Ettepanek dialoogiks

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.05.2023 kehtiv kuni 30.09.2023 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium SA Hiiumaa Arenduskeskus Meie 19.05.2023 nr 14-8/3432-2 [email protected] Ettepanek maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse kasutamise dialoogiks Austatud proua Lukas Rahandusministeeriumi poolt 15.05.2023 saadetud kirjale (Hiiumaa vallavalitsusele adresseeritud kiri nr 14-8/3432-1) lisatud dokumendi „Analüüs ja ettepanekud MATA vahendite suunamiseks“ lisaks olevas regionaalse arengu tegevuskava seiremõõdikute tabelis olid osad Hiiu maakonna kohta esitatud mõõdiku väärtused ekslikud. Segaduse vältimiseks esitame uuesti korrigeeritud dokumendi. Samuti palume arvestada, et vastavalt riigihalduse ministri 16.03.2023 määruse nr 15 „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse tingimused ja kord“ paragrahvi 2 lõikele 3 esindab maakonna seisukohti dialoogis maakondlik arendusorganisatsioon, kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel teinud ülesandeks maakonna arengu kavandamise. Hiiu maakonnas on selleks organisatsiooniks SA Hiiumaa Arenduskeskus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priidu Ristkok osakonnajuhataja Lisa - Analüüs ja ettepanekud MATA vahendite suunamiseks Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Kaire Luht 5885 1371 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  HIIUMAA: analüüs ja ettepanekud MATA vahendite suunamiseks Lähtudes riigihalduse ministri 16.03.2023 määruse nr 15 „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse tingimused ja kord“ (edaspidi MATA) peatükist 3 ning vastavalt ministeeriumi ja maakondliku arendusorganisatsiooni vahelise dialoogi töökorrale, esitab ministeerium dialoogi alustamiseks maakondlikule arendusorganisatsioonile (edaspidi MARO) ministeeriumi poolse analüüsi ning analüüsist tulenevad ettepanekud MATA vahendite suunamiseks aastatel 2024-2027. Analüüsis on ministeerium tuginenud eelkõige järgmistele allikatele: 1) Regionaalse arengu tegevuskava1 (edaspidi RETK) seiremõõdikud (tabel seisuga 10.04.2023 lisatud) 2) Hiiumaa valla arengukava 2035+ 3) Hiiumaa valla arengukava 2035+ lisa 3 - arengukava 2035+ tegevuskava RETK seiremõõdikute analüüsi põhjal on Hiiumaal kõige halvem seis näitajatega, mis on seotud ettevõtluse arenguga. Kõige kriitilisem seis on näitajaga „SKT hõivatu kohta EL27 keskmisest PPS (ostujõu) alusel, % (2020)“ – 28,7% EL27 keskmisest oli 2020. aastal Eesti maakondade seas kõige madalam näitaja. Kriitiline seis (mõlemad 12. koht) on näitajatega „ettevõtete (20+ hõivatuga) lisandväärtus ettevõtte kohta, tuh eurot (2020)“ ja „kaupade ja teenuste eksport (tuhat eurot) ettevõtte (k.a. FIEd) kohta (2022)“. Võrdluses teiste maakondadega on paremas seisus näitajad „ettevõtete arv (v.a FIEd) 1000 elaniku kohta (2022)“ ja „25-64-aastaste elukestvas õppes osalemine viimasel 4 nädalal, % (2021)“ – mõlemad 5. koht. Eelkõige on see märgiks sellest, et vaatamata suhteliselt kõrgele ettevõtlusaktiivsusele ei ole maakonnas tegutsevate ettevõtete pakutavate toodete ja teenuste konkurentsivõime ja uuenduslikkus/eristuvus piisav selleks, et edukalt konkureerida välisturgudel. Parem seis on RETK seirenäitajatega inimeste heaolu vaates. Kõige kriitilisem neist on seis näitajaga „suhtelise vaesuse määr, % (2021)“ – 2021. aastal elas Hiiumaal 31,6% inimestest suhtelises vaesuses, kõrgem vaesuse osakaal oli maakondadest vaid Ida-Virumaal. Madalal tasemel oli ka leibkonnaliikmete netosissetulek, mis Hiiumaal oli 2021. aastal 840 € kuus, maakondade võrdluses 13. kohal. Nii suhtelise vaesuse kui leibkonnaliikmete netosissetuleku näitajad on olulisel määral samuti seostavad ettevõtluse arengu ning maakonnas asuvate töökohtade palgatasemega. Võrreldes muude maakondadega oli Hiiumaal suhteliselt madal positsioon ka järgnevate näitajate puhul „vähemalt 15-aastaste osalemine kultuurielus viimasel 12 kuul, % (2020)“ ja „ühistranspordi teenusega rahulolu, % (2022)“ (mõlemad 12. koht). Ülaltoodu näitab vajadust tegeleda rohkem ettevõtluse vaatega. Hiiumaa olukord on sarnane teiste Lääne-Eesti maakonda (eelkõige Saare- ja Läänemaa) olukorraga, kus kriitilisemaks valdkonnaks on samuti ettevõtluse konkurentsivõime ja töökohtade küsimused. Analüüsi tulemusel on suuremat tähelepanu vajavaks RETK juurprobleemiks Hiiumaal: JP7 - piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile. 1 RETK dokumendid on leitavad Rahandusministeeriumi