Arvamuse andmine ning koostöötegijate ja kaasatavate määramine Rakvere linnas Lai tn 21 kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneeringule

Rakvere Linnavalitsus Teie 18.04.2023 nr 5-2/74-35 [email protected] Meie 22.05.2023 nr 15-3/2775-2 Arvamuse andmine ning koostöötegijate ja kaasatavate määramine Rakvere linnas Lai tn 21 kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneeringule Rakvere Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 23.09.2022 kirjaga nr 5-2/74-32 Lai tn 21 kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks ning PlanS § 142 lõike 4 alusel täiendavate asutuste ja isikute määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostööd teha või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Rahandusministeerium palus 12.10.2022 kirjas nr 15-3/7705-2 enne arvamuse esitamist ja täiendavate koostöötegijate määramist edastada kõik Lai tn 21 kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneeringu materjalid koos planeeringu menetlusdokumentidega. Rakvere Vallavalitsus esitas 18.04.2023 lingid detailplaneeringu materjalidele ligipääsemiseks, detailplaneeringu menetlusdokumente pole kättesaadavaks tehtud. Planeeringuala, suurusega ca 36 300 m2, paikneb Rakvere linna keskuses ja hõlmab tervenisti Lai tn 21, Lai tn 23, Lai tn 25, E. Vilde tn 1 ja E. Vilde tn 6 // 6a katastriüksuseid ning osaliselt Laada tn 18a, Laada tänav T2, Eduard Vilde tänav L1, Lai tänav T1 ja L2, Ferdinand Gustav Adoffi tänav T1 ja L3 ning Turu plats 1 katastriüksuseid. Detailplaneeringu eesmärgiks on uue kaubandus- ja meelelahutuskeskuse ning büroo- ja elamutorni kavandamine. Lisaks on kavas olemasoleva tankla ümbertõstmine. Detailplaneeringuga määratakse üldised maakasutustingimused, arhitektuursed nõuded, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus ning seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Lähteseisukohtade kohaselt kooskõlastatakse planeering Päästeametiga, Terviseametiga ja Maa-ametiga ning detailplaneeringu käigus tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga, Telia Eesti AS-ga, Rakvere Vesi AS-ga ja AS-ga Rakvere Soojus. Planeeringu koostamisse on kaasatud lähteseisukohtade punktis 2 nimetatud kinnistute omanikud ja puudutatud isikud, lisaks planeeringu koostamise käigus huvi ülesnäidanud isikud. Rahandusministeerium on läbi vaadanud detailplaneeringu materjalid ja esitab planeeringulahenduse kohta järgmised märkused. 1. Detailplaneeringu seletuskirja p 2 kohaselt hõlmab planeeringuala ka Eduard Vilde tänav L3 katastriüksust, kuid joonistelt nähtuvalt sellist katastriüksust ei asu planeeringualal. Rakvere Linnavolikogu 22. detsember 2021 otsuse nr 97 „Rakvere Linnavolikogu 20. jaanuari 2021. a otsuse nr 2 “L. Koidula tn 1 kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneeringu koostamise algatamine” muutmine“ kohaselt käsitleb planeeritav ala Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  kokku kolmeteistkümmet kinnistut, kuid detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on planeeringuala suurem. Peeltoodut arvestades palume korrigeerida detailplaneeringu seletuskirjas planeeringuala kirjeldust. 2. Seletuskirja p 3.1 on toodud, et piirkonna hoonete kõrgus on reeglina 4 korrust, kõrgusega 14-16 m. Planeeritud Rakvere keskuse hoone kõrgus on põhimahus 3 korrust/14 m, 18 m kolmekorruselise osa kõrgendustes ja 53 m kõrghoone osas ja sobib hästi naabruskonda. Lisaks on toodud, et kõrghoone kõrguseks on planeeritud kuni 65,0 m ümbritsevast maapinnast/ st kuni 16 korrust, kompleksi põhja- ja lõunaotstesse on kavandatud kuni 29 m ümbritsevast maapinnast /7-5-korruselised hooned, mis kokku moodustavad linnasüdame atmosfääri, samas haakuvad ka ümbritsevate 4-5 korruseliste sektsioonmajadega. Samas punktis on toodud, et Rakvere linnas on teised kõrgemad objektid 62 m kõrgune kirikutorn, 50 m kõrgune viljaelevaator ja 60 m kõrgune katlamaja korsten, mistõttu ei domineeri uus kõrghoone Rakvere linnasiluetis. Märgime, et krundil Pos 2 on lubatud maksimaalselt 700 m2 suuruse hoonestusaluse pinnaga hoone kõrgusega kuni 65 m, mille kõrgus ega maht ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul võrreldav teiste näiteks toodud kõrgemate objektidega. Palume detailplaneeringu seletuskirjas korrigeerida kavandatava hoone kõrgust ning veelkord kaaluda ja täiendavalt põhjendada 65 m kõrguse hoone sobivust antud asukohta ning Rakvere linna. 