Hankija vastus

RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJON e-post [email protected] Vaidlustusasja nr: 64-23/262842 Riigihange: Lääne-Virumaa külalis-, elu- ja ettevõtluskeskkonna integreeritud kohaturundusstrateegia välja töötamine Viitenumber: 262842 Vaidlustaja: Identity OÜ Hankija: Lääne-Viru Omavalitsuste Liit MTÜ Kolmas isik: Velvet OÜ Vaidlustus: Identity OÜ vaidlustus Lääne-Viru Omavalitsuste Liit MTÜ lihthanke menetlusega riigihankes „Lääne-Virumaa külalis-, elu- ja ettevõtluskeskkonna integreeritud kohaturundusstrateegia välja töötamine“ (riigihanke viitenumber 262842) hankija Lääne-Viru Omavalitsuste Liit MTÜ juhatuse 09.05.2023 otsuse nr 14 osaliseks kehtetuks tunnistamiseks p 3 osas, millega tunnistati edukaks Velvet OÜ pakkumus. Dokumendi esitaja: Lääne-Viru Omavalitsuste Liit MTÜ (hankija) Esitamise kuupäev: 18.05.2023 Dokument: VASTUS VAIDLUSTUSELE MENETLUSOSALISTE ANDMED: Hankija: Lääne-Viru Omavalitsuste Liit MTÜ rk 80197361, F. R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere, Lääne-Viru maakond, 44314 Hankija esindaja: Priit Kala, advokaat, e-post [email protected] Palume toimetada kõik käesoleva vaidlustusasja menetlusdokumendid hankijale edaspidi kätte üksnes tema lepingulise esindaja kaudu. Vaidlustaja: Identity OÜ rk 10839442, Laeva tn 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10111, e-post [email protected] Esindajad: Gerli Helene Gritsenko, advokaat, e-post [email protected] ja Mario Sõrm, advokaat, e-post [email protected] Kolmas isik: Velvet OÜ rk 11016984, Telliskivi tn 60a/5, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10412, e-post [email protected] RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo | Pärnu mnt 20, Tallinn 10141 | +372 56267475 | [email protected] TAOTLUSED: 1. jätta vaidlustus rahuldamata; 2. jätta kõik vaidlustusmenetluse kulud vaidlustaja kanda ning mõista vaidlustajalt hankija kasuks välja viimase poolt vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud. I. VARASEM MENETLUS 1. Identity OÜ (edaspidi vaidlustaja) esitas 12.05.2023 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse (edaspidi vaidlustus) Lääne-Viru Omavalitsuste Liit MTÜ (edaspidi hankija) lihthanke menetlusega riigihankes „Lääne-Virumaa külalis-, elu- ja ettevõtluskeskkonna integreeritud kohaturundusstrateegia välja töötamine“ (riigihanke viitenumber 262842) (edaspidi riigihange). 2. Vaidlustusega taotleb vaidlustaja hankija juhatuse 09.05.2023 otsuse nr 14 (edaspidi hankija 09.05.2023 otsus) osalist kehtetuks tunnistamist selle p 3 osas (edaspidi ka hankija 09.05.2023 otsuse vaidlustatav osa), millega tunnistati edukaks Velvet OÜ (edaspidi ka kolmas isik) pakkumus. 3. VAKO teatas oma 15.05.2023 vaidlustuse teatega nr 12.2-10/64 (edaspidi VAKO teade) menetlusosalistele vaidlustuse esitamisest vaidlustaja poolt, lisades sellele vaidlustuse koopia ning kaasas vaidlustuse läbivaatamisse kolmanda isikuna Velvet OÜ. 4. Arvestades, et hankija sai VAKO-lt vaidlustuse koopia kätte ühes VAKO teatega e-kirja teel 15.05.2023, siis esitab hankija kooskõlas RHS § 194 lg-ga 5 käesolevaga tähtaegselt vaidlustusele oma kirjaliku vastuse. II. SEISUKOHT 5. Hankija teatab, et ei nõustu vaidlustusega ning vaidleb sellele tervikuna ja täies ulatuses vastu. 6. Hankija leiab erinevalt vaidlustajast, et vaidlusalune hankija 09.05.2023 otsus, kui haldusakt, millega hankija tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse, on õiguspärane nii materiaalselt kui formaalselt ning see on piisavalt põhjendatud nii faktiliselt kui õiguslikult ja tagab hankija 09.05.20223 otsuse piisava läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse. Hankija hinnangul on ta oma 09.05.2023 otsuse tegemisel järginud kõiki kaalutlusreegleid ning selles ei esine diskretsioonivigu. Samuti on hankija arvates tema 09.05.2023 otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise osas sisuliselt õige. Vaidlustaja ei ole vastupidist põhjendanud. 