veebis 1 Hiiumaa valla arengukava 2035+ visioon toob samuti välja mitmed ettevõtete konkurentsivõime suurendamisega seotud arengusuunad: „Hiiumaa peamised arengusuunad on seotud olulisel määral kohaliku toorme väärindamise ning regiooni turundamise ja atraktiivsemaks muutmisega. Sellest lähtuvalt on saare potentsiaalselt keskseks majanduse kasvuvaldkonnaks kõrgtehnoloogiline põllumajandus ja sellega seonduvad valdkonnad – toiduainete tootmine ning meremajandus, sh. vesiviljelus. Potentsiaalselt keskset kasvuvaldkonda toetavad ka muud piirkonna jaoks olulised valdkonnad, nt. metsatööstus ning lisaks ka elamus- ja loodusturism, sh. spaaturism ning lõbusõidu- ja ristlusturism. Saare väiksusest lähtuvalt on oluline motiveerida ja toetada regioonis koostööalgatuste loomist ja arendamist erinevates valdkondades, nii toidutootmise, põllumajanduse, turismi kui meremajanduse valdkonnas, aga ka erinevate tegevuste raames nagu kohalike toodete üldine turundamine ja eksporditurundus.“ Hiiumaa valla arengukava 2035+ majandusarengu peatükis on toodud välja nii kriitilised edutegurid kui valdkondlikud kitsaskohad, mille lahendamine on visiooni täitumiseks vajalikud. Tulenevalt maakonna väiksusest on rõhutatud ka koostöö olulisust Lääne-Eesti regioonis. Ettepanek MATA vahendite suunamiseks: Lähtuvalt analüüsis tuvastatud väljakutsetest, maakonnas suuremat tähelepanu vajavast RETK juurprobleemist ning Hiiumaa valla arengukavast on ministeeriumi ettepanek MATA 2024- 2027 vahendite kasutamiseks Hiiu maakonnas järgmine: Arengukava lisaks olevas tegevuskavas 2022-2026 on majandusarengu valdkond täiendavalt liigendamata, mistõttu on ettepanek suunata MATA 2024-2027 vahendid teemale „Majandusareng“, keskendudes tegevustele, millel on otsene mõju ettevõtluse lisandväärtuse kasvule ning mis pakuvad maakonnas tegutsevatele ettevõtetele vahetut tuge edasiseks arenguks. Tegevuste elluviimisel tasub keskenduda valdkondadele, millel on kõrgem lisandväärtus, suurem potentsiaal ettevõtjate vaheliseks sünergiaks, paremad koostöövõimalused teiste Lääne- Eesti maakondadega, piirkonnspetsiifilistest ressurssidest või eeldustest tulenev suhteline arengueelis või oluline panus arengukavas majandusarengu valdkonna visioonis esile toodud kestliku majandustegevuse sihi suunas liikumisse. 2 Lisa. Regionaalse arengu tegevuskava seiremõõdikud (tabel seisuga 10.04.2023) Hiiu maakond, Koht maakondade Lääne-Eesti, suhe Seiremõõdikud, väärtused EESTI mõõdiku väärtus järjestuses Eesti keskmisse (%) Tööjõus osalemise määr, 15-74 aastased, % (2022) 73,3 71,8 7 100,3 Suhtelise vaesuse määr, % (2021) 22,8 31,6 14 105,3 Leibkonnaliikme netosissetulek kuus, eurot (2021) 1000,1 910,7 4 89,0 16+ aastaste hea/väga hea terviseseisundiga elanike osakaal, % (2022) 57,9 56,1 6;7 97,8 Inimeste heaolu Ülemäärase kehakaaluga inimeste osatähtsus, 16-64 aastased, % (2020) 52,3 106,5 Rahulolu välisõhu kvaliteediga (lõhnahäiringud, õhusaaste), % (2022) 73,2 89,3 1 114,8 Vähemalt 15-aastaste osalemine kultuurielus viimasel 12 kuul, % (2020) 73,8 67,8 12 91,1 Rahulolu kaasamisega KOV arengu kavandamisse, % (2022) 50,3 52,1 3 100,4 Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr, % (2018) 49,0 83,7 Kolmanda taseme haridusega 25-34 aastaste osatähtsus, % (2022) 40,3 31,6 3 65,8 Ühistranspordi teenusega rahulolu, % (2022) 63,3 45,9 12 86,9 Lairiba internetiühendusega leibkondade osatähtsus, % (2021) 90,9 87,7 8 98,3 Kodu ümbruskonda turvaliseks pidavate inimeste osatähtsus, % (2022) 92,0 107,0 Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus, % (2022) 73,5 76,5 2 104,5 Leibkondade osatähtsus, mille eluruumis on jooksev soe vesi, % (2020) 93,0 96,4 3 98,3 SKT hõivatu kohta EL27 keskmisest PPS (ostujõu) alusel, % (2020) 71,5 28,7 15 57,6 Ettevõtluse vaade Ettevõtete arv (v.a FIE-d) 1000 elaniku kohta (2022) 97,5 93,0 2 83,2 Ettevõtete (20+ hõivatuga) lisandväärtus ettevõtte kohta, tuh eurot (2020) 2692,0 1612,0 12 61,8 Kaupade ja teenuste eksport (tuhat eurot) ettevõtte (k.a FIEd) kohta (2022) 216,2 72,8 13 43,9 Eri- või kutseharidusega täiskasvanute (25-64) osatähtsus, % (2022) 71,0 71,8 3 94,2 25-64 aastaste elukestvas õppes osalemine viimasel 4 nädalal, % (2021) 18,4 16,6 5 89,1 Rahulolu kohaliku omavalitsuse juhtimisega oma elukohas, % (2022) 50,0 46,3 7 92,0 Rahulolu kohaliku omavalitsuse üldise arengusuunaga, % (2022) 54,0 48,8 9 93,0 KOV KOV teenustega rahulolu, % (2022) 60,7 59,6 9 100,0 Rahvaarvu muutuse kordaja, % 2018 suhtes (2022)* 101,0 90,5 15 96,8 3