Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Teie 05.05.2023 Nove Advokaadibüroo OÜ Meie 16.05.2023 nr 12.2-1/3237-2 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Austatud advokaat Mart Parind Riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja volitatud esindajana esitasite Rahandusministeeriumile järelevalveteate, milles osutasite Sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute Agentuur, registrikood 90003841, (edaspidi: hankija) avatud hankemenetlusega teenuste riigihankele "Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori hoonekompleksi ehituse eelprojekti koostamine", viitenumber 264019, (edaspidi: riigihange). Uues järelevalveteates olete korranud etteheiteid riigihangete seaduse (RHS) rikkumiste kohta, mis sisaldusid varasema samaesemelise ja hankija poolt tänaseks kehtetuks tunnistatud avatud hankemenetlusega (viitenumber 261551) seoses 21.03.2023 esitatud järelevalveteates. Täpsemalt näete RHS-i rikkumist, mis takistab järelevalveteate esitanud ettevõtjal riigihankes pakkumuse esitamist, selles, et riigihanke tehnilise kirjelduse kohaselt peab eelprojekti koostamisel juhinduma kolmanda ettevõtja koostatud eskiisprojektist ning hankija ei ole eskiisprojekti tellides võtnud endale vajalikku litsentsi autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 12 lg 1 p-s 3 sätestatud autori isikliku õiguse suhtes ega nõudnud eelprojekti koostanud ettevõtja töötajatelt kui teose autoritelt AutÕS § 12 lg 1 p 3 kohase õiguse teostamisest loobumist. Sellega olevat hankija autoriõiguslikel põhjustel kunstlikult tekitanud eelprojekti koostamiseks läbiviidavas hankemenetluses põhjendamatu ja õigusvastase eelise eskiisprojekti koostanud projekteerimisettevõtjale. Nimetatus sedastate eksimist RHS § 3 p-des 2 ja 3 sätestatud võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiive ärakasutamise põhimõtete vastu. Seejuures olete rikkumiskahtluse põhistamisel tuginenud kehtetuks tunnistatud hanke- menetluses (viitenumber 261551) hankijalt selgitustaotlusele (küsimus nr 725121) saadud vastusele, millest järeldate, et kui eelprojekti koostajaks ei ole eskiisi koostanud ettevõtja, siis peab eelprojekti koostav ettevõtja saama eskiisi autoritelt nõusoleku eskiisi alusel kavandatu välisilmes muudatuste tegemiseks. Ühtlasi leiate järelevalveteates, et hankija selgitus (vastus selgitus- taotlusele nr 725121) võib olla vastuolus RHS § 46 lg-ga 3. Lisaks olete märkinud, et vaatamata eelnenud hankemenetluse (viitenumber 261551) kehtetuks tunnistamisel antud lubadusele on hankija jätkuvalt jätnud erinevate ehitusprojekteerimise staadiumite (eskiis-, eel-, põhi- ja töö- projekti koostamise teenuste) eeldatavad maksumused summeerimata ning kohaldanud eelprojekti tellimisel alla rahvusvahelise piirmäära jääva maksumusega riigihankele ette nähtud menetlus- korda. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Kokkuvõtteks leiate, et kuigi ettevõtja, kelle nimel ja huvides on järelevalveteade eitatud, oleks suuteline täitma hankemenetluses osalemisele seatud kvalifitseerimise tingimused ja on ühtlasi huvitatud pakkumuse esitamisest, seondub eskiisi autoriõiguste teostamisega seotud põhjustel eelprojekti riigihankes pakkumuse tegemine suurte riskide ja teadmatusega, muutes pakkumuse tegemise majanduslikult ebamõistlikuks ning soosides selgelt ja otseselt eskiisprojekti koostanud ettevõtjat. Rahandusministeerium, olles tutvunud järelevalveteates esitatuga ja riigihangete registris avaldatuga ning olles eelnevalt analüüsinud kehtetuks tunnistatud hankemenetluse (viitenumber 261551) õiguspärasuse üle läbiviidud järelevalvemenetluses kogutud andmeid, on selgitanud välja järgmised asjaolud: 1. Hankija esitas 25.04.2023 riigihangete registrile avaldamiseks ja avatud hankemenetluse "Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori hoonekompleksi ehituse eelprojekti koostamine" (viitenumber 264019) alustamiseks hanketeate, märkides, et soovib hanketeate edastamist avaldamiseks Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele. 2. Hanketeade avaldati 28.04.2023 nii riigihangete registris kui ka Euroopa Liidu Teataja lisas "TED Tenders Electronic Daily" (teate avaldamisnumber 254866-2023). