Kose alevikus asuva Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneering

Kose Vallavalitsus Teie 08.03.2023 nr 7-1.2/1379-10 [email protected] Meie 22.05.2023 nr 15-3/1803-4 Kose alevikus asuva Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneering Austatud vallavanem Kose Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 08.03.2023 (Rahandusministeeriumi dokumendiregistris 09.03.2023) kirjaga nr 7-1.2/1379-10 Kose alevikus asuva Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneeringu (Arhitektuuribüroo Nafta OÜ töö nr HV0321, edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel heakskiidu saamise menetluse jätkamiseks. Seoses menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolude selgumiseni määras Rahandusministeerium tulenevalt haldusmenetluse seaduse §-st 41 kirjale vastamise uueks tähtajaks 22.05.2023. Esmakordselt esitas Kose Vallavalitsus detailplaneeringu Rahandusministeeriumile 15.11.2022 (Rahandusministeeriumi dokumendiregistris 16.11.2022) kirjaga nr 7-1.2/1379-2 PlanS § 138 alusel heakskiidu saamiseks. PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei arvestatud. Planeeritav maa-ala, suurusega u 1,08 ha, asub Kose alevikus riigitee 11122 Kose sanatooriumi tee (Ravila mnt) ja Kose veskijärve vahelisel alal. Detailplaneering hõlmab järgmisi maaüksuseid: Ravila mnt 12 (katastritunnus 33702:003:0233, sihtotstarve 75% ühiskondlike ehitiste maa ja 25% elamumaa, pindala 7909 m²), osaliselt 11122 Ravila maantee (katastritunnus 33702:002:0226, sihtotsatarve transpordimaa), osaliselt Allika tn 8a // Pirita jõgi L3 (katastritunnus 33801:001:1309, sihtotstarbeta maa) ja osaliselt Kalda tänav (katastritunnus 33801:001:0161, sihtotsatarve transpordimaa). Planeeritaval alal kehtib Kose Vallavolikogu 22.02.2012 otsusega nr 125 kehtestatud Ravila mnt 12 kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on moodustatud kolm elamumaa ja üks 25% elamumaa ning 75% ühiskondlike ehitiste maa krunt, kuid ehitusõigust ei ole realiseerima asutud. Detailplaneeringuga määratakse Ravila mnt 12 katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbeks 100% elamumaa ning ehitusõigus ühe kortermaja ja kolme abihoone püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Detailplaneering on kooskõlas Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsusega nr 284 kehtestatud Kose valla üldplaneeringuga, mis näeb ette planeeritavale alale maakasutuse juhtotstarbeks ühiskondliku hoone-, kaubandus, teenindus- ja büroohoone ning korter- ja ridaelamu maa-ala. Uute korterelamute kavandamisel on lubatud koormusindeks (krundi pindala suhe korterite arvu) vähemalt 200, mis antud juhul võimaldab kavandada planeeringualale kuni 39 korteriga elamu. Üldplaneeringu järgi tuleb 20% planeeritavast alast kavandada avaliku kasutusega ruumiks lastele ja täiskasvanutele – rajada mitmekesine haljastus, sh kõrghaljastus, laste mänguväljak, ette näha autovabad tsoonid ohutuks liikumiseks jalgsi ja jalgrattaga. Selleks on planeeritud planeeringualale kergliiklustee, laste mänguväljak ning jõe ääres olev ala (kokku 2096 m2). Detailplaneeringus käsitletakse ka üldplaneeringus näidatud perspektiivset kergliiklussilda. Menetluskäik Detailplaneeringu koostamine algatati Kose Vallavalitsuse 28.09.2021 korraldusega nr 691 ning 08.06.2022 korraldusega nr 400 suurendati planeeringuala Kose valla üldplaneeringus näidatud planeeritava kergliiklussilla ehk jalgratta- ja jalgtee silla kajastamiseks. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Päästeamet, Transpordiamet ning arvamust on avaldanud tehnovõrkude valdajad (OÜ Kose Vesi, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS), Maa-amet Keskkonnaamet. Detailplaneering võeti vastu Kose Vallavalitsuse 13.06.2022 korraldusega nr 401. Planeeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 04.07-17.07.2022, teade avaldati vallavalitsuse veebilehel, 17.06.2022 ajalehes Harju Elu ja 07.07.2022 ajalehes Kose Teataja. Planeeringumaterjalidega oli võimalik tutvuda Kose Vallavalitsuse veebilehel ja paberkandjal vallavalitsuses. Avalikustamistest teavitas kohalik omavalitsus koostöötegijaid, kaasatavaid jt puudutatud isikuid ka kirja teel 14.06.2022. Avaliku väljapaneku kestel esitati 3 kirjalikku arvamust, peale avaliku väljapaneku lõppu esitati lisaks veel 1 arvamuskiri. Kohalik omavalitsus vastas esitatud arvamuskirjadele ja korraldas 30.08.2022 avaliku väljapaneku tulemuste arutelu, mille tulemusena esitatud arvamuse osas kokkuleppele ei jõutud. Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 toimus Rahandusministeeriumis 19.12.2022 detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamuste ärakuulamine. Ärakuulamise tulemusena arvamuste esitajad enda arvamustest ei loobunud. Arvamuste kohta, mille osas kohalik omavalitsus ja arvamusi esitanud isikud kokkuleppele ei jõudnud, andis Rahandusministeerium vastavalt PlanS § 138 lõikele 5 oma kirjaliku seisukoha 31.01.2023 kirjas nr 15-3/7168-6. Detailplaneeringus oli ette nähtud ahihoone taastamine Pirita jõe ehituskeeluvööndis arvestades looduskaitseseaduse § 38 lõike 4 punkti 5 erisust. Eeltoodust lähtuvalt leidis Rahandusministeerium, et planeeringu õigusaktidele vastavuse tagamiseks on vajalik Keskkonnaameti kui valdkonna eest vastutava ameti kooskõlastus. Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringut on korrigeeritud lähtuvalt asjaolust, et loobutud on abihoone taastamise kavatsusest Pirita jõe ehituskeeluvööndis ning seega välistatud vastuolu looduskaitseseadusega. Vastavad täpsustused on tehtud tugiplaanil (18.02.2023), kus abihoone kohta on tehtud märge – 2022 lammutatud abihoone, põhijoonisel 2 (18.02.2023) abihoonet ehituskeeluvööndis märgitud ei ole ja detailplaneeringu seletuskirjast on eemaldatud abihoone taastamise kavatsus. Keskkonnaamet on 06.03.2023 kirjas nr 6-2/22/8257-13 märkinud, et Keskkonnaametil puuduvad vastuväited detailplaneeringu lahenduse kohta, kuna kalda ehituskeeluvööndisse enam ehitustegevust ei kavandata. Samas juhtis Keskkonnaamet tähelepanu ning palus arvestada ja lisada seletuskirja tingimus, et ehitustegevuseks loetakse ka nt maapinna tõstmist enam kui 50 cm täitepinnase kihiga ning selline tegevus ei ole ehituskeeluvööndis lubatud. Vastav märge on lisatud detailplaneeringu seletuskirja peatükki 9. Teiste arvamuste, mille osas kohalik omavalitsus ja arvamusi esitanud isikud kokkuleppele ei jõudnud, andis Rahandusministeerium kirjaliku seisukoha 31.01.2023 kirjas nr 15-3/7168-6. Detailplaneeringu heakskiidu andmise menetluse käigus pöördus Rahandusministeeriumi poole Ando Uusmaa, kes märkis 13.03.2023 ja 29.03.2023 kirjades, et Kose alevikus asuva Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneering ei vasta looduskaitseseaduse (LKS) §-le 38. Samuti märkis Taavi Viilol Rahandusministeeriumile 02.04.2023 esitatud kirjas, et tema hinnangul LKS § 38 lõige 1 punkt 5 tehisjärvede puhul ei kohaldu ning seega on detailplaneeringus ja detailplaneeringu menetluses ebaõigesti määratud Kose veskijärve kalda ehituskeeluvöönd 25 meetri laiuselt, mis mõjutab oluliselt Ravila mnt 12 kinnistu ehitusõigust. Taavi Viilol palus Rahandusministeeriumil jätta detailplaneering heaks kiitmata või vähemalt konsulteerida täiendavalt Keskkonnaministeeriumiga, kuna tema hinnangul on detailplaneering