Finantsinspektsiooni kiri

Rahandusministeerium 15.05.2023 nr 5-8/2841 [email protected] Väikesemahuliste alternatiivfondide valitsejate tegevust puudutava regulatsiooni muutmine Käesolevaga esitab Finantsinspektsioon Rahandusministeeriumile ettepanekud investeerimisfondide seaduse (edaspidi IFS) asjakohaste paragrahvide täiendamiseks, millised on Finantsinspektsiooni (edaspidi FI) hinnangul vajalikud registreeritud tegevusloata väikesemahuliste alternatiivfondide valitsejate (edaspidi väikefondi valitsejad või TLVFV) sektori täiendavaks reguleerimiseks ning sektori kiirest kasvust ja võimalikust kuritarvitamisest tingitud riskide maandamiseks. Esmalt soovib Finantsinspektsioon pöörata Rahandusministeeriumi tähelepanu TLVFV-te registreerimise menetluste arvu ja sektori kasvule. FI registreeris 2019. aastal 8 TLVFV-t, 2021. aastal sai registreeringu 16 ning 2022. aastal 19 taotlejat. Käesoleva aasta esimeses kvartalis on registreeritud 4 uut TLVFV-d. Taotluste arv on viimase kahe aasta jooksul oluliselt kasvanud - 2022. aastal oli korraga menetluses kuni 30 taotlust ning hetkeseisuga on menetluses 11 TLVFV taotlust. Oluliselt on kasvanud ka TLVFV-te sektori maht. 2019. aastal oli TLVFV-te valitsetud alternatiivfondide maht kokku 257 mln eurot, kuid 2022. aasta lõpu seisuga juba 732 mln eurot. 2022. aasta juunis jõustunud IFS-i muudatused ning sama aasta septembris kehtestatud FI soovituslik juhend „Tegevusloata väikefondi valitseja püsiva ja kestva majandustegevuse koha määratlemine“ (edaspidi Juhend) aitas TLVFV turul valitsevaid riske mõnevõrra vähendada ning andis võimaluse FI-le esimeste registreerimisest keelduvate otsuste tegemiseks. Vaatamata menetluses olevate väikefondi valitsejate taotluste vähenenud arvule näeb Finantsinspektsioon jätkuvalt vajadust IFS-is täiendavate normide ja piirangute sätestamiseks. Alates TLVFV-te turu elavnemisest 2020. aastal tõusid peamisteks riskifaktoriteks TLVFV-te krüptoinvesteeringud ning Eestiga seost mitteomavate ja kõrge rahapesu riskiga äriühingute registreerimise taotlused. Eelmise aasta krüptoturu negatiivsed sündmused on küll vähendanud taotlejate arvu, kes soovivad valitseda krüptofonde, kuid Eestiga seost mitteomavate taotlejate arv püsib stabiilsena. 2022. täiendavale regulatsioonile on potentsiaalsed TLVFV-d reageerinud strateegia muutmisega – registreeringut taotlevate TLVFV-te juhatuse liikmeteks on palgatud küll kohalikud isikud, kuid iga menetluse käigus ei ole võimalik FI-l veenduda, et need isikud omavad TLVFV juhtimises reaalset rolli ega ole juhatusse nimetatud IFS-i ja Juhendi nõuete formaalseks täitmiseks. Lisandunud on ka uus potentsiaalselt ohtlik trend – äriõiguse nõustajate poolt TLVFV-te registreerimine potentsiaalseks edasimüügiks. Sellistel juhtumitel võivad seaduse nõuded olla formaalselt täidetud, kuid FI-l puudub võimalus veenduda, et nõuete täitmine on tagatud ka peale registreeritud TLVFV müüki. Täiendavalt on FI avastanud, et kehtivas IFS-is sisalduvad kustutamise alused ei võimalda TLVFV-t õiguskindlalt ja efektiivselt registrist kustutada ning kehtiv regulatsioon ei sisalda kustutamiseks vajalikke menetlusnorme. Registrist kustutamine on muutunud aktuaalseks halvenenud aruandluse distsipliini ja kvaliteedi taustal, kuna FI-l puudub reaalne võimalus norme rikkuvaid TLVFV-d registrist kustutada. Eespool toodud riskikohad ja probleemid on käesolevas kirjas välja pakutud IFS-i muudatuste peamiseks ajendiks. Järgnevalt on selgitatud muudatusettepanekute sisu ning seejärel on välja toodud konkreetsed muudatusettepanekud sõnastatuna vastavates asjakohastes normides.  