Rahandusministeeriumi arvamuse küsimine

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 23.05.2023 15:11 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: 7-1/1861 Rahandusministeeriumi arvamuse küsimine Manused: Rahandusministeeriumi arvamuse küsimine.asice; Rahandusministeeriumi arvamuse küsimine.rtf Kirja edastamine Rahandusministeerium 23.05.2023 nr 7-1/1861 REHO Harju talitus [email protected] Andineeme küla Vaino ja Taneli kinnistute detailplaneeringu heakskiidu menetlusest Kuusalu Vallavalitsus on 08.03.2022 kirjaga nr 7-/1197 esitanud Rahandusministeeriumile Andineeme küla Vaino kinnistu (35301:001:0927) ja Taneli (35203:001:0620) kinnistute detailplaneeringu heakskiidu saamiseks. Kuusalu Vallavalitsuse 27.08.2020.a korraldusega nr 519 algatatud detailplaneeringuga on tehtud ettepanek Vaino ja Taneli kinnistute vahelise piiri muutmiseks ning moodustuvatele kruntidele hoonestusalade ja ehitusõiguse määramiseks koos elamumaa sihtotstarbe ja osalise ärimaa võimalusega. Peale kinnistute piiride muutmist jääks alale kaks ca 2,1 ha suurust krunti. Vaino ja Taneli kinnistud asuvad Natura 2000 võrgustikku kuuluval linnu- ja loodusalal ning Lahemaa rahvuspargis, Lahemaa piiranguvööndis, osaliselt Läänemere ehituskeeluvööndis. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav ala hajaastustuses nn valgel alal. Kehtiva üldplaneeringuga on määratud, et Andineeme külas, hajaasustuses, on uute elamukruntide suuruseks minimaalselt 5 ha. Vaino ja Taneli kinnistud on hoonestatud elamutega, tegemist ei ole uute kruntide moodustamisega ning Kuusalu Vallavalitsus on menetlenud detailplaneeringut üldplaneeringule vastavana. Kuusalu Vallavalitsuse 14.10.2021 korraldusega nr 655 vastu võetud detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 03.11-24.11.2021. Avaliku väljapaneku jooksul laekus viis kirja vastuväidete ja ettepanekutega planeeritava osas. 10.01.2022 toimus avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu mille tulemusel jäid arvamusi esitanud isikud oma vastuväidete juurde. Rahandusministeerium on Kuusalu Vallavalitsusele 20.12.2022 kirjas nr 15-3/2341-13 andnud seisukohad detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitatud arvamuste osas ning toetudes kirjas toodud selgitustele, ei pidanud Rahandusministeerium võimalikuks anda Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute detailplaneeringule heakskiitu. Kuusalu Vallavalitsusele on 27.03.2023 laekunud OÜ Magister Morum esindaja, vandeadvokaat Toivo Viilupi kiri, millega esitatakse Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute detailplaneeringu korrigeeritud lahendus, mis arvestab heakskiidu taotlemise menetluses Rahandusministeeriumilt 20.12.2022 kirjas nr 15-3/2341-13 laekunud tagasisidega. Esitatud on kirjalikud seisukohad, milles planeeringumaterjalide korrigeerimist selgitatakse ning vastatakse argumenteeritult ka Rahandusministeeriumi seisukohtadele. Kirjas esitatakse taotlus vastavalt PlanS § 129 lg 1 p 2 Kuusalu Vallavolikogu 12.05.2021 otsusega nr 19 algatatud Andineeme küla Vainu kinnistu detailplaneeringu koostamise Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank Reg. kood 75033496 E-post [email protected] Veeb http://www.kuusalu.ee lõpetamiseks, et välistada nn salami-slicing, ehk siis suurema otsuse väiksemateks osadeks tõlgendamise võimalus. Kuusalu Vallavalitsus tutvus 18.05.2023 istungil Rahandusministeeriumi 20.12.2022 kirjas nr 15-3/2341-13 toodu ning OÜ Magister Morum esindaja seisukohtade ning ettepanekuga. Vallavalitsuse istungi protokollilise otsusega sooviti täpsustada Rahandusministeeriumi seisukoht Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute detailplaneeringu täiendava heakskiidu menetluse võimalikkuse osas vastavalt esitatud taotlusele. Tulenevalt eelpooltoodust palume Rahandusministeeriumi seisukohta Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute detailplaneeringu täiendava heakskiidu menetluse võimalikkuse osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Kraanvelt vallavanem Lisad 1. OÜ Magister Morum esindaja kaaskiri; 2. Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute detailplaneeringu korrigeeritud materjalid; 3. 17.02.2023 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kiri nr 1.15-5/2023/631-2; 4. 21.02.2023 Transpordiameti kiri nr 3.3-6/23/2396-2. Kadi Raudla 606 6379  Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi Pr. Terje Kraanvelt Kuusalu Vallavalitsus Mõisa tee 17 Kiiu alevik, 74604 Kuusalu vald 24. märtsil 2023. a. e-postiga [email protected] Detailplaneeringule korduva heakskiidu taotlemine Lugupeetud pr. Kraanvelt, OÜ Magister Morum on Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi klient. 1. Senine planeerimismenetlus 1.1. 27. augusti 2020. a. korraldusega nr 519 algatas Kuusalu Vallavalitus OÜ Magister Morum taotlusel Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute detailplaneeringu (edaspidi nimetatud Detailplaneering) koostamise. 1.2. 14. oktoobri 2021. a. korraldusega nr 655 võttis Kuusalu Vallavalitsus Detailplaneeringu vastu ning korraldas Detailplaneeringu avaliku väljapaneku perioodil 03.-24. november 2021. a. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel laekus planeeringulahenduse osas tagasiside Made Laigarilt, Hedi Nukkilt ning MTÜ Andineeme Rannad esindajalt. 1.3. 10. jaanuaril 2022. a. planeerimismenetluse raames toimunud avalikul arutelul jäid lahenduseta Hedi Nukki ja MTÜ Andineeme Rannad poolt esitatud kirjalikud arvamused. 1.4. 08. märtsil 2022. a. edastas Kuusalu Vallavalitsus kirjaga nr 7-1/1197 Detailplaneeringu Rahandusministeeriumile PlanS § 138 alusel heakskiidu saamiseks. Heakskiidu andmise menetluse raames toimus 19. septembril 2022. a. Rahandusministeeriumis mh Detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute ärakuulamine. 1.5. 20. detsembril 2022. a. edastas Rahandusministeerium kirjaga nr 15-3/2341-13 omapoolsed seisukohad Detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäänud kirjalike arvamuste osas ning teatas Kuusalu Vallavalitsusele, et ei pea võimalikuks Detailplaneeringule taotletud heakskiitu omalt poolt anda. 1.6. OÜ Magister Morum on tutvunud Rahandusministeeriumi seisukohtade ning nendest juhindudes korrigeerinud asjakohases ulatuses Detailplaneeringu seletuskirja. Käesolevaga edastab OÜ Magister Morum Detailplaneeringu korrigeeritud kujul (lisa 1) planeerimismenetluse jätkamiseks ning palub Kuusalu Vallavalitsusele pöörduda korrigeeritud planeeringulahendusele heakskiidu saamiseks Rahandusministeeriumi poole. OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi tel 600 9920 faks 600 9921 Kentmanni 4, 10116 Tallinn GSM 508 9920 e-post [email protected] registrikood 10139182  Pohla & Hallmägi 1.7. PlanS § 138 lg 6 kohaselt kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik jätab detailplaneeringu heaks kiitmata, esitab ta detailplaneeringu koostamise korraldajale oma põhjendatud seisukoha heaks kiitmata jätmise põhjuste kohta, tuues välja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuded või asjaolud, mis on detailplaneeringu heaks kiitmata jätmise aluseks. Viidatud normist järelduvalt on põhjendatud ning õigustatud heakskiidu korduv taotlemine pärast planeeringulahenduse korrigeerimist laekunud tagasisidest juhindudes. Olukorras, kus Detailplaneeringus tehtud muudatused ei ole käsitletavad selle põhilahenduse muutmisena, puudub vajadus korduvate kooskõlastuste taotlemiseks ja/või uue avaliku väljapaneku korraldamiseks (PlanS § 137 lg 3). 2. Seisukohad Rahandusministeeriumi põhjenduste osas 2.1. Rahandusministeeriumi seisukohtade kokkuvõte 2.1.1. Rahandusministeeriumi 20. detsembri 2022. a. kirjaga nr 15-3/2341-13 edastati mh Kuusalu Vallavalitsusele seisukohad Detailplaneeringu avaliku arutelu käigus lahenduseta jäänud arvamuste ja ettepanekute osas. Kokkuvõtlikult leidis Rahandusministeerium, et Detailplaneeringule taotletud heakskiidu andmist takistab: - esiteks olemasolevate ehitiste seadustamisega kaasnevate huvide kaalumata jätmine Detailplaneeringu seletuskirjas; - teiseks erinevate huvide tasakaalustamist käsitleva argumentatsiooni ja PlanS § 4 lg 2 p 5 kohase mõjuanalüüsi puudumine Detailplaneeringu seletuskirjas; - kolmandaks veekaitsevööndi ja kallasraja kajastamata jätmine Vainu maaüksusel tuginedes Vainu väikesadama olemasolule olukorras, kus Kuusalu valla kehtiva üldplaneeringu ega kehtiva Vaino II kinnistu detailplaneeringuga Vainu väikesadama asukohta kindlaks ei ole määratud; - neljandaks Vainu kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu Detailplaneeringust eraldiseisev menetlemine; - viiendaks vajadus veenduda Detailplaneeringu joonistele kantud veekaitsevööndi ja hoonestusala piiri korrektses kajastamises; ja - kuuendaks Detailplaneeringuga Kuusalu valla üldplaneeringus toodud nõuetele mittevastava minimaalse suurusega elamumaa kruntide moodustamine. 2.1.2. Kuigi OÜ Magister Morum ei nõustu Rahandusministeeriumi kõikide seisukohtadega, on OÜ Magister Morum siiski Rahandusministeeriumi poolt avaldatud seisukohtadest juhindudes Detailplaneeringu seletuskirja korrigeerinud. Mh Detailplaneeringusse tehtud korrektsioonide parema jälgitavuse ja ülevaatlikkuse huvides peab OÜ Magister Morum vajalikuks selgitada omalt poolt kommentaariks Rahandusministeeriumi seisukohtadele järgnevat. 2.2. Hedi Nukki arvamus 2.2.1. Rahandusministeeriumi 20. detsembri 2022. a. kirja nr 15-3/2341-13 alapunktist 1 nähtub, et Rahandusministeerium on nõustunud kohaliku omavalitsuse seisukohtadega Hedi Nukki poolt esitatud kirjaliku arvamuse osas ega pea vajalikuks Hedi Nukkilt laekunud tagasiside valguses Detailplaneeringu korrigeerimist. OÜ Magister Morum ja Hedi Nukki vahelised võimalikud 2  Pohla & Hallmägi erimeelsused kuuluvad lahendamisele planeerimismenetluse väliselt ning erimeelsuste esinemine ei välista ega piira vaidlusaluste ehitiste kajastamist Detailplaneeringus olemasolevate ehitistena. 2.2.2. Eeltoodust tulenevalt ei takista Hedi Nukki poolt tõstatatud küsimused Rahandusministeeriumi hinnangul Detailplaneeringule heakskiidu andmist. Sellest tingituna ei ole vastavas osas Detailplaneeringusse korrektuure tehtud ning Hedi Nukki arvamusega seonduvat käesolevas kirjas detailsemalt ei käsitleta. OÜ Magister Morum on oma põhjendused esitanud varasema planeerimismenetluse käigus. 