3. PlanS § 142 lg 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Kehtiv Rakvere linna üldplaneering lubab planeeritavale alale ehituskõrguseks kuni neli korrust. Planeeritav tegevus ei ole kooskõlas Rakvere linna üldplaneeringuga kuna planeeritakse kuni 16- kordset hoonet. PlanS § 142 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine. Märgime, et detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast ning selle menetlemisel ei ole võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks üldplaneeringu muutmine jääma rangelt erandiks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele, ning selle vajadust tuleb põhjalikult motiveerida (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07). Lisaks soovitame tutvuda ka Rahandusministeeriumi koostatud juhendi "Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks" punktiga 5.3.2, mis käsitleb muu hulgas üldplaneeringu muutmise vajaduse kaalumist: https://planeerimine.ee/dp/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude- hindamine/kuidas-selgub-vajadus/. Vastavalt PlanS §-le 8 tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Arvestades, et PlanS kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine, on üldplaneeringu muutmine võimalik eelõige selleks, et tagada paindlikust muutuvate olude ja vajadustega arvestamisel. Ruumilise arengu kavandamisel ning linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisel on üldplaneering kohaliku omavalitsuse oluline töövahend. Üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused on eelkõige ühiskondlik kokkulepe ning vastavalt PlanS § 74 lg-le 5 on üldplaneering detailplaneeringute koostamise aluseks. Üldplaneeringu muutmise vajadust ei ole detailplaneeringu algatamisel põhjendatud. Palume eeltoodut arvestades planeeringus üldplaneeringu muutmist põhjendada ja edaspidi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisel põhjendused juba algatamisel välja tuua. 2  Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 6.1 on toodud, millistes punktides üldplaneeringut soovitakse muuta. Lisaks on detailplaneeringu materjalide juures eraldi dokument „Üldplaneeringu muutmise ettepanek (joonis ja tekstiline osa)“. Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu, millistel ruumilistel ja linnaehituslikel kaalutlustel on vajalik üldplaneeringuga planeeritud kõrghoonestuse asukohta muuta. Rakvere linna üldplaneeringu jooniselt „Rakvere kõrguslik tsoneerimine“ on näha, et hoonestuse kõrgus on planeeritud loogilise joonena, kus Seminari tänava äärde on planeeritud kuni 9-kordsed hooned, sellele järgneb planeeritud piiramata kõrgusega hoonestusala Tuleviku ja E. Vilde tänavate vahelisel alal ning planeeritav kuni 5-korruseline hoonestusala E. Vilde ja Turu platsi vahelisel alal. Planeeritav kõrghoone krundil Pos 2 ei asu loogilisel joonel ja kuna üldplaneeringus jääb kogu planeeritud piiramata kõrgusega hoonestusala alles, tekib detailplaneeringu elluviimisel kesklinna mitu kõrghoonestuse tsooni. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et PlanS § 142 lg-s 7 on sätestatud, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Praegusel juhul ei ole dokument „Üldplaneeringu muutmise ettepanek (joonis ja tekstiline osa)“ detailplaneeringu koosseisus ning ei ole ka sisult korrektne, kuna lisaks krundile Pos 2 planeeritakse ka krundile Pos 1 kõrgemat hoonet, kui üldplaneeringus lubatud. Arvestades eeltoodut, palume kohalikul omavalitsusel detailplaneeringus põhjendada, millistele muutunud asjaoludele üldplaneeringu muutmine tugineb, sh kas esineb ülekaalukas avalik- või erahuvi üldplaneeringu muutmiseks ning milles see antud juhul seisneb. Juhime tähelepanu, et kohalik omavalitsus peab vastavalt PlanS § 10 lg-le 1 tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Palume täiendada detailplaneeringu seletuskirja üldplaneeringu muutmise ettepaneku põhjendustega ning välja tuua detailplaneeringu seletuskirjas üldplaneeringu muutmise ettepanek tekstina ja eraldi joonisena. 