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks on hanketeate kohaselt 29.05.2023. 3. Järelikult vaatamata asjaolule, et riigihanke alustamisel riigihangete registrile teatavaks tehtud eeldatava maksumuse summa (mida hankija ei ole soovinud avalikustada) ei ulatu rahvusvahelise piirmäärani, on hanketeade hankija soovil siiski avaldatud Euroopa Liidu Teataja lisas, millega on täidetud RHS § 45 lg-s 6 sätestatud kohustus, ning pakkumuste esitamise tähtaeg on samuti kooskõlas rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava maksumusega riigihankes minimaalselt nõutud pakkumuste esitamise tähtaega sätestava RHS § 93 lg 1 p-ga 4. 4. Nimetatu tähendab, et kuigi hankija on sisustanud RHS § 23 lg-s 9 sätestatud kohustust selliselt, et riigihangete registrile tuleb teatada eelprojekti kavandatud maksumuse summa summeerimata seda eraldi läbiviidavate riigihanke menetluste teel tellitavate teiste projekteerimisstaadiumite maksumustega (selline käsitlus tagab suurema selguse ja läbipaistvuse nt RHS § 116 lg 1 p 1 kohaldamisel), on hankemenetluse läbiviimisel juhindutud kõigi projekteerimisetappide summeeritud kogumaksumusele (EKo C- 574/10, European Commission vs. Germany, p-d 41-45), s.o rahvusvahelisele piirmäärale, vastavatest menetlusreeglitest. Kirjeldatu on Rahandusministeeriumi hinnangul kooskõlas RHS § 28 lg-ga 1, mis sätestab hankijale õiguse jaotada riigihange osadeks ning tellida funktsionaalselt koostoimivaid või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikke teenuseid formaalselt eraldi riigihanke menetlustega, tingimusel, et hankija kohaldab iga sellise riigihanke menetluse läbiviimisel kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda (seejuures on lubatud arvestada täiendavalt nö väikeste osade erandiga, vt RHS § 28 lg 3 ja lg 4 p 1). 5. Järelevalveteates osundatud RHS § 28 lg 2 teist lauset, mille järgi võib hankija jaotada riigihanke osadeks üksnes siis, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud, tuleks sisustada ja mõista selliselt, et riigihanke osadeks (erinevateks menetlusteks) jagamine ilma kõigi osade summeeritud kogumaksumusele vastava piirmäära menetlusreeglistikku kohaldamata on lubatud üksnes objektiivsetel põhjustel. Kui aga hankija lähtub menetluskorra valikul kõigi riigihanke osade summeeritud kogumaksumusest, siis vastavalt RHS § 28 lg-le 1 on tegemist riigihanke õiguspärase erinevateks riigihanke menetlusteks jagamisega ning hankijal ei pea sellist teguviisi täiendavalt objektiivsete 2  põhjustega õigustama. Selline käsitlus on kooskõlas ka riigihanke direktiivides taotletud eesmärgiga tõhustada riigihangete avamist konkurentsile ning soodustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist riigihangetel (vrd RHS § 27 lg 2, vt ka Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate projektide puhul. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2015, lk 13). 6. Riigihanke tehnilises kirjelduses (p 1) on märgitud, et Jõhvi digi- ja multimeedia- inkubaatori hoonekompleksi osas on olemas eskiisprojekt, millest peab töövõtja juhinduma eelprojekti koostamisel ning milles kajastatud ruumilahendust ei ole lubatud üldjuhul muuta. Hankelepingu projekti (p-d 9.1.3-9.1.4) kohaselt kohustub töövõtja arvestama, et töö aluseks olevas eskiisis hoone välisilmet või olemust muutvad muudatused ei ole reeglina lubatud ning seda tohib teha vaid tellija nõusolekul põhjendatud juhtudel, lisaks on töövõtja kohustatud eskiisi kasutamisel (näiteks hoone reklaamimisel) viitama eskiisi teostanud autori nimele koos eskiisi loonud autori(t)e nime(de)ga. Tänaseks kehtetuks tunnistatud samaesemelise avatud hankemenetluse (viitenumber 261551) hankelepingu projekti p-s 9.1.3 oli töövõtjale pandud kohustus kooskõlastada eelprojekti aluseks olevas eskiisis hoone välisilmet või olemust muutvad muudatused eskiisi autoriga kirjalikult. 