2.3. Huvide kaalumine 2.3.1. OÜ Magister Morum märgib vastuseks Rahandusministeeriumi 20. detsembri 2022. a. kirja nr 15-3/2341-13 alapunktis 2 toodud seisukohtadele, et erinevate huvide kaalumine toimub planeerimismenetluses lõplikult alles konkreetse planeeringu kehtestamise käigus, mistõttu jääb mõneti arusaamatuks etteheide huvide kaalumisega seotud kaalutluste puudumise kohta Detailplaneeringus endas. 2.3.2. Eeltoodust hoolimata on OÜ Magister Morum vastavas osas Detailplaneeringu seletuskirja täiendanud ning selgitanud, et materiaalõiguslikud takistused olemasolevate ehitiste seadustamiseks asjakohases ulatuses puuduvad, kuna Lahemaa rahvuspargi valitseja Keskkonnaameti isikus on kooskõlastanud eraldiseisvalt nii konkreetsete ehitiste ehitamise (vt Keskkonnaameti 29. märtsi 2019. a. kiri nr 7-9/19/4498-2 paadikuuri ümberehitamise kooskõlastamise ja lehtla püstitamise kohta; 20. novembri 2019. a. kiri nr 7-9/19/17078-8 kasvuhoone kooskõlastamise kohta; 06. septembri 2021. a. kiri nr 7-9/19/12994-2 Vainu kinnistule ehitatud kõrvalhoone juurdeehitise, kelder-garaaži, vana paadikuuri juurdeehitise, saun, väliköögi ja suitsuahju kooskõlastamise kohta; 17. jaanuari 2022. a. kiri nr 7-9/21/24286- 4 istutusalade, välisvalgustuse ja Vainu kinnistu sisese jalgtee kooskõlastamise kohta) kui ka Detailplaneeringu menetluses oleva lahenduse (vt Keskkonnaameti 07. oktoobri 2021. a. kiri nr 6-2/21/12417-12). Arvestades, et tegemist on (a) kehtiva Vaino II kinnistu detailplaneeringu järgsete ehitiste laienduste või (b) väikesemahuliste abihoonetega, siis ei lähtu neist mistahes märkimisväärset (negatiivset) mõju keskkonnale (mida kinnitab mh Keskkonnaameti poolt kooskõlastuse andmine) ega kolmandatele isikutele ning samuti puudub avalik huvi, mis välistaks faktiliselt eksisteeritavate ja ebaolulise keskkonnamõjuga ehitiste seadustamise Detailplaneeringu kehtestamise kaudu. 2.4. Mõjuanalüüs 2.4.1. Rahandusministeerium märgib 20. detsembri 2022. a. kirja nr 15-3/2341-13 alapunktis 3 korrektselt, et kohalikul omavalitsusel on planeerimismenetluses ulatuslik kaalutlusruum ning et kaalutlemisel arvestatud asjaolud peavad kajastuma antava akti põhjendustes. OÜ-l Magister Morum puudub alus eeldada, et Kuusalu vald ei täidaks edasise planeerimismenetluse käigus endal lasuvaid kohustusi nõuetekohaselt ning jätaks Detailplaneeringu kehtestamise üle otsustamisel teatud asjakohased huvid kaalumata ja/või asjakohased mõjud hindamata. Samas on ebaloogiline Rahandusministeeriumi seisukoht justkui saaksid või peaksid kohaliku omavalitsuse võimalikud kaalutlused sisalduma juba Detailplaneeringu seletuskirjas, mis koostatakse planeeringu koostamisest huvitatud isiku korraldamisel. Seletuskirjas ei ole objektiivselt võimalik kajastada kaalutlusi, millest lähtudes kohalik omavalitsus edaspidiselt otsustab konkreetse planeeringulahenduse kehtestamise või kehtestamata jätmise üle. 2.4.2. Samuti on oluline arvestada, et mh Keskkonnaamet ei ole toonud planeerimismenetluses esile mingeid olulisi mõjusid, mis oleksid jäänud senise planeerimismenetluse käigus tähelepanuta 3  Pohla & Hallmägi või arvestamata. Samuti ei ole Detailplaneeringu menetluses ilmnenud mistahes muid olulisi negatiivseid mõjusid, mis Detailplaneeringu elluviimisega kaasneks ja millega peaks arvestama. 2.4.3. Eeltoodust hoolimata on OÜ Magister Morum täiendanud Detailplaneeringu seletuskirja alapunktiga 5.1, milles käsitletakse Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Arusaadavalt on Kuusalu vallal võimalik edaspidiselt Detailplaneeringu kehtestamise üle otsustades PlanS § 4 lg 2 p 5 juhindudes asjakohaseid mõjusid täiendavalt ka omapoolselt hinnata lähtudes mh planeerimismenetluse käigus kogutud teabest ja ilmnenud asjaoludest. 2.5. Vainu väikesadam 2.5.1. Rahandusministeerium on 20. detsembri 2022. a. kirja nr 15-3/2341-13 alapunktis 4 käsitlenud Vainu väikesadamaga seotud asjaolusid ning asunud seisukohale, et olukorras, kus Vainu väikesadama rajamist ei näe ette Kuusalu valla kehtiv üldplaneering ega Vaino II kinnistu kehtiv detailplaneering, ei ole tegemist õiguslikul alusel loodud sadamaga, mistõttu ei saa eeldada Vainu kinnistu kui sadama-ala ulatuses veekaitsevööndi ja kallasraja puudumist. Eelnevast tulenevalt on Rahandusministeerium teinud ettepaneku vastavas osas Detailplaneeringu täiendamiseks ning krundil pos 1 veekaitsevööndi ja kallasraja olemasoluga arvestamiseks. OÜ Magister Morum ei nõustu Rahandusministeeriumi järeldustega. 2.5.2. Esiteks ei nõustu OÜ Magister Morum Rahandusministeeriumi väitega, justkui tuleneks Detailplaneeringu materjalides Vainu väikesadama olemasolu kajastamise faktist järeldus, et Detailplaneeringut peaks menetlema üldplaneeringut muutvana. Detailplaneeringu eesmärk on Vainu ja Taneli kinnistute vahelise piiri korrigeerimine ja maapealse ehitusõiguse määramine mõlema maaüksuse osas. Detailplaneering ei käsitle mistahes viisil Vainu väikesadamaga seonduvat ega reguleeri väikesadama ehitusõigust. Eelnevast järeldub, et Detailplaneering ei ole Vainu väikesadamat puudutavas osas suunatud tegeliku olukorra mistahes viisil või moel muutmisele ning Detailplaneeringu eesmärgid on igakülgselt kooskõlas mh Kuusalu valla kehtiva üldplaneeringuga. 2.5.3. Teiseks puudub küll vaidlus selles, et Kuusalu valla kehtiv üldplaneering ega Vaino II kinnistu kehtiv detailplaneering Vainu väikesadama rajamist ette ei näe, kuid sellest hoolimata on ekslik Rahandusministeeriumi järeldus justkui ei olekski sadama õiguslikul alusel rajamine võimalik juhul, kui konkreetse väikesadama asukohta ei ole kooskõlas PlanS § 75 lg 1 üldplaneeringus kindlaks määratud. Rahandusministeeriumi seisukoht ei ole kooskõlas mh SadS sisalduva regulatsiooni ega valdkonda kureeriva Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi nimetatud MKM) ja Transpordiameti seisukohtadega. 2.5.4. Vastavalt SadS § 4 lg 1 peab sadamale olema määratud akvatoorium (välja arvatud juhul, kui tegemist on väikesadamaga, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid; vt SadS § 1 lg 2 p 2). SadS § 6 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus akvatooriumi määramiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kusjuures vastavalt SadS § 6 lg 5 p 5 peab taotleja (sadama pidaja) akvatooriumi määramiseks koos taotlusega esitama mh väljavõtte vastavast planeeringust, kuid seda üksnes juhul, kui üld- või detailplaneeringus on määratud sadama asukoht. Juhul, kui kehtiva üld- või detailplaneeringuga ei ole sadama asukohta määratud, piisab olemasolevale sadamale akvatooriumi määramiseks SadS § 7 lg 2 kohaselt ka üksnes valla- või linnavolikogu kooskõlastusest, st sadama asukoha kindlaksmääramine kehtiva planeeringudokumendiga ei ole sadama rajamise imperatiivne eeldus. Akvatooriumi saab seejuures määrata üksnes olemasolevale sadamale. Seega järeldub eeltoodust ühemõtteliselt, et 4  Pohla & Hallmägi sadam saab õiguslikult ja õiguspäraselt eksisteerida sõltumata sellest, kas konkreetse sadama asukoht on planeeringudokumendiga kindlaks määratud või mitte, ning ainuüksi vastavasisulise (s.o sadama asukohta kindlaksmäärava) kehtiva planeeringu puudumine ei võimalda asuda seisukohale, et Vainu väikesadamat de iure ei eksisteerigi. 2.5.5. OÜ Magister Morum märgib, et eeltooduga samale seisukohale on asunud nii MKM enda 17. veebruari 2023.a. vastuskirjas nr 1.15-5/2023/631-2 (lisa 2) kui Transpordiamet enda 21. veebruari 2023. a. vastuskirjas nr 3.3-6/23/2396-2 (lisa 3). MKM on seejuures sõnaselgelt märkinud, et väikesadama rajamine ei eelda planeeringu olemasolu. Viidatud selgituste valguses on selge, et Vainu väikesadam on käsitletav sadamana nii KeÜS § 39¹ lg 1 kui VeeS § 118 lg 5 p 1 tähenduses, mistõttu ei ole Detailplaneeringus põhjendatult kajastatud sadama- ala (Vainu kinnistu) ulatuses kallasraja ega veekaitsevööndi olemasolu ning vastavas osas Detailplaneeringu lahenduse muutmiseks õigusliku vajadust ega alust ei ole. 2.5.6. OÜ Magister Morum hinnangul on MKM ja Transpordiameti seisukohad nende haldusalasse jäävates küsimustes ülimuslikud ning planeerimismenetluses ei ole neid võimalik ignoreerida. Asjaolu, et kehtiv õigus võimaldab sadamate rajamist ka planeeringu alusel, ei tähenda, et kõik planeeringutes kajastamata sadamad oleksid õigusvastased. 2.5.7. Kolmandaks on Rahandusministeeriumi seisukoht, justkui puuduks veekaitsevöönd üksnes planeeringuga määratud sadamaalal, SadS § 7 lg 2 regulatsiooniga otseses vastuolus. SadS § 2 p 9 nähtuvalt tähistab sadamaala mõiste nii sadama maa-ala kui akvatooriumi. OÜ Magister Morum on eelnevalt selgitanud, et akvatooriumi määramine ei eelda planeeringu olemasolu, vaid akvatooriumi määramine on õigustatud ka Transpordiameti ja kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse alusel. Seega ei ole võimalik väita justkui oleks õiguslikul alusel rajatud sadamaalaks üksnes ala, mis on määratud sadamaalaks kehtiva planeeringuga. 2.5.8. Neljandaks nõustub OÜ Magister Morum Rahandusministeeriumi seisukohaga, mille kohaselt puudub KeÜS regulatsioonist tulenevalt kallasrada üksnes sadamas ning mitte tervel kinnistul, kus sadam asub. SadS § 2 p 1 defineerib sadama mõiste kui veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Seega kuulub sadama koosseisus mh sadama maa-ala. Käesoleval juhul aga kattub Vainu kinnistu pindala sadamaala kooseisu kuuluva sadama maa-alaga, st sadamaks KeÜS § 39¹ p 1 tähenduses on Vainu kinnistu tervikuna. Siinjuures on aga oluline silmas pidada, et Detailplaneeringuga kavandatava Vainu ja Taneli kinnistute omavahelise piiri korrigeerimise tulemusena väheneb Vainu kinnistu ja seeläbi ka sadama-ala pindala 14 435 m² võrra, st kavandatavate kinnistute vahelise piiride korrigeerimise tulemusena saab ka Taneli kinnistu merepiiri, mille ulatuses saab eksisteerima nii kallasrada kui ka veekaitsevöönd. Seega Detailplaneeringu tulemusena täna kehtivad piirangud Vainu kinnistul faktiliselt leevenevad. 