Seisukoht Kehtna valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta

Kehtna valla üldplaneeringu ärakuulamise protokoll nr 2 -07.12.2022 07. detsembril 2022 , Rapla Riigimajas Ärakuulamine algas kell 1 3 .0 0 Ärakuulamine lõppes kell 1 4 . 50 Juhatas: Tiiu Pärn Rahandusministeeriumi r uumilise planeerimise osakon na nõunik Protokollis: Aire Müürsepp Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna ruumilise planeerimise peaspetsialist Ärakuulamisel osalesid : Kehtna valla arendusjuht Varri Väli, ehitusspetsialist Hans-Jürgen Schumann, registri- ja ehitusspetsialist Tiina Satsi, KSH konsultant Piret Toonpere, Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna piirkonnajuht Kalev Kaljuste ning veebi teel osalesid arvamus t e esitaja d Maarja Lega , Nõlva Metsaküla Seltsi lepinguline esindaja A dvokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ vandeadvokaat Indrek Kukk , Hendrikson & Ko planeerija Marika Pärn ja Rahandusministeeriumi j ärelevalve v aldkonna j uht Külli Siim . Arvamuse esitaja Ragnar Kobin ( MTÜ Nõlva Metsaküla Selts ) ärakuulamisele ei ilmunud. Kehtna valla üld planeeringu avalikul väljapanekul arvamus e esitanud isiku te, kelle arvamusi üld planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja Kehtna Vallavalitsuse esindajate ärakuulamine viidi läbi lähtuvalt planeerimisseaduse ( PlanS ) § 90 lõike 3 punktist 2. Nende arvestamata jäetud arvamuste kohta , milles ka ärakuulamise tulemusena arvamuste esitaja ja kohalik omavalitsuse esindajad kokkuleppele ei jõudnud, annab Rahandusministeerium hiljem lähtuvalt PlanS § 90 lõikest 4 oma kirjaliku seisukoha. Kutsutud isikute, kes ärakuulamisel ei osalenud ning ei ole Rahandusministeeriumit arvamusest loobumisest teavitanud, esitatud arvamusi käsitleb Rahandusministeerium samuti arvestamata jäänud arvamustena. Esitatud arvamused ja täiendavad selgitused: MTÜ Nõlva Metsaküla Seltsi esindaja Indrek Kukk : K õike kirjalikult väljendatud üle ei korda. 25. juulil esitatud kirjas oleme põhjalikult avaldanus oma seisukohad. Peamised probleemkohad on kogu tuulepargi sobivus ja võimalikkus, lähtuvalt kohaliku kogukonna kaitsevajadustest ja teiselt poolt looduskeskkonna kaitse aspektide st, millele meie arvamused tuginevad . Leiame , et asjakohaseid uuringuid ei ole teostatud, seega ei ole uurimisprintsiipi nõutavas mahus rakendatud ja seetõttu seltsi hinnangul ei ole planeeringut võimalik kehtestada. Asi on ala põhimõttelises sobivuses. Kehtna vald on vastanud, et ala on sobiv minimaalselt kahe tuulegeneraatori jaoks ja toonud välja , et täpsem maht selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Riigikohus on välja toonud, et ala sobivuse kindlaks tegemiseks tuleb kindlaks teha tuulepargi maksimaalne maht, kõrgus, omavaheline kaugus. Ei saa lähtuda miinimumprogrammist. Lihtsal panna ala eelisarendus reservi ei ole mõistlik, sest sellest sõltuvad piirkonna elanike plaanid. Peaks olema teada, mis on maksimumprogramm, millised on suurimad võimalikud mõjud. Tuleks modelleerida kõik võimalikud koosmõjud lähtuvalt maksimaalsest programmist ja tuvastada reaalsed negatiivsed mõjud ning millised võiksid olla hilisemad leevendusmeetmed, kui tegevus osutub õigustatuks. Looduskeskkonna kaitse puhul oleme too nud kolm murekohta: must - toonekure kaitsega seotud probleemid , metsise püsielupaikade mure ja lindude rändekoridor. Ala lähedal paikneb must - toonekure toitumisala. KSH lisas 2 on toodud, et ala ei sobi tuulepargi rajamiseks, kui tuulepark jääb toitumispaiga lähedusse või tuulepark asub toitumispaiga ja pesapaiga vahel. T6 ala jääb mitme metsise püsielupaiga vahele. Püsielupaigad eraldatakse tehniliselt, mis on suureks ohuks metsiste seisukohalt. Lindude rändekoridoride teemale on vastanud vald, et ornitoloogide uurin g ei ole piisavalt täpne, samas ei ole KSH-s viidatud ühelegi täpsemale uuringule. Seega on tänased andmed puudulikud, mille pealt on tehtud järeldus, et lindude rändekoridori läbi ei lähe. See ei ole asjakohane ja viitab uuringute vajadusele. Taandub sellele, et millised uuringud oleks olnud vaja teha ja kas neid on võimalik lükata järgmistesse uuringute etappidesse. Meie seisukoht on, et täna oleks olnud vaja teha uuringud ära maksimum programmist lähtuvalt . Külli Siim : Selgitab, et Riigikohtu lahend on Hiiumaa mereplaneeringu kohta , kus peale eriplaneeringut ei järgne detailsemat planeeringut . Kohtu hinnangul, kui järgneks mingi tasand veel, siis nii range selles küsimuses olema ei pea. Looduskeskkonnast tulenevaid teemasid peab hindama Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium. Nemad on andnud oma kooskõlastused. Piret Toonpere: Antud ala on leitud põhimõttega, et see oleks 1 km kaugusel inimasustusest ja ka perspektiivsetest elamutest. Sellise kaugusega on senise mürahindamise praktika alusel t agatud elamutele müranormtase, kui tuulikud oleks ala ääres . Üldplaneeringus on eesmärk näidata ORME ala, ehk siis ala tuulepargile, kuhu on eeldatavalt võimalik rajada vähemalt 2 tuulikut. Lähtutud on põhimõttest, et valitud alade laiendamine madalama tasandi planeeringuga tuulikutele võimalik ei ole. Must - toonekure puhul on arvestatud, et nii asustatud kui ka asustamata pesapaikadest 3 km puhvriga, mis on Keskkonnaameti poolt soovitatud puhver. Arvestatud on kõiki registris olevaid pesasid. Metsiste puhul on samuti arvestatud nende registris olevate elupaikadega ja arvestatud 1 km