Otepää valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Andres Arike Teie: 10.04.2023 Otepää Vallavalitsus Meie: 17.05.2023 nr 4.1-5/661-1 Otepää valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Austatud härra Arike Otepää Vallavalitsus teavitas meid planeerimisseaduse § 76 lõike 2 alusel üldplaneeringu koostamisse kaasamisest, andes võimaluse esitada üldplaneeringu seletuskirja ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu kohta ettepanekuid. Maaeluministeerium, vaadanud eelnimetatud dokumendid läbi, nõustub seal toodud üldiste seisukohtade ja põhimõtetega. Maaeluministeerium keskendub üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu kohta seisukoha kujundamisel eelkõige väärtusliku põllumajandusmaa ja selle kaitse- ja kasutustingimuste määramisega seonduvatele küsimustele. Maaeluministeeriumil on järgmised tähelepanekud ja ettepanekud. 1) Seletuskirja eelnõu jaotises 4.8 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on märgitud, et võrreldes Valga maakonnaplaneeringus kavandatuga on väärtuslikud põllumajandusmaad eemaldatud tiheasustusalade piiridest, õuealadelt ning juba metsastunud aladelt, kuid samas on väärtuslikeks lisatud need põllumajandusmaad, mida kohalikud elanikud väärtustavad kui ajalooliselt põllumajandusmaadena kasutuses olevaid alasid. Väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletakse üldplaneeringus alasid, mille pindala on viis hektarit või rohkem. KSH aruande eelnõu jaotises 4.1.1.1 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“ on märgitud, et väikeste põllumaade harimine ei ole majanduslikult otstarbekas ning tihti jäetakse need sööti, mille tagajärjel need võsastuvad. Väikestele põllumajandusmaadele puudub tihti ka juurdepääs, mis võimaldaks suurte põllumasinatega liigelda. Maaeluministeerium analüüsis Põllumajanduse Registrite ja Informatsioon Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (PRIA register) kantud põllumassiive nende suuruse ja põllumajandusliku kasutuse alusel. Analüüsi tulemusena selgus, et Otepää vallas on PRIA registrisse kantud 1131 sellist põllumassiivi, mis on seotud erinevate põllukultuuride kasvatamisega ehk mille kasutamine eeldab põllumajandustehnika kasutamist. Nimetatud 1131-st põllumassiivist on 740 massiivi ehk valdav enamus väiksemad kui viis hektarit. Väiksemaid põllumassiive haritakse samuti toidutootmise eesmärgil ja nendel tootmisega tegelevad isikud panustavad toiduvarustuskindluse tagamisse. Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Põllumajandustootmiseks vajalik maa on piiratud ressurss, kus tuleb arvestada nii väiksemate kui suuremate põllumassiivide tootmispotentsiaaliga. Oleme seisukohal, et üldplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade määramise ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmise eesmärk on eelkõige tagada keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaade säilitamine ehk nende maade kohta seatavad tingimused peaksid minimeerima nende maade hõivamise ehitustegevusega, et vältida mullastiku pöördumatut hävitamist. Seetõttu ei saa me nõustuda KSH hindaja järeldustega, et väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletakse alasid, mille pindala on üle viie hektari. Lisame, et väärtuslik põllumajandusmaa ei ole üksnes haritav maa, vaid ka näiteks väärtusliku mullastikuga looduslik rohumaa või poollooduslik kooslus ehk selline põllumajandusmaa, mille kasutamisel ei pruugigi suuri põllumajandusmasinaid kasutada. Oleme aga seisukohal, et põllumajandusmaade võsastumist tuleks vältida ja hoida need avatuna, sest põllumajandusmaastik pakub metsarikastele piirkondadele teistsugust liigirikkust ja seda tuleks soodustada. See on ka üks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi eesmärkidest. Mosaiikne maastik, kus avatud alad vahelduvad metsaaladega, on elurikkuse säilitamiseks oluline meetod. Põllumajandusmaade metsastamisel kaovad avatud maastiku liigid, kes pakuvad põllumeestele vajalikke ökosüsteemi teenuseid (tolmeldamine, kahjuritõrje jne). Kuna Eestis on metsamaad võrreldes põllumajandusmaaga märgatavalt rohkem, siis on oluline tagada elupaigad ja levikukoridorid just avatud maastikualade liikidele. Lisaks sellele seovad ja talletavad hooldatud rohumaade mullad orgaanilist süsinikku. See toetab kliimaeesmärkide saavutamist ning on oluliseks abistavaks teguriks ka avamaastike liigirikkuse jaoks. Olukorra nö tagasipööramine ehk metsa muutmine põllumajandusmaaks on suure ressursikuluga, kus muuhulgas kasutatakse fossiilseid kütuseid, millel omakorda on negatiivne keskkonnamõju. Arvestades eeltoodud selgitustega palume üldplaneeringu koostajatel määrata väärtuslike põllumajandusmaade algsuuruseks kaks hektarit nagu see on valdavalt ka teistes riigi kohaliku omavalitsuste üldplaneeringutes sellisena määratud või määramisel. 