2.5.9. Viiendaks rõhutab OÜ Magister Morum ka seda, et objektiivselt puudub vaidlus selles, et Vainu väikesadam eksisteerib selle tänases asukohas. Mh Keskkonnaamet on Rahandusministeeriumile enda 23. novembri 2022. a. kirjas nr 6-2/22/20810-2 selgitanud, et Keskkonnaamet lähtub sadama tõlgendamisel SadS esitatud mõistest, sh sellest, et sadam peab olema registreeritud sadamaregistris. Seejuures juhindub Keskkonnaamet sadamaregistri kandest ka otsustamisel KeÜS § 39¹ p 1 sätestatud erandi kohaldamise üle, st kui sadamaregistris on sadama-alana registreeritud terve maaüksus, siis puudub Keskkonnaameti hinnangul kallasrada samuti tervel maaüksusel. Nii KeÜS § 39¹ p 1 kui VeeS § 118 lg 5 p 1 toodud erandid kohalduvad automaatselt juhul, kui nende kohaldumise eeldused on täidetud. Eelnevast järelduvalt puudub Vainu kinnistul kui sadama-alal kallasrada KeÜS § 39¹ p 1 alusel ja veekaitsevöönd VeeS § 118 lg 5 p 1 alusel ning seda sõltumata Detailplaneeringu 5  Pohla & Hallmägi kehtestamisest, kusjuures Detailplaneeringuga selles osas mistahes muudatusi ei kavandata, st Detailplaneering ei käsitle üldse Vainu väikesadamaga seonduvat. Seetõttu on tervikuna arusaamatu Rahandusministeeriumi poolt Detailplaneeringule heakskiidu andmise menetluses Vainu väikesadamaga seonduva käsitlemine. 2.5.10. Kuuendaks osundab OÜ Magister Morum lisaks eeltoodule asjaolule, et menetluses olevas Kuusalu valla uues üldplaneeringus on Vainu kinnistul väikesadam kajastatud. Seega on kohaliku omavalitsuse seisukoht väikesadamat selle tänases asukohas selgelt toetav ja soosiv. Seda kinnitab ka fakt, et Kuusalu Vallavalitsuse 15. aprilli 2021. a. korraldusega nr 243 on avaliku menetluse tulemusena määratud väikesadama kohanimeks Vainu sadam. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-87-13 on mh selgitatud, et kuigi koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti, siis ometigi ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke, kuna avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist ning kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lg 2). Sarnaselt Kuusalu vallale ei näe Vainu väikesadama olemasolus sisulist probleemi Keskkonnaamet, kes on ühelt poolt kooskõlastanud sadama koosseisu kuuluvad sadamarajatised kasutusloa taotlemise menetluse raames ehitusregistri kaudu 11. detsembril 2018. a. ning teiselt poolt on 17. detsembril 2019. a. väljastanud OÜ-le Magister Morum 10-aastase kehtivusega keskkonnaloa nr L.VV/333921 (korduvate) süvendustööde teostamiseks Vainu väikesadama sissesõidukanali piirkonnas. Sellises olukorras ei ole ühtegi ratsionaalselt põhjust faktiliselt eksisteeriva väikesadama olemasolu eitada või selle õiguspärasust kahtluse alla seada. 2.5.11. Seitsmendaks on oluline silmas pidada, et Kuusalu valla uus üldplaneering peab laiemalt oluliseks ka merekultuuri edendamist, mille lahutamatuks osaks on nii kohalikele elanikele kui ka turistidele atraktiivse väikesadama võrgustiku välja arendamine. Mh sel eesmärgil on viimastel aastatel Kuusalu valla haldusterritooriumile rajatud uusi väikesadamaid ja renoveeritud olemasolevaid (nt Salmistu, Tapurla ja Hara väikesadamad). Ka Vainu väikesadam on kohaliku kogukonna kalurite ja mereentusiastide poolt hästi vastuvõetud ning väikesadamas asuvad kokku 7 sildumiskohta kuni 12.5 pikkustele alustele on juba aastaid kogu sadamaeeskirja järgse navigatsioonihooaja vältel aktiivses kasutuses. Samuti kasutatakse väikesadama koosseisu kuuluvat infrastruktuuri regulaarselt kohalike elanike aluste veeskamiseks ning samuti nende navigatsioonihooaja väliseks hoiustamiseks. Eelneva valguses on Vainu väikesadam aktiivses mh avalikus kasutuses ning selle faktilise olemasolu eiramine Detailplaneeringu menetluses pole objektiivselt võimalik ega vajalik. 2.5.12. Kokkuvõttes ei ole põhjendatud ega õigustatud Rahandusministeeriumi poolt Detailplaneeringule taotletud heakskiidu andmisest keeldumine tuginedes Vainu väikesadama olemasolule olukorras, kus Detailplaneering ei käsitle Vainu väikesadama rajamist ega sellega seonduvat ehitusõigust. Heakskiidu andmisest keeldumine saaks ja peaks olema tingitud konkreetse Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse lubamatusest või sobimatusest, mitte aga Detailplaneeringus faktiliselt olemasoleva ehitise kajastamisest. 2.6. Planeeringute ühildamine 2.6.1. Rahandusministeerium on 20. detsembri 2022. a. kirja nr 15-3/2341-13 alapunktis 5 pidanud Detailplaneeringule heakskiidu andmist takistavaks asjaolu, et Kuusalu Vallavolikogu 12. mai 2021. a. otsusega nr 19 on algatatud eraldiseisev Vainu kinnistu ja selle lähiala detailplaneering, mis käsitleb Vainu kinnistul olevaid sadamarajatisi ja selle juures olevat mereala. Rahandusministeeriumi hinnangul võib vastavas osas eraldiseisva planeeringu 6  Pohla & Hallmägi algatamise näol olla tegemist „otsuse jagamisega väiksemateks osadeks, et vältida mõjude hindamist“, mistõttu vajalik on kaaluda erinevate planeerimismenetlust ühildamist. 2.6.2. OÜ Magister Morum ei nõustu Rahandusministeeriumi seisukohaga ning leiab üheselt, et Detailplaneeringul ning Vainu kinnistu ja selle lähiajal detailplaneeringul mistahes kumulatiivne mõju puudub ning samuti ei ole viidatud planeerimismenetlust lahutamine toimunud kunstlikult selleks, et „vältida mõjude hindamist“. Mh on samale seisukohale asunud Keskkonnaamet enda 23. novembri 2022. a. vastuskirjas nr 6-2/22/20810-2 Rahandusministeeriumi järelepärimisele ning selgitanud, et Detailplaneeringuga kavandatakse olemasolevate kinnistute piiride ning maismaal asuva (olemasoleva) hoonestusega seonduva ehitusõiguse korrastamist, millel puudub vahetu ja lahutamatu seos olemasolevate sadamarajatiste rekonstrueerimisega. Veelgi olulisem on aga see, et Keskkonnaamet on selgesõnaliselt kinnitanud Detailplaneeringu vastavust planeeringualal kehtivatele looduskaitselistele piirangutele ning Detailplaneeringust lähtuva ebasoodsa mõju puudumist Natura ala kaitse-eesmärkidele ja konkreetsetele elupaigatüüpidele. Selles valguses ei ole asjakohased Rahandusministeeriumi viited Euroopa Kohtu otsustele asjades C-404/09 ja C- 142/07 ega Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-88-15. 2.6.3. Arusaamatuks jääb ka Rahandusministeeriumi viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-56-12, kuna Kuusalu vald ei ole planeerimismenetluse raames keskkonnamõjude hindamata jätmist põhjendanud tuginedes üksnes Keskkonnaameti kooskõlastusele. Samuti viitab OÜ Magister Morum asjaolule, et haldusasjas nr 3-3-1-56-12 tehtud lahendi osas jäi vähemalt üks riigikohtunik eriarvamusele märkides, et „Kohus ei saa asuda haldusorgani asemele ja otsustada, et KMH on kohustuslik. Ka kohtu esitatud asjaolud ei välista haldusorgani kaalutlusruumi KMH algatamise otsustamisel. Selles asjas ei olnud tegemist juhtumiga, mil seadus selgesõnaliselt oleks kohustanud KMH-d algatama. Maa-ala kuulumine Natura võrgustikku ei tingi iseendast KMH algatamist. Ka ala kuulumisel Natura võrgustikku peab kavandatava tegevuse eeldatav mõju olema oluline.“ ning et „Kohtuotsuses leitakse, et kaitseala valitseja nõusolek ja sellest tulev järeldus olulise keskkonnamõju puudumise kohta pole kohalikule omavalitsusele siduv. Selline järeldus ei tugine LKS § 14 regulatsioonile. Ehitusloa andmine kaitsealal ilma loodusobjekti valitseja nõusolekuta ei ole lubatav.“. Eeltoodud eriarvamusega harmoneerub ka Tallinna Halduskohtu jõustunud kohtulahend haldusasjas nr 3-18-1512, milles on märgitud mh seda, et „maavanem ei saa asuda Keskkonnaameti asemel viimase pädevusse kuuluvaid ülesandeid täitma. Maavanema pädevuses on mh hinnata, kas kõik nõutavad kooskõlastused, sh Keskkonnaameti poolt, on detailplaneeringule antud. Käesoleval juhul see nii oli, mistõttu ei ole rikutud PlanS § 138 lg 4 punkti 1.“. Viidatud kohtupraktikast järelduvalt puudub Rahandusministeeriumil (kes muutunud regulatsiooni valguses peab maavanema asemel planeeringulahendusele heakskiidu andma) õigus sekkuda kooskõlastavate asutuste pädevusse ja asuda nende poolt antud kooskõlastuste sisulises õigsuses kahtlema. 2.6.4. Sõltumata eeltoodust ning tarbetute õigusvaidluste vältimiseks esitab OÜ Magister Morum käesolevaga PlanS § 129 lg 1 p 2 alusel Kuusalu Vallavalitsusele taotluse Vainu kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu osas planeerimismenetluse (planeeringu koostamise) lõpetamiseks. Vastava planeerimismenetlusega ei ole erinevatel põhjustel õnnestunud käesolevaks hetkeks ajaefektiivselt edasi liikuda ning kujunenud olukorras on planeeringu aktuaalsus vähenenud, mistõttu on otstarbekas menetlus lõpetada. Planeerimismenetluse lõpetamise korral langeb ära vajadus arutleda nn salami-slicing argumentatsiooni asjakohasuse ning eraldiseisvate planeerimismenetluste omavahelise võimaliku seotuse ja/või nende kumulatiivse mõju üle, kuna Detailplaneeringu kõrval ei jää edaspidi menetlusse mistahes teisi konkreetse planeeringualaga seotud detailplaneeringuid. 7  Pohla & Hallmägi 2.7. Veekaitsevööndi ja hoonestusala piiri korrektsus 2.7.1. Rahandusministeerium on 20. detsembri 2022. a. kirja nr 15-3/2341-13 alapunktis 6 tõstatanud küsimuse Detailplaneeringu joonistele kantud veekaitsevööndi ulatuse korrektsusest ning palunud pöörduda vastava küsimuse täpsustamiseks Keskkonnaagentuuri poole. OÜ-le Magister Morum teadaolevalt on Kuusalu Vallavalitsus seda teinud ning Keskkonnaagentuuri 07. veebruari 2023. a. kirjast nr 10-9/23/152-2 nähtuvalt ei ole viimasel alust Detailplaneeringu jooniste korrektsuses kahtlemiseks. 2.7.2. OÜ Magister Morum osundab täiendavalt ka asjaolule, et Keskkonnaamet on Detailplaneeringu Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks esitatud kujul enda 07. oktoobri 2021. a. kirjaga nr 6-2/21/12417-12 kooskõlastanud ja andnud kooskõlas LKS § 14 lg 1 p 5 omapoolse kooskõlastuse Detailplaneeringu kehtestamiseks. Eeltoodud asjaolusid on Keskkonnaamet korduvalt kinnitanud ka vastusena Rahandusministeeriumi järelepärimisele 23. novembri 2022. a. kirjas nr 6-2/22/20810-2. Sellises olukorras puudub objektiivne alus jätkuvalt kahelda Detailplaneeringu joonistel kajastatud veekaitsevööndi ulatuse või mistahes muu planeeringudokumendi korrektsuses. 2.8. Elamumaa krundid 2.8.1. Rahandusministeerium on 20. detsembri 2022. a. kirja nr 15-3/2341-13 alapunktis 7 leidnud, et Detailplaneeringuga kavandatav Vainu ja Taneli katastriüksuste piiride korrigeerimine on käsitletav uute kruntide moodustamisena ning kuna Kuusalu valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Andineeme külas elamukruntide minimaalne lubatav suurus 5 ha, siis juhul, kui soovitakse moodustada nimetatud suurusest väiksemaid krunte, tuleks Detailplaneeringut menetleda üldplaneeringu põhilahendust muutvana. OÜ Magister Morum ei nõustu Rahandusministeeriumi seisukohaga. 