1. Aktsiakapitali nõue FI soovib kehtestada väikefondi valitsejatele osa- või aktsiakapitali nõude suuruses 25 000 eurot. Sellise nõude eesmärgiks on fondivalitsejate vastutuse ulatuse tõstmine, tegevuseks vajaliku puhvri hoidmine ning turule sisenemisbarjääri kehtestamine, mis aitaks maandada nn riiulifirmade või edasimüügiks registreeritud kehade tekkimise riski. Muudatuse loodetavaks tagajärjeks on taotlejate osakaalu vähenemine, kuivõrd uue kapitalinõude täitmine vajaks juba tegutsemise algfaasis suuremas summas raha paigutamist taotlejasse. Analoogne nõue kehtib ka Lätis ning Läti järelevalvaja hinnangul on selline barjäär olnud toimiv. Lisaks kaotab kapitalinõude sätestamisel Eesti regulatsioon Läti ees oma eelise ning selle võrra võiks väheneda ka taotluste hulk Eestis. 2. Taotluse läbi vaatamata jätmine Finantsinspektsioonil on viie aktiivse aasta jooksul tekkinud ulatuslik kogemus TLVFV-te menetlemises ning FI on silmitsi seisnud menetluste erinevate probleemide ja takistustega. Üheks selliseks probleemiks on ebapiisavate ja/või ebakorrektsete andmete edastamine ning FI ressursse nõudev töö õigete ja korrektsete andmete saamise nimel. Tihti on selle põhjuseks taotleja suutmatus korrektsel kujul ja viisil vajalikke andmeid produtseerida või ressursside ja juhtkonna initsiatiivi puudus. Lisaks näeb FI regulaarselt oma töös esitatud registreerimise taotlusi, mis sisaldavad ohtralt vigu ja puudusi ning ei ole eos piisavad registreeringu saamiseks. Finantsinspektsioon näeb oma menetluspraktikast tingituna vajadust lisada IFS-i läbivaatamata jätmise võimalus, mis võimaldaks oluliselt vähendada halduskoormust registreerimismenetluste läbiviimisel. 3. Minimaalse investeeringu suurus Väikefondi valitseja poolt valitsetavaid fonde ei ole lubatud avalikult pakkuda. Samas võib TLVFV pakkuda jaeinvestoritele oma fondi osakuid, kui emissiooni maht ei ületa 2,5 miljonit eurot aastas. FI varasem praktika näitab, et registreeritud väikefondi valitsejate ärimudel näeb tihti ette osakute pakkumise jaeinvestoritele, sh kasutades investeerimisplatvorme, veebilehti ja sotsiaalmeediat. Selles peitub oluline risk, kuna TLVFV-te investorid ei ole kaitstud võrdväärselt tegevusloastatud fondivalitsejate fondide osakuomanikega. TLVFV-te investoritel ei pruugi olla ligipääsu kogu dokumentatsioonile ning avalikustatud materjalid ei pruugi olla selged, läbipaistvad ja mitteeksitavad. Väikefondi valitsejad rakendavad tihti keerulisi investeerimis- ja kauplemisstrateegiaid, investeerivad krüptovaradesse ja muudesse alternatiivsetesse instrumentidesse, millega seotud riske jaeinvestor ei pruugi mõista. FI hinnangul olukord, kus ilma järelevalveta tegutsevad väikefondivalitsejad saavad üsna suures mahus (2,5 mln EUR) pakkuda osakuid jaeinvestoritele, kätkeb endas liiga suuri riske ning registreeritud väikefondi valitseja ei ole selle äri jaoks piisavalt reguleeritud tegevuse vorm. Nende riskide maandamiseks soovib Finantsinspektsioon lisada väikefondi valitsejatele fondi minimaalse investeeringu nõude summas 10 000 eurot. FI hinnangul on tegemist piisavalt kõrge barjääriga selleks, et oluliselt vähendada piisava investeerimiskogemuseta ja -teadmisteta jaeinvestorite arvu mitteavalikes fondides. 4. Registreerimisavalduse rahuldamata jätmise alused Senise praktika pinnalt peame vajalikuks täiendada aluseid, millal on Finantsinspektsioonil õigus jätta registreerimisavaldus rahuldamata. Üheks täiendavaks aluseks on kapitalinõude mittetäitmine seoses kapitalinõude kehtestamisega. Samuti peaks järelevalvel olema õigus mitte registreerida neid taotlejaid, kelle tegeliku kasusaaja päritoluriigiga puudub Finantsinspektsioonil tõhus ja usaldusväärne võimalus koostöö tegemiseks, mis on vajalik investorite huvide kaitsmiseks. Tegemist on olulise alusega, sest praktika näitab, et nendest riikidest millistega on EL kehtestanud sanktsioonid püütakse endiselt läbi variisikute Euroopas oma majandustegevusega edasi tegeleda ning usaldusväärsuse saamiseks vastavaid lube ja registreeringuid taotleda. 