7. Seega on eskiisprojekt käsitletav osana riigihanke alusdokumentidest (riigihanke tehnilisest kirjeldusest), mille muutmine avatud hankemenetluses ei ole pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva lubatud. Hankija võib muuta riigihanke alusdokumente avatud hankemenetluses üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva (RHS § 81 lg 1). Kuna avatud hankemenetluses on hankijal keelatud pidada pakkujatega läbirääkimisi (RHS § 52 lg 4), peab hankija sõlmima hankelepingu riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel (RHS § 120 lg 1, § 214). Sellest tulenevalt on sõlmitud hankelepingu täitmise käigus riigihanke alusdokumentide ja seekaudu hankelepingu lahutamatuks osaks olevas eskiisis muudatuste tegemine allutatud RHS §-s 123 sätestatud hankelepingu muutmise regulatsioonile ning eelprojekti koostaja ei saa hankelepingu täitmise käigus teha ühepoolselt omal initsiatiivil eskiisis kavandatu välisilmet mõjutavaid muudatusi. Eeldades, et hankelepingu täitmine toimub riigihanke alusdokumentides toodud tingimustel, mis teenib avatud hankemenetlusega taotletavaid riigihanke eesmärke ning tagab ettevõtjate võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise, ei peaks eelprojekti koostamisel tekkima vajadust eskiisis kavandatut muuta. Kui aga selline vajadus erandlikel asjaoludel siiski tekib, on eskiisist hälbimine käsitletav hankelepingu muudatusena, milles kokkuleppimine on lubatud üksnes RHS §-s 123 sätestatud juhtudel. 8. Rahandusministeeriumi hinnangul on eelneva samaesemelise hankemenetlusega võrreldes riigihanke alusdokumentides tehtud muudatused sisulist laadi, mitte pelgalt kosmeetilised, nagu seda on leitud järelevalveteates. Erinevalt kehtetuks tunnistatud hankemenetluses (viitenumber 261551) ettenähtud hankelepingu täitmise tingimustest ei ole poolelioleva riigihanke (viitenumber 264019) alusdokumentides eelprojekti koostajale pandud kohustust muutmisvajaduse tekkimisel muretseda selleks eskiisi autori(te) nõusoleku(d). 9. Rahandusministeeriumile teadaolevalt sõlmis hankija eskiisprojekti koostamise teenuse tellimise (töövõtu)lepingu ehituskonsultatsioonilepingu üldtingimustel (EKL 2016). EKL 2016 üldtingimuste p 8.1.2 järgi lähevad lepingu täitmise käigus tekkinud varalised autoriõigused üle tellijale ilma poolte täiendava kokkuleppeta alates töö 3  vastuvõtmisest ja täielikust tasu maksmisest ning tellija võib neid õiguseid kasutada, avaldada, loovutada või üle anda, saades selleks autorilt tagasivõtmatu nõusoleku. Vastavalt EKL üldtingimuste p-le 8.1.3 jäävad isiklikud autoriõigused autorile, kuid tellijal on õigus teha mõistlikke ja vajalikke muudatusi – muudatusi, mis muudavad töö alusel kavandatu välisilmet või olemust, võib tellija teha autori eelneva kirjaliku nõusoleku alusel, kusjuures mõistlike ja vajalike muudatuste teostamist ei tohi autor keelata. 10. Lisaks sisaldas eskiisi koostamiseks sõlmitud leping (p-s 7.3) täiendust EKL 2016 üldtingimuste p-le 8.1.3. Lepingu eritingimuse kohaselt ulatuses, milles intellektuaalse omandiga seotud õigused jäävad töövõtjale (eelkõige õigus teose puutumatusele, täiendamisele ja õigus teos tagasi võtta), loetakse, et töövõtja on andnud tellijale tasuta litsentsi selliste õiguste kasutamiseks ülemaailmselt autoriõiguste kehtivuse tähtajaks ja töövõtja kohustub oma õigusi teostama viisil, mis ei takista tellijal temale üle läinud õiguste teostamist. 