Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon e-post: [email protected] Kuupäev digiallkirjas Hankija: Tartu Ülikool Registrikood 74001073 Ülikooli 18, 50090 Tartu Hankija esindaja: Tuuli Ilula E-post: [email protected] Telefon: 737 6632 Vaidlustaja: Metacenter OÜ Registrikood 12806932 Umbapõllu, Karuste küla, Saare maakond 93241 E-post: [email protected] BestEst Weld OÜ Registrikood 12647913 Aasa põik 2, Orissaare alevik, Saare maakond 94601 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Marko Mehilane Advokaadibüroo HEED Entsik E-post: [email protected] Kolmas isik: OÜ JMK Marine Registrikood 10478211 Reinu tee 7a, Viimsi Vald 74011 E-post: [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE hankija otsustele hankes viitenumbriga 263103 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hankija avaldas riigihangete registris 04.04.2023 avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Sonaritöödeks sobiva roolimajaga tööpaadi/aluse ja haagise ostmine“ (viitenumber 263103) hanketeate (edaspidi: riigihange). Riigihanke tulemusel sõlmitakse hankeleping Tartu Ülikooli mereinstituudile sonaritöödeks sobiva roolimajaga tööpaadi/aluse ja haagise ostmiseks. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 21.04.2023 kell 14.00. Tähtaegselt esitati 2 pakkumust. Vaidluse all on kahe tehnilise tingimuse nõuetekohane täitmine. Tehnilise kirjelduse (TK) punktis 3.9 sisalduva tingimuse kohaselt pidid hankes pakutava paadi vöörisuunalised aknad/klaasi olema null- või negatiivse kaldega. TK punktis 1 sisalduva tingimuse kohaselt pidid paadi tekialade mõõtmed olema vööris vähemalt 1.6 m2 ja ahtris vähemalt 2.2 m2. 1 Vaidlustaja on vaidlustanud hankija 02.05.2023 otsuse nr 4-10/HR/40-10, millega: - lükati tagasi vaidlustaja pakkumus, kuivõrd pakkumus ei vastanud TK punktis 3.9 esitatud tingimusele; - tunnistati vastavaks ja edukaks kolmanda isiku pakkumus. Hankija vaidlustusega ei nõustu ning käesolevaga esitab hankija omapoolsed seisukohad, mille kohaselt oli vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine ning kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine õiguspärane. 2. HANKIJA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED VAIDLUSTUSE OSAS 2.1. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine oli põhjendatud ja õiguspärane Vaidlustaja on seisukohal, et hankija põhjendused vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on vastuolus TK punktiga 3.9 ning laevaehituse baaspõhimõtete ja inseneriteaduste valdkonna arusaamadega. Hankija sellega ei nõustu ning seega seisneb vaidlus selles, kuidas peaks mõistlik isik saama aru hankija poolt TK punktis 3.9 esitatud nõudest ehk täpsemalt – mida tähendab sisuliselt nõue, mille kohaselt vöörisuunalised aknad/klaasid on null- või negatiivse kaldega. Esiteks soovib hankija üldiselt selgitada, et TK punkti 3.9 sõnastuse puhul on lähtutud eelkõige nn tavakeelsest arusaamisest negatiivse kalde väljendi kohta. Eelkõige on mõeldud näiteks analoogiat negatiivse kaldega pinnavormidega (mäenõlvadega), mille puhul on tegemist nii- öelda rippuva pinnaga ja seda sõltumata suunast, kust poolt seda pinda vaadatakse. Ehk konkreetse hanke objekti kontekstis tähendab negatiivne kalle seda, et esiklaasi ülaserv on alaservast eespool, st et tegemist peab olema rippuva pinnaga, kuhu näiteks otse taevast alla sadav vihm peale ei saa langeda. Hankija eesmärgiks vaidlusaluse tingimuse sätestamisel on olnud saada paat/alus, mille esiklaasi asetus on kas vertikaalne või kallutatud väljapoole (ülaserv on siseservast väljaspool) ning sellest lähtuvalt on hankija teinud käesolevas hankemenetluses ka kõik oma otsused. Käesolevevale vaidlustusele on eelnenud riigihangete registri vahendusel hankija ja vaidlustaja vaheline suhtlus, mille raames on mõlemad osapooled esitanud oma seisukohti TK punktis 3.9 esitatud nõude kohta. Seejuures on vaidlustaja enne vaidlustuse esitamist kogu menetluse vältel esitanud erinevatele alustele tuginevaid seisukohti akende negatiivse kalde sisulise tähenduse kohta ning millega