Arvamuse andmine Rail Baltic infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning KSH aruande eelnõudele

Pärnu Linnavalitsus Teie 13.04.2023 nr 8-4/10025/2023- [email protected] 134 Meie 22.05.2023 nr 15-3/2705-2 Arvamuse andmine Rail Baltic infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning KSH aruande eelnõudele Pärnu Linnavalitsus esitas 13.04.2023 kirjaga nr 8-4/10025-134 Rahandusministeeriumile Rail Baltic infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu (edaspidi Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (edaspidi KSH) eelnõud arvamuse avaldamiseks. Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu ning selle KSH algatati Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020 otsusega nr 50 ja Tori Vallavolikogu 18.06.2020 otsusega nr 245. Planeeringuala ulatub nii Pärnu linna kui Tori valla territooriumile. Detailplaneering koostatakse tervikliku dokumendina, mille menetlus toimub kahes kohaliku omavalitsuse üksuses eraldi. Planeeringuala suurus planeeringu algatamise hetkel oli kokku ca 131 ha, millest Pärnu linna territooriumile jäi 101 ha ja Tori valla territooriumile 29 ha. Planeeringu koostamise käigus on tehtud ettepanek planeeringuala piiride muutmiseks, sh osaliseks suurendamiseks ja vähendamiseks, mille tulemusena on planeeringuala suurenenud 133 ha-ni (Pärnu linnas 103 ha ja Tori vallas 30 ha). Detailplaneeringu eesmärk on rajada Rail Baltica põhitrassi infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskus ja kaubaterminal koos vajalike juurdepääsuteede ja infrastruktuuriga ning asjakohaste tehnovõrkudega. Täiendavalt määratakse ehitusõigus lao- ja logistikapargi hoonete ja rajatiste ehitamiseks. Planeeringulahenduse koostamisel arvestatakse perspektiivse multimodaalse koridori vajadustega Pärnu sadama suunas ja perspektiivse ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga ning sellest tuleneva tunneli või silla ruumivajadusega. Planeeringulahendusega tehakse ettepanek Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ (kehtestatud 2021) muutmiseks Niidu oja ehituskeeluvööndi osas. Planeeringuala Tori vallas paikneb Sauga valla üldplaneeringuga (kehtestatud 2016) määratud rohelise võrgustiku tugialal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks, et määrata rohelise võrgustiku tugialale äri- ja tootmismaa ning transpordimaa juhtotstarbega ala. Eeltoodust tulenevalt lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisel ettenähtud nõuetest, va koostöö ja kaasamise osas (planeerimisseaduse § 142 lg 2). Tutvunud esitatud materjalidega märgime järgmist: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1. Seletuskirja peatüki 1.3.1 kohaselt vastavad detailplaneeringu maakasutuse ning hoonestuse lahendus, haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtted Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule. Ka KSH aruande eelnõu peatüki 4.4 kohaselt on tegevus kooskõlas Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga. Samas kavandatakse detailplaneeringuga ligi 4-5 ha suurune puhke- ja haljasala maa juhtotstarbega ala (Raba mets kinnistu osa) ümber tootmis- ja raudteemaa juhtotstarbega alaks. Üldise parktika kohaselt loetakse üldplaneeringuga kavandatud juhtotstarbe oluliseks muutmiseks olukorda, kus juhtotstarvet muudetakse rohkem kui 50%. Samas arvestades muudatuse iseloomu, muudetava ala suurust ja seoseid ümbritseva keskkonnaga, palume täiendavalt hinnata ja põhjendada maakasutuse vastavust kehtivale üldplaneeringule ning vajadusel seada muudatuse leevendamiseks ja puhkealade võrgustiku sidususe säilimiseks vajalikud meetmed. 