Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (77 SE)

Vabariigi Valitsus .05.2023 nr 1-1/15-77/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikmete Jaak Valge, Varro Vooglaiu, Leo Kunnase, Henn Põlluaasa ja Helle-Moonika Helme k.a 8. mail algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (77 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu 2) seletuskiri Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Sissejuhatus. Rahvahääletus (referendum), lubades kodanikel vahetult poliitikat kujundada, on uks demokraatia instrumente. Rahvahääletused aitavad luua sidusat uhiskonda ja väldivad poliitikute vöörandumist. Nende korraldamine kohalike omavalitsuste tasemel kohaliku elu kusimuste otsustamiseks tugevdab kohalikku identiteetija suurendab otsuste legitiimsust. Aastatel 1993-1999 kehtinud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt oli kohalik rahvahääletus kohaliku omavalitsuse teostumise uks vorme. 30. septembril 1999 vöeti vastu kohaliku omavalitsuse korraldamise muutmise seadus, millega kaotati kohaliku rahvahääletuse vöimalus. Muudatust pöhjendati vajadusega viia seadus kooskölla pöhiseadusega. Öiguskantsleri hinnangul (vastus Saaremaa vallavalitsusele 30. aprillil 2018, nr 3-5/2661-1) ei keela pöhiseadus siiski seadusandjal kohaliku omavalitsuse esindusdemokraatliku mudeli täiendamist vahetu demokraatia instituutidega, sh kohaliku rahvahääletusega ning kohaliku rahvahääletuse KOKS-st kaotamise pöhjendus ei olnud öiguslikult korrektne. Eelnöu kohaselt vöib kohaliku rahvahääletuse algatada volikogu voi vähemalt 10% kohaliku volikogu valijatest ning rahvahääletuse on tulemus on siduv, kui sellel osaleb vähemalt 30% kohaliku omavalitsuse valimisöiguslikest elanikest. Kohalikule rahvahääletusele ei saa seada riigielu kusimusi ega kusimusi, mille tulemus vöib olla seadusega vastuolus. Need tingimused on kooskolas unitaarriigi pöhimöttega ja sätestatud selleks, et standardiseerida kohalike rahvahääletuste toimumise tingimused. 2. Seaduse eesmärk Seaduse muutmise eesmärk on lubada siduvaid kohalikke rahvahääletusi. 3. Eelnou sisu luhianaluus Käesolev eelnöu vöimaldab kohaliku omavalitsuse volikogudel korraldada siduvaid rahvahääletusi ja kehtestada vöimalus kohalikel elanikel endil rahvaalgatuse korras rahvahääletusi esile kutsuda. Vähemalt kumneprotsendiline algatamiskvoorum tähendab, et rahvahääletusele ei saa seada teemasid, mis pole kohalike elanike arvates olulised. Samas ei tohi kvoomm olla nii körge, et välistaks kohalike rahvaalgatuste eduvöimalused. Eelnöus seatud algatamiskimnis on ligikaudu Euroapa riikide keskmine. Sama kvoorum on näiteks Rootsis ja Bulgaarias, seevastu näiteks Uhendkuningriigis, Soveenias ja Soomes on see 5%, Saksamaal söltuvalt omavalitsusest 5-15% vahel, Sveitsis söltuvalt omavalitsusest 2,5-20% vahel. On ka riike, kus algatamiskunnis on körgem kui 10%. Seatud algatamiskvoorum tähendab, et Tartus voivaa elanikud rahvahääletuse algatada 4700, Tallinnas 35000 ning Ruhnus 30 elanikku. Siduvus on reguleeritud samuti eri riikides erineval moel. Kohalikud rahvahääletused on vähemalt teatud tingimustel siduvad näiteks Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Sloveenias, Taanis, ja Tsehhis. Käesolevas eelnöus on öiguslik siduvus seatud söltuvusse referendumil osalenud kohaliku volikogu valimistel hääleöiguslike elanike osakaalust. Kui osalejaid on ule 30%, on tulemus siduv, kui vähem, siis on tegemist rahvakäsitlusega (mittesiduva  rahvahääletusega), mille tulemuse vöib volikogu lugeda poliitiliselt siduvaks. Euroopa riikide praktika demonstreerib, et referendumitel osaleb reeglina märksa vähem