puhvriga. Rände osas vastasime, et teie kirjas viidatud mereala kohta tehtud uuring näitab skemaatiliselt lindude rändekoridori. Uuringus esitatud skemaatilised jooned on väga suure üldistusastmega. KSH raames vaadati läbi, kas on teadaolevaid lindude koondumiskohti piirkonnas. Selle ala puhul rändeaegseid koondumiskohti ei ole lähialal teada (puuduvad suured põllualad või veekogud). Puuduvad teadaolevad välistavad asjaolud, et alale tuuleparki rajada ei saaks. Juhul kui ka piirkonnas toimuks aktiivne ränne, siis rändeaegseid kokkupõrkeid on tehniliste vahenditega tuulepargi puhul võimalik leevendada. Sellised meetmed tuleb vajadusel leida vastava tuulepargi planeeringu mõju hindamises. Hans-Jürgen Schumann : Seadusest tulenevalt tuuleparke ilma detailplaneeringuta teha ei tohi. Tiiu Pärn : Tuulepargi d etailplaneeringu puhul on üldplaneeringus määratud, et KSH on kohustuslik. Uuringute ulatus määratakse KSH programmiga. Hans-Jürgen Schumann : Asjakohaste uuringute loeteluni jõuame reaalses seisus. Elus loodus pole fikseeritud seisund is ja reaalse arendussoovi korral tuleb vajalikud uuringud teostada . Täpsemad u uri ngud järgnevad üldplaneeringule juba detailplaneeringu koostamisel. Külli Siim: Kui uuringud näitavad, et üldplaneeringus määratud alale ei ole võimalik tuuleparki rajada, siis neid sinna ei rajata. Varri Väli : Kui kooskõl astuse annab K eskkonnaamet, siis Kehtna vald leiab, et pldplaneeringut ja KSH aruannet on hinnanud piisava kompetentsusega ametnikud. Külli Siim : Kohtulahendid ütlevad, et o lenemata Keskkonnaameti seisukohast jääb vastutajaks haldusakti kehtestaja, ehk siis kohalik omavalitsus . Vallavalitsus peab olema kindel, et seisukohad on pädevad ja vajadusel võib küsida juurde täiendavaid seisukohti juurde , et välistada hilisemaid vaidlusi. Piret Toonpere : Kui muidu paneb detailplaneeringu hindamise ulatuse paika KSH programm, siis Kehtna valla üldplaneeringu puhul on sisse kirjutatud ka mitmed liigispetsiifilised uuringud. N äiteks on seatud tingimus, et mõju must-toonekurele tuleb hinnata kõigi tuuleparkide puhul, mis on 20 km must-toonekure pesapaikadest. Kehtna valla puhul tähendab see uuringuid kõikide tuulealade puhul. T6 ala puhul on välja toodud, et tuleb lisaks välja selgitada metsise elupaikade vaheline liikumine ja hinnata võimalikke mõjusid. Seega on ette kirjutatud üldplaneeringu tasandil teadaolevad vajalikud lisauuringud. Marika Pärn: P õhimõttelise tuulepargi ala määramine ei tähenda, et tuulepark kindlasti tuleb. Seletuskirjas on öeldud, et põhimõtteliselt sobivad alad, mille järel koostatakse detailplaneering koos KSH ja uuringutega. Täiendame seletuskirja, et kas tuulepark tuleb, selgub järgmises etapis lähtuvalt detailplaneeringu ja mõjuhindamise tulemusena. Planeeringus on kirjas, et detailplaneeringu koostamise puhul on KSH hindamine kohustuslik. Indrek Kukk: Meie hinnangul on siin vastuolu. Üldplaneering on suunis pikkadeks aastateks, ei saa täna öelda, et alad sobivad, aga sobivus selgub alles hiljem. Sellest põhimõttest juhindus ka R iigikohus, et me peame lähtuma maksimumprogrammist. Tuulikute planeerimise puhul merre, ei lõppe menetlus planeeringuga, vaid sellele järgneb loamenetlus, mis on KMH kohustuslik menetlus. Seega ei võta täpsema astme detailplaneeringu koostamine ära kohustust nõutaval tasemel menetlust üldplaneeringu raames. Kui räägime keskkonna kaitse põhimõtetest, siis see e e ldab, et üldplaneeringu tasandil tuleb mõjud asjakohaselt hinnata. Kui me ei tea, mis T6 alale tuleb, siis on küsimus, mis on üldplaneeringus T6 ala määramise mõte. Teadmatus on kõige suurem probleem. Külli Siim : D etailplaneering u koostamisel tuleb tagada, et ei tehta mitte KMH, vaid KSH. Kui mereala planeeringu puhul järgneb hoonestusluba, siis hoonestusloa puhul ei ole vajalik KSH . KMH vastab ainult küsimusele kuidas teha, aga KSH vastab ka küsimusele kas üldse teha. See on oluline erinevus. Teadmatuse aspekt jääb alles. Varri Väli : Oleme üldplaneeringu tasandil ja oleme korduvalt teinud koostööd Keskkonnaametiga. Kui selline asutus on andnud kooskõlastuse looduskaitselistele aspektidele, siis see annab vallale alust arvata, et T6 ala tegemine on võimalik. Kehtivaid piiranguid arvestades on ala määratud. Marika Pärn : Seletuskirja 6.5.8 Taastuvenergia peatüki teist lõiku võiks täpsustada, et tuuleparkide rajami se võimalikkus ja tingimused selguvad detailplaneeringu ja selle raames läbi viidava KSH tulemusena. Maarja Lega : Tänane täiendamine on kiirustamine ja peaks mõtlema, kuidas dokum enti parandada. Tuulepargi ala on planeeritud metsiste tuumalale. T6 ümber on kolm erinevat metsiste ala. Eesti ornitoloogiaühing on analüüsis välja toonud, et see ala on Eesti tasandil oluline tuumala metsistele. S amu väiteid kasutab Rail Baltic oma KMH-s, kus soovitatakse ala laiendada, et metsiste ala püsiks, et elu tingimused läheksid paremaks. Kuidas kaks dokumenti saavad rääkida erinevat juttu. Ornitoloogiaühing on kirjutanud, et metsise elupaikadest tuleks 10 km raadiuses hoiduda loodusliku elupaiga sidusust vähendavatest arendustest. Miks tehakse ühingute soovitusi, k ui neid ei järgita. Rail Balticu KMH koosmõju hindamises oli välja toodud, et Rapla maakonnas planeeritakse T6 tuuleala, kus on lisatud, et metsised väldivad tuulikute lähedust, seega on täiendav oht metsiste elupaiga kadumiseks. Dokumendid ei lange omavahel kokku. Kelle vastutus on jälgida, et kaks