Hr Kaupo Heinma Teie 24.03.2023 nr 7-15/23/608-2
Keskkonnaministeerium Meie 22.05.2023 nr 15-8/994
[email protected]
Vastus Harju maakonna
maavarade teemaplaneeringu
LS ja KSH VTK-le esitatud
seisukohtadele
Austatud asekantsler
Keskkonnaministeerium esitas 24.03.2023 kirjaga nr 7-15/23/608-2 ettepanekud Harju
maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtade (LS) ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsuse (VTK) osas.
Alljärgnevalt on toodud esitatud ettepanekud koos planeeringu koostamise korraldaja poolsete
vastustega:
1. Täpsustada VTK ptk 4.2 „Kaitstavad loodusobjektid“, et nii nagu Natura 2000 võrgustiku
alade ja kaitstavate alade puhul, pole looduskaitseseadusest tulenevalt kaevandamine
üldjuhul lubatud ka I kaitsekategooria liikide leiukohtades. Samuti täpsustame, et
kaitseväärtuste analüüsil tuleb arvesse võtta ka projekteeritavad kaitstavad alad, kuna
nende kaitse alla võtmise protsess on pooleli. Peatüks 4.2 on toodud info, et I
kaitsekategooriasse kuuluvate liikide elupaigad on Harjumaal suhteliselt hästi kaitstud
kuna paiknevad valdavas osas kaitstavatel aladel ning et kaitstavatel aladel ei ole
kaevandustegevus üldjuhul lubatud. Teemat täpsustatakse keskkonnamõju strateegilise
hindamise käigus.
Projekteeritavaid kaitsealasid puudutava märkusega arvestatakse keskkonnamõju strateegilise
hindamise käigus.
2. Juhime tähelepanu, et VTK joonis 7 (lk 32) on vastuolus looduskaitseseaduse §-ga 53.
Kui on soovi kaartidel kuvada ka I ja II kaitsekategooria täpseid leiukohti, tuleks teha
kaks dokumendi versiooni, neist üks asutusesiseseks kasutamiseks ja teine, kus täpseid
asukohti pole kuvatud.
Joonis 7 on koostatud Keskkonnaameti suunise järgi, mille kohaselt tuleb joonistel näidata
PEP-i või liigi leiukoha ala, aga mitte tuua välja liigi nime. Praktika, mille kohaselt
dokumentidest koostatakse avalik ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud versioon, ei ole
Keskkonnaamet pidanud soovitavaks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
3. Lisada VTK ptk 4.10 „Põhjavesi ja põhjaveevarud“ teave keskkonnaministri 25.04.2016
käskkirjaga nr 1-2/16/379 2 ja 22.11.2015 käskkirjaga nr 1042 3 kehtestatud
põhjaveevarude kohta.
LS ja KSH VTK ptk 4.10 on täiendatud vastavalt esitatud märkusele.
4. Ptk 4.15 „Jäätmekäitlus ja ringmajandus“ on jäätmetekke osas kirjas, et objektilt
likvideeritavaid ohtlikke jäätmeid (tööstusmaa piirarve ületavalt reostunud pinnas,
kütuse- ja õlijäägid, asbesti sisaldavad ehitusjäätmed jms) tohib üle anda ettevõtetele,
kellel nende jäätmete käitlemiseks on kehtiv ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba.
Märgime, et ohtlikke jäätmeid võib üle anda ka vastavat keskkonnakompleksluba
omavale isikule, mistõttu on jäätmeloa asemel õigem viidata keskkonnakaitseloale
(hõlmab nii jäätmekäitleja registreeringut, jäätmeluba kui keskkonnakompleksluba).
Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et alates 2020. aastast ohtlike jäätmete käitluslitsentsi
eraldiseisva dokumendina ei väljastata ning palume viite ohtlike jäätmete
käitluslitsentsile eemaldada. Samuti kasutada termini „ehitusjäätmed“ asemel terminit
„ehitus- ja lammutusjäätmed“ ning termini „jäägid“ asemel kasutada terminit „jäätmed“
(lk 43 „kütuse- ja õlijäägid“, lk 57 „ehitusjääkide“).
LS ja KSH VTK on täiendatud vastavalt esitatud märkusele.
5. Ei nõustu ptk 5.1.8 „Mõju hindamine kliimale“ märgitud seisukohaga, et kliimamuutuste
mõju kavandatavale tegevusele KSH käigus ei käsitleta, sest igasugune kaevandustegevus
toimub kaevandamisloa alusel ja loa omajal on kohustus arvestada kõigi asjaoludega, sh
ka sellega et maavara kaevandmine oleks vastavuses sellel ajal olevatele
kliimatingimustele. Kliimamuutuste leevendamise ehk kasvuhoonegaaside (KHG) heite
vähendamise osas käsitleda KSH käigus järgmisi punkte:
a. hinnata seoseid ELi ja siseriikliku kliimapoliitika KHG heite vähendamise ja/või
sidumise eesmärkidega;
b. hinnata kooskõla 2050. aastaks seatud riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgiga;
c. hinnata kooskõla arengukavadega (riiklike, kohaliku omavalitsuse) seatud KHG
heite vähendamise ja/või sidumise eesmärkidega;
d. hinnata heite edasise vähendamise kavandamise võimalusi ning kirjeldada
leevendavaid meetmeid ja nende rakendamist.
Kliimamuutuste mõjuga kohanemise osas käsitleda KSH käigus järgmisi punkte:
a. hinnata kooskõla kliimamuutustega kohanemise eesmärkidega (globaalsed, ELi,
riiklikud ja kohaliku tasandi kohanemise eesmärgid);
b. hinnata, kuidas kliimamuutused mõjutavad planeeritavat tegevust;
c. hinnata, milliseid kliimamuutuste mõjust tulenevaid võimalikke riske tuleks
planeeringu elluviimisel edaspidi üksikasjalikumalt käsitleda (nt kaevandmislubade
menetluste ja keskkonnamõju hindamiste käigus);
d. hinnata kliimariskide maandamise võimalusi.
Ettepanekuga arvestatakse. KeHJS § 40 lg 4 p 6 kohaselt on KSH ülesanne anda hinnang
kliimamuutustele. Teemaplaneeringu KSH-s käsitletakse kliimamuutuste ehk
kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja/või sidumise eesmärke ning kliimamuutustega
kohanemist arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet. Teemaplaneering ja selle KSH
2
annavad suunised ka loataotluste menetlemiseks. Täpsemalt hinnatakse mõju kliimale iga
taotluse KMH käigus, kui selgub täpne kaevandamise viis ja tehnoloogia.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Alan Rood 715 5805
[email protected]
3