7. Seejuures rajaneb vaidlusalune hankija 09.05.2022 otsus hankija arvates hankija poolt korrektselt teostatud pakkumuste hindamisel, mille läbiviimisel on samuti järgitud õigusaktidest tulenevaid riigihanke korraldamise reegleid, üldpõhimõtteid ja praktikat, sh. riigihanke alusdokumentides (edaspidi: RHAD) sätestatud hindamiskriteeriumeid. Pakkumustele antud hindepunkte on hankija põhjendatud ning pakkumuste hindamisel arvestas hankija pakkumustest nähtuvaid asjakohaseid asjaolusid. 8. Vaidlustusest nähtuvalt ei ole kokkuvõtvalt vaidlustaja rahul tema pakkumusele, täpsemalt tema pakkumuse tehnilisele lahendusele, omistatud hindepunktidega. Arusaadavalt näeb vaidlustaja oma pakkumust rohkemate punktide väärilisena, kuid see on vaidlustaja subjektiivne arvamus. Asjaolu, et vaidlustajat ei rahulda tema pakkumusele omistatud hindepunktid või ta ei soovi nõustuda hankija hindamiskomisjoni poolt antud hindepunktide selgitustega, ei tähenda aga seda, et hankija poolne pakkumuste hindamine oleks õigusvastane või hankija 09.05.2023 otsuse põhjendus tervikuna ei vastaks seadusega nõutud ja riigihangete alase kohtupraktika standarditele. 9. Eeltoodust tulenevalt on hankija kokkuvõtvalt seisukohal, et vaidlustuses esitatud vaidlustaja väited on põhjendamatud ja ei anna alust hankija 09.05.2023 otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaidlustatud osas. Mistõttu leiab hankija, et vaidlustus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. 2 III. PÕHJENDUS 10. Üldine. Esmalt juhib hankija tähelepanu, et riigihanke näol on tegemist lihthankega, st riigihange jääb allapoole rahvusvahelist piirmäära, mistõttu ei ole hankija arvates õigustatud kontrollida hankija 09.05.2023 otsuse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte järgimist samasuguse rangusastmega, kui rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korral. Nimelt lihthanke üheks olemuslikuks tunnuseks peaks olema paindlikus ja minimaalsed menetlusreeglid, mistõttu ei ole ka riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid põhjendatud l sisustada lihthanke korral nii rangelt, kui hankemenetluses üldjuhul. Hankija on vaatamata sellele sätestanud RHAD-s sisulised hindamiskriteeriumid ja määranud kindlaks hindamismetoodika (punktiskaala), kuid see ei saa võtta ära hankija hindamiskomisjonilt mõningast vabadust oma töö ja hindamise korraldamisel kvalitatiivsete hindamiskriteeriumite rakendamisel. Lihthankes ei peaks olema nõutav hindamismetoodika ammendavus, sest mõistlikult ei ole võimalik ega põhjust eeldada, et hankija fikseeriks kvalitatiivsetes hindamiskriteeriumides absoluutselt kõik võimalikud nüansid ja aspektid. Oluline on, et hankija rakendaks hindamiskriteeriumeid kõikide pakkujate suhtes ühetaoliselt ning hankija. Hankija on antud juhul eelmises lauses kirjeldatud ka korrektselt teinud. Samuti on antud juhul oluline silmas pidada, et vaidlusalune riigihange on suunatud loomingulise teenuse hankimisele, mistõttu pakkumuse tehnilise lahenduse hindamine toimub läbi väärtuspõhiste hindamiskriteeriumite. Seetõttu ei saa vastava hindamise puhul hindamiskomisjoni liikmete puhul mõningast subjektiivsust ja vastavaid elemente täielikult välistada ega keelata. Nii on vaidlustuspraktikas leitud, et hindamiskomisjoni ja hinnanguliste hindamiskriteeriumite kasutamisel on paratamatu, et kõik hindamiskomisjoni liikmed ei omista pakkumustele täpselt sama arvu punkte samadel põhjendustel või ei jäta neid omistamata. Hankija hindamiskomisjoni