dokumenti oleks omavahel kooskõlas. Välja on jäetud kumulatiivsuse hindamine Kehtna valla üldplaneeringus. Kuidas siis saab öelda, et ala põhimõtteliselt sobib, kui juba täna on vastuolud kõrvuti asetsevatele objektidele koostatud KSH ja KMH vahel. On ka soovitus, et Selja püsielupaiga ulatuses tuleks kehtestada sihtkaitsevööndi kaitsekord ja läänepoolset ala laiendada. Kui ühes KMH dokumendis on sellised soovitused kirjas, kuidas siis teises dokumendis nendega ei arvestata. Kaks dokumenti räägivad tõsiselt üksteisele vastu. Must-toonekure puhul on planeerimises täielik segadus. Kõigepealt tehti dokument, kus pesasid ei mainitud, siis juhiti tähelepanu must-toonekure pesadele ja tuli välja, et 7 pesa on läheduses ja ilmus 3 km jutt planeeringusse. Minu küsimus on, et kui Keskkonnaamet kooskõlastas üldplaneeringu ja must-toonekure jutt ilmus planeeringusse hiljem. Minu hinnangul peaks planeeringu uuesti kooskõlastama Keskkonnaamet ja kinnitama, et 3 km jutt on pädev ja 7 pesa ei loe midagi. Minu arust on siin planeerimises eksitud. Natura hindamine on minu hinnangul pealiskaudselt tehtud. Olles tutvunud Euroopa liidu soovitustele Natura alade hindamisele on tänane hindamine pealiskaudne, kus öeldakse, et ohtu ei ole ja kui on, siis järgmises etapis vaatame kas vajab leevendamist. Minu hinnangul vajab dokument vigade parandamist, mitte sõnastuse muutmist. KSH eesmärk peaks olema kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja seda eesmärki see dokument ei täida. Piret Toonpere : Antud juhul ükski pesa kadunud ei ole olnud. I ja II kategooria liikide puhul ei saa neid avaldada , meil on eraldi töö kaardikihid, kuna neid andmeid ei tohi kuvada . See aga ei tähenda, et me andmeid läbi ei tööta nud . Kuna küsimus oli, kui palju neid on, siis me viisime sisse ebamäära ses sõnastuses, et peapaikasid on . KSH puhul ei tõmmata keskkonnaandmestikul administratiivpiire . Kontrolli n üle Rail Baltica ehitusprojektile koostatud KMH . Koos Keskkonnametiga on täpsustatud ala piire. Kõik pesad on 3 km puhvritega olemas üle Eesti ja Keskkonnaamet vaatab kas alad jäävad nende puhvrite vahele ja kui nendest puhvritest ei lähtuta, siis kas seda on põhjendatud ja kas põhjendus on mõistlik. Antud juhul see T6 ala jääb soovitatud puhvritest välja . Kehtna vallas on üks ala, kus on põhjendatud, et sellel ala ei arvestatud soovitatavate liigikaitseliste puhvrite tingimustega täielikul määral ja sinna määrati täiendav uuringukohustus. Rail Baltic u l on kaks dokumenti . See millele teie kirjas viitasite, o li KSH aruanne ja selle alusuuring, mis Selja metsise elupaiga puhul rääkis sellest, et seda võiks laiendada. Antud lõigu esialgses KMH aruandes püsielupaiga laiendamist sees ei olnud ja mõju leevendatakse ülepääsu ja müratõketega. Maarja Lega : Tänaseks on väljas Rail Balticu projekti KMH ja täna rääkisin sellest dokumendist. Piret Toonpere : Eelnõu versioonis ei olnud ala laiendamist, kui praeguseks on märgitud, siis kontrollin selle üle ja lisame vastava märke KSH aruandesse . Erinevate püsielupaikade puhul on arvestatud püsielupaikasid olemasoleva st piirist. Kui on olnud olemas perspektiivse kaitseala piir, siis oleme nendega arvestanud. Antud juhul seda ei ole, ühtegi menetlust ei ole käimas. Kui detailplaneeringu koostam i se hetkeks on uued piirid olemas, siis sellega ka arvestatakse vastava planeeringu koostamisel . Praegusel hetkel on pea kogu võimaliku püsielupaiga laienduse ala lageraie ala. 2014 aastal tehtud laiendamise ettepanek ilmselt täna ei kompenseeri ks enam ebasoodsat mõju. Tuleb leida muu meede. Maarja Lega : Täna, 2022 aastal on öeldud, et soovitus oleks laiendada seda ala. Lepi ti kokku, et Piret kontrollib üle, kas on muudatusi ja siis saab KSH tegija hinnata hetke olukorda. Marika Pärn : Ettepanek on täiendada seletuskirja lausega, et tuuleparkide rajamise võimaluse tingimused selguvad detailplaneeringute ja nende raames läbi viidava KSH menetluse tulemusena. Taastuvenergeetika peatüki viies lõik ütleb, et tuuleparkide, üksikute tuulikute ja väiketuulikute kavandamisel tuleb läbi viia ja arvestada asja - ja ajakohaste uuringute ja juhenddokumentidega . Tõstame selle lõigu ka tingimustesse, jääb dubleerituna, mis siinkohal on asjakohane. Hans-Jürgen Schumann : Alati kui tuleb faktipõhist informatsiooni , oleme nõus täiendavalt uurima, aga praegu võtame info teadmiseks. Indrek Kukk : Ka Keskkonnaamet teeb vigu. Kust tulevad puhveralade kohta soovitused. Kas Keskkonnaamet on tuginenud objektiivsetele teaduslikele allikatele. Teine teema on teksti kohendamine. Pole mõtet tegeleda teksti korrigeerimisega kui tegemist on põhimõtteliselt sobimatute aladega. Kas tekstis on selgitus, mis on põhimõtteliselt sobiv ala. Ei saa rääkida põhimõtteliselt sobivast alast, kui alles hakatakse uurima, kas ala on põhimõtteliselt sobiv. Peaks alustama selgitusega, et tuuleparkide rajamine ei pruugi olla välistatud, kui tulevikus tehtavad asjakohased hindamised seda võimaldavad. Äärmisel juhul saab rääkida, et ei ole välistatud kui tulevased uuringud seda toetavad. Marika Pärn: Üldplaneering määrab asukohad, kus tulevikus kaalutakse läbi detailplaneeringu , kas on võimalik tuuleparki rajada või mitte. Kui tulevikus detailplaneering ja KSH näitavad, et seal on võimalik tuuleparki rajada, siis on ja kui selgub, et ei ole võimalik, siis ei rajata sinna tuuleparki. Üldplaneeringu täpsusastmes saab välja tuua alad, kus