valijaid, kui esinduskogude valimistel. Viimastel Eesti Vabariigi kohalikel valimistel osales 54,7% hääleöiguslikest isikutest, seega on pakutud kvoomminöue Eesti oludele vastav. Arvestades teiste Eiiroopa riikide kogemust pole pöhjust arvata, et kohalike rahvahääletuste arvja sagedus saab olema uleliia körge. Täpsemad korraldused sätestab kohalik volikogu, seejuures on vöimalik valida vöimalus algatada referendum volikogus, kohalike elanike poolt voi nii volikogu kui kohalike elanike poolt, samuti vöimalus, et kohalike elanike poolt algatatud referendumitaotlust menetleb köigepealt volikogu, ning kui otsustab rahvahääletusele seatud kusimuses algatajatele positiivselt, pole rahvahääletusel motet. 4. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnöu on kooskölas Euroopa Liidu öigusega. 5. Seaduse möju Muudatus aitab luua sidusat uhiskonda ja väldib poliitikute vöörandumist. Siduvate kohalike rahvahääletuste korraldamine kohalike omavalitsuste tasemel kohaliku elu kusimuste otsustamiseks tugevdab kohalikku identiteetija suurendab otsuste legitiimsust. Kohaliku rahvahääletuse vöimalus väldib etableeritud gruppide domineerimist munitsipaalpoliitikas. 6. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Eeldatavaid kulud söltuvad seaduse rakendamisviisist ning on erinevate omavalitsustes erinevad. Kulusid on raske prognoosida, ent need ei ole suured. Tulu on kaudne, märgitud ulalpool. 7. Rakendusaktid Seaduse vastuvötmisega ei kaasne uute rakendusaktide vastuvötmist. 8. Seaduse jöustumine Seadusjöustub uldises korras. Algavad Riigikogu liikmed 08.05.2023 -^ a-AL ^ ^ ^-L^ \j^YYQ VlSAi^U^ ^ L^ V^\ \^\ k U&t^ /^fe^, ff k^ju -, -^^  EELNÖU Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus § l. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust täiendatakse paragrahviga 321 ja sönastataksejärgmiselt: „§ 321. Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse oigus. (l) Rahvahääletus algatatakse volikogu poolt voi vähemalt kumne protsendi hääleöiguslike valla- voi linnaelanike, kuid mitte vähem kui kolmekumne hääleöigusliku väliä- voi linnaelaniku poolt, voi nii volikogu kui väliä- ja linnaelanike poolt. (2) Kohalikule rahvahääletusele ei saa seada riigielu kusimusi ning kusimusi, mille rahvahääletuse tulemus vöib olla seadusega vastuolus. (3)Valla- voi linnaelanike poolt esitatud rahvahääletuse nöude öiguspärasuse ule otsustab väliä- voi linnavalitsus. (4) Kui rahvahääletuse taotlus vastab sätestatud tingimustele, peab kohalik omavalitsus tagama, et rahvahääletusele seatud kusimuses oleks tagatud tasakaalustatud teavitus. (5) Rahvahääletus peab toimuma aastajooksul taotluse esitamise aj ast. Rahvahääletuse tulemus on öiguslikult siduv, kui sellel osaleb vähemalt 30% kohaliku omavalitsuse valimisöiguslikest elanikest, vastasel korral käsitletakse tulemust rahvakusitlusena (öiguslikult mittesiduva, nöuandva rahvahääletusena). (5) Rahvahääletuse muud korralduslikud tingimused sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu.". Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn,...............2023 Algatavad Riigikogu liikmed 08.05.2023 1 ^-^ ^1''V • &- C-^i. ^U/l Riigikogu Kantsele^ \JO^^ \/(^0^\A^C /v^r^ Kuu pä ev _M.QL^Ä^ i^ k^ (J Viit :3rIrZSL \^w ftsiivM^ kjiL^L- Jk^o^f^ ^&^_  Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eeln õ u seletuskiri Sissejuhatus. Rahvahääletus (referendum), lubades kodanikel vahetult poliitikat kujundada, on üks demokraatia instrumente. Rahvahääletused aitavad luua sidusat ühiskonda ja väldivad poliitikute v õõ randumist. Nende korraldamine kohalike omavalitsuste tasemel kohaliku elu küsimuste otsustamiseks tugevdab kohalikku identiteeti ja suurendab otsuste legitiimsust. Aastatel 1993-1999 kehtinud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt oli kohalik rahvah ääletus kohaliku omavalitsuse teostumise ü ks vorme. 