2.8.2. Olemasolevate kruntide piiride omavaheline muutmine ei eelda detailplaneeringu koostamist, vaid tegemist on lihtsa maakorraldustoiminguga maakorraldusseaduse (MaaKS) § 12 lg 1 tähenduses. MaaKS § 12 lg 1 kohaselt kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine viiakse läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel kinnisasja või selle osa koondamiseks ja osade vahetamiseks ning piiri korrastamiseks ja planeeringu- või maakorraldusnõuetega vastavusse viimiseks. Seega puudub objektiivne takistus Vainu ja Taneli katastriüksuste piiride korrigeerimiseks ka ilma Detailplaneeringut koostamata. Kinnisasjade piiride korrastamist võimaldab MaaKS § 5 lg 2 p 1 mh juhul, kui omanik peab seda vajalikuks kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks. Käesoleval juhul just sellel kaalutlusel Vainu ja Taneli kinnistute piiride korrigeerimist kavandataksegi. 2.8.3. Arvestades täiendavalt eeltoodule ka asjaolu, et nii Vainu kui Taneli kinnistud on elamumaa otstarbega maaüksused (Vaino II kinnistu kehtiva detailplaneeringuga Vainu kinnistule ettenähtud elamumaa sihtotstarve on OÜ-st Magister Morum sõltumatutel põhjustel jäänud maakatastris registreerimata, kuid objektiivseid takistusi sihtotstarbe muutmiseks ei esine; vt MaaKatS § 19), ei toimu Detailplaneeringu alusel uute elamumaa kruntide moodustamist kehtiva üldplaneeringu tähenduses. Selles valguses ei ole Rahandusministeeriumi viited vastuolule kehtiva üldplaneeringu põhilahendusega selgelt asjakohased ning Detailplaneeringut ei pea vastavatel kaalutustel menetlema üldplaneeringut muutva planeeringuna. 8  Pohla & Hallmägi 3. Kokkuvõte 3.1. OÜ Magister Morum on Rahandusministeeriumilt heakskiidu taotlemise käigus laekunud tagasiside valguses Detailplaneeringut põhjendatud ulatuses korrigeerinud ning täpsustanud. Detailplaneeringu materjalidesse tehtud korrektsioonide ning eelpool esitatud täiendavate selgituste valguses on Rahandusministeeriumi poolt tõstatatud probleemkohtasid asjakohaselt adresseeritud ning senise menetluse käigus avaldatule tuginedes puuduvad objektiivsed takistused Rahandusministeeriumi poolse heakskiidu saavutamiseks täpsustatud planeeringulahendusele. 3.2. Eeltoodust tulenevalt palub OÜ Magister Morum Kuusalu Vallavalitsusel edastada Detailplaneering korrigeeritud kujul koos käesolevas kaaskirjaga esimesel võimalusel kooskõlas PlanS § 138 lg 1 regulatsiooniga Rahandusministeeriumile heakskiidu andmiseks. Lisad: 1. Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute detailplaneeringu korrigeeritud materjalid; 2. 17.02.2023 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kiri nr 1.15-5/2023/631-2; 3. 21.02.2023 Transpordiameti kiri nr 3.3-6/23/2396-2. Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Toivo Viilup vandeadvokaat, OÜ Magister Morum esindaja 9     ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS Pos Krundi Krundi Krundi Moodustatakse Liidetavate/ Osade senine nr aadress / aadressi planeeritud planeeritud kinnistutest lahutatavate sihtotstarve ettepanek sihtotstarve suurus m² osade suurus (katastriüksuse liik) m² Vainu maatulundusmaa -14 345 1 Vainu elamumaa 50-100% 22 259 35301:001:0927 100% / ärimaa 0-50% Taneli +802 elamumaa 100% SKEEM: KALLASRADA 35203:001:0620 Taneli -802 elamumaa 100% 2 Taneli / Rannamäe elamumaa 50-100% 20 425 35203:001:0620 / ärimaa 0-50% Vainu maatulundusmaa +14 345 35301:001:0927 100% KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD Pos Krundi Max Max Max Max Suletud Tulepüsivus Krundi kasutamise Krundi Märkused nr planeeritud ehitise- hoone ehitiste korru- brutopind / m² klass sihtotstarve kasutamise suurus alune kõrgus arv selisus detailplaneeringu sihtotstarve / m² pind / m² m/ krundil liigi põhjal* katastriüksuse liigi põhjal* Väljapoole hoonestusala, katastriüksusele 1 EP 50-100% E50-100% 22 259 1500 8/5** 4+12*** 2 5200 TP3 juurdepääsu juurde, on lubatud rajada kuni 10 m² ÄM 0-50% Ä 0-50% suurune nn prügimaja/varjualune EP 50-100% E50-100% Väljapoole hoonestusala, katastriüksusele 2 20 425 600 7.5/5** 1+1+4**** 2 1200 TP3 juurdepääsu juurde, on lubatud rajada kuni 10 m² ÄM 0-50% Ä 0-50% suurune nn prügimaja/varjualune Veepiir vastavalt *EP - üksikelamu maa; ÄM - majutushoone maa; E - elamumaa; Ä - ärimaa; topo-geodeetilisele ** Elu- ja majutusfunktsiooniga hoone/abihoone; alusplaanile *** Elu- ja majutusfunktsiooniga hoone+abihoone; **** 1elamu+1abihoone kuni 140m²+4 abihoonet kuni 60m²; Eesti põhikaardi järgne veepiir Veepiir vastavalt topo-geodeetilisele alusplaanile LEPPEMÄRGID Eesti põhikaardi järgne veepiir PLANEERITAVA ALA PIIR E50-100 / Ä 0-50 OLEMASOLEV KRUNDI PIIR 8/5 1500 4+8 PLANEERITUD KRUNDI PIIR 2 22 259 PLANEERITUD HOONESTUSALA 1 1 KRUNDI POS NUMBER KRUNDI SIHTOTSTARVE % E 80-100/ Ä 0-20 DETAILPLANEERINGU LIIKIDES MAX HOONE MAX. HOONETE- MAX. HOONETE 8/5 180 1+1 KÕRGUS (m) hoone/abihoone ALUNE PIND (m²) ARV KRUNDIL hoone+abihoone 2 1706 KORRUSTE ARV KRUNDI PIND (m²) 1m samakõrgusjoon OLEMASOLEV HOONE/RAJATIS OLEMASOLEV EHITIS*(vt MÄRKUSED) LIKVIDEERITAV OBJEKT KALLASRADA MÖÖDAPÄÄS SADAMAALALT, JUURDEPÄÄS KALLASRAJALE 7 E50-100/Ä 0-50 VEEKAITSEVÖÖND (20m) 7.5/5 600 1+1+4 KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 5 2 20425 2 JUURDEPÄÄS KRUNDILE 4 PK OLEMASOLEV PUURKAEV HOOLDUSALAGA OLEMASOLEV MUNAKIVI TEE OLEMASOLEV KILLUSTIK KATE OLEMASOLEV PINNAS-/KRUUSA TEE TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND VÕIMALIK PARKIMINE SÕIDUAUTO/ PAADIGA OLEMASOLEV MADALPINGEKAABEL OLEMASOLEV VEETORU OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORU JA BIOPUHASTI OLEMASOLEV DRENAAŽTORU OLEMASOLEV KÜTTETORU KAVANDATAV VEETORU *Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud GEOTERRA OÜ poolt juunis 2020 koostatud topo-geodeetilist uuringut, kaart 1:500, töö nr 228-2020. Planeering 2. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud väljapoole krundipiiri. 3. * Olemasolev ehitis, mille osas sõlmitakse kinnistute omanike vahel vastavad Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering servituudid või isiklik kasutusõigus vastavalt asjaõigusseadusele. Joonise nimetus 4. Vainu kinnistul on registreeritud sadam, kus vastavalt KeÜS § 391 lõike 1 kohaselt Põhijoonis kallasrada puudub. Möödapääs sadamaaalalt toimub mööda avalikku teed. Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Huvitatud isik: OÜ Magister Morum 5. Seletuskiri ja joonis on omavahel lahutamatult seotud. Laki põik 2 Viru väljak 2 Tallinn 12919 Tallinn Sulo Nigul EESTI [email protected] Tel +372 664 5808 [email protected] Projektijuht Piret Kirs Staadium Mõõtkava Projekti nr Planeerija Piret Kirs DP 1:500 2020_0073 Tehnik Kati Kraavi Kuupäev Joonise nr 04.02.2023 4  Töö number 2020_0073 Tellija OÜ Magister Morum Sulo Nigul [email protected] Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795; www.skpk.ee Kuupäev märts 2023 Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering Foto: Maa-amet fotoladu 2019  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering Algatamine: 27.08.2020 Eelnõu avalik väljapanek: 11.12.2020 - 06.01.2021 Vastuvõtmine: 14.10.2021 Avalik väljapanek: 03.11.2021 -24.11.2021 Kehtestamine: Planeeringu koostamisel osalesid: Detailplaneering koostati koostöös Kuusalu Vallavalitsuse, Magister Morum OÜ ning Skepast&Puhkim OÜ esindajatega. SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering I SELETUSKIRI SISUKORD 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ........................................... 5 2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 7 2.1. Planeeritav ala ..................................................................................................... 7 2.2. Kehtivad piirangud ............................................................................................... 9 2.3. Planeeritava ala kontaktvöönd ............................................................................... 9 3. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 11 3.1. Vastavus üldplaneeringule ................................................................................... 11 3.1.1. Ehituskeeluvööndi vähendamine .......................................................................... 12 3.1.2. Kallasrada ......................................................................................................... 12 3.1.3. Veekaitsevöönd ................................................................................................. 13 3.2. Planeeritava ala kinnistud ja kruntide piiride korrigeerimine .................................... 13 3.3. Planeeritava ala hoonete ja rajatiste ehitusõigus .................................................... 14 3.4. Arhitektuurinõuded............................................................................................. 15 3.5. Liikluskorraldus ja parkimine ............................................................................... 16 3.6. Keskkonnatingimused ......................................................................................... 16 3.6.1. Radoonirisk ....................................................................................................... 17 3.6.2. Insolatsioon....................................................................................................... 18 3.6.3. Müra ja vibratsioon............................................................................................. 18 3.6.4. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 18 3.7. Servituutide vajaduse määramine ........................................................................ 18 3.8. Tuleohutuse tagamine ........................................................................................ 19 3.9. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 19 4. TEHNOVÕRGUD JA RAJATISED ........................................................................ 20 4.1. Elektrivarustus ................................................................................................... 20 4.2. Sidevarustus ..................................................................................................... 20 4.3. Veevarustus ja kanalisatsioon .............................................................................. 20 4.4. Soojavarustus.................................................................................................... 20 5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 21 5.