4. Krundil Pos 1 kattub planeeritav hoonestusala osaliselt olemasolevate säilivate puudega, palume lahendust korrigeerida. 5. Üldplaneeringu seletuskirja p 5.8.2 on toodud, et segafunktsioonilisel alal krundi heakorrastatud haljastamine näha ette vähemalt 15% ulatuses krundi pindalast. Detailplaneeringus on krundi Pos 1 täisehituseprotsendiks 94%, mis ei vasta üldplaneeringu tingimusele. Palume korrigeerida detailplaneeringu lahendust. 6. PlanS § 126 lg 1 p-des 1-5 määratud detailplaneeringu ülesannete lahendamine on PlanS § 126 lg 2 kohaselt detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. Sama § lg 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa- alal, hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus ja asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus. Palume detailplaneeringu seletuskirjas ehitusõiguse määramisel kasutada PlanS mõisteid ning kuna planeeritud on ka maa-alust ehitusõigust, siis määrata hoonete suurim lubatud sügavus. 7. Detailplaneeringu seletuskirja p 5 on toodud, et ala väljaarendamine toimub etapiviisiliselt ning väljatoodud etapid keskenduvad katastriüksuste moodustamisele. Samas punktis on lisatud, et peale maakorraldustoiminguid on võimalik ehitusprojekti koostamine- sh liikluslahendus ning tehnovõrkude projektlahendus ja ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Detailplaneeringu lähteseisukohtade p 14.12 kohaselt tuleb detailplaneeringus 3  kajastada orienteeruv ajakava planeeringu elluviimiseks. Kuna planeeringu elluviimine ei seisne üksnes kruntide moodustamises ning lähteseisukohtades on sätestatud, et detailplaneeringus tuleb tuua orienteeruv ajakava planeeringu elluviimiseks, siis tuleb Rahandusministeeriumi hinnangul käsitleda antud punktis ka ehitusõiguse realiseerimisega seotut, sh sätestada planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajaduse korral nende järjekorra ja/või konkreetse ajakava. Kuna planeeringulahenduse elluviimine tingib olemasoleva hoonestuse likvideerimist ja tankla ümbertõstmist, hoonestuse maht on suur ning vajalik on liikluskorralduse muutmine, sh ringristmiku ehitamine, lisaks on erinevate kruntide parkimine lahendatud ühiselt, siis võib-olla on detailplaneeringu elluviimiseks vajadus sätestada etapid ka ehitusõiguse realiseerimiseks. Tasub analüüsida, kas kogu planeeritud hoonestus, tehnovõrgud ja tänavaala rajatakse ühes etapis. Juhime tähelepanu, et PlanS § 3 lg 5 kohaselt ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu kehtestamise otsusega võib sätestada planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajaduse korral nende järjekorra. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord lisatakse hiljemalt planeeringu vastuvõtmise otsusele. Palume kohalikul omavalitsusel kaaluda, millises järjekorras planeeritavaid tegevusi ellu viiakse ning kas planeeringus oleks vaja elluviimise tegevuskava täpsemalt määratleda. 8. Lähteseisukohtade p 11 kohaselt võib planeeritava kõrghoone rajamine mõjutada olemasolevate naaberhoonete valgustingimusi ning seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada insolatsioonianalüüs. Detailplaneeringu dokumentide hulgas ei ole insolatsioonianalüüsi ega ole detailplaneeringulahenduses analüüsitud planeeritava hoone mõju olemasolevate naaberhoonete valgustingimustele. Palume kohalikul omavalitsusel lisada insolatsioonianalüüs planeeringu dokumentide hulka. 9. PlanS § 3 lg 3 kohaselt planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Palume detailplaneeringu seletuskirja selles osas täiendada. 