Riigikogu liikmete arupärimine rahandusministrile (AP 52)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 11.05.2023 / 2-2/15-52; Riigikantselei / 11.05.2023 / 7-1.1/23-00811 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine rahandusministrile (AP 52) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun rahandusministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Tähtaeg: 14.09.2023 Lisainfo: Nelja Riigikogu liikme arupärimine äriühingute kestlikkuse aruandluse direktiivi kohta. Kontroll: Heili Tõnisson Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 13.05.2023 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Taimar Peterkop Riigisekretär .05.2023 nr 2-2/15-52 Arupärimise edastamine Austatud hr Peterkop Edastan Teile Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Rene Koka, Rain Epleri ja Helle-Moonika Helme esitatud arupärimise rahandusminister Mart Võrklaevale. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisa: arupärimine kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  RIIGIKOGU Hr. Mart VOrklaev Rahandusminister 08.05.2023 ARUPARIMINE Scoses Ariuhingute kcstlikkuse aruandluse direktiiviga Lugupeetud rahandusminister Suurel osal Eesti ettevOtetel tuleb 2023. aasta kohta koostada jätkusuutlikkuse ja ESG (environmental-social-governance) aruanne. Aruandluskohustus eeldab ESC strateegia ja tegevnsplaani väljatöötamist vOi olemasoleva täiendamist. Aruandekohustus puudutab ligi 240 suurettevOtct Eestis ja 50 000 Euroopa Lildus. Kaudne mOju on ka vAikese- ja kcskmise suurusega ettevOtetele. Enamikel Eesti ettevotetel ei ole ESG aruannet koostatud. Suurel osal ettevOtetest, kellel on ESG aruanne koostatud, on aruandluse tase veel Usna algeline. Eestis levinud praktika on koostada aruanne vastavalt GM standarditele (Global Reporting Initiative) fling naidata panustamist URO kestlike arengu eesmarkide täitmisesse. Kuid uldjuhul ei ole kirjeldatud spetsiifihisi ESG riske ega avalikustatud ESG aspektide finantsmOju, milk vastu investoritel ja teistel huvigruppidel on suurem huvi. Euroopa Finantsaruandluse nOuanderuhm (EFRAG) on tanaseks avalikustanud suure osa uute Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse standardite (ESRS) mustanditest. Euroopa Komisjon esitles 2021. aasta aprillis Euroopa kestliku rahastamise paketti. Paketi uheks osaks oh ariuhingute kesthikkuse aruandluse direktiivi CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) eelnOu, mis hakkab asendama praegu kehtivat NFRD direktiivi. CSRD kohaselt peavad ettevOtted hakkama esitama pOhjahikumat infot kestlikkuse kohta ja seda majandusaastaaruande tegevusaruande osana. Uut direktiivi kohahdatakse alates 2023. majandusaastast ja kestlikkuse aruanne tuleb esitada koigil suurettevOtetel juba 2024. aastal. SuurettevOtteks loetakse ettevotteid, mis konsohideeritud tasemel vastavad vahemalt kahele tingimusehe kolmest: • keskmine tOötajate arv ule 250, • varade maht bilansipaeval tile 20 miljoni euro, • kaive aruandeperioodil ule 40 miljoni euro. gg c.aZ3 RIIOIKOGU Lossi plats Ia. ‘F. +372 631 6331 riiglkogiiee 15165, TaIliun F. +372 631 6334 RIIGIKOGU 2 Vaikesed ja keskmise suurusega borsil noteeritud ettevOtted peaksid rakendama uusi aruandlusnoudeid alates 2026. aastast. Kui suurettevOtte kuulub kontserni, mule emaettevOte koostab konsolideeritud