tulevikus saab kaaluda tuulikute rajamist. Täiendame seletuskirja , selgitame täpsemalt lahti mida põhimõtteline tähendab. Indrek Kukk : Meile tundub, et me ei saavuta täna kokkulepet. Leiame, et teksti peab töötlema, ei piisa ühe lõigu korrigeerimisest. Hans-Jürgen Schumann : Tänases seisus me ei ole nõus dokumenti avama, kuna üldplaneering vajab kehtestamist ja ka see on kodanike jaoks õigusselgus. Tiiu Pärn: Need parandused, mis on kokku lepitud, viib vald sisse. Vald saadab täiendatud dokumendi Rahandusministeeriumile ja arvamuse esitajatele . Ja siis ootame tagasisidet ka arvamuse esitajatelt, kas selline sõnastus rahuldab teid või peab Rahandusministeerium andma seisukoha. Indrek Kukk : Tuulepark T6 avaldab negatiivset mõju kohalikele elanikele, tervisele ja kinnisvara väärtusele. Kõik sõltub maksimaalsest mahust, kuna seda ei tea, on väga raske midagi prognoosida. Kaalutlused mõjudest kohalikele elanikele üldplaneeringus puuduvad. Piret Toonpere : Alade valikul on sarnaselt looduskeskkonnaga hinnatud ja arvestatud mõjuga inimkeskkonnale . On arvestatud 1 km puhvertsooniga, et oleks olulised negatiivsed mõjud välditud. Olemasolevate tuulikute mõõtmistest ja modelleerimistest on teada, et suurte tuulikute puhul on müra nõuded tagatud 700 m kaugusel . Lähenetud ettevaatusest lähtuvalt on puhvriga 1000 m. Jäävad mingid häiringud, mille kompenseerimiseks on välja mõeldud riiklik nn tuulikutasu süsteem . Nõlva küla puhul on arvestatud perspektiivse asustuse laiendamise võimalusega. Arvestati ka positiivsete mõjudega. T6 kasuks räägib Järvakandi aleviku lähedus, mille puhul jääb lähialale tööstusala. Võimalus luua otseliin tööstusele, see on elektrijaamast 6 km raadiuses olev ala, kuhu on võimalik ehitada võrk ja saada energiat osta ilma võrgu tasuta. Maarja Lega : Tuulealade kavandamine sai suur t vastuseisu elanikelt. Vald soovitas koguda allkirju. Kogusime paarsada allkirja, millest edasi ei saanud midagi. MTÜ koostas ise voldikud, alles siis hakkas inimeste teadlikkus tõusma. Leiame, et kogukond on halvasti kaasatud ja teavitamine on olnud kehva. Otseliin tuleb välja ehitada ettevõtjal, mis on väga suur kulu. Kompensatsioonimeetmed ei ole selged. Normaalse kompensatsiooni saab siis, kui on lähedal 1-2 talu, kuid saja elaniku puhul on kompensatsioon olematu. Selge pole ka tehniline lahendus, kas otseliin rajatakse Rail Balticu alt või pealt. Võiks minna konkreetsemaks. Indrek Kukk : Kõik taandub sellele, et kui me ei tea mida arendatakse, siis pole võimalik huvisid kaaluda. Varri Väli : Tuulikute park algab kahest tuulikust. Mitu tuulikut sellele alale saab püstitada, selgub järgmises planeeringu etapis. Siin on kaks erinevat arusaama, üks on võimaliku tuulepargi tasand üldplaneeringus ja teine on tegeliku tuulepargi rajamine, kas üldse või mitu sellele alale on võimalik. Mis puutub inimeste kaasamisse, siis me tõesti ei tea, et me oleks kuskil rohkem tegelenud inimeste kaasamise g a. Infokorje tehti selleks, et volikogu saaks võtta seisukoha enne planeeringu vastuvõtmise otsus e tegemist. Indrek Kukk : Jääme oma seisukoha juurde. Maarja Lega : Tänan, et selline ärakuulamine toimus ja sai rääkida, mis on meil hingel. Protokollis Aire Müürsepp Kehtna Vallavalitsus Meie 17.05.2023 nr 15-3/2763-6 [email protected] Seisukoht Kehtna valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta Kehtna Vallavalitsus esitas 17.10.2022 kirjaga nr 7-6/2020/220-171 Kehtna valla üldplaneeringu Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitati planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid. Samuti üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida ei arvestatud, ja Kehtna Vallavalitsuse seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Kehtna Vallavalitsus 14.04.2023 kirjaga nr 7-6/2020/220-1911 esitas Rahandusministeeriumile täiendatud üldplaneeringu materjalid. Kuna heakskiidu andmise menetluse ajal 2022. a lõpus valmis „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“2 ja ilmnesid uued asjaolud, siis kontrollis Kehtna Vallavalitsus üldplaneeringus valitud tuuleparkide (olulise ruumilise mõjuga ehitiste) alade vastavust koostatud uuringule. Lähtuvalt Keskkonnaameti seisukohtadest3 (lisatud vallavalitsuse kirjale) loobus kohalik omavalitsus tuulepargi alast T6. Tuuleenergia arendusala T5 on määratud tuuleenergeetika uuringualaks, kus olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) asukoha valikuks tuleb koostada eriplaneering või viia läbi muu aja- ja asjakohane õigusaktiga määratud menetlusprotsess. Tuulepargi alad T1-T4 jäid üldplaneeringusse ORME asukohtadena. Korrigeeritud on KSH aruanne, üldplaneeringu seletuskiri ja joonised. Üldplaneeringu põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarvete määramine kogu Kehtna valla territooriumil. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku pädevuses: keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine; maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut; üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu 1 Kehtna Vallavalitsus 14.04.2023 kirjaga nr 7-6/2020/220-191 2 https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus-ja- lisad 3 Keskkonnaameti kiri 21.03.2023 nr 6-5/22/11056-8 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 koostamise korraldaja ärakuulamine. Juhul kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud arvamuste kohta (PlanS § 90 lõige 4). 