Patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule arvamuse avaldamine

Lp Martin Jõgi Justiitsministeerium Martin.Jogi @ just.ee T eie: 06 . 0 5 .202 2 Meie 20.05 .202 2 Nr 8-1/3415 nr - Ettepanekud patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Täname võimaluse eest esitada ettepanekud eelnõule. Ühtlasi täname, et varasemaid tööstusomandi apellatsioonikomisjoni ettepanekuid on arvesse võetud. 1. Apellatsioonikomisjon teeb ettepaneku muuta KaMS § 41 lõike 2 1 teist lauset „ Nimetatud vastuväide tuleb esitada apellatsioonikomisjonile esimeses kirjalikus seisukohas või kohtule hagiavalduses või esimeses vastuses hagile ning selle põhjendatust eeldatakse. “ ja § 52 lõike 4 teist lauset „ Nimetatud vastuväide tuleb esitada apellatsioonikomisjonile esimeses kirjalikus seisukohas või kohtule hagiavalduses või esimeses vastuses hagile ning selle põhjendatust eeldatakse. “ Nimetatud sätteid eelnõuga praegu ei muudeta. Nimelt nõuavad viidatud sätted, et taotleja/omanik esitaks kaubamärgi kasutamise vastuväite esimeses sisulises vastuses (kirjalikus vastuses) avaldusele (resp. vastuses hagile). Kaubamärgi kasutamise vastuväite eesmärk on kõrvaldada avalduse (resp. hagi) aluseks olev varasem kaubamärk avaldaja argumentatsioonist – kaubamärgile, mida ei ole nõuetekohaselt kasutatud, ei saa avalduses või hagis toetuda. Kui vastuväide osutub (täielikult või osaliselt) edukaks, ei ole avaldusel või hagil enam materiaalset alust. Esimese sisulise vastuse ja vastuväite koos esitamise nõue on taotleja/omaniku menetlusressurssi silmas pidades ebaökonoomne – sisuline vastuväide on asjakohane ainult siis ja selles ulatuses, milles vastuväidet ei rahuldata. Seetõttu tuleks sisulise vastuväite esitamine edasi lükata, kuni vastuväite rahuldamise osas on saabunud selgus. Apellatsioonikomisjon teeb eeltoodust tulenevalt ettepaneku täiendada eelnõu § 3 järgmiste punktidega, muutes järgnevate punktide numeratsiooni: „1) paragrahvi 41 lõike 2 1 teine lause asendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud vastuväide tuleb esitada apellatsioonikomisjonile tähtajal, mis on antud esimese kirjaliku seisukoha esitamiseks, või kohtule hagiavalduses või tähtajal, mis on antud hagile esimese vastus andmiseks. Vastuväite põhjendatust eeldatakse.“; 2) paragrahvi 52 lõike 4 teine lause asendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud vastuväide tuleb esitada apellatsioonikomisjonile tähtajal, mis on antud esimese kirjaliku seisukoha esitamiseks, või kohtule hagiavalduses või tähtajal, mis on antud hagile esimese vastus andmiseks. Vastuväite põhjendatust eeldatakse.“ ;“ 2. TÕAS § 42 lg 3 näeb ette, et a pellatsioonikomisjoni dokumendid kuuluvad alalisele säilitamisele Patendiameti arhiivis. Nimetatud sätte mõju – apellatsioonikomisjoni materjalide igavene säilimine vaatamata nende väärtusele, apellatsioonikomisjoni otsuse jõustumisele, menetluse lõpulejõudmisele jne vaatamata – on põhimõttelises vastuolus sellega, mis on sätestatud TsMS § 58 lõikes 2 kohtumenetluse materjalide kohta: „ Toimikut ja selles sisalduvaid menetlusdokumente säilitatakse pärast menetluse lõppemist üksnes nii kaua, kui see on vajalik menetlusosaliste või muude isikute huvides või avalikes huvides. “ See erinevus ei ole põhjendatud. Sellest tulenevalt teeb apellatsioonikomisjon ettepaneku täiendada eelnõu § 7 järgmise sättega, muutes järgnevate punktide numeratsiooni: „5) paragrahvi 42 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Apellatsioonikomisjoni otsuseid säilitatakse Patendiameti arhiivis alaliselt. Muid apellatsioonikomisjoni menetlusi puudutavaid dokumente säilitatakse Patendiameti arhiivis: kuus kuud kaebuse või avalduse tagasivõtmisest või tagasivõetuks lugemisest arvates; kuus kuud käesoleva seaduse § 47 lõikes 3, § 54 lõike 3 punktides 2–5 või § 54 lõikes 5 nimetatud otsuse jõustumisest arvates; kaks aastat apellatsioonikomisjoni menetlust lõpetava otsuse avaldamisest arvestades.