2. Seletuskirja peatükis 1.3.1 on toodud, et ettepanek on vähendada Niidu oja lähteosa kalda ehituskeeluvööndi ulatust ca 60 m võrra. Planeeringu põhijoonise kohaselt on ette nähtud likvideerida osa ojast ja sellega seoses ka kalda ehituskeeluvöönd. Palume planeeringulahendus sõnastada seletuskirjas selgemalt. Lisaks palume pöörduda Keskkonnaameti poole, et selgitada välja, kas veekogu osalise likvideerimisega seotud ehituskeeluvööndi vähenemist loetakse ehituskeeluvööndi vähendamiseks, mida on looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 2 kohaselt võimalik läbi viia üksnes üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise kaudu. 3. Põhijoonise kohaselt on Rääma rabale juurdepääs kavandatud Pos 4 krundi (raudteemaa ja tootmishoone maa) serva, sh hoonestusala on krundi servast kavandatud 10 m kaugusele. Esitatud lahenduse kohaselt ei ole juurdepääsuteele määratud avalikuks kasutuseks servituudi seadmise vajadust. Kehtiva Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt on alale määratud puhke- ja haljasala maa juhtotstarve, mille kaudu on tagatud ühendus Pärnu maakonna planeeringuga (kehtestatud 2018) määratud puhkemetsa alale. Arvestades, et maakonnaplaneeringu tingimuseks on tagada puhkemetsadele juurdepääs ja tegemist on Pärnu linna ja Tori valla puhkealade võrgustiku mõistes olulise ühendusega, palume kaaluda ühendusteele eraldi krundi moodustamist või juurdepääsu ala liitmist Pos 30 kaitsehaljastuse maa krundiga, et kogu Rääma rabale juurdepääs paikneks kohaliku omavalitsuse omandis oleval haljasala maa krundil. Lähtuvalt PlanS § 8 toodud elukeskkonna parendamise põhimõttest, palume täiendavalt kaaluda kas 10 m laiune ala ca 2000 m pikkusel lõigul, mis jääb tootmishoone ja kõrvalkinnistul paikneva jahilaskekeskuse piiratud territooriumi vahele, võimaldab tagada puhkekeskkonna jaoks vajaliku mugava ühenduse. Soovitame Pos 4 kinnistul hoonestusala vähendamist või ümber kavandamist selliselt, et olemasolev kõrghaljastusega ala säiliks laiemas ulatuses ja ühendustee saaks paikneda puhkeala mõistes sobivas keskkonnas. 4. KSH aruande eelnõu peatükis 5.4.6 on käsitletud rohelist võrgustikku, sh välja toodud joonised rohevõrgustiku paiknemise ja raadatava ala ulatusega erinevate lahendusetappide korral (joonised 5.20-5.23). Viimase etapi puhul on toodud kirjeldus, et tulenevalt planeeringu- ja raadamisala täpsustamisest on vaja korrigeerida rohelise võrgustiku paiknemist illustreerivat kaarti. Jääb selgusetuks, millist kaarti on kavas korrigeerida. Palume lahendust selgitada ja arvestada, et kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks esitatav materjal peab olema üheselt arusaadav ja ajakohane. 2 5. Seletuskirja peatüki 3.2 kohaselt võib Rail Baltic infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali krunte kompleksisiseselt omavahel liita, kui tekib vajadus ehitada suurema ehitisealuse pinnaga hooneid. Juhul, kui krundid liidetakse, liituvad ka kruntidele määratud ehitusõigused. Kruntide omavahelistel piiridel on hoonestusala ulatus nähtud ette krundipiirini. Juhul, kui krunte ei liideta, rakendub kruntide omavahelistel piiridel ehituskeeluala ulatusega 4 m kummalegi poole piiri. Infrastruktuuri hoolduskeskuse ala moodustavad Tori vallas krunt Pos 2 ja Pärnu linnas krundid Pos 1 ja 4. Kaubaterminali ala moodustavad Tori vallas krundid Pos 1 ja 3 ning Pärnu linnas krundid Pos 2 ja 3. Põhijoonise kohaselt paiknevad krundid vaheldumisi erinevate omavalitsuste territooriumil ja asetsevad selliselt, et ühe omavalitsuse territooriumil erinevad krundid üksteisega ei piirne. Palume selgitada, millistel tingimustel on võimalik krunte liita ja kas see eeldab omavalitsuse piiride muutmist. Samuti palume hinnata suurema ehitisealuse pinnaga hoonete kavandamise vajadust ja planeeringulahenduse elluviimise võimalusi. 