tasemel direktiivi nOuetele vastava kestlikkuse aruande, siis tUtarettevOte eraldi aruannet esitama ei pea. Sellegipoolest, sellise kontserni ernaettevOte peab kestlikkuse ja ESO info saama oma tUtarettevOtetelt ning selle konsolideerima. Seega, direktiivi kohase kestlikkuse info kogumiseja aruandmise kohustus on koigil ettevotetel, kes on ise suurettevOtted vOi kes kuuluvad kontserni, mis vastab suurettevôtte tingimustele. Ettevotted peavad koostama aruande, mis naitab, kui suur osa nende kaibest, kapitaliinvesteeringutest ja kuludest on vastavuses Euroopa Liidu kestliku rahastuse taksonoomiaga. Euroopa Liidu taksonoomia naitab kui “roheline” on ettevOtte äritegevus. EttevOtted peavad detailselt kirjeldama oma ESG strateegiat ja eesmarke, milliste konkreetsete tegevustega neid ellu viiakse ja mOOdetakse ning aasta-aastalt jalgima progressi oma eesmarkide saavutamisel. EttevOtted peavad esmalt määrama ajaloolise baasaasta, mule kohta on ESO mOodikud juba leitavad ja millega vorreldes progressi hakatakse mOOtma. Aruandluse mahus ja pOhjalikkuses veendumiseks piisab, kui vaadata, mida ainuUksi kliimastandardi jargi ettevotted peaksid avalikustama: • ettevôtte ESU strateegia ja arimudel ning kuidas see on kooskolas Pariisi kliima kokkuleppega saavutada kliima-neutraalne majandus ning piirata globaalset soojenemist 1,5 kraadini. • Kliimamuutuse olulised mojud ettevOttele fling kuidas nendega arvestatakse ettevOtte strateegias ja arimudelis. • Ettevotte strateegia j a arimudeli vastupidavus kliimamuutusega kaasnevatele ulemmekuja fUusiliste riskidele, sh kliimamuutuse erinevate stsenaariumite korral. • EttevOtte vaartusahela pOhised kliimamuutusega seotud riskid, voimalused ja mojud. • Kuidas vOetakse motivatsiooni- ja tasustamissüsteemis arvesse jatkusuutlikkuse moOdikuid. • Ettevotte kasvuhoonegaaside emissiooni jalajalg (skoop 1-3), sh vordlus baasaastaga. • Kuidas vOtab ettevOte oluliste ariliste otsuste (nt investeerimisotsused) tegemisel arvesse nende mOju khimamuutuste vahendamisele. • Kui suur osa ettevOtte kaibest, investeeringutest ja kuludest on kooskOlas Euroopa Liidu kestliku rahastuse taksonoomiaga ehk on n-O “roheline”. Uue direktiivi kohaselt koostatud kestlikkuse aruanne tuleb auditeerida sOltumatu vandeaudiitori poolt. Eelnevast lahtudes on meil Teile jargmised kusimused: RIIGIKQGIJ 3 1. Kas Eestis on piisavalt vastava padevusega sOltumatuid vande-audiitoreid? 2. Milline on riigLpoolne tugi, et tagada ettevotetele oskusteave uute nOuete ja direktiivi rakendamisel? 3. Milliseks tahtajaks tootatakse vaija Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse standardid (ESRS)? 4. Kas on arvestatud, millise lisakulu antud direktiivi täitmine ettevotetele kaasa toob? 5. Kas on olemas meetmeid ettevOtete jaoks, et kompenseerida vOi osaliselt kompenseerida konealuse direktiivi taitmisel tekkiva kulu kompenseerimiseks? 6. Kas aruandluskohustus laieneb suurettevOtetele, kes voivad omada investeeringuid Euroopa Liidu valiselt? Kas CSRD direktiiv ja kestlikkuse aruandluse standardid arvestavad teiste, Euroopa Liidu valiste riikide ettevOtete ja nendele laienevate kohustustega?7 7. Kas on plaanis vaija tootada digitaalne tooriist, millega ettevOtete aruande koostamist Iihtsustada? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: vel- (ki frHC r Q