10. PlanS § 3 lg 4 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses sõlmitakse PlanS § 130 või 131 alusel haldusleping või § 4 lg 21 kohane leping, loetakse nimetatud lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks. Detailplaneeringu seletuskirja sisukorra kohaselt puuduvad detailplaneeringul lisad, palume vajalikud dokumendid lisada. 11. Detailplaneeringu seletuskirja sisukorras ei ole toodud jooniseid. Palume seletuskirja sisukorda täiendada. 12. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ (edaspidi määrus nr 102) p 12 kohaselt on olulise ruumilise mõjuga ehitis kaubanduskeskus brutopinnaga üle 20 000 m². Detailplaneeringu seletuskirja p 3.4 kohaselt planeeritakse krundile Pos 1 ehitise kasutamise otstarveteks kaubandus- ja teenindushooned (12311, 12314, 12319, 12331); meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned (12611, 12621, 12623); büroohooned (12201); toitlustushooned (12131, 12132); kolme või enama korteriga elamud (11222); transpordihooned (12432) ja alajaam (22246) ning hoone brutopinnaks 28 797 m2. PlanS § 95 lg 1 kohaselt koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud, kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Detailplaneeringust ei selgu, milline on kaubanduskeskuse kavandatav brutopind kogu hoone brutopinnast ning kas tegemist võib olla olulise ruumilise mõjuga objektiga 4  määruse nr 102 tähenduses. Märgime, et kuna Rakvere linna üldplaneeringus ei ole määruse nr 102 tähenduses kaubanduskeskuse asukohta määratud, siis peab kohalik omavalitsus kaaluma, kas tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitise planeerimisega, milleks on vajalik kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine. Palume detailplaneeringu seletuskirja selles osas täiendada. 13. Üldplaneeringu seletuskirja p 5.8 on toodud, et kõigi avalike hoonete kavandamisel tuleb arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldada vähemalt kolme erineva osavõtjaga avalik või kutsutud arhitektuurivõistlus, et tagada kõrge avaliku ruumi arhitektuurne kvaliteet. Kõigi avalike hoonete ehitusprojektide koosseisus tuleb anda täpne haljastuslahendus, kus on määratud kujunduse põhimõtted, katendite materjal, haljastuse liigilisus ja kvaliteedinõuded. Kuna detailplaneeringuga planeeritakse lisaks elamispindadele avaliku funktsiooniga hooneid ning planeeringuala asub linnaruumiliselt olulises asukohas keskväljaku ja arhitektuurimälestiseks määratud turuhoone vahetus läheduses, siis arvestades üldplaneeringus toodut tuleb kohalikul omavalitsusel korraldada arhitektuurivõistlus. Kuna esitatud materjalide hulgast puuduvad detailplaneeringu menetlust käsitlevad dokumendid, siis ei saa Rahandusministeerium hetkel kontrollida detailplaneeringu menetluse õiguspärasust, sh kas menetlusetappidest on PlanS ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) nõuete kohaselt teavitatud ning vajalikke isikuid kaasatud. Siiski juhime tähelepanu järgnevatele asjaoludele: a) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust, lähtudes KeHJS § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. PlanS § 81 lg 1 ja PlanS § 76 lg 2 kohaselt tuleb teiste hulgas üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamisse kaasata valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb. Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet või Keskkonnaministeerium ning Rahandusministeerium. Keskkonnaministeeriumi seisukohta tuleb küsida, kui strateegilise planeerimisdokumendiga võib kaasneda piiriülene keskkonnamõju või kui strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on Riigikogu, Vabariigi Valitsus või ministeerium. Kõigil teistel juhtudel on asjaomaseks asutuseks Keskkonnaamet. Rahandusministeerium on ajaomaseks ministeeriumiks seetõttu, et vastavalt PlanS § 142 lg-le 2 ja § 90 lg-le 1 tuleb planeering esitada heakskiidu saamiseks Rahandusministeeriumile. KSH algatamise või mittealgatamise otsust tehes