1. Menetluskäik Üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 69. Üldplaneeringu ja KSH algatamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes, maakonnalehes Raplamaa Sõnumid, vallalehes Valla Vaatleja ja valla veebilehel. Kirjalikult teavitati naaberomavalitsusi ja asjakohaseid valitsusasutusi. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus 02.08.‒10.09.2021 ja nendega oli võimalik tutvuda avaliku väljapaneku jooksul Kehtna vallamajas, Järvakandi teenuskeskuses ja valla veebilehel. Teated avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest avaldati ajalehes Raplamaa Sõnumid, vallalehes Valla Vaatleja ja Kehtna valla veebilehel. Kirjalikult teavitas vallavalitsus koostöötegijaid ja kaasatavaid. Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 20.10. ja 21.10.2021. Kehtna Vallavolikogu 18.05.2022 otsusega nr 1-2/41 võttis üldplaneeringu vastu. PlanS § 87 kohane Kehtna valla üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 15.06.‒25.07.2022. Avalikustatud planeeringumaterjalidega sai tutvuda Kehtna vallamajas, Järvakandi teenuskeskuses ja valla veebilehel. Üldplaneeringu vastuvõtmisest ja avaliku väljapaneku toimumisest teavitati ajalehes Raplamaa Sõnumid 01.06.2022, maikuu 2022 vallalehes Valla Vaatleja ja valla veebilehel. Koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitati kirjalikult 31.05.2022. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 05.09.2022 Järvakandi kultuurimajas, 06.09.2022 Kehtna klubis ja Valtu seltsimajas. Kehtna arutelul oli võimalik osaleda ka veebikeskkonnas. Teated avalike arutelude toimumise kohta avaldati ajalehes Raplamaa Sõnumid 17.08.2022, augustikuu 2022 vallalehes Valla Vaatleja ja valla veebilehel. Avalikustamise järgselt ei jõudnud vallavalitsus kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute ja asutuste arvamuste osas. Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul (15.06.‒25.07.2022) kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate ärakuulamised. Kuna isikuid, kelle arvamusi ei arvestatud, oli palju, viidi läbi mitmeid ärakuulamisi. Rapla riigimajas 7.12.2022 toimunud ärakuulamisel osalesid arvamuste esitajad Maarja Lega ja Nõlva Metsaküla Seltsi lepinguline esindaja Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ vandeadvokaat Indrek Kukk, Kehtna Vallavalitsuse esindajad, KSH konsultant ja planeerija ning Rahandusministeeriumi ametnikud. Arvamuse esitaja Ragnar Kobin (MTÜ Nõlva Metsaküla Selts) ärakuulamisele ei ilmunud. Ärakuulamise protokoll 2-07.12.2022 on lisatud käesolevale kirjale. Ärakuulamise tulemusena arvamuste esitajad Maarja Lega, Nõlva Metsaküla Seltsi lepinguline esindaja Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ vandeadvokaat Indrek Kukk ja Kehtna Vallavalitsuse esindajad kokkuleppele ei jõudnud. Põhiliseks teemaks oli tuuleenergeetika arendusala T6 kavandamine 2. Tuuleenergeetika arendusala T6 kavandamine 2 Maarja Lega 7.02.2023 e-kirjaga teavitas Rahandusministeeriumit uute asjaolude ilmnemisest seoses üle-eestiline maismaalinnustiku analüüsiga, mis välistavad T6 ala sobivuse. Kehtna Vallavalitsus 14.04.2023 kirjaga nr 7-6/2020/220-191 esitas Rahandusministeeriumile täiendatud üldplaneeringu materjalid. Lähtuvalt 2022. a lõpus valminud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsist kontrollis Kehtna Vallavalitsus üldplaneeringus valitud tuuleparkide (olulise ruumilise mõjuga ehitiste) alade vastavust koostatud uuringule ning loobus tuulepargi alast T6. Kirjas kinnitab vallavalitsus, et T6 ala Kehtna valla üldplaneeringust väljajätmisest on teavitatud avaliku väljapaneku jooksul arvamuse andnud Maarja Lega, Advokaadibüroo Pricewaterhouse Coopers Legal OÜ-d ja Ragnar Kobinit 12.04.2023 kirjadega nr 7-6/2020/220-189 ja 7-6/2020/220-190. 17.04.2023 edastas Kehtna Vallavalitsus Rahandusministeeriumile Maarja Lega kirja, kus ta vastuseks vallavalitsuse kirjale selgitab, et oma arvamusest ta ei tagane, kuid on rahul tuulepargi T6 ala üldplaneeringust väljajätmisega. Rahandusministeerium tuvastas, et selgitused ala T6 kavandamisest loobumise kohta on toodud nii vallavalitsuse kirjas kui üldplaneeringu seletuskirjas. T6 ala sobimatuse kohta on seisukoha andnud ka Keskkonnaamet oma 21.03.2023 nr 6-5/22/11056-8. Üldplaneeringu seletuskirja peatükki 8 „Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega arvestamine“ on täiendatud. Lisatud on, et peale eelnevalt esitatud mõjude hindamise koostamist ja üldplaneeringu vastuvõtmist, avalikustamist ja heakskiitmiseks esitamist avaldati Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt koostatud „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“. Tuulepargi rajamine arendusalale T6 tekitab Selja metsisemängust läände uue häiringu allika, mille järgselt ei pruugi olla võimalik liigi elupaigakasutuse nihkumine raudteest eemale. Tuulepargi rajamine Selja metsisemängust maksimaalselt eemale viib selle juba Nõlva metsisemänguga seotud elupaikadesse, mis pärsib selle ala funktsioneerimist Selja metsisemängu toetava elupaigana. Võimalike oluliste koosmõjude esinemise tõttu ei ole soovitatav T6 tuulepargi ala kavandada. Võimalik on, et tulevikus peale Rail Balticu väljaehitamist ning esimeste tööaastate toimimist ning vastava seiretööga muutuste (või muutuste puudumise) tuvastamist metsise asurkonnas, võib osutuda antud piirkonda siiski võimalikuks tuulepargi kavandamine. Seda peab selgitama aga vastava keskkonnamõjude