-864235 -144145 0 0 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon Märge tehtud: 17.05.2023 Juurdepääsupiirang k ehtib kuni otsuse jõustumiseni Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Lp Angelika Timusk Juhataja Rahandusministeerium Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 TALLINN E-post:
[email protected] 17.05.2023 nr 2.1-3/23/374-1000- 4 Järelepärimine vaidemenetluses Andmekaitse Inspektsioon sai Sviby OÜ vai d e Riigihangete Vaidluskomisjoni (VAKO) tegevuse peale teabenõudele vastamisel. Vaide kohaselt esitas Sviby OÜ volitatud esindaja advokaat Joonas Põder 12.04.2023 VAKO-le teabenõude /taotluse , milles palus võimaldada temal ja Paul Keresel esimesel võimalusel tutvuda vaidlustusasja nr 45-23/- toimikuga ja 12.04.2023 otsuses osundatud Piletimüügi teenuse osutamise lepinguga nr. 142-2022 lähtuvalt HMS § 37 lg-st 1. 13.04.2023 vastas VAKO vaide esitaja taotlusele/teabenõudele ning selgitas, et vaidlustuskomisjoni toimik on elektrooniline ja vaidlustusasjas 45-23/- esitatud ja koostatud dokumentidega, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut, on võimalik tutvuda dokumendiregistri kaudu. Teie poolt eraldi nimetatud dokumendile (Piletimüügi teenuse osutamise leping nr. 142-2022), mis esitati AS Piletilevi Group esindaja vandeadvokaat Martin Raude 11.04.2024 e-kirjaga (dokumendiregistri viit: 12.2-10/23-45/193-2) , on kehtestatud juurdepääsupiirang ATS § 35 lg 1 p 17 alusel. Lisaks selgitas vaidlustuskomisjon et dokumendiregistris on tehtud avalikuks lepingut sisaldava allkirjastatud dokumendiümbriku ekraanipilt (fail nimetusega Leping.PNG ) ja eraldi ka digitaalallkirjade kinnitusleht (ümbriku failile nimega 142-22 SA Tartu vastab Piletimüügi teenuse osutamise leping nr. 142-2022 ilma lisadeta). Vaide esitaja leiab, et VAKO on õigusvastaselt tunnistanud lepingu täies ulatuses piiranguga teabeks ning oleks pidanud vaide esitajal võimaldama tutvuda vähemalt selle osaga lepingust, millele ärisaladus ei laiene. Antud juhul puudub vaidlus selles, et VAKO kui Rahandusministeeriumi juures asuv vaidlusorgan täidab avalikke ülesandeid ning on teabevald a jaks avaliku teabe seaduse ( AvTS ) § 5 lg 1 p 1 mõistes ning talle kohalduvad teabevaldaja kohustused . AvTS § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega on avalikuks teabeks ka teave, mille VAKO on saanud oma ülesandeid täites, sh riigihangete käigus sõlmitud lepingud. Sellisele teabele saab juurdepääsu piirata üksnes seaduses sätestatud korras ( AvTS § 3 lg 2). Vaide kohaselt keeldus VAKO soovitud lepingule (sisule) juurdepääsu võimaldamast põhjusel, et pooled on tunnistanud selle oma ärisaladuseks. Tingimused, millele ärisaladus peab vastama on ära toodud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2. Eelnimetatud sätte kohaselt peab ärisaladus vastama järgmistele tingimustele: see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Seega ei ole mitte igasugune lepingus sisalduv teave käsitletav ärisaladusena, vaid ärisaladus peab vastama kõigile eeltoodud kolmele tingimusele. Kuna VAKO teabevaldajana kehtestab dokumentidele juurdepääsupiirangud, siis peab ta suutma ka hinnata ja vajadusel põhjendada, kuidas sellise teabe avalikustamine kahjustab lepingupoolte ärihuve, küsides vajadusel selleks selgitusi lepingu osapooltelt . Kohus on asjas nr 3-08-1980 märkinud, et argumendi vastu, mille kohaselt saab ärisaladuse põhjendatuse üle otsustada üksnes ettevõtja ise, räägib mh ka Konkurentsiseaduse § 63 lg 2 – ettevõtja peab oma ärisaladuse määratlust põhjendama Konkurentsiametile ja Konkurentsiametil on õigus ka mitte nõustuda ettevõtja määratlusega. Samuti on kohus oma 16.05.2016 otsuse 1-15-8831/40 punktis 5.3 märkinud Iseenesest õige on kaitsja seisukoht, et ettevõtja pädevuses on määratleda, missugust informatsiooni ta ärisaladuseks loeb. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et kui ettevõtja on tunnistanud mingi teabe ärisaladuseks, ei saa sellest veel järeldada, et tegu on ärisaladusega , kuna viimase määratlemisel tuleb lähtuda objektiivsest olukorrast, mitte üksnes ettevõtja subjektiivsest tahtest . Subjektiivselt peab teave olema ärisaladusena määratletud ja omaja poolt sellisena kaitstud. Objektiivselt aga tuleb tuvastada, et teabe sisu ei ole üldsuse jaoks teada ning et teabe sellisena hoidmine omab teatavat objektiivset väärtust. Ehk siis eeltoodust tulenevalt ei saa igasugust teavet käsitleda ärisaladusena, vaid teabenõude korral tuleb hinnata, kas ärisaladusena märgitud teave vastab ärisaladuse tunnustele ning teabenõude täitmisest keeldumisel korral seda ka teabenõudjale põhjendada. Nimelt sätestab avaliku teabe seaduse ( AvTS ) § 23 lg 3, et teabevaldaja teeb teabenõude täitmisest keeldumise koos põhjendusega teabenõudjale teatavaks. Reeglina ei saa lepingud olla kunagi täies ulatuses ärisaladusega kaetud. Lepingutes on kindlasti avalikud lepingu pooled, lepingu ese ja lepingu maksumus, muidugi juhul kui leping selliseid andmeid sisaldab. Lisaks ei saa reeglina olla ka ärisaladuseks vaidluste lahendamise kord jms. See kui leping sisaldab mingis osas lepingu osapoole ärisaadust (mis ei ole välistatud), ei tähenda see seda, et sellist lepingut teabenõude korras üldse ei väljastata. Sellisel juhul tuleb väljastada see osa lepingust, millele ärisaladus ei laine. Nimelt sätestab AvTS § 38 lg 2, et kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus asjas nr 3-3-1-57-03 (p 20). Teabe avalikustamiseks ega avalikustatud teabe juurde juhatamiseks ei saa lugeda ainult dokumendi metaandmete avalikustamist. Va stavalt avaliku teabe seaduse ( AvTS ) § 45 lõikele 1 teostab Andmekaitse Inspektsioon teabevaldajate üle järelevalvet teabenõuete täitmisel ja teabe avalikustamisel. Oma ülesannete täitmiseks on inspektsioonil õigus nõuda teabevaldajatelt seletusi ja dokumente . Palun hiljemal t 30. maiks 2023 vastus eid järg mistele küsimustel e : 11.04.2023 vastuses VAKO-le on AS Piletilevi Group palunud edastatud lepingut Sviby OÜ-le mitte kättesaadavaks teha, kuid kirjast ei nähtu, et AS Piletilevi Group oleks märkinud, et leping sisaldab ärisaladust. Kas lepingu osapooled on teavitanud VAKO-t, et leping sisaldab ka nende ärisaladust või kas VAKO on seda neilt küsinud? Juhul kui ei ole, siis kas VAKO on enne piirangu kehtestamist hinnanud, kas ja mis ulatuses leping sisaldab ärisaladust või on lähtunud ainult lepingu osapool(t)e soovist? Miks teabenõude/taotluse saamisel , kui lepingu sisuga ei olnud võimalik tutvuda dokumendiregistri kaudu, ei väljastatud lepingut ega võimaldatud sellega tutvuda ulatuses, mi s ei sisalda ärisaladus t ? Palun edastada Andmekaitse Inspektsioonile vaideesemeks olev leping, milles märkida ära, mida lepingus käsitletakse ärisaladusena ja kuidas see kahjustab avalikustamisel lepingupoolte huve? Ühtlasi palume edastada ka olemasolul kirjavahetus e , millest nähtuks, mida lepinguosapooled on pidanud oma ärisaladuseks. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt on Teil õigus esitada Andmekaitse Inspektsioonile asja kohta ka oma arvamus ja vastuväited. Juhi n tähelepanu, et Andmekaitse Inspektsioonil on õigus vastavalt AvTS § 51 lõikele 1 teha teabevaldajale ettekirjutus seadusliku olukorra taastamiseks, kui teabevaldaja on rikkunud avaliku teabe seaduses ette nähtud nõudeid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Elve Adamson jurist p eadirektori volitusel