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ...................... 21 5.2. Planeeringu elluviimise võimalused ....................................................................... 21 Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevad toimingud ja tegevused: .................................... 22 II JOONISED 1. SITUATSIOONISKEEM 2. KONTAKTVÖÖNDISKEEM 3. TUGIJOONIS 4. PÕHIJOONIS III LISAD 1. Lahe maaüksuse endise omaniku kooskõlastus ja piiriprotokoll; 2. Keskkonnaameti (KKA) kiri 06.09.2019 nr 7-9/19/12994-2 Vaino kinnistu abihoonetest; 3 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering 3. KKA kiri 20.11.2019 nr 7-9/19/17078-2 Andineeme küla Vaino kinnistu kasvuhoonest; 4. KKA poolt kooskõlastatud Asendiplaan ja Vaino abihoonete vaated hoonete seadustamiseks. Koostanud Projektbüroo OÜ 8.08.2019; 5. KKA nõusolek lehtla rajamiseks. 6. Vaino II maaüksuse detailplaneering: seletuskiri 4 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering 1. Planeeringu koostamise eesmärk ja alused Käesoleva planeeringuga kavandatakse Andineeme külas asuvate Vainu ja Taneli maaüksuste omavaheliste piiride muutmist ning hoonestusalade ja ehitustingimuste määramist. Planeering algatati 27.08.2020 Kuusalu Vallavalituse otsusega nr 519 „Andineeme küla Vaino ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“. Peale algatamist on katastris seisuga 17.04.2021 registreeritud muudatus seoses katastriüksusega Vaino (35301:001:0927). Katastriüksusele on nüüd määratud lähiaadress Vainu (kat. nr 35301:001:0927). Seoses sellega on käesoleva planeeringu nimetus „Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering“. Eesmärk Planeeringu koostamise eesmärgiks on Kuusalu vallas Andineeme külas asuval Vainu ja Taneli maaüksustel ja lähialal: • Maakasutuse sihtotstarbe muutmine; • Vainu ja Taneli katastriüksuste piiride omavaheline muutmine; • Olemasolevate hoonete andmete korrastamine, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine vastavalt väljakujunenud hoonestussituatsioonile; • Servituutide vajaduse määramine. Planeeringu koostamise alused Detailplaneeringu algatamise ja koostamise alus: Andineeme küla Vaino ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine, Kuusalu Vallavalituse korraldus nr 519, 27.08.2020. Lähtedokumendid ja varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud: • Andineeme küla Vaino ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine, Kuusalu Vallavalituse korraldus nr 519, 27.08.2020; • Harju maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri käskkirjaga, nr 1.1- 4/78 (09.04.2018); • Kuusalu valla üldplaneering, kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu otsusega 19.12.2001 nr 68; • Vabariigi Valitsuse 15.02.2015 määruse nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri”; • Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025, kinnitatud Keskkonnaamet 29.04.2016 käskkiri nr 1-4.2/15/23, Lisa 7; • Planeerimisseadus; • Looduskaitseseadus; • Veeseadus; • Kuusalu Vallavoilkogu määrus ”Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri”, vastu võetud 31.1.2012 nr 12; • Eesti Standard EVS 843:2016 ’’Linnatänavad ’’ ; • Eesti Standard EVS 809-1:2002 ’’Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 Linnaplaneerimine’’; • EVS 812-6 :2018 ’’Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded”; • EVS 812-6:2012+A1+A2 ”Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus.’’; • Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ; 5 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering • Vaino II kinnistu detailplaneering, kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 18.12.2003 otsusega nr 100; • Lahe maaüksuse omaniku nõusolek piiriüleselt ehitatud kuuridele; • KKA kirjad 6.09.2019 nr 7-9/19/12994-2 ning 20.11.2019 nr 7-9/19/17078-2; • teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid. Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta • Alusplaanina on kasutatud GEOTERRA OÜ poolt koostatud Andineeme küla Vaino ja Taneli kinnistute topo-geodeetilist uuringut, kaart mõõtkavas 1:500, töö nr 228-2020, mõõdistatud 08.06.2020; • Planeeringulahenduse väljatöötamisel on täiendava alusena kasutatud Maa-ameti kaarti. 6 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering 2. Olemasolev olukord (vt joonis 2 „Kontaktvööndiskeem ja joonis 3 „Tugijoonis“) 2.1. Planeeritav ala Käsitletavad Vainu (35301:001:0927) ja Taneli (35203:001:0620) kinnistud asuvad Harju maakonnas Kuusalu vallas Andineeme külas hajaasustatud alal. 2003.a. kehtestatud Vaino II detailplaneeringuga on Vainu kinnistu sihtotstarbeks määratud elamumaa, mis on jäänud ellu viimata. Maa-ameti kaardiinfo kohaselt on Vainu kinnistu 100 % maatulundusmaa, pindala 3,58 ha, millest on 0,78 ha looduslik rohumaa, 1,21 ha metsamaa, 0,60 ha õuemaa ning 0,99 ha muu maa. Vainu kinnistu on hoonestatud 2 põhihoone (elamu ja majutushoone) ning sinna juurde kuuluvate abihoonetega, mis moodustavad alal ühtse hoonetekompleksi. Märkimist väärivad Vainu kinnistule jäävad oletatava randrüütlite kordonihoone varemed (mälestise registri nr 27052). Tegemist on 18. saj lõpus ja 19. saj alguses ehitatud kordonihoonega, mille säilinud varemed on tänaseks saanud osaks uusehitusest (olemasolev elamu). Randrüütlite kordonihoone varemed on 2018. a. saanud presidendi poolt kauneima muinsuskaitseobjekti tunnustuse. Lisaks asub Vainu kinnistul sildumisrajatiste kompleks, mille koosseisu jäävad muulid, paadisild, slipp, ujuvkaid ja poomid. Vastavate sildumisrajatiste välja ehitamine on toimunud Kuusalu Vallavolikogu 18.12.2003.a otsuse nr 100 "Detailplaneeringu kehtestamine Vaino II kinnistul" ning selle alusel kehtestatud planeeringulahenduse realiseerimiseks väljastatud projekteerimistingimuste (11.06.2015 Kuusalu Vallavalitsus korraldus nr 407 "Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste väljastamine Andineeme küla Vaino kinnistule ujumissilla, slipi ja kaitsemuuli ehitusprojekti koostamiseks") ja ehituslubade alusel (17.12.2015 Kuusalu Vallavalitsus korraldus nr 777). Sildumisrajatiste ehitustööde käigus osutus objektiivsetest (sh keskkonnakaitselistest) asjaoludest lähtuvalt vajalikuks mh Keskkonnaametiga 14.12.2015 kooskõlastatud projektlahenduse korrigeerimine lähtudes Arvo ja Riina Raig Projekt poolt 02.02.2016 koostatud arvamusest „Andineeme ujumis- ja paadisilla, kaitsemuuli ja slipi ehitusprojekti (eelprojekt) projektlahenduse kohta" ning sildumisrajatised ehitati faktiliselt välja vastavalt EstKonsult OÜ koostatud korrigeeritud ehitusprojektile (töö nr B519-1). 11.05.2017 korraldusega nr 243 algatas Kuusalu Vallavalitsus haldusmenetluse valminud sildumisrajatiste seadustamiseks, mille raames koostati mh 17.05.2018 OÜ Corson poolt eksperthinnang (töö 2018.a nr 180) keskkonnamõju täiendavaks hindamiseks. 11.12.2018 kooskõlastas sildumisrajatistele kasutusloa väljastamise Keskkonnaamet, mille järgselt registreeriti 05.03.2019 muudetud kaldajoonega Vaino katastriüksus (katastri tunnus 35301:001:0927) maakatastris ning väljastati 25.07.2019 Kuusalu Vallavalitsuse korraldus nr 499 "Kasutusloa väljastamine Andineeme küla Vaino kinnistule püstitatud rajatistele". Seoses ekspluatatsiooni võetud sildumisrajatiste registreerimisega sadamaregistris väikesadamana määrati Kuusalu Vallavalitsuse 15.04.2021 korraldusega nr 243 avaliku menetluse tulemusena väikesadamale kohanimeks Vainu sadam. Vastava kohanime all on väikesadam käesoleval ajal jätkuvalt registreeritud ka sadamaregistris. Vainu kinnistul olevad hooned ja rajatised vastavalt ehitisregistrile (EHR): EHR kood Ehitisesalune pind (m2) Ehitis Elamu 120274633 298,6** Hoone Kõrvalhoone 120282231 120 Hoone Paadikuur 120816961 68,6 Hoone Paadikuur 120578794 60 Hoone Aiamaja (saun) 121286073 78* Hoone Põhjamuul 220769507 1950 Rajatis 7 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering Lõunamuul 220813653 500 Rajatis Ujumis- ja paadisild 220769496 160 Rajatis Slipp 220769474 240 Rajatis Ujuvkaid 220872017 152 Rajatis Kelder-Garaaž* 280 Hoone Väliköök * 51 Hoone Suitsuahi 16 rajatis varikatusega* Kasvuhoone* 24 Hoone Puukuurid* 19+24 Hoone *ei kajastu ehitisregistris **olemasolev hoone koos terrassiala ja basseiniga kokku 450m² Täiendavalt asub Vainu kinnistul lehtla, mille paigaldamiseks väljastas Keskkonnaamet kooskõlastuse (vt. LISA 5). Tegemist on ehitusteatise kohustuseta ehitisega. Vainu maaüksuse ulatuses ehitusregistris mitte kajastuvate hoonete seadustamiseks on Projektbüroo OÜ esitanud Kuusalu vallale taotluskirja septembris 2019.a. Kõne all olevate hoonete vastavust LKS-ile ja Lahemaa kaitse-eeskirjale on hinnanud ka Lahemaa Rahvuspargi valitseja – Keskkonnaamet - ning nõustunud ehitiste seadustamisega antud kohas (vt kiri LISA 2 ning joonised LISA 4): • Paadikuuri (EHR 120578794) laiendamine ning rekonstrueerimine külalistemajaks, uus ehitisealune pind 108.2m²; • Kõrvalhoone (EHR 120282231) juurdeehitus, mille tulemusena on hoone uus ehitisealune pind kokku 222,8m2; • Kelder-garaaž – ehitusaluse pinnaga 280m2; • Saun - ehitusaluse pinnaga 78m2, mis on rajatud kunagise randrüütlite kordonihoonete varedele; • Väliköök - ehitusaluse pinnaga 51m2, mis on rajatud kunagise randrüütlite kordonihoonete varedele; • Kasvuhoone – ehitisealune pind 24m2 (LISA 3. KKA 20.11.2019 kiri nr 7-9/19/17078-2 nõustumine kasvuhoone paiknemisega antud kohas); • Suitsuahi – rajatis 16 m2 ehitusaluse pinnaga, mis samuti rajatud randrüütlite kordonihoonete varedele. Taneli kinnistu on hoonestatud ühe hoonega ning vastavalt maa-ameti kaardiinfole on kinnistu 100% elamumaa, pindala 6883 m², millest 313 m² looduslik rohumaa, 5128 m² metsamaa, 897 m² õuemaa ning 545 m² muu maa. Hoone EHR kood Ehitisesalune pind (m2) Ehitis Elamu 116010975 81 Hoone Kogu käsitletav ala asub Natura 2000 võrgustikku kuuluval linnu- ja loodusalal ning ka Lahemaa Rahvuspargi ala piiranguvööndis. Juurdepääs alale toimub Loo-Andineeme teelt. 