hindamise läbiviimisel peale Rail Balticu järelseire andmete laekumist. Ettepanekuga arvestati. Ala T6 kavandamisest loobuti. Niisiis on Kehtna valla üldplaneeringus loobutud tuuleelenergia arendusalast T6 ja sellega on kohalik omavalitsus arvestanud arvamuste esitajatega arvamustega (mis seisnesid eelkõige vastuseisus ala kavandamisele), mis olid seotud ala T6-ga. Seetõttu Rahandusministeerium ei anna arvamust avalikul väljapanekul esitatud arvamuste kohta, mis puudutasid tuuleenergeetika arendusala T6 kavandamist – sobivust ja mõju loodusväärtustele ning mõju kohalikule elu-olule, elanike tervisele ja vara väärtusele. Tuuleenergeetika arendusala T6 kavandamise kohta esitasid kirjalikud arvamused Maarja Lega, MTÜ Nõlva Metsaküla Seltsi lepinguline esindaja Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ vandeadvokaat Indrek Kukk ja Ragnar Kobini (MTÜ Nõlva Metsaküla Selts). 3  3. Arvestamata jäänud arvamused Lähtudes üldplaneeringu täiendatud materjalidest (esitatud 14.04.2023), esitatud arvamustest ja vallavalitsuse vastustest, 07.12.2022 ärakuulamisel antud selgitustest ning PlanS § 90 lõike 4 alusel arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annab Rahandusministeerium oma kirjaliku seisukoha nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka ärakuulamise tulemusena arvamuste esitaja ja kohalik omavalitsuse esindajad kokkuleppele ei jõudnud. Kutsutud isikute, kes ärakuulamisel ei osalenud, esitatud arvamusi käsitleb Rahandusministeerium samuti arvestamata jäänud arvamustena. Rapla riigimajas 7.12.2022 toimunud arvamuste ärakuulamisel lisaks tuuleenergeetika arendusala T6 kavandamisele arutati ka MTÜ Nõlva Metsaküla Seltsi arvamust kaasamise kohta. Ragnar Kobin (MTÜ Nõlva Metsaküla Selts) on arvamusel, et vallavalitsus oma tegevustes ei ole läbipaistev ning elanikke piisavalt kaasav. Tuulealade planeerimisest ei ole inimesi piisavalt teavitatud, eriti olukorras, kus on tegu ORME objektidega. Järvakandis 20.10.2021 toimunud avaliku arutelu teavitus oli lakooniline – tutvustati KSH-d ja üldplaneeringut, eraldi tuuleparke ei mainitud. Vastav info puudus ka vallalehes Kehtna Valla Vaatleja, mis on elanikkonnale oluline info allikas. 09.02.2022 esitas Nõlva Metsaküla Selts vastuväited üldplaneeringu lahendusele ja KSH aruandele, kuid vallavalitsus sellele ei vastanud seaduses ettenähtud tähtaegade jooksul. Kehtna Vallavalitsus on arvamuse esitajale vastanud, et üldplaneeringu koostamisel ja menetlemisel on lähtutud planeerimisseaduse nõuetest. Üldplaneeringu ja KSH eelnõu avalik väljapanek toimus 02.08.‒10.09.2021. Kuna Kehtna Valla Vaatleja juulikuus ei ilmu, siis oli vastav teade juunikuu 2021 ajalehes. Kokkuvõte avalikust väljapanekust ilmus novembrikuu 2021 lehes. Kõigil kolmel avalikul arutelul, sh Järvakandis räägiti eraldi ka tuulealade valikust. Tuuleparkide teemat on täiendavalt planeerimise vaatest avatud Kehtna Valla Vaatleja jaanuarikuu 2022 numbris. Tuuleenergia alade asukoha valiku infot ei ole varjatud. Tuuleenergeetika teema arutamiseks toimus piirkondlik arutelu Järvakandis 11.04.2022. Üldplaneering (koos tuulealadega) ja KSH aruanne on olnud avalikkusele kättesaadav erinevate kanalite kaudu. Seega väide, et avalikustatud üldplaneering ei sisalda tuulealade kui ORME objekte, ei ole tõene. MTÜ Nõlva Metsaküla Selts esitas vastuväited üldplaneeringu kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapis. Planeeringu kooskõlastamine algas 11.01.2022 ning kestis pikendatud tähtaegade tõttu kuni 06.04.2022. Kooskõlastamise ja arvamuse andmise pika perioodi tõttu oli omavalitsusel keeruline anda tehtud ettepanekutele lõplikke vastuseid, kui on teada, et osad ettepanekud on veel laekumata. Kuigi üldplaneeringu protsessi teatud juhtudel näeb PlanS ette, kui kiiresti tuleb arvamuse esitajale vastata, ei too PlanS kooskõlastamise ja arvamuste andmise etapis välja tähtaegu, kui kiiresti tuleb osapooltele põhjendatud seisukoht esitada (PlanS § 85). Vallavalitsus saatis vastuse esimesel võimalusel kui kõik vastused olid koosmõjus läbi kaalutud. 4. Rahandusministeeriumi arvamus 4.1 Tuuleenergia arendusalade valimisel on Kehtna Vallavalitsus tuginenud üldplaneeringu käigus läbi viidud KSH-le ja selle aruande lisale 2 „Kehtna valla üldplaneeringus tuuleenergia 4 arendusalade kavandamine ja kaasnevad mõjud", kus on antud ülevaate alade leidmise protsessist ja kaalutlustest. KSH aruande lisa 2 peatükis 1.1 on toodud, et tuuleenergia arendusalade planeerimise vajadus üldplaneeringus tuleneb asjaolust, et tegu on olulise ruumilise mõjuga ehitistega (ORME), mille kavandamine peab vastavalt planeerimisseadusele olema kahe etapiline. Esimeses etapis tuleb valida ORME objektile sobilik asukoht. Asukohta saab valida ainult kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu või eriplaneeringu alusel. Reaalsed tuuleparkide arendusvõimalused selguvad teises etapis, s.o detailsema planeeringu ja selle raames läbiviidavate uuringute ning mõjude hindamise käigus. Sobivate alade leidmine toimus ebasobivate alade välistamise protsessi kaudu, mida on põhjalikult kirjeldatud KSH aruande lisa 2 peatükis 2. „Metoodika alade valikuks“. Alade esialgseks leidmiseks kasutati puhtalt kaardianalüüsi, millele järgnes leitud alade täiendava sobilikkuse analüüs. Täiendaval sobilikkuse analüüsil vaadeldi järgmisi kriteeriume: alade pindalalist sobivust ja paiknemist inimasustuse suhtes; kattuvust