2/6  5. Reklaamipiirangud FI on täheldanud, et mõned väikefondi valitsejad kasutavad potentsiaalsete klientide leidmiseks professionaalselt koostatud veebilehti, mis on kättesaadavad kõigile ning oma iseloomu poolest sarnanevad avaliku fondi reklaamiga. Kuigi üldjuhul vastavad veebilehed ei sisalda otseseid üleskutseid fondi investeerida, demonstreeritakse fondide tootlust ja muid andmeid, rõhutades häid investeerimisvõimalusi. FI hinnangul ei peaks mitteavaliku fondi fondivalitseja võimaldama kolmandatele isikutele ligipääsu fondi materjalidele, statistikale ja finantstulemustele. Väikefondi valitsejate turu segment on rangelt mitteavalik ning piiride kompamine ei ole aktsepteeritav. Seega teeme ettepaneku sätestada IFS-is täiendavad nõuded reklaamile, mis suurendavad reklaami läbipaistvust ning vähendavad potentsiaalselt ebaõige teabe esitamist. 6. Väikefondi valitseja kustutamise regulatsioon Seaduse nõudeid rikkuva või nõuetele mittevastava väikefondi valitseja peamiseks sanktsiooniks on tema FI registrist kustutamine. Hetkeseisuga ei ole FI seda meedet rakendanud, mille üheks põhjuseks on menetlusnormide ning kustutamise protsessi regulatsiooni puudus. Peamiseks probleemiks on tegutseva investeerimisfondi jätkamine olukorras, kus selle fondivalitseja ei oma enam õigust fondi valitseda. FI poolt pakutud täiendavate normide eesmärk on kustutamise protsessi reguleerimine ja praktilisemaks muutmine. 7. Muud väikefondi valitseja regulatsiooniga seonduvad täpsustava iseloomuga muudatused Teeme ettepanekud muuta või täiendada olemasolevaid norme, mille sõnastus ei ole korrektne või ei võimalda rakendada normi piisava efektiivsusega. a. IFS § 453 lõikest 1 eemaldatakse sõnad „viivitamata pärast fondi valitsemisega alustamist“. FI hinnangul, tulenevalt registreerimise menetluse pikkusest, mis võib keerulistel juhtumitel ületada ühte aastat, võib tekkida olukord, kus TLVFV faktiliselt valitseb fondi ilma kehtiva registreeringuta. Soovime, et ka TLVFV-te sektoris oleks kasutusel teistes sektorites kasutatud lähenemine, kus teenuse pakkumine ei ole võimalik enne vastava litsentsi või registreeringu saamist. b. IFS § 453 lõikele 3 lisatakse „muude registreerimise seisukohast oluliste asjaolude“. Käesoleva muudatusega soovime laiendada teabe ringi, mida FI võib menetluse käigus taotlejalt küsida. Igapäevane praktika TLVFV-te registreerimisel on näidanud, et kõikide oluliste asjaolude väljaselgitamiseks võib FI vajada väga laia skoobiga andmeid, teavet ja selgitusi. c. IFS § 4531 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et TLVFV peab edaspidi FI teavitama juhatuse liikme ja omanike struktuuri muudatustest. 8. Muud ettepanekud IFS-i muutmiseks Teeme ettepaneku täiendada IFS-i uue paragrahviga § 2431, mis sätestaks fondivalitseja kohustuse teavitada Finantsinspektsiooni lepingulise fondi moodustamisest ning aktsia- või usaldusfondi asutamisest. 2017. aastal jõustunud IFS-is muutus Finantsinspektsiooni mitteavalike fondide järelevalve ulatus, mille tulemusena vähenes esitatava aruandluse ja teavituste arv. Muuhulgas kadus fondivalitsejate kohustus teavitada FI-d uue fondi asutamisest või moodustamisest. Selle muutuse tagajärjeks on Finantsinspektsiooni raskused ajakohase ja täpse veebiregistri pidamisel ning puudulik ülevaade mitteavalike fondide turust. Finantsinspektsiooni hinnangul tõstab uue kohustuse lisamine järelevalve kvaliteeti ning veebiregistris kättesaadava info täpsust. 9. Muudatusettepanekud Finantsinspektsiooni ettepanek registreeringu alusel tegutseva väikefondi valitseja regulatsiooni muutmiseks on järgnev: 9.1 Muuta ja sõnastada IFS § 453 lõiked 1-6 järgmiselt: „§ 453. Tegevusloata väikefondi valitseja tegevuse registreerimine (1) Eestis asutatud väikefondi valitseja, kes ei taotle tulenevalt käesoleva seaduse § 306 lõikest 3 Finantsinspektsioonilt tegevusluba, peab oma tegevuse registreerima, kui tal on kavatsus hakata usaldusfondi valitsema, sealhulgas täisosanikuna. 