11. Lähtudes eeltoodust ei ole Rahandusministeeriumil järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks kogutud andmetel tekkinud järelevalveteates esitatud väiteid kinnitavat põhjendatud kahtlust, et eskiisprojekti suhtes kehtiva autoriõigusliku režiimi tõttu koheldakse pooleliolevas hankemenetluses riigihankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt, rikkudes sellega RHS § 3 p-des 2-3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Isegi, kui jätta kõrvale eskiisprojekti tellimise lepingu p-s 7.3 kokkulepitu ning lähtuda EKL üldtingimuste p-st 8.1.3, ei tulene sellest eelprojekti riigihankes pakkumuse esitamiseks järelevalveteates kirjeldatud takistusi ning eskiisi koostanud ettevõtja põhjendamatut eelistamist. Nimelt on EKL üldtingimuste p 8.1.3 kohaselt eskiisi autorilt nõusoleku saamine (kui see on eritingimuse p 7.3 kontekstis üleüldse vajalik) hankija kohustuseks, mida hankija ei ole praeguse riigihanke alusdokumentides teinud ülesandeks eelprojekti koostajale (seda erinevalt kehtetuks tunnistatud hankemenetlusest). Kui hankija ei saa eskiisi autorilt muudatuste tegemiseks vajalikke nõusolekuid, ei saa seda ette heita eelprojekti koostajale, mistõttu eelprojekti koostajal, ka siis, kui selleks ei ole eskiisi koostanud ettevõtja, puuduvad järelevalveteates nimetatud lepingu täitmise riskid. 12. Järelevalveteate esitaja väited eskiisi koostanud ettevõtjale kunstliku, põhjendamatu ja õigusvastase eelise loomise kohta on muu hulgas kummutatavad asjaoluga, et isegi kehtetuks tunnistatud hankemenetluses (viitenumber 261551), milles erinevalt praegusest hankemenetlusest oli hankija kehtestanud hankelepingu projektis töövõtjale kohustuse saada eskiisis kavandatud muudatuste tegemiseks eskiisi autorilt kirjalik kooskõlastus, esitasid pakkumuse lisaks eskiisi autorile veel kolm ettevõtjat ja hindamiskriteeriumi põhjal järjestatult oli eskiisi koostanud ettevõtja pakkumus viimane. Rahandus- ministeeriumile riigihangete registrist nähtuvalt on ka praeguses hankemenetluses riigihanke juurde huvitatud ettevõtjatena registreerunud rohkem kui üks ettevõtja. 13. Arvestades, et hankija on riigihanke alusdokumentides (hankelepingu projekti p-s 9.1.3) teinud varasema hankemenetlusega võrreldes põhimõttelise ja sisulise muudatuse (eelprojekti koostaja ei pea muretsema eskiisi autori(te)lt kooskõlastusi ega nõusolekuid), on asjakohatu järelevalveteate esitaja tuginemine oma väidete põhistamisel kehtetuks tunnistatud hankemenetluses (viitenumber 261551) riigihanke alusdokumendi kohta antud selgitusele (hankija vastus küsimusele nr 725121). 14. Järelevalveteates hankijale tehtud etteheited selgitustaotlusele vastamisel RHS § 46 lg 3 rikkumise kohta on ainetud. Vastupidiselt järelevalveteates esitatud väidetele on hankija teabevahetuse käigus selgitanud, et: „Võrreldes eelmise hankega on muutunud 4  see, et hanketeade avaldati rahvusvaheliselt ning see, et eskiisis välisilmet või olemust puudutavate muudatuste tegemine tuleb kooskõlastada hankijaga, mitte eskiisi autoriga. Välisilmet või olemust puudutavate muudatuste tegemise osas on säilinud nõue neid mitte teha, eskiisi tuleb käsitleda kui tehnilist kirjeldust ning lepingu täitmisel ajal muudatuste tegemine saab toimuda üksnes poolte kokkuleppel kuna see langeb sisuliselt RHS §-s 123 sätestatud hankelepingu muutmise regulatsiooni alla.“ (vt hankija 10.05.2023 vastus küsimusele nr 742316). 15. Riigihangete registrist ei nähtu, et riigihanke alusdokumente oleks vaidlustuskomisjonis vaidlustatud. Riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja, kui ta leiab, et hankijapoolne RHS-i rikkumine rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, võib esitada riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, nõudes muu hulgas hankija kohustamist viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla (RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 1, § 190 lg 4 p 2). Kõnealuse riigihanke eeldatav maksumus (sh hankija poolt riigihangete registrile teatatud eelprojekti koostamise eeldatav maksumus eraldivõetult, so summeerimata eelprojekti koostamise maksumust eskiis-, põhi- ja tööprojekti koostamise maksumusega) on riigihanke piirmäärast suurem ning hankija ei ole hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtaega vastavalt RHS § 93 lg- s 2 ega § 94 lg-tes 4-5 sätestatule lühendanud. 