rohevõrgustikuga; ökosüsteemide väärtust; lindude rände- ja toitumislendude potentsiaali; esialgsete looduskaitseliste puhvrite piisavust. Täiendavalt viidi läbi nende alade sobivuse kontroll, kus võrreldi üldplaneeringus valitud alasid Keskkonnaagentuuri „Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“ analüüsitud aladega. Võrdlusest ilmnes, et valdavalt on riigipoolse analüüsi kohaselt sobivad või osaliselt sobivad alad isegi ulatuslikumad kui Kehtna valla üldplaneeringu koostamisel leitud alad. KSH aruande lisa 2 peatükis 3. „Tuuleparkide keskkonnamõjud“ on selgitatud ja antud hinnang tuuleparkide mõju kohta taimestikule, metsloomadele ja linnustikule. Välja on toodud mõju kõrge kaitseväärtusega liikidele nagu must-toonekurg, kotkad, metsis ja II kaitsekategooria kaitsealused linnuliigid, samuti mõjud lindude rändele. Järeldusena on fikseeritud, et üldplaneeringu tasemel saab tuuleparkide mõjusid hinnata suure üldistusastmega. Täpsemate uuringute läbiviimine on kindlasti vajalik järgnevates planeerimis- ja projekteerimisetappides. Arvestada tuleb nii mõju elupaikadele kui ka rändeteedele. Tuuleenergia arendusaladele tuulepargi rajamisel tuleb selleks koostada detailplaneering ning teostada keskkonnamõjude jt asjakohaste mõjude hindamine. Peatükis 3.11 „Kaudsed mõjud ja koosmõjud“ on fikseeritud, et omavalitsusel tuleb teadvustada vajadust tuuleparkide arendamisel (detailplaneeringute ja nende KSHde koostamisel) koosmõjude hindamise vajadust teiste olevate ja kavandatavate tegevustega. Koosmõjusid tuleb hinnata kõigis mõjuvaldkondades ja kõigi tegevusega, mis võivad olulist mõju põhjustada. KSH aruande lisa 2 peatükis 4. „Tuuleenergia alade edasine planeerimine“ on välja toodud konkreetsed tingimused, millega peab arvestama tuuleenergia arendusalade edasisel planeerimisel ja mõjude hindamisel. KSH-st tulenevate nõuete ja soovitustega on üldplaneeringu koostamisel arvestatud. 4.2. Rahandusministeerium märgib, et Kehtna valla üldplaneeringus on seatud detailplaneeringu koostamise ja KSH kohustus ning tingimused ja nõuded tuuleparkide edasiseks planeerimiseks. PlanS § 74 lõike 5 kohaselt on üldplaneering detailplaneeringu koostamise aluseks. Alast T6 on loobutud ning ala T5 on määratud tuuleenergeetika uuringualaks, kus ORME asukoha valikuks tuleb koostada eriplaneering või viia läbi muu aja- ja asjakohane õigusaktiga määratud menetlusprotsess. 5 Seega võib tuulepargi kavandada üldplaneeringuga määratud aladele üksnes detailplaneeringu ja selle käigus läbiviidava KSH ja uuringute alusel. Kui uuringute ja KSH käigus ilmneb, et mingitel tingimustel ja mingile osale üldplaneeringus määratud alast ei ole võimalik tuuleparki rajada, siis neid sinna ei rajata. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.5.8 „Taastuvenergeetika“ on toodud, et reaalsed arenduse ja tuulikute paigutamise võimalused selguvad detailplaneeringu ja selle raames läbiviidavate uuringute ning mõjude hindamise käigus. Edasisel planeerimisel ja mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta konkreetseid tuulikute parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda, asjakohaste ametkondade ja trassivaldajate seisukohti. Tuuleparkide kavandamisel tuleb arvestada asja- ja ajakohaste uuringute ja juhenddokumentidega. Tuulikut ei rajata elamule ja ühiskondlikule hoonele lähemale kui 1 km. Detailplaneeringu KSH raames hinnatakse konkreetseid mõjusid ja määratakse täpne kaugus elamust. Edaspidi detailplaneeringu koostamisel tuleb läbi viia müra modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute parameetritest ja paiknemisest, sh hinnata madalsagedusliku müra mõju. Tuulikute kavandamisel tuleb võimalike häiringute vältimiseks tagada elamute õuemaal II kategooria alade tööstusmüra öise sihtväärtuse järgimine kui õigusaktide alusel ei kehti rangemat nõuet. Samuti visuaalse mõju hinnang, mõju maastikupildile, sh väärtuslikele maastikele, vaadetele, riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile. Tuulikute mõjude hindamisel (sh müra, varjutuse ja visuaalse mõju hindamisel) tuleb arvestada koosmõjusid ja mõjude kumuleerumist nii teiste piirkonda kavandatavate tuuleparkidega kui muude koosmõju avaldada võivate objektidega. Rahandusministeerium peab oluliseks rõhutada, et Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunab liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Tuuleparkidele alade planeerimine on tuuleparkide rajamise eelduseks ja seega võtmetähtsusega täitmaks riiklikke kliima- ja energiapoliitika eesmärke vastavalt arengudokumentidele „Eesti 2035“, „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“, „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. Seega on kohalik omavalitsus arvestanud PlanS § 10 lõikes 3 sätestatud planeerimise põhimõttega, mille kohaselt kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema mh kooskõlas riiklikele huvidele vastava ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega. 4.3. Rahandusministeerium on seisukohal, et Kehtna valla üldplaneeringus on valitud ORME asukohad (alad T1- T4), mille valimine PlanS § 75 lõike 1 punkti 4 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne. Samuti on tuulepargi kavandamiseks seatud detailplaneeringu koostamise kohustus, mis PlanS § 75 lõike 1 punkt 26 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.5.8 „Taastuvenergeetika“ fikseeritud, et reaalsed arenduse ja tuulikute paigutamise