette heita seda, kas või kui pikk oli vaidlustaja kirjeldus visiooni kohta. Veel vähem seetõttu punkte vähem omistada. Vaidlustaja pakkumus oli igal juhul põhjalik, kuivõrd vaidlustaja on pakkumuses viidanud erinevate meetodite kasutamisele ning toonud näitlikustamiseks visuaale, mis viitavad detailsusele ja põhjalikkusele. 12. Lisaks ei ole RHAD-s sätestatud, mis on hankija jaoks pakkumuse nn tuumikosa või kas ja kuidas vastav tuumikosa peab olema välja toodud. Kui hankija oleks soovinud, et pakkumuse tuumikosa joonistuks „väga konkreetselt välja“, peaks seda soovi väljendama ka RHAD ja hindamiskriteeriumid, milles oleks saanud sätestada nõude, et pakkumuse nn tuumikosa oleks selgelt välja toodud ja näiteks põhjendused sellest eraldi. 13. Seega ei ole hankija hinnanud vaidlustaja pakkumust vastavalt hindamiskriteeriumitele, vaid hinnanud pakkumusi alustel, mida hindamiskriteeriumid ette ei näinud. Seetõttu on hankija vaidlustaja pakkumust ebakohaselt hinnanud, sh lähtudes kaalutlusest, mida RHAD-s ei olnud. 14. Eeltoodust tulenevalt oleks vaidlustaja pidanud hindamiskriteeriumi „visioon“ eest saama kokku 30 punkti, mis omakorda tähendab, et ainuüksi antud kriteeriumi osas ebaõigete punktide omistamise tõttu osutub hankija otsus õigusvastaseks. 4.2. Kriteerium 2: aja-ja tegevuskava ning riskide hindamine 15. Hindamiskriteeriumite kohaselt hindas hankija pakkumuse tehnilise lahenduse aja- ja tegevuskava ning riskide hindamist: Enim punkte saab pakkumus, kus on detailselt lahti kirjeldatud aja- ja tegevuskava, hinnatud on iga tegevuse juures kaasnevaid riske ning esitatud ka nende maandamise võimalusi. Aja- ja tegevuskava on realistlik ja tegevusi arvesse võttes optimaalne, aidates parimal ja efektiivseimal viisil täita hankelepingu eesmärke. 16. Vastava hindamiskriteeriumi eest sai vaidlustaja kokku võimalikust 10 punktist 5,4 punkti. Hindamiskomisjoni tehnilise lahenduse hindamistulemuste alusdokumendi järgi sai vaidlustaja 5,4 punkti, kuivõrd vaidlustajal „puudub täielikult riskide hindamise ja maandamise osa, mistõttu ei ole võimalik seda hinnata“. Seejuures andsid neli hindajat vaidlustajale 5 punkti ning üks hindaja 7 punkti. 17. Vaidlustaja pakkumus ei sisaldanud tõepoolest iga tegevuse juures kaasnevaid riske ning nende maandamise võimalusi. Sellegipoolest on vaidlustaja seisukohal, et tema pakkumus oleks pidanud saama rohkem punkte kui vaid 5,4 punkti. Seda seetõttu, et RHAD pinnalt oli hankija jaoks kaalukam aja- ja tegevuskava olemasolu kui riskide hindamine. 18. Nimelt, tehnilises kirjelduses ja ka vastavustingimustes ei sisaldunud nõuet, et pakkuja peab välja tooma iga tegevuse juures kaasnevaid riske ning nende maandamise võimalusi. Vastav nõue tulenes ainuüksi hindamiskriteeriumitest. Seetõttu oli tegemist hankija jaoks vähemtähtsa kriteeriumiga kui aja- ja tegevuskava väljatoomine. 19. Eeltoodut ilmestab ka asjaolu, et hindamiskriteeriumid toovad välja, et aja- ja tegevuskava peab olema detailselt lahti kirjeldatud ning kava peab olema „realistlik ja tegevusi arvesse võttes optimaalne, aidates parimal ja efektiivseimal viisil täita hankelepingu eesmärke“.  Sorainen – 4/5 – Seega, hankija on hindamiskriteeriumites selgitanud, mille järgi ta aja- ja tegevuskava hindab ning kuidas kava peab pakkumuses esitatud olema. Riskide hindamise kohta on vaid poole lausega mainitud, et riskide hindamine peab olema välja toodud. Seetõttu leiab vaidlustaja, et tegemist oli hankija jaoks vähemtähtsa kriteeriumiga kui aja- ja tegevuskava olemasolu. 20. Eeltoodu tõttu oleks vaidlustaja pidanud ka rohkem punkte saama vastava kriteeriumi juures. Arvestades eeltoodud asjaoludega, oleks selline punktide summa olema vaidlustaja hinnangul 7 punkti maksimaalsest võimalikust 10 punktist. See omakorda tähendab, et kuivõrd siingi oleks pidanud vaidlustaja saama rohkem hindepunkte, kui hankija omistas, ei saa hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta õiguspärane olla. 4.3. Kriteerium 3: lisandväärtuse pakkumine 21. Hindamiskriteeriumite kohaselt hindas hankija pakkumuse tehnilise lahenduse lisandväärtuse pakkumist: enim punkte saab pakkuja, kes on pakkumuses kõige enam pakkunud hankelepingu täitmisel lisandväärtust pakkuvaid tegevusi/lahendusi. Need on põhjalikult kirjeldatud ja nende vajadust ning sobivust on veenvalt põhjendatud. 