6. Seletuskirja peatüki 3.1 kohaselt tehakse ettepanekud planeeringuala muutmiseks, sh osaliseks suurendamiseks. Välja on toodud, et planeeringuala laiendamisega ei kaasata alasse uusi kinnistuid. Planeeringuala muutmisel on oluline teavitada muudatusest arusaadavalt kõiki koostöötegijaid ja kaasatavaid osapooli. Detailplaneeringu koosseisus on esitatud asukoha skeem, millel on kuvatud planeeringu algatamise aegne planeeringuala piir. Palume kajastada planeeringuala muutmise ettepanekut ka asukoha skeemil, asukohaskeem viia kooskõlla planeeringuala muutmise ettepaneku osas. 7. Seletuskirja peatüki 3.3.1 kohaselt ei ole Pos 3-le (tee- ja tänavamaa ning raudteemaa krunt) määratud ehitusõigust hoonete püstitamiseks, samas on toodud, et parkimiskohad tagatakse omal krundil ning normatiivne parkimiskohtade arv määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel. Palun vastuolu parandada. 8. Seletuskirja peatüki 3.3.1 kohaselt on Pos 14-18 osas toodud, et juurdepääs on kavandatud Pos 12 ja 19 kavandatud avalikult kasutatava tänava kaudu. Planeeringu põhijoonise kohaselt on juurdepääs nimetatud kruntidele kavandatud üksnes Pos 19 kavandatud tänava kaudu. Palume vastuolu seletuskirjas parandada. 9. Põhijoonise kohaselt on Pos 23-le kavandatud nii raudtee kui tänav. Krundi ehitusõiguses on krundi kasutamise otstarbeks näidatud 100% raudteemaa. Arvestades, et kavandatava tänava näol ei ole tegemist raudtee teenindusteega vaid perspektiivse Lauka tn ühendusega Pärnu linna suure ümbersõiduni (Via Baltica), palume lisada krundile tee- ja tänavamaa kasutusotstarve sarnaselt krundile Pos 3. 10. Kasutajasõbralikuma keskkonna tagamiseks soovitame piirkondades, kus kergliiklustee piirneb ettevõtlusalaga, näha ette tänavahaljastuse nõude (näiteks kavandatav Lauka tn logistikapargiga piirnevas osas, Niidu tänav). 11. Planeeringuala idaservas kulgeb üle planeeringuala Pärnu maakonna planeeringuga kavandatud rohelise võrgustiku koridor. Palume koridor markeerida ka põhijoonisel. 12. Seletuskirja peatüki 3.6 kohaselt on planeeritava ala liikluskorraldus jagatud nelja etappi (kaks ehitusaegset ja kaks kasutusaegset etappi), mille lahendused on esitatud eraldi skeemidena. Detailplaneeringu põhijoonisel on Niidu tänava lahendus esitatud olemasoleva olukorra kujul. Selguse huvides palume käsitleda detailplaneeringu põhijoonisel kaubajaama kasutusaegse etapi lõplikku liikluslahendust. 3  13. Kasutusaegsel liiklusskeemil (etapp III) on Lauka tänav Raba tänava ja kavandatava lao- ja logistikapargi vahelisel lõigul markeeritud kui kinnistu sisene tee. Põhijoonise kohaselt on Lauka tänavale moodustatud eraldi tee- ja tänavamaa krunt Pos 6 ning seletuskirja kohaselt on tegemist avalikult kasutatava tänavaga. Palume eelnimetatud dokumendid omavahel vastavusse viia, sh anda ühtne lahendus. 14. Detailplaneeringu joonistena on vormistatud üks kogu ala käsitlev põhijoonis ja kaheksal lehel väljavõtted põhijoonisest. Tingmärgid ja ehitusõigus on kantud üksnes terviklikule põhijoonisele, mille alla laadimine ja millel navigeerimine on planeeringuala suurust ja andmemahtu arvestades aeganõudev. Soovitame parema arusaadavuse ja mugavama kasutamise huvides kajastada tingmärgid ja kruntide ehitusõigus ka põhijoonise väljavõtetel. Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest väljapanekutest ning aruteludest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaat: Tori Vallavalitsus Merilin Rosenberg 5804 1423 [email protected] 4