võimalused selguvad detailplaneeringu ja selle raames läbiviidavate uuringute ning mõjude hindamise käigus. Edasisel planeerimisel ja mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta konkreetsete tuulikute parameetreid, kohapõhist hetkeolukorda ja asjakohaste ametkondade ja trassivaldajate seisukohti. Tuuleparkide rajamise võimalus ja täpsed lahendused selguvad järgneva avaliku planeerimisprotsessi, so detailplaneeringu ja KSH koostamise käigus, kus parima lahenduse väljaselgitamiseks on igaühel võimalus kaasa rääkida. Tuuleparkide arendamiseks sobivate alade valimisel on kohalik omavalitsus täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1 seatud kaalutlemise kohustuse. Antud selgitused ja 6 põhjendused on asjakohased. Üldplaneeringu koostamise raames läbi viidud KSH-s on muu hulgas hinnatud keskkonnamõju kõrge kaitseväärtusega liikidele ja põhjendanud üldplaneeringu lahenduse valikut. Üheselt on mõistetav, et üldplaneeringus määratud tuuleenergia arendusaladele tuulepargi rajamisel tuleb selleks koostada detailplaneering ning teostada keskkonnamõjude jt asjakohaste mõjude hindamine. Seega planeeringumaterjalides on väga selgelt ja üheselt välja toodud, et üldplaneeringuga on valitud tuuleparkide arendamiseks sobivad alad ning seatud tingimused, kuidas käib nende edasi planeerimine. 4.4. Rahandusministeerium peab oluliseks selgitada, et PlanS § 124 lõike 4 kohaselt on detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. Seega tuuleparki ehitada ei ole võimalik enne detailplaneeringu kehtestamist, ehitusprojekti koostamist ja projekteerimistingimuste ning ehitusloa saamist. PlanS § 124 lõike 7 kohaselt peab detailplaneeringu menetlemisel lähtuma üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest, kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav KSH läbiviimine. Seega tuulepargi detailplaneeringu koostamisel peab kohalik omavalitsus läbi viima üldplaneeringu menetluse pikkuse ja põhjalikkusega detailplaneeringu menetluse ning seejuures täitma kõik Kehtna valla üldplaneeringus seatud tingimused tuuleenergeetika kavandamiseks. Tuulepargi detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd ja kaasata kõik PlanS § 127 lõigetes 1 kuni 3 nimetatud asutused ja isikud, sh isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, keda KSH tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. 4.5 Rahandusministeeriumi hinnangul on üldplaneeringu ja KSH menetlus läbi viidud kooskõlas PlanS-s sätestatud menetluse nõuetega. Üldplaneeringu koostöö ja kaasamise nõuded on sätestatud Plans § 76 lõigetes 1-3. Üldplaneeringu menetlusdokumentidest nähtub, et üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjassepuutuvate valitsusasutuste ja naaberomavalitsustega ning kaasatud on PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud. Seda tõendab ka arvamuste esitamine nii üldplaneeringu eelnõu kui ka pärast vastuvõtmist toimunud avalikul väljapanekul, samuti isikute osalemine avalikel aruteludel. Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest nähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma põhjendatud seisukohad. Seeläbi on arvamusi esitanud isikud olnud üldplaneeringu koostamisse kaasatud, mis on kooskõlas avalikkus kaasamise ja teavitamise põhimõttega (PlanS § 9). Märgime, et kuigi üldplaneeringu algatamisest, avalikest väljapanekutest ja aruteludest on vallavalitsus teavitanud vastavalt PlanS-is seatud nõuetele, siis arvestades planeeringuga kavandatavat, on kohalikul omavalitsusel võimalik ja õigus läbi viia rohkem avalikke tutvustusi ja arutelusid kui seadus nõuab. Täiendava teavitamise vajadus on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, mis võib sõltuda kavandatavast tegevust ja selle keerukusest, kohaliku kogukonna huvist jt kohapõhistest vajadustest. Menetlusdokumentidest nähtub, et vallavalitsus on tuuleenergia arendusalade teemat ka täiendavalt käsitlenud piirkondlikul arutelul Järvakandis 11.04.2022. Rahandusministeeriumi ülesandeks on mh kontrollida, et oleks täidetud PlanS-is seatud menetlusnõuded ja need on Kehtna valla üldplaneeringu koostamisel täidetud. Seoses arvamuse avaldaja poolt esitatud seisukohaga üldplaneeringu avalikul väljapanekul tutvustamise kohta märgime järgmist. PlanS § 88 lg 4 näeb ette, et avalikul arutelul tutvustab planeeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab üldplaneeringu 7 koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele üldplaneeringut käsitlevatele küsimustele. Eeltoodust nähtub, et avaliku arutelu eesmärk on avalikul väljapanekul esitatud arvamuste tutvustamine, kuid samuti ka valitud lahenduse põhjendamine. Seega arvestades eeltoodut on põhjendatud planeeringuga kavandatavate olulisemate muudatuste selge ja arusaadav tutvustamine, milleks tuuleparkide kavandamine kindlasti on. Eeltoodu on kooskõlas ka hea halduse tavaga. Palume kohalikul omavalitsusel eeltooduga edaspidi arvestada. Kehtna valla üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle otsustab valdkonna eest vastutava minister PlanS § 90 lõike 2 alusel eraldi kirjaga. Lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta teavitab valdkonna eest vastutav minister kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa(d): Ärakuulamise protokoll 2-07.12.2022 Lisaadressaadid: M. Lega MTÜ Nõlva Metsaküla Selts Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ Raine Viitas 5885 1458 [email protected] 8