on püütud TK punktis 3.9 toodud tingimust järjepidevalt tõlgendada selliselt, et käesolevas hankemenetluses osutuks just vaidlustaja pakkumus vastavaks ning edukaks. Hankija ühegi vaidlustaja poolt välja toodud selgitusega nõustuda ei saa, kuivõrd vaidlustaja tõlgendus negatiivse kaldega akendest läheks vastuollu matemaatikas kokkulepitud põhireeglite vastu. Selle demonstreerimiseks on hankija hinnangul järgnevalt vajalik välja tuua erinevad väljavõtted nii vaidlustaja poolt esitatud seisukohtadest kui ka hankija vastustest, kuivõrd nende abil on võimalik üheselt selgitada, kuidas TK punktis 3.9 toodud nõuet tõlgendatakse paadi- ja laevaehitusvaldkonnas. Käesolevas hankemenetluses vaidlustaja poolt esitatud pakkumuse kirjelduses oli märgitud, et aluse vöörisuunaline akendega kajut on negatiivse kaldega, kuid aluse üldpilt kuvas kajutit, mis ei olnud sõidusuunas ettepoole kallutatud vöörisuunalise kabiini/akendega ning ka 2 pakkumuse joonisel 1 ei olnud näidatud ettepoole kallutatud kabiini. Kuna vaidlustaja pakkumuses esinesid vastuolud, siis küsiti ka pakkujalt vastuolu kõrvaldamiseks selgitust. Vaidlustaja asus selgituses seisukohale, et ettepoole kallutatud vöörisuunalised aknad on hoopiski nende hinnangul positiivse kaldega ja tõi lisaks ära ka joonise, mille kaudu ta defineeris \-suunalist kallet kui negatiivset ja /-suunalist kui positiivset vastavalt I-kaldest kui vertikaalsest klaasist (null-kaldest), väites et kraade loetakse päripäeva positiivseks ja vastupäeva negatiivseteks. Sarnase käsitluse juurde on vaidlustaja jäänud ka vaidlustuses esitatud selgitustest. Paraku eksis vaidlustaja nii hankemenetluse vältel kui eksib ka nüüd vaidlustuses sellise käsitlusega ise matemaatikas kokkulepitu vastu, millega just päripäeva liikumisel loetakse nurka negatiivseks. Nagu on hankija vaidlustajale juba ka eelnevalt selgitanud, siis vastavalt trigonomeetrias kokkulepitule on kellaosutite liikumise suund (päripäeva) negatiivne suund ja kellaosutile vastupidine liikumissuund (vastupäeva) on positiivne. Samuti on hankija juba otsuste tegemisele eelnenud 28.04.2023 protokollis vaidlustajale selgitanud, et negatiivne kaldenurk iseloomustab seda, et esiaknad on kaldega seest väljapoole. Lisaks on TK punktis 3.9 toodud nõuet samamoodi mõistnud nii käesolevas hankemenetluses osalev JMK Marine OÜ kui ka käesolevale hankemenetlusele eelnenud riigihankes nr 260820 pakkumuse esitanud ettevõtja Anyboat OÜ (12861285), mis tõendab veelgi, et just vaidlustaja käsitlus negatiivse kaldega esiklaasi tähendusest on ristivastupidi sellest, kuidas mõistlik isik vaidlusalusest tingimusest aru saab. Peale hankemenetluses otsuste tegemist ning vaidlustajale pakkumuse tagasi lükkamise põhjenduste esitamist loobus vaidlustaja oma esialgsest negatiivse nurga seletusest ja kaasas laevaehituse eksperdi Mihkel Kõrgesaare, kelle interpretatsioon oli et /-suunalise nurga puhul on tegemist tõusva joonega ja \-suunalise nurga puhul langeva joonega, mida siis vastavalt võiks nimetada positiivseks ja negatiivseks nurgaks. Matemaatiliselt väljendudes on sellisel puhul lineaarse joone funktsioon y=kx, kus siis vastavalt tõusva joone (positiivse nurga) puhul on k>0 ja langeva joone puhul k<0. Sellise matemaatilise lähenemise puhul oleks aga null nurga puhul (k=0) tegemist mitte tõusva ega langeva joonega, vaid horisontaalse joonega. Kuna räägime ettepoole suunatud akende null- või negatiivsest kaldest, siis on üldiselt arusaadav, et null on y-telg ja negatiivseid kraade loetakse endiselt päripäeva. Mitte ei ole null x-telg ja aktsepteeritav on null või negatiivne tõus ehk horisontaalne aken või langev aknajoon. Mõistlikult lähtudes ei saa keegi eeldada, et hankija eesmärgiks oli hankida horisontaalse esiklaasiga alust, sest null-kalle (ehk vertikaalse asetusega aken) oli hanke tehnilises kirjelduses samuti lubatud variant. Seega ei saa viidatud eksperdi selgitused olla käesolevas vaidluses asjakohased nõude tõlgendamiseks. Tõlgendust, et negatiivse kaldega esiakna puhul on tegemist aknaga, mille asetus on kallutatud