Mart Võrklaev 19.05.2023 nr 1-5/23/264
Rahandusministeerium
Eesti Energia uue õlitehase arendusprojekt
Austatud rahandusminister
Riigikontrollil on kavas esitada eeloleval sügisel Riigikogule mitu aruannet-ülevaadet, mis
käsitlevad eri aspektidest energeetikat ja arengut selles valdkonnas. Mitmesugused valikud Eesti
energeetika arendamisel hõlmavad ka põlevkivi väärindamist. Vabariigi Valitsus on selleks näinud
ühe võimalusena põlevkiviõli tehase rajamist ja kiitnud aastal 2020 vastava kava heaks. Sellega
seoses küsis Riigikontroll 20.07.2021 rahandusministri kui Eesti Energia ASi omaniku esindaja
käest infot Eesti Energia uue põlevkiviõlitehase rajamise ja selle investeeringu tasuvuse kohta.
Rahandusminister märkis oma 25.08.2021. aasta vastuses, et investeerimisotsuse tegemisel
lähtuti majanduslikest põhjendustest, ning ta kinnitas, et investeering on tasuv.
Praeguseks on Eesti Energia uue õlitehase tasuvusanalüüsis kasutatud eeldused oluliselt
muutunud. Näiteks on CO2-kvoodi hind tõusnud 90 euroni tonni kohta1; suurenenud on
laenuintress; raha kaasamine põlevkiviga seotud projektidele on raskendatud ning
ehitusmaterjalide, sh metalli sisendhinnad on kallinenud.
17.04.2023 ametisse asunud Vabariigi Valitsus on teadaolevalt plaanimas mitmeid Eesti Energia
uue õlitehase projektile potentsiaalselt mõju avaldavaid tegevusi. Näiteks on kavas eraldada Eesti
Energiast põlevkivi kaevandamine, mille tulemusel muutub ettevõttes õlitoomiseks vajaliku toorme
hankimise süsteem. Samuti on plaanis lõpetada tööstuslikus elektritootmises puidu põletamine,
mille tulemusel suureneb õlitööstuses tekkiva uttegaasi kasutamise osatähtsus elektritootmisel, sh
Auvere elektrijaamas. Samas on põlevkiviõli tootmine sõltuv maailmaturu hinnast, mis on oma
olemuselt volatiilne, s.t kui maailmaturul on põlevkiviõli hind liiga madal, ei ole põlevkiviõli tootmine
enam tasuv ja seda tõenäoliselt ka ei toodeta.
Lisaks on Vabariigi Valitsuse moodustanud osapooled väljendanud soovi viia lõpuni Elektrilevi
eraldamine Eesti Energiast, millel võib olla mõju kontserni laenuraha hinnale ja võimekusele raha
kaasata ning varem võetud laene refinantseerida.
Ühtlasi kavandatakse Eesti Energia omaniku ootuste uuendamist. Praegu kehtiv ja 25.08.2022
kinnitatud Eesti Energia omaniku ootuste dokument sisaldab vastukäivaid ootusi: ühelt poolt peab
ettevõte väärindama põlevkivi ja tootma omanikule tulu, kuid samal ajal oodatakse ettevõttelt
majandustegevuse keskkonnamõju vähendamist ning CO2-neutraalse tööstuseni jõudmist.
Arvestades, et Vabariigi Valitsus on 2020. aastal andnud nõusoleku eraldada märkimisväärne
summa (125 miljonit eurot) Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks, mh uue põlevkiviõlitehase
rajamiseks, ning pidades silmas eespool toodud asjaolusid ja olukorra arengusuundumusi, palun
1
Carbon price tracker, https://ember-climate.org/data/data-tools/carbon-price-viewer/
Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post
[email protected], reg-nr 74000056.
Teilt Eesti Energia õlitehase projekti arendamise seisu ja projekti puudutavate algatuste kohta
järgmist infot:
1. Millises seisus on põlevkiviõli tehase rajamise arendusprojekt?
a. Kui suured on projekti arendamisega seoses võetud kohustused 18.05.2023. aasta
seisuga?
b. Kui suuri kohustusi on plaanis veel võtta, et projekt lõpule viia?
c. Milliseks kujuneb umbkaudu projekti kogumaksumus (silmas on peetud oletuslikku
maksumust hetketeadmiste pinnalt, sest on mõistetav, et olukord muutub pidevalt)?
d. Kas projekt on endiselt tasuv?
e. Kui projekt on endiselt tasuv, siis millised on projekti tasuvuse näitajad (sh projekti
nüüdispuhasväärtus NPV, sisemine tasuvusmäär IRR, kapitali kaalutud keskmine hind
WACC)?
f. Kui projekt on muutnud ebatasuvaks, siis millised on edasised sammud, et minimeerida
projekti võimalikke kahjusid? Sh milliseid alternatiive õlitehase rajamise lõpuleviimise
kõrval on kaalutud ja kas on näiteks analüüsitud võimalust õlitehase asemel rajada
kohe plastijäätmetest õli tootmise tehas?
2. Millist mõju avaldab projektile kaevandamise eraldamine Eesti Energia kontsernist?
3. Millist mõju avaldab projektile Elektrilevi eraldamine Eesti Energia kontsernist?
4. Eesti Energia soovib uue õlitehase ümber ehitada keemiatehaseks, kus plastijäätmetest
toodetakse õli pürolüüsi abil.
a. Mis aastal on kavas õlitehases minna üle plastijäätmetest õli tootmisele?
b. Kui suur on ümberehituse maksumus, tehnoloogia muutmiseks vajalik investeering?
c. Kas plastijäätmetest pürolüüsi teel õli tootmisel tekib ka edaspidi uttegaasi, ja kui tekib,
siis kas samas mahus kui seni?
5. Millist mõju avaldab projektile Auvere elektrijaamas biomassi põletamise lõpetamine ja
sellega kaasnev suurem vajadus kasutada uttegaasi?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Janar Holm
riigikontrolör
-2-