30. septembril 1999 v õ eti vastu kohaliku omavalitsuse korraldamise muutmise seadus, millega kaotati kohaliku rahvahääletuse v õ imalus. Muudatust p õ hjendati vajadusega viia seadus koosk õ lla p õ hiseadusega . Õiguskantsleri hinnangul (vastus Saaremaa vallavalitsusele 30. aprillil 2018, nr 3-5/2661-1) ei keela p õ hiseadus siiski seadusandjal kohaliku omavalitsuse esindusdemokraatliku mudeli täiendamist vahetu demokraatia instituutidega, sh kohaliku rahvahääletusega ning kohaliku rahvahääletuse KOKS-st kaotamise p õ hjendus ei olnud õ iguslikult korrektne. Eeln õ u kohaselt v õ ib kohaliku rahvahääletuse algatada volikogu v õ i vähemalt 10% kohaliku volikogu valijatest ning rahvahääletuse on tulemus on siduv, kui sellel osaleb vä hemalt 30% kohaliku omavalitsuse valimis õ iguslikest elanikest. Kohalikule rahvahääletusele ei saa seada riigielu küsimusi ega küsimusi, mille tulemus v õ ib olla seadusega vastuolus. Need tingimused on koosk õ las unitaarriigi p õ him õ ttega ja sätestatud selleks, et standardiseerida kohalike rahvahääletuste toimumise tingimused. Seaduse eesmärk Seaduse muutmise eesmärk on lubada siduvaid kohalikke rahvahääletusi. Eeln õ u sisu lü hianal üüs Kä esolev eeln õ u v õ imaldab kohaliku omavalitsuse volikogudel korraldada siduvaid rahvahääletusi ja kehtestada v õ imalus kohalikel elanikel endil rahvaalgatuse korras rahvahääletusi esile kutsuda. V ä hemalt k ü mneprotsendiline algatamiskvoorum t ähendab , et rahvahääletusele ei saa seada teemasid, mis pole kohalike elanike arvates olulised. Samas ei tohi kvoorum olla nii ko ̃ rge, et va ̈ listaks kohalike rahvaalgatuste eduvo ̃ imalused. Eeln õ us seatud algatamisk ünnis on ligikaudu Euroopa riikide keskmine. Sama kvoorum on näiteks Rootsis ja Bulgaarias, seevastu näiteks Ü hendkuningriigis , Soveenias ja Soomes on see 5%, Saksamaal s õ ltuvalt omavalitsusest 5-15% vahel, Šveitsis s õ ltuvalt omavalitsusest 2,5-20% vahel. On ka riike, kus algatamiskünnis on k õ rgem kui 10%. Seatud algatamiskvoorum t ä hendab, et Tartus v õ ivad elanikud rahvahääletuse algatada 4700, Tallinnas 35000 ning Ruhnus 30 elanikku. Siduvus on reguleeritud samuti eri riikides erineval moel. Kohalikud rahvah ää letused on v ä hemalt teatud tingimustel siduvad n äiteks Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Sloveenias, Taanis, ja Tšehhis. Kä esolevas eeln õ us on õ iguslik siduvus seatud s õ ltuvusse referendumil osalenud kohaliku volikogu valimistel hääle õ iguslike elanike osakaalust. Kui osalejaid on üle 30%, on tulemus siduv, kui vähem, siis on tegemist rahvakäsitlusega (mittesiduva rahvahääletusega), mille tulemuse v õ ib volikogu lugeda poliitiliselt siduvaks. Euroopa riikide praktika demonstreerib, et referendumitel osaleb reeglina märksa vähem valijaid, kui esinduskogude valimistel. Viimastel Eesti Vabariigi kohalikel valimistel osales 54,7% hääle õ iguslikest isikutest, seega on pakutud kvoorumin õ ue Eesti oludele vastav. Arvestades teiste Euroopa riikide kogemust pole p õ hjust arvata, et kohalike rahvahääletuste arv ja sagedus saab olema üleliia k õ rge . T ä psemad korraldused s ätestab kohalik volikogu, seejuures on v õ imalik valida v õ imalus algatada referendum volikogus, kohalike elanike poolt v õ i nii volikogu kui kohalike elanike poolt, samuti v õ imalus, et kohalike elanike poolt algatatud referendumitaotlust menetleb k õ igepealt volikogu, ning kui otsustab