Vabariigi Valitsus
.05.2023 nr 1-1/15-70/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1
saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Isamaa fraktsiooni k.a 8. mail algatatud
erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (70 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
/*
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri
l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus
Eelnöu eesmärk on vöimaldada erastamisest laekuva raha kasutamist ka omandireformi
käigus tagastatud ja muinsuskaitse alal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks,
konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Eestis on 12 muinsuskaitseala
ajaloolistes linnasudametes (Tallinnas, Valgas, Tartus, Pämus, Vöms, Paides, Viljandis,
Kuressaares, Rakveres, Haapsalus ja Lihulas) ja samuti Rebalas. Käesoleva eelnöu seaduseks
saamisel on vöimalik toetada nende muinsuskaitsealade väärtuslike ehitiste renoveerimist
ning säilitadaja muuta kaunimaks meie ajaloolist linnapilti.
2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus
Käesoleva eelnöu paragrahviga l muudetakse Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse
paragrahvi 7 löike l punkti 7 ja sätestatakse, et reservfondi laekunud raha vöidakse kasutada
toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise voi muinsuskaitse alal
asuva tagastatud ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks
ja taastamiseks. Nimetatud § 71g l p7 lisati uue Muinuskaitseseaduse jöustumisel 2019.a ja
see nägi ette tagastatud ehitismälestiste renoveerimise toetamist. Natsionaliseeritud ehitised
anti öigusjärgsetele omanikele tagasi väga halvas seisus. Muinsuskaitsealade puhui on
tegemist temtoriaalkaitsega, mitte niivörd objektipöhise kaitsega, mis tähendab, et kaitstakse
ajaloolist linnaruumi ja seal olevaid väärtuslikke hooneid, ilma et need peaks olema
tunnistatud ehitismälestisteks. Samas kehtivad muinsuskaitseala piires asuvate ehitiste
renoveerimisel samad piirangud ja miljöönöuded, mis ehitismälestiste puhui, kuid
muinsuskaitsealas asuva tagastatud ehitise omanik omandireformi reservfondist eraldatavale
toetusele kandideerida ei saa, kui ta ehitis ei ole tunnistatud kultuurimälestiseks. Eelnöu
körvaldaks seesugust ebavördset kohtlemist soodustava olukorra ja vöimaldaks suuremal
hulgal väärtuslike ajalooliste tagastatud ehitiste omanikel toetust taotleda. Seni on suurem osa
omandireformi reservfondi toetusi eraldatud kogudustele, kellele on hulgaliselt tagastatud
hooneid, mis on mälestised.
3. Eelnöu terminoloogia
Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid.
4. Seaduse möjud
Käesoleva seaduse alusel on vöimalik eraldada reservfondist toetusi omandireformi käigus
tagastatud ning muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks,
konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Eestis on ca 5200 ehitismälestist,
millest suur osa on eraomandis. Riik toetab ainelise kultuuripärandi säilitamist aastas ca 3,5
miljoni euroga, mis arvestades praeguseid ehitushindu ja mälestiste renoveerimise körgemat
maksumust ei ole piisav. Ehituspärandi seisund pole oluliselt paranenud ja ligi veerandik
mälestistest on halvas voi avariilises seisundis. Voimaldades omandireformi reservfondist
eraldatavale toetusele kandideerida ka muinsuskaitsealadel asuvate tagastatud ajalooliste
ehitiste omanikel suurendame vöimalusi väärtusliku Eesti kultuuripärandi säilitamiseks,
fl
milline on pöhiseaduse kohaselt Eesti riigi esmane ulesanne. Tagastatud ehitised (elamud,
kooli- ja vallamajad, pritsi- ja töllakuurid, körtsidjt) on ehitatud enne 1940.a ja vajavad riigi
abi nende säilitamisel.
5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud
Käesolev seadus ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Käesoleval ajal eraldatakse
aastas tagastatud ehitismälestiste renoveerimiseks omandireformi reservfondist l miljon eurot
aastas ja seadusemuudatus ei eelda nende vahendite suurendamist. Kuna 2022.a eelarves
vähenevää mälestistele eraldatavad toetusvahendid ligikaudu veerandiku vörra, on oluline
leida paindlikke lisavöimalusi väärtusliku ehituspärandi säilitamiseks.
6. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega
Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega.
7. Rakendusaktid
Eelnöu rakendamiseks pole vaja rakendusakte kehtestada.
8. Seaduse jöustumine
Seadusjöustub tavalises korras.
Algatab Isamaa fraktsioon 08.05.2023. a.
«L..)
Helir-Valdor Seeder
Isamaa fraktsiooni esimees
EELNÖU
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seadus
§ l. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvi 7 löike l punkt 7 muudetakse
ja sönastatakse järgmiselt:
" 7) toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise voi muinsuskaitse
alal asuva tagastatud ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks,
restaureerimiseks ja taastamiseks."
it
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2023
Algatab Isamaa fraktsioon 08.05.2023. a.
^.3
Helir-Valdor Seeder
Isamaa fraktsiooni esimees
Riigikogu Kantseiei
Kuupäev__X<.<2£-J^^
it:^/S£:E^:
Vt it
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-0474 - Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (70 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 15.5.2023 resolutsioonile.
Osapooled: Rahandusministeerium
Tähtaeg: 01.06.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b1e0a29f-4668-480c-bcf2-9128bfe3a711
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b1e0a29f-4668-480c-bcf2-9128bfe3a711?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 11.05.2023 / 1-1/15-70;
Riigikantselei / 11.05.2023 / 2-5/23-00797
Resolutsiooni teema: Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
(70 SE)
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 01.06.2023
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 8.6.2023 istungil.
Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 23-0474.
Kontroll: Diana Mölder
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 15.05.2023
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655