Arvamus Elering AS hoonestusloa taotlusele

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie 20.04.2023 nr 16-7/23-03422-009 [email protected] Meie 16.05.2023 nr 15-7/2844-2 Arvamus Elering AS hoonestusloa taotlusele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitas 20.04.2023 Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks Elering AS hoonestusloa taotluse Estlink 3 merekaabli paigaldamiseks Soome lahte. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Estlink 3 koosneb ühest kuni kolmest elektrikaablist ning ühest fiiberoptilisest sidekaabelliinist. Uus planeeritav ligikaudu 80 km pikkune merekaabel, millest Eesti osa on ligikaudu 37 km, süvistatakse merepõhja setetesse ja selle maksimaalne koguvõimsus on 700-1400 MW. Hoonestusloa menetlemise protsessi osana viiakse läbi keskkonnamõju hindamine (KMH), mille osaks on muu hulgas keskkonna-alased uuringud täpsustamaks olemasolevat olukorda. Tegemist on riikidevahelise projektiga, kus tuleb hinnata riigipiiriülese negatiivse keskkonnamõju ilmnemise tõenäosust ja seetõttu järgitakse KMH protsessis Espoo konventsiooni ja keskkonnamõjude hindamise direktiivi soovitusi. Hoonestusloga taotletav ala läbib Eesti mereala planeeringus1 määratletud veeliiklusalasid. Juhime tähelepanu, et arvestama peab planeeringu meretranspordi tingimustega (ptk 5.4.4), mille kohaselt ei tohi merre rajatavad objektid häirida veeliiklejatel navigatsioonimärkide või -tulede eristamist ja peavad olema tähistatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Ohutu veeliikluse tagamiseks ja objektide kaitseks tuleb inimtekkelised objektid (sh nt kalasumbad, tuulikud, sukeldumispoid jms) tähistada vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja rahvusvahelistele suunistele. Hoonestusluba taotletakse kuni nelja 100 m vahega paikneva kaabli paigaldamiseks. Lisaks on hoonestusloaga taotletava ala lähistele väljastatud AS-ile Elering hoonestusluba enam- vähem samasuunalisele gaasitorule Balticconnector. Eesti mereala planeeringus on ptk 5.7 merepõhjas paiknevale taristule antud suunis: Samasuunaliste ühenduste puhul on merepõhja ratsionaalsemaks kasutamiseks otstarbekas kasutada maksimaalselt võimalikus mahus sama kaabli/torujuhtme koridori. Eesmärk on võimalikult suures osas vältida täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku keskkonda ja vähendada merepõhja koormamist erinevate kaablikoridoride/torujuhtmetega ning nende kaitsevöönditega. Mereala planeering strateegilise riikliku tasandi ruumilise arengudokumendina ei määra olemasolevate ja perspektiivsete kaablite ning torujuhtmete ruumilisi asukohti. Kaablite ja 1 Kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel Mereala planeering | Rahandusministeerium (fin.ee) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 torujuhtmete kavandamine ja rajamine on lubatud arvestades planeeringus antud suuniseid ja tingimusi ning see ei ole mereala planeeringut muutev tegevus. Kavandatud tegevuse arendamisel ja hoonestusloa menetlusel tuleb arvestada Eesti mereala planeeringus toodud suuniste ja tingimustega. Eelkõige on hoonestusloa taotluse menetlemisel olulised kalandusele (ptk 5.2), meretranspordile (ptk 5.4.4), merepõhjas paiknevale taristule (ptk 5.7) ja kaitstavatele loodusobjektidele (5.9) seatud suunised ja tingimused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lembe Reiman 5885 1406 [email protected] 2