rahvahää letusele seatud k üsimuses algatajatele positiivselt, pole rahvahääletusel m õ tet . Eeln õ u vastavus Euroopa Liidu õ igusele Eeln õ u on koosk õ las Euroopa Liidu õ igusega. Seaduse m õ ju Muudatus aitab luua sidusat ühiskonda ja väldib poliitikute v õõ randumist. Siduvate kohalike rahvahääletuste korraldamine kohalike omavalitsuste tasemel kohaliku elu küsimuste otsustamiseks tugevdab kohalikku identiteeti ja suurendab otsuste legitiimsust. Kohaliku rahvahääletuse v õ imalus väldib etableeritud gruppide domineerimist munitsipaalpoliitikas. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Eeldatavaid kulud s õ ltuvad seaduse rakendamisviisist ning on erinevate omavalitsustes erinevad. Kulusid on raske prognoosida, ent need ei ole suured. Tulu on kaudne, mä rgitud ü lalpool. Rakendusaktid Seaduse vastuv õ tmisega ei kaasne uute rakendusaktide vastuv õ tmist . Seaduse j õ ustumine Seadus j õ ustub üldises korras. Algavad Riigikogu liikmed 08.05.2023 Jaak Valge Varro Vooglaid Leo Kunnas Henn Põlluaas Helle-Moonika Helme EELN ÕU Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise sea dus § 1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust täiendatakse paragrahviga 32 1 ja s õ nastatakse j ärgmiselt : „ § 32 1 . Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigus. (1) Rahvahääletus algatatakse volikogu poolt v õ i vä hemalt k ümne protsendi hääle õ iguslike valla- v õ i linnaelanike, kuid mitte vähem kui kolmekümne hääle õ igusliku valla- v õ i linnaelaniku poolt, v õ i nii volikogu kui valla- ja linnaelanike poolt. (2) Kohalikule rahvahääletusele ei saa seada riigielu küsimusi ning küsimusi, mille rahvahääletuse tulemus v õ ib olla seadusega vast uolus. (3) Valla- v õ i linnaelanike poolt esitatud rahvahääletuse n õ ude õ iguspärasuse üle otsustab valla- v õ i linnavalitsus. (4) Kui rahvahääletuse taotlus vastab sätestatud tingimustele, peab kohalik omavalitsus tagama, et rahvahää letusele seatud k üsimuse s oleks tagatud tasakaalustatud teavitus. (5) Rahvahääletus peab toimuma aasta jooksul taotluse esitamise ajast. Rahvahääletuse tulemus on õ iguslikult siduv, kui sellel osaleb vähemalt 30% kohaliku omavalitsuse valimis õ iguslikest elanikest, vastasel korra l käsitletakse tulemust rahvaküsitlusena ( õ iguslikult mittesiduva, n õ uandva rahvahääletusena). (5) Rahvahääletuse muud korralduslikud tingimused sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu. “. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn,… …………20 23 Algatavad Riigikogu liikmed 08.05.2023 Jaak Valge Varro Vooglaid Leo Kunnas Henn Põlluaas Helle-Moonika Helme Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 16.05.2023 / 1-1/15-77; Riigikantselei / 16.05.2023 / 2-5/23-00887 Resolutsiooni teema: Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (77 SE) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 08.06.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 15.6.2023 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 23-0510. Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Maaeluministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 17.05.2023 Resolutsiooni koostaja: Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-0510 - Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (77 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 17.5.2023 resolutsioonile. Osapooled: Rahandusministeerium Tähtaeg: 08.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b02456a-7dd5-4889-997e-1b8a8544a9df Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b02456a-7dd5-4889-997e-1b8a8544a9df?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main