Tallinna Linnaplaneerimise Amet Teie 19.04.2023 nr 3-2/1015-1
[email protected] Meie 22.05.2023 nr 15-4/2829-2
Vastus pöördumisele
Austatud härra Alver
Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole paludes selgitada, milline õiguslik tähendus
on planeeringu kooskõlastamata jätmisel kui planeerimisalase tegevuse korraldaja leiab, et
valitsusasutuse poolt planeeringu kooskõlastamata jätmine ei ole õigusaktidega kooskõlas
ning kas sellisel juhul on võimalik menetlust jätkata esitades vastavad põhjendused.
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame järgmist.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS
§ 133 lõike 1 kohaselt esitatakse detailplaneering kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1
nimetatud asutustele. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute
koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-ist 3
tulenevalt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tegema koostööd ja kooskõlastama
planeeringu mh Terviseametiga, kui planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete
rakendamist, sh müra ja vibratsiooni küsimusi.
Leiate, et Terviseamet on atmosfääriõhu kaitse seadust ning selle § 56 lõike 4 ja § 61 lõike 1
alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrust nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ tõlgendanud
meelevaldselt ning lisaks asunud müra sihtväärtusega alasid määratledes kohaliku
omavalitsuse asemel ise planeerimisalast tegevust korraldama. Kuivõrd eelviidatud seaduse
ja määruse kohaldamise, sh nende sisu ja mõtte tõlgendamise osas selgituste andmine on teise
ministeeriumi pädevuses, siis ei anna Rahandusministeerium hinnangut, kas Terviseamet on
keskkonnaministri määrust tõlgendanud õiguspäraselt või mitte.
Selgitame, et kooskõlastamise puhul on tegemist halduse sisese menetlusliku nõudega, mille
eesmärgiks on tagada et teine haldusorgan, kelle pädevusvaldkonda haldusakt puudutab, saaks
vajadusel anda sisend enda erialateadmistega ning kontrollida akti vastavust valdkonda
reguleerivatele õigusaktidele. Seega kooskõlastusnõude eiramine võib tuua kaasa
õigusvastase haldusakti, sh planeeringu kehtestamise.
PlanS § 133 lõige 3 sätestab, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või
üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks. Märgime, et Riigikohus on
varasemas praktikas asunud seisukohale, et planeeringu kooskõlastamata jätmine on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
haldusorganile siduv ning ta ei või planeeringut samal kujul kehtestada, kui kooskõlastamata
jätmisel tuginetakse vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga (või
kehtestatud planeeringuga)1. Samas oleksid mittesiduvad näiteks ettepanekud, mis tugineksid
otstarbekuse kaalutlusele. Ka tingimuslik kooskõlastus on menetlustoiming ning oma toimelt
sarnane kooskõlastuse andmisest keeldumisega. Samuti on Riigikohus varasemalt järeldanud,
et kooskõlastamisel tehtavad vormilised ettepanekud, mis ei viita vastuolule õigusaktidega
ning mis jäetakse arvestamata, ei pruugi mõjutada kehtestatava haldusakti õiguspärasust.2
Seega, olukorras, kus kooskõlastaja on kooskõlastamata jätmisel tuginenud seadusele ja selle
alusel kehtestatud määrusele ning see vastuolu on ilmne, ei saa planeeringut kehtestada enne
kui vastuolu on likvideeritud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heddy Klasen
osakonnajuhataja
Ele Kutti 5817 5122
[email protected]
1
RKHKo 15.04.2010, 3-3-1-1-10.
2
RKHKo 3.12.2012, 3-3-1-47-12; RKHKo 21.09.2011, 3-3-1-5-11.
2