väljapoole (ülaserv on siseservast väljaspool), toetab ka hankija poolt valdkonna eksperdilt küsitud sõltumatu arvamus hankes kehtestatud nõude tõlgendamise kohta (ekspertarvamus, lisa 1). Esiteks on ekspert Mark Muru välja toonud, et hankes nõutud akende asetuse kirjeldamiseks kasutatud väljend „esiakende negatiivne kaldenurk“ on kõnekeelne väljend ning veesõiduki akende asetuse kirjeldamiseks (sh väljapoole kallutatud akende asetuse kirjeldamiseks) ei esinegi asjakohastes reeglistikes või seadusandlikes aktides ametlikult kokkulepitud 3 konkreetset ja standardset terminit. Ekspert möönab, et kuigi praktikas saaks esiakende asetust iseloomustada paremini, kui kasutada selleks nt mitut kirjeldavat lauset/väljendit, siis hankija poolt kasutatud väljendi nii-öelda napisõnalisusest hoolimata ei ole eksperdi praktikas siiani kordagi esinenud kaheti mõistetavust selle osas, mida tähendab laeva või väikelaeva puhul negatiivse kaldenurgaga esiakende asetus. Kuivõrd paadi- ja laevaehitusvaldkonnas on akende asetuse kirjeldamiseks ainuvõimalik lahendus kasutada kõnekeelseid väljendeid ja/või kirjeldusi, siis allub nende väljendite sisu tõlgendamine samuti just kõnekeeles konkreetsetele sõnadele/väljenditele antud tavapärasele tähendusele. Seda arusaama illustreerib hästi ka eksperdi poolt välja toodud võrdlus mootorpaatide ja maismaasõidukite tuuleklaaside kalde suuna ja nurga ning hankes nõutud negatiivse kaldenurga vahel. Eksperdi poolt esitatud võrdlusest tulenevalt on selge, et kuivõrd kõnekeelse tähenduse järgi on mootorpaatide ja maismaasõidukite esiakende ja tuuleklaaside kalde suund ja nurk samad põhivoolu suunaga, siis väljend „negatiivne kaldenurk“ saab üksnes tähendada midagi, mis on oma asetuselt tavapärasele vastupidise kaldega ehk „väljapoole kaldu“ või „ülaservast väljapoole kaldu“. Seega ehkki käesolevas hankes on vaidlusaluse väljendi kasutamine tekitanud küll vaidlustajas vääriti mõistmist, siis ka ekspert Mark Muru analüüsist nähtuvalt on üheselt selge, et valdkonnas tegutsevatele ekspertidele peaks olema üheselt arusaadav, et laeva või väikelaeva esiakende negatiivne kaldenurk saab tähendada üksnes olukorda, kus aknad on kallutatud väljapoole ehk akna ülaserv on siseservast väljaspool ning sellisele käsitlusele vastupidine tõlgendus on üksnes vaidlustaja arusaam. Eelnevast tulenevalt ei nõustu hankija vaidlustaja väidetega hankemenetluses tehtud otsuste põhjendamatuse ja õigusvastasuses kohta. Hankija ei ole hankemenetluses otsuste tegemisel tuletanud alusdokumentidest nõuet, mida seal sätestatud ei ole. Samuti ei ole hankija tõlgendanud TK-s toodud tingimusi vastupidiselt sellele, kuidas mõistlik isik tingimusest aru peab saama. Hankija poolt vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine on õiguspärane, kuivõrd vaidlustaja ei ole täitnud TK punktis 3.9 toodud nõuet, mille kohaselt pidid hankes pakutava paadi vöörisuunalised aknad/klaasid olema null- või negatiivse kaldega. 2.2. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine on õiguspärane Kuivõrd eelnevast analüüsist tulenevalt on vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine õiguspärane, siis on õiguspärane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine, kuna hankija on koos pakkumusega esitatud materjalide põhjal kontrollinud, et kolmanda isiku pakkumus vastab kõikidele hanke alusdokumentides toodud tingimustele. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Hankija on esitanud vastuse tähtaegselt. 3.2. Hankija soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. 4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RHS § 197 lõige 1 punktist 4 palub Hankija vaidlustuskomisjonil: 4.1. jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata (RHS § 197 lg 1 p 4); 4.2. jätta vaidlustusmenetluses kantud kulud Vaidlustaja kanda. 