ja lõplikku eelhinnangut koostades peab otsustaja arvestama asjaomaste asutuste seisukohta või põhjendama, miks sellega ei arvestatud. Antud juhul ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuses toodud, kas enne otsuse tegemist on kõikidelt asjaomastelt asutustelt seisukohta küsitud. Märgime, et edaspidi ei välista Rahandusministeerium võimalust, et tulevikus võiks arvamuse küsimata jätmine heakskiidu mitteandmisel määravaks saada, kuna nimetatud juhul ei ole järgitud seaduses ettenähtud menetlusnõudeid, mis võib viia õigusvastase planeeringu kehtestamiseni. Seetõttu palume kohalikul omavalitsusel olla edaspidi tähelepanelikum planeeringu menetluse läbiviimisel. b) PlanS § 81 kohaselt esitab üldplaneeringu (antud juhul üldplaneeringut muutva detailplaneeringu) koostaja lähteseisukohad nende kohta ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele, vaatab esitatud ettepanekud läbi, teeb nende alusel üldplaneeringu lähteseisukohtades vajalikud muudatused ja avalikustab üldplaneeringu lähteseisukohad koos PlanS § 127 lg-tes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. 5  Planeeringumaterjalidest ei selgu, kas lähteseisukohtade kohta on ettepanekuid küsitud. Palume kohalikul omavalitsusel olla edaspidi tähelepanelikum planeeringu menetluse läbiviimisel. c) Planeeringuala on Rakvere linnavolikogu 22. detsember 2021. a otsusega nr 97 suurendatud. Juhime tähelepanu, et PlanS § 130 lg 3 kohaselt on taotletud planeeringuala muutmine lubatud planeerimisalase tegevuse korraldaja ja huvitatud isiku kokkuleppel, kuid nimetatud otsusest ei selgu, kas huvitatud isik on olnud nõus planeeringuala suurendamisega. Palume edaspidi planeeringuala muutmisel lisada planeeringusse info koostöö kohta huvitatud isikuga ning lisada illustreerimiseks joonis planeeringuala asukohaga. d) Detailplaneeringu heakskiitmiseks esitamisel palume esitada kõik detailplaneeringu menetlust puudutavad dokumendid, sh ametlikud teadaanded ja ajalehe teated ning kirjalikud teated asutustele ja puudutatud isikutele viisil, millest oleks arusaadav, kellele on teade saadetud. PlanS § 142 lg 4 alusel ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ (edaspidi nimetatud määrus nr 133) sätestatust palume teha koostööd ja kooskõlastada detailplaneering: 1) Politsei- ja Piirivalveametiga määruse nr 133 § 3 p 8 alusel, kuna planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist; 2) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega määruse nr 133 § 3 p 101 alusel, kuna planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist; 3) Transpordiametiga määruse nr 133 § 3 p 14 alusel, kuna planeeringuala hõlmab lennuvälja lähiümbrust, planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist ja planeeringualal asub Rakvere-Luige ja Rakvere- Rannapungerja tugimaantee; 4) Muinsuskaitseametiga määruse nr 133 § 2 lg 3 alusel, kuna planeeringuala piirneb ehitismälestise Rakvere turuhoone kaitsevööndiga Laada tn 14 (66301:005:0003) katastriüksusel ning planeeritav kõrghoone võib avaldada mõju vaadetele vanalinnale ja Rakvere linnusele. Märgime, et üldplaneeringu seletuskirja p 5.9.1 kohaselt uushoonestuse kavandamisel ja detailplaneeringute menetlemisel kesklinnas tuleb arvestada muinsuskaitsealale avanevate kaugvaadete säilitamise vajadusega. Muinsuskaitseamet saab vastavalt oma pädevusvaldkonnale kooskõlastamise käigus hinnata planeeritava tegevuse võimalikku mõju kultuurimälestistele, muinsuskaitsealale ja sellele avanevatele vaadetele. Lisaks juhime tähelepanu, et PlanS § 127 lg 2 kohaselt peab detailplaneeringu koostamisse kaasama isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada. Seega kuna planeeringuala on Rakvere Linnavolikogu 22. detsembri 2021. a otsusega nr 97 suurendatud, siis tuleb lisaks lähteseisukohtade p 2 nimetatutele kaasata kõik suurendatud planeeringualaga piirnevate kinnisasjade omanikud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler 6 Kätlin Kallas [email protected] 7