2) Juhime tähelepanu seletuskirja eelnõu jaotises 4.8 toodud ebakõlale, mis on samuti seotud väärtusliku põllumajandusmaa massiivi suurusega. Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste loetelu punktis 4 on märgitud, et väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud üksikelamu koos abihoonetega rajamine, kui on tagatud tervikliku põllumassiivi säilimine (analüüsitakse põllumajandusmaa ja metsakõlviku piire, teid jms) ja väärtusliku põllumajandusmaa massiivi ei tohi killustada väiksemateks osadeks kui kaks hektarit. Nimetatud tingimus oleks asjakohane juhul, kui väärtusliku põllumajandusmaa massiivi algsuuruseks määrataksegi kaks hektarit. Kui aga väärtusliku põllumajandusmaa massiivi algsuuruseks määratakse viis hektarit, siis tingimus, et põllumajandusmaa massiivi ei tohi killustada väiksemateks osadeks kui kaks hektarit, ei oma antud juhul väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise aspektist mingit tähendust – kui üldplaneeringuga määratav massiivi algsuurus on viis hektarit, siis alla viie hektari suurune massiiv, mis kujuneb pärast massiivi killustumist, ei ole enam väärtuslik põllumajandusmaa. 3) Seletuskirja eelnõu jaotises 4.8 toodud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste loetelu punktis 5 on märgitud, et väärtuslikule põllumajandusmaale ei tohi istutada metsa, kuid põllumajandusmaa liigendamine puuderivi või saluga on lubatud ja isegi soovitatav, et tõsta põllumajandusmaade elurikkust. Nõustume selle tingimusega, kuid eeltoodud selgitustele tuginedes teeme ettepaneku lisada nimetatud punktis toodud tingimusele nõue, et väärtuslikku põllumajandusmaad ei tohi lasta ka metsastuda ehk võsastuda. 2 (3) 4) KSH aruande eelnõu jaotises 4.1.1.1 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“ on antud hinnang, et üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele on positiivne ning et üldplaneering seab väärtuslikele põllumajandusmaadele kasutuse ja arendamise tingimused eesmärgiga tagada nende säilimine ning sihipärane kasutus. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja jaotises 4.8 on märgitud, et võrreldes maakonnaplaneeringuga on eemaldatud väärtuslikud põllumajandusmaad tiheasustusalade piiridest, õuealadelt ning juba metsastunud aladelt. KSH hindaja aga ei ole käsitlenud väärtuslike põllumajandusmaade hõivamisega muul otstarbel kui nende põllumajanduslik kasutus seotud küsimusi. Palume KSH aruannet selles osas täiendada, tuues välja konkreetsed väärtuslikke põllumajandusmaid kajastavad arvandmed, sealhulgas märkides, kui suur osa nendest maadest kavandatakse hõlmata muul otstarbel ning millised on sellega kaasnevad mõjud põllumajanduslikule maakasutusele ning mullastikule. 5) Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmi aastateks 2023-2027 punkt 7.3.4 näeb ette väärtusliku põllumajandusmaa kaitse regulatsiooni välja töötamise. Sellest johtuvalt jätkame viivitamatult tööd väärtuslikku põllumajandusmaad ja selle kaitset käsitleva seaduse eelnõuga. Arusaadavuse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks teeme ettepaneku täiendada üldplaneeringu seletuskirja, lisades jaotisesse 4.8 või jaotisesse 9 „Üldplaneeringu elluviimine“ klausel, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse kehtestamise korral kehtivad väärtuslikule põllumajandusmaa kohta seadusest tulenevad nõuded. Lisaks oleme seisukohal, et ministeeriumi tuleks kaasata üldplaneeringu koostamisse planeerimisseaduse § 76 lõike 1 alusel kui valitsusasutust, kellega koostöös üldplaneering koostatakse. Kinnitame, et oleme Otepää üldplaneeringu koostajatega valmis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üldplaneeringus parimad lahendused, mis tagaksid põllumajandusmaadele, sealhulgas väärtuslikele põllumajandusmaadele, kindla kaitse ning samas maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Pärtel Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Teadmiseks: Rahandusministeerium Helve Hunt 625 6511 [email protected] Priit Pärn 625 6243 [email protected] 3 (3)