3/6 (1¹) Tegevuse registreerimist taotleva väikefondi valitseja aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsia- või osakapitalina võib näidata ainult reaalselt sisse makstud summasid. (2) Väikefondi valitseja registreerimiseks esitab fondivalitseja juhatus Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus): 1) väikefondi valitseja kontaktandmed ja põhikiri või muu samaväärne dokument; 2) kavandatavate fondide arv ja nende nimetused või ärinimed; 3) teave millise riigi õiguse alusel on kavas fondid moodustada või asutada; 4) teave kavandatavate fondide investeerimispoliitika kohta, sealhulgas fondi investeeringute ja kaubeldavate instrumentide, kauplemiskohtade, fondi peamiste riskide ning valitsetava vara koosseisu ja koguväärtuse kohta; 5) taotleja eneseanalüüs kavandatava tegevuse vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL toodud alternatiivse investeerimisfondi valitseja tegevuse tunnustele; 6) tõend, mis kinnitab käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud kapitali olemasolu; 7) tõend menetlustasu maksmise kohta. (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2-4 nimetatud andmed tuleb esitada komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 lisas 4 esitatud vormil. (3) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks või muude registreerimise seisukohast oluliste asjaolude väljaselgitamiseks lisaandmeid või -selgitusi. (4) Taotluse võib esitada eesti- või ingliskeelsena. Finantsinspektsioonil on õigus vajaduse korral nõuda ingliskeelsena esitatud andmete ja dokumentide tõlkimist eesti keelde. (5) Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud nõuetele või taotlusele lisatud andmed ja dokumendid on eksitavad või mittetäielikud või ei ole nõuetekohaselt vormistatud, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist või jätta registreerimisavaldus rahuldamata. (5¹) Finantsinspektsioon võib jätta registreerimisavalduse rahuldamata, kui: 1) esitatud andmetest ei selgu üheselt, et taotleja asukoht ja tegevuskoht, sealhulgas püsiva ja kestva majandustegevuse koht, on Eestis; 2) taotleja ei valitse käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud mõistele vastavat investeerimisfondi; 3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad; 4) käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ toodud kapitalinõue pole täidetud; 5) taotleja tegeliku kasusaaja päritoluriigiga puudub Finantsinspektsioonil tõhus ja usaldusväärne võimalus koostöö tegemiseks, mis on vajalik investorite huvide kaitsmiseks. Finantsinspektsioonil on õigus määrata, kas taotleja tegeliku kasusaaja päritoluriik vastab eelnimetatud nõuetele. (52) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsioonile tema poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. (53) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajaks, ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet või on esitanud taotluse või nõutavad andmed ja dokumendid oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. (6) Finantsinspektsioon kannab väikefondi valitseja nime ja kontaktandmed Finantsinspektsiooni juhatuse otsuse alusel registrisse kahe kuu jooksul nõuetekohase registreerimisavalduse saamise päevast arvates.“ 4/6 9.2 Tunnistada kehtetuks IFS § 453 lõiked 7–10 ning täiendada seadust uute paragrahvidega § 453¹ ja § 4532 järgmises sõnastuses: „§ 453¹. Täiendavad nõuded registreeritud väikefondi valitseja tegevusele (1) Väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni oma kontaktandmete, juhatuse liikmete, omanike struktuuri ja põhikirja või muu samaväärse dokumendi muutmisest ning esitab vastavad andmed või dokumendid. (2) Väikefondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile regulaarselt teavet vastavalt käesoleva seaduse §-s 454 sätestatule. (3) Väikefondi valitseja minimaalne investeeringu suurus tema poolt valitsetavasse fondi on 10 000 eurot ühe investori kohta iga eraldi pakkumise puhul. (4) Väikefondi valitseja võib enda valitsetavate fondide kohta reklaami avaldada üksnes juhul, kui pakkumist ei loeta