looduskaitseseadusega vastuolus. Kuna looduskaitseseaduse tõlgendamine ning ehituskeeluvööndi ulatusega seotud küsimuste lahendamine ei kuulu Rahandusministeeriumi pädevusse, palus Rahandusministeerium 10.04.2023 kirjas nr 15-3/1803-2 Keskkonnaministeeriumilt selgitusi A. Uusmaa ja T. Viiloli kirjades toodule ja täiendavat seisukohta Kose veskijärve ehituskeeluvööndi määramise osas. Keskkonnaministeerium vastas 15.05.2023 kirjas nr 7-15/23/1497-2 järgmiselt: “Põhikaardil on kohas, kus Kose veskijärv ja Pirita jõgi looduses kattuvad, kaardistatud ka joonobjektina Pirita jõe telg, mis läbib Kose veskijärve. Kuna LKS § 35 lõike 2 kohaselt mõõdetakse kitsendusi põhikaardile kantud veekogu veepiirist, siis paisjärve alal jõe telgjoonest Pirita jõe ehituskeeluvööndit ei määrata. Ülaltoodust lähtuvalt on Kose veskijärvel ehituskeeluvööndi laiuseks 25 m põhikaardile kantud veekogu piirist.“ Seega ei ole detailplaneering looduskaitseseadusega vastuolus ning puudub takistus detailplaneeringu menetluse jätkamiseks. Planeeringu õigusaktidele vastavus PlanS § 126 lõige 1 sätestab detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab detailplaneeringu ülesanded, mille lahendamine on alati kohustuslik. Detailplaneeringuga on lahendatud PlanS § 126 lõikes 2 sätestatud kohustuslikud ülesanded, samuti muud asjakohased ülesanded lähtudes omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. PlanS § 9 sätestab avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtted. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on igaühel õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. 3 Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on arvamuste esitajad olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamuste esitajate arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma kirjaliku seisukoha. Seega on arvamuse esitajad saanud kasutada oma õigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud ehk detailplaneeringu menetlemine on viidud läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega. Samuti on planeering vastavuses ka muude õigusaktidest tulenevate nõuetega. Kokkuvõte Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud detailplaneeringu koostamise nõuetega ning täidetud on PlanS §-s 126 nõutud kohustuslikud ja lisaks muud asjakohased detailplaneeringu ülesanded. Detailplaneering on kooskõlastatud ja arvamust on küsitud asjakohastelt asutustelt (Päästeamet, Transpordiamet, Maa-amet, Keskkonnaamet ja võrguvaldajad). Samuti on detailplaneeringu koostamisse kaasatud puudutatud isikud, keda teavitati planeeringulahendusest ning anti võimalus selle kohta arvamuste esitamiseks. Detailplaneeringus on toodud põhjendused ja kaalutlused, mis aitavad mõista planeeringulahendust ja selle kujunemist ning planeeringu koostamine on läbi viidud vastavuses PlanS-s sätestatud nõuetega ning detailplaneering vastab õigusaktidele. Lähtuvalt PlanS § 138 lõikest 3 anname Kose alevikus asuva Ravila mnt 12 katastriüksuse detailplaneeringule heakskiidu ning tagastame planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Rõhutame, et tulenevalt PlanS § 139 lõikest 41 esitab planeeringu koostamise korraldaja kehtestatud detailplaneeringu kohta PlanS § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1 1 RKHKo 3-3-1-12-07 4 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Keskkonnaamet, V. Viilol, A. Uusmaa ja L. Uusmaa, T. Viilol, M. Tint, A. Klink, Õ. Reitel, A. Tint, M. Sepplaan, J. Neitov, M. Kello, M. Venno, V. Venno, J. Kallas, A. Venno, A. Allas, E. Kesküla, M. Rei, Hansaviimistluse OÜ, Arhitektuuribüroo Nafta OÜ Lea Teeääre 715 5802 [email protected] 5