8 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering 2.2. Kehtivad piirangud Planeeritav ala piirneb Salmistu lahega, mille tõttu kehtivad planeeritaval alal looduskaitseseadusest ja veeseadusest tulenevad piirangud. Käesoleva planeeringuga haaratud ala asub Natura 2000 võrgustikku kuuluval linnu- ja loodusalal ning Lahemaa Rahvuspargi ala piiranguvööndis. DP alal kaitstavaid liike registreeritud ei ole. Kitsendused on toodud Tabel 1. Tabel 1. Olemasolevate kitsenduste ülevaade. Valdkond Kitsendust põhjustav Kitsenduse nimetus Ulatus objekt Veekogu Läänemeri Kalda piiranguvöönd 200 m Kalda ehituskeeluvöönd 100 m* Kalda veekaitsevöönd 20 m Kallasrada 10 m Tehnovõrgud elektripaigaldis Elektriõhuliini kaitsevöönd 2m mõlemale poole trassi puurkaev Hooldusala 10m *Ehituskeeld ei laiene hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. 2.3. Planeeritava ala kontaktvöönd Planeeritav ala asub Kuusalu vallas Andineeme külas hajaasustatud alal, mis jääb Tallinnast linnulennult ca 40 km kaugusele. Kuusalu alevik jääb külast ca 5km kaugusele kuhu jäävad ka lähim kool, lasteaed, kauplused ja muud teenindusasutused. Planeeringualale lähim ühistranspordipeatus „Loo“ asub 11270 Kuusalu – Leesi tee ääres, planeeringualast ca 1,5km kaugusele. Planeeringuala piirneb põhjas ja läänes Salmistu lahega, idas Lahe kinnistu (35203:001:0630, 100% elamumaa) ja Vainometsa kinnistuga (35203:001:0400, 100% maatulundusmaa) ning lõunas Anija metskond nr 94 kinnistuga (35203:001:0183, 100% maatulundusmaa). Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad nii hoonestatud elamumaa krundid kui ka hoonestamata maatulundusmaa krundid. Kruntide suurused on varieeruvad – kirde ja idasuunda jäävad suuremad maaüksused, lõuna suunas on asustus tihedam ning kruntide suurused keskmiselt 1ha (joonis 1). 9 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering Jooni 1. Krundi suurused planeeritava ala lähipiirkonnas Käesoleva detailplaneeringuga käsitletava ala lähipiirkonnas on kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid: 1. Tamme, Soo tee ja Ojaääre kinnistute detailplaneering – kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 27.08.2008 otsusega nr 65. Planeeringu eesmärgiks ehitusõiguse määramine kuni 10-le üksikelamule, lisaks kohaliku liikluse korraldamiseks transpordimaa kruntide kavandamine. 2. Andineeme küla Karu, Kopra, Siili ja Jänese katastriüksuste detailplaneering – kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 26.10.2016 otsusega nr 42. Detailplaneeringu eesmärk oli maaüksuste liitmine 6,07 suuruseks kinnistuks, võimalusel ehitusõiguse seadmine elamu ja abihoonete rajamiseks, hoonestusala valik, lähtudes vajadusest kaitsta alal leiduvaid kaitsealuseid liike 3. Andineeme küla Lõuna-Samuli kinnistu DP – kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 27.06.2012 otsusega nr 31. Planeeringu eesmärk näeb ette moodustada olemasolevale kinnistule kolm elamumaa krunti, kolm maatulundusmaa krunti ja üks transpordimaa krunt. 4. Andineeme küla Mereääre, Puhkekodu ja Puhkeranna kinnistute ning nende lähialal detailplaneering – kehtestatud Kuusalu Vallavalitsuse 27.06.2019 korraldusega nr 480. Detailplaneeringu eesmärgiks oli Andineeme küla Puhkekodu (35201:002:2260), Mereääre (35201:002:0864) ja Puhkeranna (35201:002:0075) kinnistute piiride muutmine ning jagamine väikeelamukruntideks. Alale on kavandatud 7 väikeelamukrunti, 1 transpordimaa maaüksus (eratee) ning 1 tootmismaa maaüksus olemasoleva puurkaevu ümber. Lisaks kehtestatud planeeringutele on lähialal algatatud planeeringud: 1. Männimäe kinnistu detailplaneering – Algatatud Kuusalu Vallavalituse 27.08.2020 korraldusega nr 518. Planeeringu eesmärk on olemasolevate hoonete andmete korrastamine, ehitusala ulatuse täpsustamine ning ehituslike tingimuste määramine uue inventarihoidla ehitamiseks. 10 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering 3. Planeeringulahendus Planeeringulahendusega tehakse ettepanek Vainu ja Taneli katastriüksuste omavaheliste piiride muutmiseks ning hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks. Planeerimislahenduse väljatöötamisel on lähtutud olemasolevast väljakujunenud keskkonnast ning põhimõttest säilitada maksimaalselt olemasolevat looduskeskkonda, arvestatud on kinnistu reljeefi omapära ning kõrghaljastuse paiknemisega. Planeeringulahendus lähtub põhimõttest, et ehitiste rajamine häiriks vähimal viisil olemasolevat elukeskkonda. 3.1. Vastavus üldplaneeringule Kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu1 kohaselt asub planeeringuala nn „valgel alal“ (so alal kus juhtotstarvet ei ole määratud) ja Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis (Joonis 2). Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid (kehtivad piirangud tulenevad seadustest ja on eelkõige kaitsevööndid ­ näiteks puurkaevu kaitsetsoon). Maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda taotlusega Kuusalu Vallavalitsuse poole või algatada detailplaneering. Planeeritav ala Joonis 2. Väljavõte kehtivast Kuusalu valla üldplaneeringust Planeeritaval Taneli katastriüksusel säilib elamumaa sihtotstarve, millele määratakse juurde osaline ärimaa võimalus. Vainu katastriüksuse osas taotletakse sihtotstarbe muutmist maatulundusmaast elamumaaks samuti osalise ärimaa võimalusega. Tegemist on kehtestatud Vaino II detailplaneeringuga elamumaaks määratud krundiga, kuid mille planeeringujärgsed katastritoimingud on jäänud tegemata. Kehtiva üldplaneeringuga on määratud, et hajaasustuses, sh Andineeme külas, on uute väikeelamute krundi minimaalseks suuruseks 5 ha. Andineeme küla jääb Lahemaa rahvuspargi alale, kus 29.04.2016 kinnitati Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-4.2/15/23 „Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016 -2025“. Vastavalt kaitsekorralduskavale2 on Andineeme külas väikseima võimaliku krundi suurusena toodud 1 ha. Planeeringuga kavandatakse 1 Kuusalu valla üldplaneering, kehtestatud19.12.2001 Kuusalu Vallavolikogu otsusega nr 68 2 Lahemaa kaitsekorralduskava Lisa 7. Asustusstruktuur ja arhitektuur, kirjeldused ja ehitustingimused külade kaupa 11 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering Taneli ja Vainu katastriüksuste vahelise piiri muutmist. Taneli ja Vainu katastriüksused on käesolevalt hoonestatud elamutega ja kantud kinnistusraamatusse eraldi kinnisasjadena, seega ei ole kahe katastriüksuse vahelise piiri ümberjaotamisel tegu uute katastriüksuste moodustamisega, vaid korrastatakse olemasolevate katastriüksuste piire, mille käigus Taneli katastriüksus suureneb Vainu katastriüksuse arvelt. Taneli katastriüksuse suurus on käesolevalt 6883m2. Planeeringuga kavandatava kohaselt suureneks Taneli katastriüksus piiride korrigeerimise tulemusena suuruseni ca 2 ha. Kogu planeeritav ala paikneb Lahemaa Rahvuspargi piiranguvööndis. Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Vastavalt Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja3 § 23 lg 2 p 2 kohaselt on ehitiste püstitamine Lahemaa piiranguvööndis lubatud kaitseala valitseja nõusolekul lähtudes kaitse-eeskirja § 23 lg 4 p 1, mille alusel ei laiene ehituskeeld olemasoleva elamu juurde püstitatavale ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava järgi on lubatud krundi suurus minimaalselt 1ha. 3.1.1. Ehituskeeluvööndi vähendamine Planeeringuala asub Lahemaa rahvuspargis. Alal kehtib Vabariigi Valitsuse määrusega määratud ehituskeeluvööndi piir, mis Lahemaa rahvuspargi piiridesse jääval Läänemere rannal ulatub 200 meetrini 4. Kehtestatud Vaino II kinnistu detailplaneeringuga on ehituskeeluvöönd näidatud 12 meetrit. Keskkonnaminister nõustus (21.08.2003 kiri nr 7-3.6/1656-1) ehituskeeluvööndi vähendamisega vastavalt planeeringu põhijoonisel toodule. Antud planeeringus lähtutakse Lahemaa kaitse-eeskirja § 23 lõike 1 punktist 2, mille kohaselt on ehitiste püstitamine ranna või kalda ehituskeeluvööndis keelatud, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel. Kaitse- eeskirja § 23 lõige 4 punkti 1 alusel ei laiene ehituskeeld olemasoleva elamu juurde püstitatavale ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Looduskaitseseaduse § 14 lõigete 2 ja 3 alusel võib kaitseala valitseja nõusoleku anda, kui tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist ega kaitseala seisundit. Kuivõrd tegemist on juba väljakujunenud tervikliku hoonetekompleksiga, siis kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärkideks seatud pärandkultuurmaastikule, asustusstruktuurile, taluarhitektuurile, miljööväärtustele, ajaloolis- kultuurilise väärtusega hoonetele ning kaitsealustele liikidele ja nende elupaikadele. 3.1.2. Kallasrada Vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seadus5 (KeÜS) §38 lõige 1 ja 2 on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Vainu kinnistul on registreeritud väikesadam, mille koosseisus kuuluva maa-ala pindala kattub Vainu kinnistu pindalaga. KeÜS § 391 lõike 1 kohaselt puudub sadamas veekogu kallasrada. Lähtudes eelnevast katkeb Vainu kinnistu juures kallasrada ning möödapääs sadamast on võimaldatud juba 3 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 kinnitati 29. aprillil 2016 a. Keskkonnameti peadirektori käskkirjaga nr 1-4.2/15/23 4 Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri1, vastu võetud 19.02.2015 Vabariigi Valituse määrusega nr 18 5 Keskkonnaseadustiku üldosa sedus1 Jõustunud 01.08.2014, osaliselt 01.08.2017 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020047 12 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering olemasolevalt jalgrajalt, mis kulgeb paralleelselt Taneli kinnistuga, jäädes riigile kuuluvale Männiala kinnistule. Sealt edasi piki avalikku teed, mis kulgeb paralleelselt merega ning Tormiranna kinnistult, kus tee jääb ca 16 m kaugusele merest, on tagatud juurdepääs kallasrajale. ( vt. Põhijoonis). 3.1.3. Veekaitsevöönd Veekaitsevööndi eesmärk on kaitsta veekogu hajureostuse eest ja vältida veekogu kallaste uhtumist. Veekaitsevööndi laius Läänemerel on 20m. Lähtudes Veeseaduse §118 p5 lõige 1 ei ole veekaitsevööndit õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse alal. Vainu kinnistul on registreeritud sadam, millest tulenevalt alal veekaitsevööndit ei ole. Taneli kinnistu (Pos 2) merepoolne osa on maa-ameti kaardi järgi määratud üleujutusalaks. Vastavalt Looduskaitseseadusele6 koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda üleujutatavast alast ja Veeseadusega sätestatud vööndi laiusest. Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Seega on Taneli kinnistu osas veekaitsevööndi piir 20m arvestatud 1m samakõrgusjoonest. 