tehniliste lahenduste hindamistulemuste alusdokumendis on esitatud üldine põhjendus ja kaalutlus, miks on hindamiskomisjon pakkumustele vastavad hindepunktid omistanud. Hankija arvates ei ole osundatud põhjendused asjakohatud ega vastuolus vastavate hindamiskriteeriumitega ning hindamiskomisjoni poolsed etteheited vaidlustaja pakkumusele vastavad vaidlustaja pakkumusest nähtuvatele objektiivsetele asjaoludele. Seetõttu ei näe hankija, et tal oleks olnud võimalik anda vaidlustaja pakkumusele maksimaalseid hindepunkte üheski hindamise alakriteeriumis ning hankija ei saa siinkohal nõustuda vaidlustaja vastupidise arvamusega. Seejuures peab hankija siiski vajalikuks märkida, et vaidlustaja pakkumuse tehnilisele lahendusele on antud läbivalt head hindepunktid (so. 2 hindaimise alakriteeriumis põhimõtteliselt „väga hea“ ja 1 hindamise alakriteeriumis „hea“). Teisisõnu on hankija hindamiskomisjon hinnanud vaidlustaja pakkumuse tehnilist lahendust kõrgelt. Arvestades vaidlustaja pakkumuse puudusi, ei ole seega andnud hankija vaidlustaja pakkumusele kuidagi ebaproportsionaalselt vähe hindepunkte. 11. Hindamise alakriteeriumis nr 1 „Visoon“ toimunud hindamise osas leiab vaidlustaja üldjoontes seda, et kuna vaidlustaja esialgne visiooni kirjeldus kohaturundusstrateegiast ja selle väljatöötamise protsessist on pikk, siis on see ka põhjalik, mistõttu oleks see pidanud saama maksimaalsed 30 hindepunkti.1 Vaidlustaja on fokuseerinud enda kriitika põhjendamatult üksnes ühele riigihanke hindamiskomisjoni põhjenduse fraasile, jättes vaatlusaluse põhjenduse kui terviku tähelepanuta. Seoses vaidlustaja poolt vaidlustuses esile toodud hankija etteheitega vaidlustaja visiooni pikkusele selgitab hankija esmalt, et vaatlusalune hankija kriitika ei olnud mitte vaidlustaja visioonile läbivalt, vaid episoodiline („kohati“). Vaidlustaja visiooni kirjelduse puhul on selle pikkus osutunud hankija vaatenurgast probleemiks, sest selle tagajärjel on kannatanud visiooni selgus ja täpsus. Vaidlustaja visioonis 1 vt vaidlustuse ptk 4.1. (p-id 8-14). 3  väljapakutud lahenduste selgitused ja põhjendused, mis on visiooni kirjelduse tuum, jäid hankijale kohati ebaselgeks ja ebakonkreetseks. Seetõttu ei olnud vaidlustaja põhjendused tema lahenduste efektiivsusest ja tulemuslikkusest ning tugevustest ja nõrkustest kohati piisavalt veenvad. Vaidlustaja visiooni kirjeldus sisaldas palju sellist infot (nt. Statistikameti andmed rahvastiku arvust jms.), mille puhul jäi arusaamatuks, et miks need on üleüldse esitatud ja mida need peaksid näitama või põhjendama. Põhimõtteliselt olid need andmed vaidlustaja visiooni kirjeldusse kokku kopeeritud, kuid nendega seoses ei olnud tehtud analüüse või kokkuvõtteid ega olnud neid kuidagi selgelt seostatud vaidlustaja poolt välja pakutud lahendustega, st. nt. kuidas need andmed ikkagi näitavad nende lahenduste nõrkust või tugevust või eesmärgipärasust vms. Antud hindamise alakriteeriumit puudutava põhjenduse lõpetuseks rõhutab hankija siiski veelkord, et vaidlustajale on omistatud 30-st maksimaalselt võimalikust hindepunktist 24 hindepunkti. Teisisõnu on vaidlustaja visiooni kirjeldus saanud üsna maksimumilähedased punktid. Nii viitavad ka hindepunktid, et vaidlustaja pakkumuse visiooni kirjelduse puudused ei olnud reljeefsed või fundamentaalsed, kuid nad esinesid ulatuses, mis ei võimaldanud omistada vaidlustaja pakkumusele päris maksimaalseid hindepunkte. Neid mõningaid puudusi on hankija ka piisavalt ja kontrollitavas mahus selgitanud. 