Saatja: Raoul Lättemäe </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user590c07da>
Saaja: '
[email protected]', Miko Tammik, Rait Kiveste, Eva Branten, Erki Lõhmuste
Teema: Centari mõjuanalüüs
Tere!
Kirjutan paar lühidat kommentaari CentARi pakkumisele, mida uurijad võiksid oma analüüsi puhul arvestada.
1. Ma soovitan olla mõnevõrra ettevaatlik kirjanduse n-ö meta-analüüsi põhjal tuletatud elastsuste üks-ühele rakendamisel Eesti kontekstis. Vastav kirjandus on üpris mitmetahuline, (sageli käsitletakse näiteks soojamaa sihtkohti, mis võib-olla pole Eesti jaoks nii relevantsed), ning riigid/piirkonnad ja nende turismi hinnaelastsused varieeruvad väga palju, mistõttu peab argumentatsioon ühe või teise riigi elastsuse ümbertõstmiseks olema põhjendatud ja läbimõeldud. Seos hindade ja nõudluse vahel on sageli võrdlemisi hajuv ning mudeli kirjeldamisvõime jääb võrdlemisi madalaks ning seda asjaolu ja selle põhjuseid tuleb ka uurimuses piisavas ulatuses ja kohaselt käsitleda. Toon siia viimase illustreerimiseks väljavõtte Rahandusministeeriumi hinnangust, kus võrreldi Eesti majutusasutuste hindade suhtelist hinnamuutust lähinaabrite (Soome, Läti, Leedu) majutushindade ja ööbimiste suhtelise arvu muutust Eurostati andmetel. Jooniselt on näha, et seos on küll olemas, aga see on võrdlemisi hajus. Soovitan kirjandusest saadud hinnangute kõrval kaaluda siiski Eesti andmetele tugineva ökonomeetrilise hinnangu andmisele majutusteenuse hinnaelastsusele või siis rakendada C-19 mudelis varasemate Eestit käsitlevate uuringute tulemusi. Võimalik, et Eesti kohta leiab arvutatud elastsuse ka CGE kirjandusest.
Joonis. Majutusteenuste hindade ja ööbimiste arvu võrdlus (Eesti vs Läti, Leedu ja Soome; suhtelised muudud).
2. Juhin tähelepanu, et majutusteenus ei ole ainus teenus, mida majutussektor pakub, ning see viimane on relevantne efektiivse KM määra leidmisel ja rakendamisel hilisemas analüüsis. Maksuameti andmed näitavad, et majutussektoris on madalam 9% käibemaksu määraga käibe osatähtsus ca 60%, ülejäänud käive on standardmääraga. See on aspekt, mis on eriti oluline arvestada C-19 sisend-väljund tabeli kasutamisel, sest erinevalt Statistikaameti toode-toote põhilisest tabelist kasutatakse C-19 mudelis sektor-sektor põhist lähenemist. See tähendab, et kui teha lihtsustatud eeldus 9% määra rakendamisele tervele majutusasutuste sektorile C-19 mudeli puhul, siis tõenäoliselt ülehindab see KM muudu mõju mudelis. Tegemist on aspektiga, mida tuleks uuringus enne lihtsustavate eelduste rakendamist hoolikalt vaagida, et rakendamine oleks objektiivne.
3. Natukene kõhklusi tekitab soov kasutada 2021 andmeid. Mõistan, et tegu on värskeima C-19 sisend-väljund tabeli kasutuse sooviga, aga juhin siiski tähelepanu, et 2021 aasta andmed ei pruugi olla sektori struktuur suhtes representatiivsed tänu asjaolule, et COVID-19ga seotud käibelangus oli majutusteenuste puhul just 2021 aastal kõige sügavam. Kindlasti tuleks teha kõrvale võrdlushinnang 2019 andmetega, mis ilmselt annab õiglasema pildi sektori kulustruktuuri ja seoste kohta. Toon selle argumendi illustreerimiseks joonise Statistikaameti vastavatest andmetest.
Joonis. Majutussektori majandusnäitajad, mln eur
Lugupidamisega,
Raoul Lättemäe