22. Vastava hindamiskriteeriumi eest sai vaidlustaja kokku 20 punkti võimalikust 30 punktist. Hindamiskomisjoni tehnilise lahenduse hindamistulemuste alusdokumendi järgi sai vaidlustaja 20 punkti, kuivõrd „lisandväärtust pakkuvad tegevused või lahendused on piisavalt kirjeldatud ja neile eraldi viidatud. Suures osas hindamiskomisjoni liikmete hinnangul siiski tegemist elementaarsete tööga kaasnevate aspektidega.“ 23. Pakkuja edastas hankijale selgitused pakkumuses sisalduvad lisandväärtuse kohta koos viidetega pakkuja esitatud esitlusele (lisa 2). Seejuures on pakkuja välja toonud 13 erinevat lisandväärtust pakkuvat tegevus/lahendust, mida vaidlustaja käesolevas menetlusdokumendis detailselt ei kirjelda, kuna tegemist on tema ärisaladusega. Hankija on viidanud vaid üldsõnaliselt, et kõik vaidlustaja välja toodud lisandväärtused on „elementaarsed tööga kaasnevad aspektid“. 24. Seejuures ei sätestanud RHAD, mis on hankija jaoks lisandväärtus pakkuvad tegevused või lahendused. Seetõttu tulnuks hankijal ka põhjendada, miks ei paku vaidlustaja välja toodud tegevused/lahendused lisandväärtust. Kui vaidlustaja kasutab rahvusvahelist mudelit, mida teistel pakkujatel ei ole, on tegemist lahendusega, mis pakub lisandväärtust. Sama kehtib ka ülejäänute vaidlustaja välja toodud lisandväärtust pakkuvate tegevuste/lahenduste puhul, st vaidlustaja hinnangul on kõik tegevused/lahendused sellised, mis pakuvad lisandväärtust. 25. Lisaks sellele, et hankija pole RHAD-s selgitanud, milles ta soovitavad lisandväärtused seisnevad, tuleb antud juhul arvestada ka sellega, et selline määratlemata lisandväärtuste hindamine ei saa olla kooskõlas ka RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega. Esmalt pole selline hindamiskriteerium ühegi pakkuja jaoks piisavalt läbipaistev, et mõista, mida hankija siis selle alusel lõppastmes hinnata kavatseb. 26. Teiseks ei ole selline hindamiskriteerium kooskõlas ka VaKo praktikaga, mis käsitleb seda, et mistahes määratlemata „lisateenuste“ teostamise nõudmine hankelepingu täitmise käigus ei saa samamoodi olla riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega kooskõlas.1 Sama peab kohalduma ka hindamiskriteeriumite suhtes. 27. Vaidlustuskomisjon või menetlusosalised võivad mõistagi väita, et täna enam RHAD üle vaidlust pidada ei saa, kuid antud juhul on tegu sedavõrd ebaselge hindamiskriteeriumiga, et selle negatiivseid vilju ei saa jätta vaidlustaja kanda. Väljakujunenud haldus- ja kohtupraktika kohaselt vastutab ebaselge RHAD eest hankija mitte pakkujad.2 1 VaKo 197-21/242498, p 9. 2 RKHKo 3-3-1-24-13, p 39.  Sorainen – 5/5 – 28. Kokkuvõtvalt leiab vaidlustaja, et on pakkumuses esitanud arvukalt lisandväärtusi, mida hankija pidanuks õiguspärase hindamise tarbeks kohaselt arvesse võtma. Hankija seda aga teinud ei ole, mistõttu on vaidlustajale ka selle kriteeriumi alusel ebaõigesti punkti omistatud. Korrektse hindamise korral oleks vaidlustaja pidanud siingi saama 30 punkti. 5. MENETLUSLIKUD TEATED 29. Vaidlustajale esitati hankija otsus koos põhjendustega 09.05.2023. Seega on vaidlustus RHS § 189 lg 4 kohaselt tähtaegne, kui see on esitatud hiljemalt 12.05.2023. 30. Vaidlustaja on lähtuvalt RLS § 258 lg 1 p-s 1 sätestatust tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 640 eurot (lisa 3). 31. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lisad: 1) Hankija teavitus vaidlustatud otsuse kohta; 2) Vaidlustaja vastus hankijale pakkumuse lisandväärtuste kohta (Konfidentsiaalne). 3) Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Lugupidamisega Gerli Helene Gritsenko Mario Sõrm advokaat advokaat