avalikuks tulenevalt IFS § 10 lõikes 4 toodud eranditest. Reklaami avaldamisel peab see vastama reklaamiseadusest ja muudest asjakohastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning sisaldama teavet selle kohta, et: 1) väikefondi valitseja tegutseb registreeringu alusel ja ta ei oma fondivalitseja ega väikefondi valitseja tegevusluba ning Finantsinspektsioon ei teosta tema tegevuse üle järelevalvet; 2) valitsetav fond on kõrge riskitasemega keerukas investeerimistoode, mis võib olla raskesti mõistetav; 3) valitsetavasse fondi tehtavale investeeringule kehtib seadusest tulenev miinimummäär 10 000 eurot ühe investori kohta iga eraldi pakkumise puhul. § 453². Tegevusloata väikefondi valitseja registrist kustutamine (1) Väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni väikefondi valitsejana tegutsemise lõpetamisest või kui ta ei ole kuue kuu jooksul tema registreerimisest arvates alustanud fondi valitsemist ning esitab seda kinnitavad andmed. (2) Finantsinspektsioon kustutab väikefondi valitseja registrist: 1) väikefondi valitseja lõppemisel; 2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väikefondi valitsejalt vastava teabe saamisel. (3) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel väikefondi valitseja kustutamisest väikefondi valitseja registrist, kui see on vajalik investorite huvide kaitsmiseks. (4) Finantsinspektsioon võib väikefondi valitseja registrist kustutada, kui: 1) väikefondi valitseja ei ole kuue kuu jooksul tema registreerimisest arvates alustanud fondi valitsemist; 2) registreeringu taotlemisel on Finantsinspektsioonile esitatud ebaõigeid, eksitavaid või puudulikke andmeid, millel oli registreerimise otsustamisel oluline tähendus; 3) väikefondi valitseja avaldab oma tegevuse või tegutsemise õiguse kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami; 4) väikefondi valitseja on toime pannud rahapesualase rikkumise või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda; 5) esinevad käesoleva seaduse § 453 lõikes 5¹ sätestatud alused; 6) väikefondi valitseja ei ole esitanud käesoleva seaduse §-s 454 ette nähtud teavet tähtaegselt. (5) Väikefondi valitseja kustutatakse registrist Finantsinspektsiooni otsusega. Registrist kustutamise otsus toimetakse viivitamata väikefondi valitsejale kätte. (6) Peale registrist kustutamist väikefondi valitseja: 5/6  1) ei tohi aktsepteerida uusi sissemakseid valitsetavatesse fondidesse; 2) peab kahe kuu jooksul registrist kustutamisest arvates alustama fondi likvideerimist või andma fondivalitsemise üle teisele fondivalitsejale, kellel on olemas selleks vajalik tegevusluba või registreering. 3) esitab Finantsinspektsioonile teate likvideerimise protsessi alustamise kohta ning peale likvideerimise lõpetamist aruande likvideerimise tulemuste kohta.“ 9.3 Täiendada IFS § 516 lõikega 12 järgmises sõnastuses: (12) Käesoleva seaduse § 453 lõike 1¹ jõustumise ajal kehtivat registreeringut omavad väikefondi valitsejad peavad oma aktsia- või osakapitali käesoleva seaduse § 453 lõikes 1¹ sätestatuga vastavusse viima 12 kuu jooksul nimetatud sätte jõustumisest arvates. Väikefondi valitseja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni , kui aktsia- või osakapital on viidud käesoleva seaduse § 453 lõikes 1¹ sätestatuga vastavusse. 9.4 Lisada IFS-i uus paragrahv § 2431 järgmises sõnastuses: „§ 2431. Lepingulise fondi moodustamisest ja asutamisest teavitamine Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni viivitamatult käesolevas jaos sätestatud lepingulise, aktsia- ja usaldusfondi asutamisest või moodustamisest ning esitab alljärgnevad andmed: 1) Fondi nimetus ja õiguslik vorm; 2) Fondi asutamise või moodustamise kuupäev; 3) Fondi investeerimise strateegia lühikirjeldus.“ Täiendavate küsimuste korral oleme valmis neile lahkesti vastama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Maksim Golovatjuk [email protected] Kai Horeb [email protected] 6/6