12. Hindamise alakriteeriumis nr 2 „Aja- ja tegevuskava ning riskide hindamine“ toimunud hindamise osas leiab vaidlustaja üldjoontes seda, et kuigi vaidlustaja möönab, et tema pakkumus ei sisaldanud iga tegevuse juures nendega kaasnevate riskide hinnanguid ja nende maandamise võimalusi, siis vaidlusaja hinnangul oli RHAD pinnalt hankija jaoks kaalukam aja- ja tegevuskava olemasolu, kui riskide hindamine.2 Vaidlustaja vastavad järeldused on meelevaldsed ja alusetud. RHAD-s sätestatud riigihanke korraldamise tingimusi tuleb vaadelda kogumis ning RHAD p 10.4.2.(b) kohaselt pidi pakkumuse tehnilise lahendus selgesõnaliselt sisaldama detailselt lahti kirjeldatud aja- ja tegevuskava, mille üheks oluliseks osiseks on ühemõtteliselt see, et iga tegevuse juures on hinnatud sellega kaasnevaid riske ning esitatud ka nende maandamise võimalusi. On ilmne, et hankija soovis seda riskide hinnangut hinnata, millele viitab muuhulgas vastava hindamise alakriteeriumi pealkiri. Seetõttu on ainetu vaidlustaja seisukoht nende vaatlusaluste riskide hinnangute ja nende maandamise võimaluste kaalukusest ja sellega seonduv käsitlus. Milline pakkumuse asjaolu on hankija jaoks pakkumuste hindamisel ja vastavate hindepuntide omistamisel kaalukam, on siiski hankija diskretsioon ja hankija määrata. Ka ülejäänud riigihankes osalenud pakkujad (sh. edukaks tunnistatud kolmas isik) said RHAD pinnalt aru vajadusest esitada kõnesolev riskide hinnang ja seda ka tegid. Puudub aga vaidlus, et vaidlustaja pakkumuse tehnilise lahenduse aja- ja tegevuskava ei sisalda ühegi tegevuse juures kaasnevate mistahes riskide hinnanguid või nende maandamise võimalusi. Seetõttu ei olnud ka hankijal võimalik seda kuidagi hinnata. Seejuures juhib hankija tähelepanu, et andis vaidlustajale võimaluse selgitada, kus on vaidlustaja pakkumuses nõutav riskide hinnang ja nende maandamise kirjeldus. Oma vastuses vaidlustaja möönis, et seda ei ole ja põhimõtteliselt kordas oma vaidlustuses esitatud hinnangut, et vaidlustaja arvates ei olegi see oluline. Aja- ja tegevuskava riski hinnang ja nende maandamise võimaluste kirjeldused aga aitavad hankijal hinnata aja- ja tegevuskava realistlikust, optimaalsust ning veenduda, kas aja- ja tegevuskava on realiseeritav ning sellest johtuvalt omakorda hankelepingu eesmärgid efektiivselt täidetavad. 2 vt vaidlustuse ptk 4.2. (p-id 15-20). 4  Eelnevast lähtuvalt oli vaidlustaja aja- ja tegevuskava ning riskide hinnang kogumis selliste puudustega, et seda ei olnud kuidagi võimalik hinnata kõrgemate hindepunktidega, kui hindamiskomisjon on teinud. 13. Hindamise alakriteeriumis nr 3 „Lisandväärtuse pakkumine“ toimunud hindamise osas heidab vaidlustaja hankijale üldjoontes ette, et hankija ei ole põhjendanud, miks ei paku vaidlustaja poolt välja toodud hankelepingu täitmisel lisandväärtust pakkuvad tegevused/lahendused hankija arvates lisandväärtust. Vaidlustaja hinnangul on kõik tema poolt pakutud vaatlusalused tegevused/lahendused sellised, mis pakuvad lisandväärtust ning oleksid väärinud maksimaalset 30 hindepunkti.3 Vaidlustaja kriitika on ebatäpne ja põhjendamatu. Vaidlustaja põhjendustest jääb selline ekslik mulje, justkui ei oleks hankija vaidlustaja pakkumust vaatlusaluses alakriteeriumis hinnates näinud mitte mingisugust lisandväärtust mitte üheski vaidlustaja poolt välja toodud tegevustes/lahendustes. Ometi ei ole selline vaidlustaja väide objektiivne ega õiglane, kuivõrd hankija on vaidlustaja pakkumusele omistanud kõnesolevas alakriteeriumis 20 hindepunkti. Teisisõnu on hankija hinnanud vaidlustaja pakkumuse tehnilises kirjelduses välja toodud hankelepingu täitmisel lisandväärtust pakkuvaid tegevusi/lahendusi „väga heaks“. Samas on aga hankija ka korrektselt põhjendanud, miks ta ei pea neid vaidlustaja poolt pakutavaid lisandväärtusi päris maksimaalse 30 hindepunkti („suurepärane“) vääriliseks. Erinevalt vaidlustajast ei näinud hankija, et kõik vaidlustaja poolt pakkumuses pakutud