“; “ Kaebuse või avalduse tagasivõtmine on fakt, mis lõpetab menetluse. Kaebuse või avalduse tagasivõetuks lugemine on võimalik üksnes juhul, kui menetlus ei ole alanud ning selle mõju on samasugune kui tagasivõtmisel. Nendel juhtudel ei ole menetlusi (mis ei ole mõnel juhul formaalselt alanudki) puudutaval materjalil mingit õiguslikku ega säilitusväärtust. Juhul, kui kaebus või avaldus lükatakse tagasi või menetlus lõpetatakse või kaebus või avaldus rahuldatakse teise menetlusosalise aktiivsel heakskiidul, sõltub apellatsioonikomisjoni ainuisikulise otsuse jõustumine sellest, kas esitatakse TÕAS §-s 64 1 nimetatud kaebus. Kui seda ei esitata või kui kohus nii otsustab (TÕAS § 64 1 lg 3), ainuisikuline otsus jõustub ja menetlus on pöördumatult lõppenud. Sellise menetluse materjalidel ei ole õiguslikku ega säilitusväärtust. Kui kohus otsustab ainuisikulise otsuse tühistada, jätkub apellatsioonikomisjoni menetlus. Kui apellatsioonikomisjon on teinud sisulise otsuse ja on teada, et samas asjas jätkub vaidlus kohtus, on põhjendatud materjalide pikem säilitamine, kuigi apellatsioonikomisjoni otsus ei ole jõustunud ning tõenäoliselt ei jõustu – kohtu otsus asendab apellatsioonikomisjoni oma – , v.a TÕAS § 63 lõikes 3 või § 64 lõikes 3 nimetatud asjaoludel, kui kohus nii otsustab. Samuti juhul, kui apellatsioonikomisjoni sisuline otsus on jõustunud, võib olla põhjendatud menetluse materjalide pikem säilitamine. Siiski ei ole kummalgi juhul põhjendatud kõigi menetluse materjalide alaline säilitamine, kuivõrd menetluses olulised asjaolud ja järeldused on kajastatud apellatsioonikomisjoni otsuses, mida säilitatakse (vaatamata selle jõustumisele) alaliselt. 3. TÕAS ei reguleeri juurdepääsu apellatsioonikomisjoni menetlusi puudutavatele dokumentidele. Sellest tulenevalt on ebaselge, millistel tingimustel võib kolmas isik nendega tutvuda. Kuna kaebuse menetlus on olemuselt jätk Patendiameti menetlusele, tuleks juurdepääsu kaebuse menetluse dokumentidele kohaldada samadel alustel kui on tagatud Patendiameti registritoimikutele TÕAS § 10 alusel. Seevastu avalduse puhul on olemuslik paralleel pigem tsiviilkohtumenetluse dokumentidega, millele juurdepääsu (toimikuga tutvumist) reguleerib TsMS § 59. Selle lünga täitmiseks teeb apellatsioonikomisjon ettepaneku lisada eelnõu § 7 järgnev punkt, muutes järgnevate punktide numeratsiooni: „6) seaduse 4. peatüki 1. jagu täiendatakse paragrahviga § 42 1 järgmises sõnastuses: „§ 42. 1 Apellatsioonikomisjoni menetlusdokumentidega tutvumine (1) Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kohaldatakse kaebuse menetluse dokumentidele käesoleva seaduse §-s 10 registritoimiku kohta sätestatut. (2) Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kohaldatakse avalduse menetluse dokumentidega tutvumisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 59 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatut.“; “ 4. Eelnõu § 7 p 22 näeb ette TÕAS § 62 täiendamise lõikega 1 1 sõnastuses „ (1 1 ) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 ning § 54 lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsus tehakse menetlusosalistele teatavaks kättetoimetamisega . Otsuse kättetoimetamisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses dokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut . “ Apellatsioonikomisjon juhib tähelepanu sellele, et sätte kohaselt tuleks menetluse peatamise, menetluse peatamisest keeldumise ja menetluse jätkamise otsused toimetada haldusmenetluse seaduses sätestatut järgides (s.t postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt ) kätte toimetada ka sellisele menetlusosalisele, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis ning kellel puudub nõutav esindaja . Arvestades seda, et selline menetlusosaline ei ole menetluse algusstaadiumis endale nõutava esindaja määramise teel näidanud huvi menetluses osalemiseks ning tema aadress asub välisriigis, on kättetoimetamise nõue ebaproportsionaalne. Seetõttu teeb apellatsioonikomisjon ettepaneku täiendada eelnõukohast sätet kolmanda lausega jätgmises sõnastuses: „Otsust ei toimetata kätte menetlusosalisele, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis ning kellel puudub nõutav esindaja.“ Teiseks on menetluse peatamine ja jätkamine sageli menetlustoimingud (mida seaduse kohaselt vormistatakse otsusega), mille algatus tuleb menetlusosalistelt ühiselt või ühelt menetlusosaliselt ja millega teine menetlusosaline on eelnevalt nõustunud. Apellatsioonikomisjon ei pea ka sellisel juhul kättetoimetamist põhjendatuks. Seepärast teeb apellatsioonikomisjon ettepaneku täiendada eelnõukohast sätet neljanda lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 54 lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsust ei toimetata kätte menetlusosalisele, kes on esitanud avalduse menetluse peatamiseks või jätkamiseks või kes on menetluse peatamise või jätkamisega enne otsuse tegemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kalmet Esimees Maris Lauri Teie: 06.05.2022nr 8-1/3415 Justiitsministeerium [email protected] Meie: 20.05.2022 nr 1-9/22-223 Patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule arvamuse avaldamine Esitasite Patendiametile arvamuse avaldamiseks patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse kokku 7 seaduse sätteid, neist enim muudatusi on patendiseaduses (PatS), kasuliku mudeli seaduses (KasMS), mikrolülituse topoloogia seaduses (MTKS) ja geograafilise tähise kaitse seaduses (GTKS). Patendiamet on eelnõu ja seletuskirjaga tutvunud ning käesoleva kirjaga esitab oma kommentaarid ja ettepanekud. Patendiosakonna ning tööstusomandi apellatsioonikomisjoni märkused on lisatud eraldi failidena. GTKS § 47³ lg 1 ja § 47⁵ lg 1 uue sõnastuse kohaselt tuleb riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi kontole. Patendiamet ei pea vajalikuks ega otstarbekaks luua niivõrd detailset regulatsiooni seaduse tasandil. Praktikas võib juhtuda, et riigilõivu koguja andmete muutmine toob kaasa vajadust muuta ka õigusakti. Patendiameti poole pöördus vastava küsimusega ka Rahandusministeerium, kes leidis, et õigustehniliselt ei ole see vajalik ning seaduse kontekstis liigne detailsus ning kui on soov Rahandusministeeriumi kontot rõhutada, siis sobiks selleks paremini mõni rakendusakt. Patendiamet peab ühtlasi oluliseks ka märkida, et mitmel korral on õigusaktide rakendamisel üles kerkinud küsimus leiutise autori andmete avalikustamisest (PatS § 35 lg 5 p 5 ning § 354 lg 1 p 5 koosmõjus Justiitsministri 03.01.2012 määruse nr 2 „Patenditaotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord“ ning 03.01.2012 määruse nr 8 "Kasuliku mudeli registreerimise taotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord" § 15 lg 1). Patendiameti poole on pöördunud isikud, kes ei soovi oma täpse aadressi avalikustamist registrites. Patendiamet rõhutab, et täieliku aadressi nõue kaotati Euroopa Patendiametis (EPO) 01.04.2021 ning avalikustamisele kuulub tänava postiindeks, linn, muu haldusüksus ja riik. Avaldamisele ei kuulu tänav ja maja ning korteri number. Taotlejal peab jääma täielik aadress, mis võimaldab edastada talle Patendiameti teateid. Õigusaktide muutmisel palume need asjaolud arvesse võtta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Viher Peadirektor Lisa: patendiosakonna ning tööstusomandi apellatsioonikomisjoni kommentaarid ja ettepanekud patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Igor Skorohodov 627 7916 [email protected] Toompuiestee 7 / 15041 Tallinn / 627 7900 / [email protected] / www.epa.ee Registrikood 70003164  § 1. Patendiseaduse muutmine 3) paragrahvi 131 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Patendivoliniku puhul, kes esindajana teeb patendikaitse alaseid toiminguid Patendiametis või apellatsioonikomisjonis, eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Esindusõiguse olemasolus kahtlemise korral on Patendiametil või apellatsioonikomisjonil õigus nõuda patendivolinikult esindatava poolt vahetult antud volikirja esitamist. Volikiri tuleb esitada kahe kuu jooksul nõude esitamisest arvates. Põhjendatud taotluse alusel võib Patendiamet pikendada volikirja esitamise tähtaega üks kord ühe kuu võrra. 4) seaduse III peatükki täiendatakse §-ga 132 järgmises sõnastuses: „§ 132. Patendiameti teadete edastamine Lõikes 4 (4) Patenditaotleja, patendiomaniku või muu isiku puhul, kes on patenditaotluses või avalduses märkinud e-posti aadressi, ning patendivoliniku puhul eeldatakse nõusolekut sellega, et talle edastatakse patendikaitse alase toiminguga seonduvad teated elektrooniliselt, kui isik ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.“; 8) paragrahvi 22 lõikest 7 ja lõike 9 teisest lausest, § 23 lõikest 4 ja lõike 5 sissejuhatavast lauseosast, § 24 lõikest 5, § 25 lõikest 3, § 27 lõike 1 esimesest lausest, § 28 lõikest 2, § 33 lõike 8 neljandast lausest ning § 393 lõigetest 4 ja 5 jäetakse välja sõna „kirjalikult“; xx) uus: oleks vaja korrigeerida §251 lg 2 sõnastust. Sõnad „põhjendatud juhtudel“ tuleb tekstist välja jätta. 10) paragrahvi 27 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „tõendab tähtaja eiramise tahtmatust,“; XX) paragrahvis 394 „ Täiendavat kaitset puudutavate teadete avaldamine“ tuleb teha muudatus. Vastavalt Article 5(2) (b) or (c) of Regulation EC No. 469/2009 – teatamise kohustus 21) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses: „(11) Pärast taotluse menetlusse võtmist või avalduse esitamist teatab Patendiamet käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikule unikaalse viitenumbri riigilõivu tasumiseks. Unikaalset viitenumbrit ei teatata, kui toimingu eest on riigilõiv juba tasutud. § 4. Kasuliku mudeli seaduse muutmine 5) paragrahvi 181 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Patendivoliniku puhul, kes esindajana teeb kasuliku mudeli õiguskaitse alaseid toiminguid Patendiametis või apellatsioonikomisjonis, eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Esindusõiguse olemasolus kahtlemise korral on Patendiametil või apellatsioonikomisjonil õigus nõuda patendivolinikult volikirja esitamist. Volikiri tuleb esitada kahe kuu jooksul nõude esitamisest arvates. Põhjendatud taotluse alusel võib Patendiamet pikendada volikirja esitamise tähtaega üks kord ühe kuu võrra; (5) Taotleja või kasuliku mudeli omaniku isiklikku osavõttu kasuliku mudeli õiguskaitse alase toiminguga seotud menetlusest ei loeta esindajast loobumiseks, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.“; 6) seadust täiendatakse §-ga 183järgmises sõnastuses: „§ 183. Patendiameti teadete edastamine (4) Taotleja, kasuliku mudeli omaniku või muu isiku puhul, kes on registreerimistaotluses või avalduses märkinud e-posti aadressi, ning patendivoliniku puhul eeldatakse nõusolekut sellega, et talle edastatakse kasuliku mudeli õiguskaitse alase toiminguga seonduvad teated elektrooniliselt, kui isik ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.“ xx) uus: oleks vaja korrigeerida §21 lg 3 sõnastust. Sõnad „põhjendatud juhtudel“ tuleb tekstist välja jätta.