3.2. Planeeritava ala kinnistud ja kruntide piiride korrigeerimine Detailplaneeringuga kavandatakse katastriüksuste piiride omavahelist muutmist. Uusi krunte ei moodustata. Planeeringuga tehakse ettepanek eraldada Vainu katastriüksuse lõunapoolsest osast 14 345m2 suurune maa-ala, et liita see kõrval asuva Taneli katastriüksusega (Pos 2). Taneli katastriüksusest tehakse aga ettepanek 802m2 suuruse ala eraldamiseks ning liitmiseks Vainu katastriüksusega tagamaks Vainu kinnistule (Pos 1) juurdepääs. Piiride korrigeerimise tulemusena moodustuvad kompaktsed krundid, mis mõjuvad loogilise jätkuna antud keskkonnas. Andmed korrigeeritud piiridega kruntide kohta on toodud tabelis 2. Tabel 2. Korrigeeritud piiridega kruntide andmed Pos Krundi Krundi Krundi Moodustatakse Liidetavate- Senine nr. plan. planeeritud planeeritud katastriüksusest lahutavate sihtots- suurus sihtotstarve (DP sihtotstarve osade tarve (m2) liigi järgi)* (KÜ liigi suurused järgi)** (m2) 1 22 259 EP 50 -100% E 50 -100% Vainu -14 345 M 100% ÄM 0-50% Ä 0-50% (35301:001:0927) Taneli +802 E 100% (35203:001:0620) 2 20 425 EP 50 -100% E 50 -100% Taneli -802 E 100% ÄM 0-50% Ä 0-50% (35203:001:0620) Vainu +14 345 M 100% (35301:001:0927) *EP – üksikelamu maa; ÄM – majutushoone maa **E – elamumaa; Ä - ärimaa ; M - maatulundusmaa Planeeritud kruntide pindalad võivad täpsustuda katastrimõõdistamise käigus piiride märkimisel looduses. 6 Looduskaitseseadus §35 lg 31 13 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering 3.3. Planeeritava ala hoonete ja rajatiste ehitusõigus Planeeritava ala sihtotstarbeks määratakse elamumaa osalise äri võimalusega, mis tagab võimaluse rajada alale ka majutushooneid või näiteks käsitöökoda vms ning seeläbi hoida ja edendada kohalikku kultuuripärandit. See omakorda aitab kaasa piirkonna tutvustamisele ja kohaliku väärtustamisele läbi turismi. Detailplaneeringuga on määratud kruntide hoonestusalad, so alad, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonete paiknemine väljaspool hoonestusala ei ole lubatud. Hoonestusalad on määratud vastavalt väljakujunenud hoonete paiknemisele ning lähtuvalt metsakõlvikute olemasolust alal ning olemasolevatest teedest. Hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinna moodustavad kokku põhihooned ja abihooned. Ehitusõiguse andmed on antud maksimaalse lubatud suurusena ning arvestades juba väljakujunenud keskkonda. Käesolevalt on Vainu katastriüksus hoonestatud 11 ehitisega, planeeringuga määratakse lubatud ehitiste arvuks kokku 12, millest 4 põhihoonet (elamu- ja majutushooned) ning ülejäänud neid teenindavad abihooned. Moodustuval Taneli maaüksusel asub praeguselt 2 ehitist ning võimaldamaks ühtse kompleksi loomist alal, on kavandatavale krundile lubatud kokku kuni 6 ehitist, millest 1 põhihoone, 1 suurem abihoone ning 4 väiksemat abihoonet. Majutusfunktsioon on lubatud nii põhi- kui abihoonete puhul. Hoonete kõrguse määramisel on lähtutud nii hetkel kehtivast Vaino II maaüksuse detailplaneeringust (vt Lisa 6) kui ka olemasolevast väljakujunenud keskkonnast. Arvestatud on ka Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavaga aastateks 2016-2025. Vaino II detailplaneeringuga on elamu ja kõrvalhoone kõrgusena määratud 8m ning neid teenindavad abihooned (saun, paadikuur jne) lubatud kõrgusega 5m. Olemasolevad hooned, mis kajastuvad ka ehitisregistris, vastavad toodud kõrgustele ning säilivad. Vainu maaüksusel (krunt Pos nr 1) paiknevad olemasolevad põhihooned ja abihooned, ning juurde on võimalik kavandada väiksemaid abihooneid maksimaalse ehitisealuse pindalaga 60 m² ja kõrgusega kuni 5 m. Taneli krundile (Pos 2) on kavandatud sarnane hoonete rütm. Krundil Pos nr 2 paikneb olemasolev elamu ja ümberehitatud külalistemaja (end. paadikuur)kõrgusega 6 m, ehitisealune pind üle 100 m². Olevat elamut on võimalik rekonstrueerida arvestusega, et hoone maksimaalne ehitisealune pind võib olla kuni 140 m², lubatud kõrgus kuni 7,5 m. Suurema abihoone ehitisealuse pinnaga kuni 140m² on lubatud samuti kõrgusega 7,5m. Hoonete absoluutkõrgused lähtuvalt maapinna reljeefist jäävad vahemikku 9.54 – 13.87. Teiste abihoonete lubatud maksimaalne ehitisealune pind 60 m² ning kõrgus kuni 5 m. Kavandatavad ehitusõiguse näitajad on kokkuvõtvalt toodud tabelis 3. Uute hoonete või olemasolevate hoonete laiendamise kavandamisel tuleb koostada nõuetekohane ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba kohalikust omavalitsusest Ehitusteatise või ehitusloa kohustuseta ehitise püstitamiseks või ehitise väliskonstruktsioonide muutmiseks on vajalik Kaitseala valitseja nõusolek. Hoonete projekteerimisel on oluline arvestada elamualasid terviklikult: uued või rekonstrueeritavad hooned peavad sobima olemasolevate hoonetega. Hilisemate katastritoimingute käigus tehakse ka ettepanek Taneli katastriüksuse nime muutmiseks Rannamäe. Tabel 3. Ehitusõiguse tabel. Posit- Krundi Max Max Ehitise Max Max Sihtotstarve Sihtotstarve Tule- siooni nr / suurus ehitise- ehitise abs. ehitiste korruse detail- katastri- püsivus aadressi m² alune kõrgus kõrgus arv -lisus planeeringu üksuse liigi klass ettepanek pind /m /m krundil liigi põhjal põhjal / % / m2 /% Pos 1 22259 1500 8/5 ** 11.32/7 4+8*** 2 EP 50-100 E 50-100 TP-3 -7.60 Vainu ÄM 0-50 * Ä 0-50** 14 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering Pos 2 / 20425 600 7,5/5* 9.54 – 1+1+4 2 EP 50-100 E 50-100 TP-3 Rannamäe * 13.87 / **** ÄM 0-50 * Ä 0-50** 7.04- 9.60 * E – elamumaa ;EP – üksikelamu maa; ÄM – majutushoone maa; Ä – ärimaa **elamu- , majutus funktsiooniga hoone/abihoone ***elamu-, majutus funktsiooniga hoone +abihoone **** põhihoone +abihoone kuni 140m²+abihooned kuni 60m² 3.4. Arhitektuurinõuded Ehitusloa kohustusega hooneid ja rajatisi, sh ajutisi ehitisi, v.a olemasoleva hoonestuse ja uute ehitiste teenindamiseks vajalikud tehnorajatised (sh maakütte puuraugud, vee- ja kanalisatsioonitorustik, imbväljak jms), võib püstitada üksnes detailplaneeringuga määratud hoonestusalale. Väljapoole hoonestusala võivad ulatuda sissepääsu trepid ja konsoolsed varikatused kuni 1,5 m ulatuses ning üksikud ehitusloakohustuseta väikeehitised, mille rajamine tuleb igakordselt kooskõlastada Lahemaa rahvuspargi valitsejaga. Erandina on lubatud väljapoole detailplaneeringuga määratud hoonestusala, Vainu ja Taneli kinnistute sissepääsude juurde rajada kuni 10 m 2 ehitisaluse pinnaga prügimajad tagamaks mugavam prügiveo majandamine. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkideks on traditsioonilise taluarhitektuuri ning piirkonnale iseloomuliku hoonestuslaadi kaitse. Vainu ja Tanel maaüksused paiknevad Andineeme külas, mille iseloomulikku hoonestuslaadi on kirjeldatud Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavas aastateks 2016–2025 ja selle ja lisas 7. Taluõuedele tüüpiline on üks elamu õuealal. Abihoonete arv sõltub õue suurusest, kuid üldjuhul paikneb õuel vaid üks suurem 60–140 m² abihoone, ülejäänud abihooned on ehitisealuse pinnaga alla 60 m². Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavas Lisa 7 on toodud Andineeme küla kirjeldus, mille järgi on Andineeme küla puhul tegemist kunagisele rannaasustusele kujunenud suvituspiirkonnaga, kus arhitektuurilises koosluses domineerib 20. sajandi teine pool sellele omase eklektilises ja romantiseerivas laadis stiiliga. Näiteid külas on seinast seina ning ära on mainitud varasemalt Vahur Sova poolt projekteeritud Vainu kinnistu randrüütlite varemed, mis on ümberehitatud ning kohandatud kaasaegselt ja sobivalt olemasoleva elamuga7. Lisaks on välja toodud, et Andineeme külas ei ole põhjendatud väga väärtuslike külaosade määramine suures mahus – suurem osa külast on muudetud strukturaalselt, millele lõunaosas (Lahemaale jäävas osas) lisanduvad tugevad miljöölised muutused, et selle säilitamine praegusel kujul ei ole õigustatud. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavas on kirjeldatud soovituslikult ehitamise üldised põhimõtted külade kaupa. Välja on toodud, et ehitiste püstitamisel on oluline, et hooned sobituksid olemasoleva hoonestuse ja küla miljööga, arvestades paigutust, mahte, arhitektuurseid põhilahendusi ja materjalikasutust ega hakkaks domineerima maastiku ajalooliste väärtuste üle. Soovitatavatest mõõtudest suuremate hoonete püstitamine võib erandkorras olla lubatud juhul, kui see on vajalik traditsiooniliste majandustegevuste jätkamiseks. Vainu ja Taneli kinnistutel uute hoonete rajamisel on tähtis, et väljakujunenud asustusstruktuur säiliks ja uued ehitatavad hooned haakuks ümbritsevasse miljöösse8 ning järgiks antud kohas iseloomulikku arhitektuuri kui kultuuripärandi kandjat. Hoonete välimuses arvestada alale jääva olemasoleva hoonestuse arhitektuurse lahendustega. Uued ehitised peaksid olema nii põhiplaanis kui 7 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016-2025 Lisa 7 „Asustusstruktuur ja arhitektuur, kirjeldused ja ehitussoovitused külade kaupa“, kinnitatud Keskkonnameti peadirektori käskkirjaga nr 1-4.2/15/23 8 Olemasolevate hoonete puhul on järgitud Vaino II maaüksuse detailplaneeringuga määratud arhitektuurseid tingimusi. 15 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga. Lähtuda tuleb väljakujunenud planeerimisviisist ja kaasaegse vormi- ja fassaadikäsitlusega hoonestuslaadist. Olemasolevate hoonete ehitisealused pindalad planeeritaval alal on suuremad kui praeguse Lahemaa kaitsekorralduskavaga antud soovitused. Olemasolev elamu on rajatud varasemalt Vainu kinnistule koostatud detailplaneeringu alusel ning kõrval olevad hooned on saanud heakskiidu Keskkonnaametilt. Uue ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. Hoonete täpne arhitektuurne lahendus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus lähtuvalt käesolevast detailplaneeringust. Ehitusloakohustuslike hoonete eskiisid kooskõlastatakse Lahemaa rahvuspargi valitsejaga. Krundi piiridele ja õuealale on lubatud püstitada arhitektuurselt sobiv piire. 3.5. Liikluskorraldus ja parkimine Juurdepääs planeeritavale alale toimub olemasolevalt Loo-Andineeme teelt. Tegemist on eramaadele jääva, kuid avalikus kasutuses oleva teega, mille kasutuslepingute sõlmimisega tegeleb kohalik omavalitsus. Tee avalik kasutus on määratud ka kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga. Liikluskorralduse muudatusi planeeringuga ei kavandata, olemasolevad teed ja juurdepääsud hoonetele ja sadamaalale säilivad. Parkimine Pos 1 on tagatud kinnistu õuealal ning paadikuuri juures ning Pos 2, vana paadikuuri kõrval. Parkimine lahendatakse omal krundil vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning Majandusministri ja taristuministri 21.