hankelepingu täitmisel lisandväärtust pakkuvaid tegevusi/lahendusi oleksid kas üldse lisandväärtust pakkuvad või siis suure lisaandväärtusega. Seda eelkõige seetõttu, et põhimõtteliselt aitasid need kaasa riigihanke põhieesmärkide realiseerimisele. Paljude tegevuste/lahenduste näol oli tegemist tegevuste/lahendustega, mida hankija on RHAD-s juba ise küsinud. Hankija jaoks olid vaidlustaja poolsed lisandväärtuste vajaduse ja sobivuse põhjendused pealiskaudsed ja lakoonilised ning sellisena ei veennud need hankijat vastavas aspektis. Vaidlustaja toob vaidlustuses ühe tema arvates lisandväärtust pakkuva lahendusena tema poolt kasutatavat rahvusvahelist mudelit, mida teistel pakkujatel väidetavalt ei ole. Esiteks vaidlustaja ei selgita, millistele andmetele tugineb tema väide, et teised pakkujad ei kasuta kas sama või samaväärset rahvusvahelist mudelit. Kuid hankijale jääb arusaamatuks, et millist lisandväärtust loob hankijale pelgalt asjaolu, et vaidlustaja kasutab rahvusvahelist mudelit ning seda isegi juhul, kui teised pakkujad ei peaks seda ka tegema. Vaidlustaja ei ole sisuliselt üldse põhjendanud ega selgitanud, et kuidas ja millist lisandväärtust tekitab just see rahvusvahelise meetod hankija jaoks. Sellises küsimuses hankija veenmine on vaidlustaja ülesanne, kuna vaidlustaja on vastava valdkonna ekspert. Kirjeldatud puudused on omistatavad sisuliselt kõikidele vaidlustaja poolt välja toodud lisandväärtust pakkuvate tegevuste/lahenduste põhjendustele. Vaidlustaja küll väidab kõigi nende puhul paljasõnaliselt, et tegemist on hankijale lisandväärtust loovate tegevuste/lahendustega, kuid ei ole oma väiteid põhjendustega sisustanud. Eelnevast lähtuvalt leiab hankija, et on põhjendanud vaidlustaja pakkumuse puudusi, mis ei võimaldanud hinnata seda maksimaalsete hindepunktidega. Mis aga puudutab vaidlustaja väidet, et vaatlusalune hindamiskriteerium ei olnud tema jaoks selge ja läbipaistev, siis vaatamata sellele ei esitanud vaidlustaja riigihanke menetluse vältel enne pakkumuse esitamist hankijale eRHR kaudu selle hindamiskriteeriumi kohta mitte ühtegi küsimust. Samuti samastab vaidlustaja ekslikult ja põhjendamatult mõisted „lisandväärtus“ ja „lisateenus“, mistõttu ei ole vastav vaidlustaja käsitlus antud juhul asjakohane. Riigihankega hangtav teenus on ikkagi üks ning see on suunatud kohaturundusstrateegia ja tegevusplaani 3 vt vaidlustuse ptk 4.3. (p-id 21-28). 5  hankimisele. IV. MENETLUSLIKUD AVALDUSED 14. Vaidlustuse lahendamiseks vajalikud asjaolud ja dokumendid. Hankija hinnangul peaks kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid olema VAKO-le riigihangete registrist (edaspidi: eRHR) kättesaadavad. Juhul kui VAKO peab vaidlustuse lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks vajalikuks teavet või dokumente, mis siiski ei ole VAKO-le eRHR-ist elektrooniliselt kättesaadavad, siis palub hankija VAKO-l esitada hankijale RHS § 194 lg-s 5 sätestatud nõue ning sellisel juhul hankija kindlasti esitab vastavad dokumendid. 15. Asja läbivaatamise viis. Hankija teatab, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 16. Esindaja esindusõigus. RHS § 190 lg-st 11 lähtuvalt ei ole käesolevale menetlusdokumendile lisatud allakirjutanu esindusõiguse tõendamiseks volikirja, kuid allakirjutanu kinnitab, et on hankija lepinguline esindaja käesoleva vaidlustusasja vaidlustusmenetluses. 17. Menetlusdokumentide kättetoimetamine. Hankija palub edaspidi toimetada VAKO teated ja muud vaidlustusasjaga seotud menetlusdokumendid hankijale kätte üksnes tema lepingulise esindaja kaudu viimase e-posti aadressil. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Kala advokaat, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit MTÜ esindaja 6