4 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tuuli Ilula hankeosakonna juhataja Lisad: Lisa 1 – 2308 Alunaut TÜ VAKO (ekspertarvamus) 5  Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut Mäealuse 14 12618 Tallinn Eesti Teemar Püss Päring termini kohta 16.05.2023 Nr. 09 Vastuseks teie päringule kuidas mõista väljendit „esiakende negatiivne kaldenurk“ võib öelda, et tegu on kõnekeelse väljendiga ja selle all mõistetakse laeva või väikelaeva puhul sellist akende asetust kus aknad on kallutatud väljapoole, ehk ülaserv on siseservast väljaspool. Mingit kindlat terminit selle puhul ei ole ja ka reeglistikes ning seadusandlikes aktides on kasutatud pigem olukorda kirjeldavaid lauseid või olukorra kirjeldamist mitme lausega (näiteks: „inclined from the vertical plane top out“ SOLAS Peatükk 5 regulatsioon 22. Väljend „negatiivne nurk“ on oletatavasti kõnekeelde tulnud mootorpaatidega seoses, kus esiakende ja tuuleklaaside kalde suund on põhivoolus aerodünaamilistel põhjustel sarnane näiteks maismaasõidukite tuuleklaasidega ning nurka iseloomustatakse lihtsalt väärtusega või omadussõnadega (näiteks „järsu kaldenurgaga“ , „agressiivse kaldega“ vms) või ka hüdro/aerodünaamiliste terminitega ( näiteks „järsu ründenurgaga“ jne) ning kui kalle on seest väljapoole, siis iseloomustatakse seda olukorda samuti kirjeldustega „väljapoole kaldu“, „ülaservast väljapoole kaldu“ , „negatiivne kaldenurk“ ehk tavapärasele vastupidi kaldega, jms. Selline praktika, kus tehnilises kirjelduses on kasutatud kõnekeelseid väljendeid, on levinud ka Euroopa riigihangetes ja väljendite juhuslikku tõlgendamist ei ole ma senini kohanud. Mingi indikatsiooni annab tõlgendusest ka see, kui näiteks Google pildiotsinguga vaadelda tulemusi sellise akende asetusega kasutatavata terminitega: negative angled boat windows; negative rake boat windows; negative tilted boat windows, negative inclined boat windows, jne. ALUMIINIUMKONSTRUKTSIOONID VEESÕIDUKID MASINAEHITUS Alunaut OÜ SEB PANK AS Tankla Tornimäe küla GSM +372 562 646 30 Saaremaa 94501 GSM +372 566 319 95 Reg. nr. 10052015 e-post: [email protected] IBAN EE621010022062145007 KMKR nr EE100486074 SWIFT EEUHEE2X Vastuseks teie päringule millise joonise vaate abil määratakse veesõiduki akende nurk (positiivne või negatiivne) vastan, et selliselt ei saagi küsimust püstitada. Akende asend on üheselt määratud ükskõik millise vaatega joonisel: eestvaatega, tagantvaatega, külgvaatega ükskõik kummast pardast ja ka pealtvaatega. Akende asend, kalde suund ja kaldenurk ei muutu joonise vaatest olenevalt sest joonis ei määra seal kirjeldatavat asja vaid seal kirjeldatav asi määrab joonise sisu ja vormi. Taustainfo: Toodud seisukohad põhinevad minu praktilisele kogemusele põhisuundades paadi- ja laevaehitusvaldkonnas ega põhine ühelegi seadusandlikule aktile. Minu teada ei eksisteeri ühtegi kehtestatud konkreetset ja standardset terminit millega veesõiduki akende asetust kirjeldada. Seega ainuvõimalik ongi kasutada kas kõnekeelseid väljendeid või pikemaid kirjeldusi juhul kui protsessi on kaasatud ka erialaväliseid inimesi. Kui terminid on osalistele arusaamatud, saab alati esitada täpsustavaid küsimusi. RH vaidluskomisjonil peaks minu teada olema ühest Hiiumaa taustaga hankest ka paadimootorite soetamise teemaline pretsedent, kus tõdeti, et soetuse puhul ei saa müüja ostjale defineerida mida see peab soetama vaid peab pakkuma toodet millist ostja soovib osta ja nendel tingimustel millised ostja on kehtestanud. Sel põhjusel ei soovinud ka Alunaut OÜ sellel praegu kõne all oleval hankel osaleda. Kogemuste taust: 1990-1994: Esboat OY, Soome / Tekno Marine OY , Soome; paadiehitaja, eestööline 1994- 2000: AS Lootsi / Eesti Veeteede Amet; osakonnajuhataja 2000-2007: AS Baltic Workboats, Juhatuse liige 2007- : Alunaut OÜ; juhatuse liige Riigihangetel pakkumiste koostamistega, lepingutega ja tarnedokumentidega olen tegelenud aastast 2003. Koostöökogemus klassiühingutega: DNV; RMRS, GL, Lloyds RS; BV, Sjofartsdirektoratet (Norra) Olen teadlik, et arvamust on küsitud hankevaidluse raames. Tunnen kõiki vaidluses olevaid osapooli. Mina, ega ka Alunaut OÜ ei ole olnud huvitatud selles hankes osalemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Mark Muru Alunaut OÜ CEO, Member of board +372 56264630 [email protected]