16. Järelikult peab vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale olema laekunud riigihangete vaidlustuskomisjonile hiljemalt 5 tööpäeva enne hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtpäeva (RHS § 189 lg 2 p 2) ja riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja, kelle nimel on järelevalveteade esitatud, ei ole veel minetanud riigihanke tingimuste osas vaidlustuse esitamise õigust. RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab Rahandusministeerium avalikes huvides riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja volituse. Seetõttu võib avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks määratud tingimustel, korras ja ulatuses (vt RKHKm 13.04.1998, nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo 31.10.2000, nr 3-3-1-41-00, p 4; RKHKo 19.11.2012, nr 3-3-1-43-12, p 19). RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalve- menetluse alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud väited peavad olema Rahandusministeeriumil põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Ent isegi järelevalvemenetluse ajendis RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel ei saa ega tohigi Rahandusministeerium juhtumipõhist järelevalvemenetlust alustada. RHS § 206 lg 1 p 1 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui järelevalveteate esitajal on õigus esitada rikkumise peale vaidlustus riigihangete vaidlustuskomisjonile. RHS § 206 lg 1 p-s 1 on peetud silmas nt olukorda, kui järelevalveteate esitajaks on riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja, kes leiab, et riigihanke alusdokument on vastuolus RHS-iga ja rikub tema õigusi (sh pakkumuse esitamist põhjendamatult piirav tehniline kirjeldus või hankelepingu projektis ettenähtud õigusvastane tingimus) ning riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. RHS § 206 lg 1 p 1 on 5 imperatiivne säte. Tegemist on absoluutse menetlustakistusega, mille korral ei ole Rahandus- ministeeriumil lubatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust alustada. See on põhjendatav vaidlustusmenetluse (subjektiivne õiguskaitse) ja järelevalvemenetluse (objektiivse õiguspärasuse kontroll) olemusliku vaheteoga. Seadusandja on lähtunud põhimõttest, et oma subjektiivsete õiguste kaitseks peaks ettevõtja pöörduma vaidlustuskomisjoni ja sama rikkumise suhtes ei peaks toimuma paralleelselt kahte dubleerivat menetlust korraga (vt RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 139; vt M. Antonov. RHS § 206 komm-d 4-7 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Riigihankega seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras, kus riigihankest huvitatud isikul oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole kõige paremas kooskõlas seadusest tuleneva järelevalve eesmärgi ja ulatusega (vrd Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1- 90-14, p 6). Seejuures ka vaidlustuse esitamise õiguse tähtaegne kasutamata jätmine ei õigusta järelevalve- menetluse alustamist. RHS § 206 lg 2 p 1 kohaselt võib Rahandusministeerium jätta juhtumi- põhise järelevalvemenetluse alustamata, kui selgub, et järelevalveteate esitaja ei ole RHS §-s 189 ette nähtud tähtaja jooksul kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust riigihangete vaidlustuskomisjonile ja järelevalveteate esitamise ajaks on vaidlustuse esitamise õigus minetatud. RHS § 205 lg 1 rõhutab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi üksnes avaliku huvi kaitseks. Järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustus- menetlust ja halduskohtumenetlust hankeasjades (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139). Initsieerides Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel hankijale ettekirjutuse tegemise, saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja võimaluse minna mööda RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks õiguskindluse ja õigusrahu suhtes lubamatu (vt M. Antonov. RHS § 206 komm. 9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Kuigi praeguses asjas ei ole Rahandusministeeriumil järelevalveteate ajendil tekkinud RHS-i rikkumise kahtlust, siis isegi sellise kahtluse tekkima pidamisel oleks RHS § 206 lg 1 p-s 1 sätestatud absoluutse menetlustakistuse tõttu järelevalvemenetluse alustamine igal juhul võimatu. Kui järelevalveteate esitaja ei ole hanketingimustega rahul ja näeb riigihanke alusdokumentide tingimustes, sh hankelepingu projektis, enda õiguste võimalikku rikkumist, siis tuleks teate esitajal kui riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjal pöörduda oma õiguste ja huvide kaitseks kohases menetluses ning seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustuskomisjoni poole. Lähtudes ülalmärgitud asjaoludest, juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1 ja § 206 lg-st 3 ning tuginedes RHS § 206 lg 1 p-dele 1 ja 3, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta 5. mail 2023. a. seoses avatud hankemenetlusega "Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori hoonekompleksi ehituse eelprojekti koostamine", viitenumber 264019, esitatud järelevalve-teate ajendil järelevalvemenetlust. Lisaks järelevalvefunktsioonile on Rahandusministeeriumile tehtud ülesandeks (hankijate ja pakkujate) nõustamine riigihangete seaduse rakendamise küsimustes (RHS § 180 p 2). Järelevalveteates on väljendatud soovi, et järelevalvemenetluse alustamata jätmisel käsitletaks pöördumist nõustamispäringuga ning et Rahandusministeerium annaks pöördumises kajastatud asjaoludel hinnangu, kas hankija käitumine on kooskõlas RHS-i ja muude asjasse puutuvate õigusaktidega. Rahandusministeerium ei saa teate esitaja soovitud kujul hankija käitumise õiguspärasusele hinnangut anda. Esmalt on oluline märkida, et Rahandusministeeriumi pädevus on nii nõustamis- kui järelevalvefunktsiooni täitmisel piiratud RHS-i tõlgendamise, kohaldamise ja kontrollimisega. Rahandusministeerium ei saa seetõttu nõustada Teid autoriõiguse seadust 6 puudutavates küsimustes. Samuti ei saa me väljapool konkreetses järelevalveasjas tehtavat ettekirjutust, mis on hankijale täitmiseks kohustuslik, anda siduvalt õiguslikke hinnanguid hankija tegevuse kooskõlale RHS-iga. Õigusvastasust tuvastava haldusakti andmine eeldab haldusorganile selleks seadusega sõnaselgelt antud volitust (vt RKHKo 19.11.2012, nr 3-3-1- 43-12, p-d 19-21). Tuvastava haldusakti andmise õigust (volitust) ei ole seadusandja Rahandusministeeriumile RHS-i küsimustes ette näinud. Palume edaspidi nõustamispäringutega pöörduda e-posti aadressil [email protected]. Nõustamispäringu esitamisel palume lisaks arvestada sellega, et konkreetse juhtumi tehiolude hindamine väljub Rahandusministeeriumile usaldatud ülesannete ringist. Rahandusministeeriumi pädevuses on anda õigusalaseid selgitusi, st selgitada RHS-i konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike või konkreetse punkti sisu ja tähendust. Rahandusministeerium ei paku riigihankealast õigusabi teenust, st teenust, kus antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Nõustamistegevuse raames antud õigusalane selgitus ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik ja meie pädevusse ei kuulu ka õigusvaidluste lahendamine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Mihhail Antonov 5885 1448 [email protected] 7