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile ette nähtud parkimisnõuetele. Parkimine lahendatakse koos hoonete projektiga. Teede ja parkimiskohtade projekteerimisel tuleb arvestada hooldussõidukite ja päästetehnika juurdepääsu vajadusega alale. 3.6. Keskkonnatingimused Detailplaneeringuga keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ei algatatud, kuna planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mille jaoks on vajalik keskkonnakasutuse luba ega olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“. Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle kontaktvööndi ulatusse ning ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muutusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Negatiivne mõju ümbritsevatele kinnistutele puudub. Otsene mõju ümbruskonna inimeste tervisele ja heaolule seostub peamiselt ehitustegevuse ajal suureneva müra, tolmu ja ehitustehnika poolt tingitud võimalike liiklushäiringutega. Mõju on ajutise iseloomuga. Ala asub Lahemaa Rahvuspargi alal ja seetõttu kehtivad seal Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja nõuded, mille kohaselt tuleb säilitada mets. Metsa hooldamisel tuleb järgida Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjas ja kaitsekorralduskavas Lahemaa piiranguvööndi kohta esitatud nõudeid ning tegevus kooskõlastada Keskkonnaametiga. 16 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering Kaitstavaid liike planeeritaval alal registreeritud ei ole. Lähimad III kategooria Pulsatilla pratensis (aas-karukell) leiukohad jäävad ca 130m kaugusele Põllu kinnistule. EELISE andmete põhjal ulatub planeeringualale Natura elupaigatüüpide 9070 (puiskarjamaad) ning 9080*(soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaik )paiknemine. Puiskarjamaad on inimtekkeline kooslus. Puiskarjamaad on regulaarselt karjatatavad või niidetavad hõreda puistuga alad, mis struktuurilt sarnanevad puisniitudele, kuid on väiksema liigirikkusega tänu loomadepoolsele valikulisele rohttaimede söömisele ja tallamisele, sageli ka puurinde suurema liituvuse tõttu. Elupaigatüübi ohutegur on traditsioonilise tegevuse lakkamine ja/või ebapiisav hooldus. Soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüp hõlmab lehtmetsi, madalsoometsi ja lodumetsi, mis kasvavad tasasel maal, laugetes nõgudes võinõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Soostumise algstaadiumis valitsevad puurindes paiguti kuusk ja arukask, madalsoometsades sookask ning lodumetsades sangleppkoos sookasega. Elupaigatüübi ohutegur on niiskusrežiimi muutumine ja raied. Hoonete või rajatiste rajamine Natura 2000 elupaigale mõjutab Natura ala terviklikkust. Kui kavandatav tegevus mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib loa anda ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Loas määratud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist (KeHJS §29 lg 5). Ala hoonestus on väljakujunenud. Võimalikud uued hooned on ette nähtud olemasolevatele lagedamatele aladele või aladele, kus puudub väärtuslik kõrghaljastus. Hoonestuse kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust. Haljastuse kavandamisel arvestada hoone, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning kasutada piirkonda sobivaid liike. Haljastuse projekteerimisel tagada puudele jt taimedele vajalikud kasvutingimused. Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonetest eemale ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele. Täpne vertikaal pannakse paika hoonete ehitusprojektide koostamise käigus. 3.6.1. Radoonirisk Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Harjumaa pinnase radooniriski kaardi kohaselt on antud piirkonnas tegemist kõrge radoonisisaldava pinnasega 100 -150 kBq/m³. Sellest lähtuvalt tuleb hoonete rajamisel ja projekteerimisel arvestada radooniohuga. Planeeritav ala 17 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering Väljavõte Eesti pinnase radooniriski kaardist ( https://gis.egt.ee/) Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas looduslike radionukliidide lagunemisel. Inertgaasina võib ta levida pinnases kümnete meetrite kaugusele ja teatud tingimustel imbuda läbi vundamendi ja põrandakonstruktsioonide hoonete siseruumidesse, vähemal määral ka ehitusmaterjalidest või puurkaevudest. Radooni ja tema lühiealiste tütarnukliidide (ka tütarproduktide) sissehingamise tagajärjel suureneb inimestel kopsuvähki haigestumise risk. Õhust mitmeid kordi raskem radoon koguneb ehitiste madalamatesse kohtadesse: keldrisse, basseini, süvendisse jm. Esimesest korrusest kõrgemale radoon tavaliselt ei levi. Hea ehituskvaliteet kõikide läbiviikude (postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimine ning hea ventilatsioon tagavad madala radoonitaseme hoones. Kõrge radoonisisaldusega pinnase alal tuleb radooniriski ennetada, st. uute majade projekteerimisel ja ehitamisel radooniprobleemidega arvestada ning rakendada radooniohu vähendamise leevendusabinõusid. Radooniohu täpsustamiseks planeeritaval alal tuleb enne hoone projekteerimist määrata täpne pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni ruumidesse sisseimbumise tõkestamiseks vastavalt Eesti standardis EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” esitatud nõuetele. 3.6.2. Insolatsioon Olemasolevate ja planeeritud hoonete ehitisealuse pinna suurus suhtes krundi pindaladega (täisehitus) ja kruntide lubatud maksimaalsed hoonete kõrgused võimaldavad rajada hooneid, millega on tagatud hoonetes normatiivne insolatsioon päevas ega põhjusta insolatsioonitingimuste halvenemist naaberaladel. 3.6.3. Müra ja vibratsioon Planeeringuga kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed. Ajutine mõju ümbruskonna inimeste tervisele ja heaolule avaldub ehitustegevuse ajal suureneva müra, tolmu ja ehitustehnika poolt tingitud võimalike liiklushäiringutega. Mürarikkad üldehitustööd teostada tööpäevadel 8.00 kuni 20.00, kuna läheduses asuvad elamud. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida lähipiirkonna elanikke. 3.6.4. Jäätmekäitlus Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjast. Planeeringuala jäätmekäitlus lahendada kinnistusiseselt ning prügikonteineritele mõeldud ala täpsustada hoonete projekteerimisel. Kogumiskonteineri juurdesõidutee peab olema tasane ning piisava kandevõimega, et kogumisautod pääseksid konteineritele võimalikult lähedale. Kogumiskonteinerid peavad olema suletavad. Jäätmemahutite paiknemiskoha ning juurdesõidutee korrashoiu eest krundil vastutab krundi valdaja. 3.7. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringuga on tehtud ettepanek krundi kasutamist kitsendava servituudi vajaduse seadmiseks. Juurdepääsuteed planeeringualal on välja kujunenud. Juurdepääsuks Vainu kinnistul asuvale biopuhastile ning pääsuks sadamaalale ulatub olemasoleva tee pööramisraadius nurgaga Lahe 18 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering kinnistule. Sellest tulenevalt tehakse ettepanek 16m² suurusele alale servituudivajaduse seadmiseks juurdepääsuteele Vainu kinnistu kasuks. Tabel 4. Servituudi seadmise vajadusega alad. Teeniv kinnisasi Servituudi seadmise Servituudiala Valitsev kinnisasi või vajadus suurus m² isik, kelle kasuks servituut seatakse Lahe juurdepääs 16 Vainu 35203:001:0630 35301:001:0927 Vainu kinnistul asuvad puukuurid, milledest üks ulatub nurgaga üle Lahe kinnistu. Tegemist on olemasolevate ehitistega, mille osas sõlmitakse kinnistu omanike vahel vastavad servituudid või isiklik kasutusõigus vastavalt asjaõigusseadusele. 3.8. Tuleohutuse tagamine Hoonete projekteerimisel arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt siseministri 07.04.2017.a. jõustunud määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Planeeringuga määratakse kavandatavate hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks TP3, mis ei keela kõrgema tulepüsivusklassiga hoone rajamist. Vastavalt Eesti standardile EVS:812-6:2012 +A1+A2 ”Ehitiste tuleohutus” osa 6 ”Tuletõrje veevarustus” on I kasutusviisiga ehitise tulekustutusvee normvooluhulk 10 l/sek, arvestuslik tulekahju kestvus 3 tundi. Hoonetevaheline kuja tule leviku takistamiseks 8 m. Tuletõrjevee reservuaariks on Vainu maaüksusel olev bassein, millest kulgeb toru maakeldri vanema osa ukse kõrvale ning on tähistatud sildiga tuletõrje veevõtu koht. Päästemeeskonnale tuleb tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. 3.9. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi eksisteerivat kuritegevust. Kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine peaks käima koostöös politseiga ja läbi planeerimise ning arhitektuursete lahenduste. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned soovitused ja nõuded edaspidiseks projekteerimiseks, et vähendada kuritegevuse riske. Krundi kasutamisel planeeringuala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed: • tagada krundil hea nähtavus; • hoonete ja nende juurdepääsude hea valgustatus; • kasutada kestvaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, valgustid); • hoida planeeritav ala korras; • luua atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur. 19 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering 4. Tehnovõrgud ja rajatised Planeeringuala on varustatud tehnovõrkudega, mistõttu eraldi tehnovõrkude koondplaani planeeringuga ei koostata. Olemasolevad tehnovõrgud kajastuvad põhijoonisel. 4.1. Elektrivarustus Taneli ja Vainu katastriüksustel on olemas elektriühendused ja kehtivad lepingud. 4.2. Sidevarustus Alal puudub kaabelside. Telekommunikatsioonivõrk toimub mobiilside kaudu. 4.3. Veevarustus ja kanalisatsioon Piirkonnas puudub ühisveevarustus ja – kanalisatsioon. Vainu kinnistul asub puurkaev nr 21147, millel kehtib 10m hooldusala. Taneli kinnistul paikneb 70-ndatel rajatud ning kaevude registris mittekajastuv puurkaev. Puurkaevu ekspluatatsioonikõlblikkus selgitatakse edasise projekteerimise käigus. Võimalusel kaev puhastatakse ning Taneli ja Vainu kinnistute veevarustus ringistatakse ühtsesse süsteemi. Juhul kui puurkaev osutub mitte kasutuskõlbulikuks, tuleb puurkaev tamponeerida. Käesolevalt on Taneli kinnistu varustatud veega Vainu kinnistul asuvast puurkaevust. Vainu elamu-, külalistemaja ja garaažikompleksi reoveed on kanaliseeritud biopuhastisse. Taneli kinnistu reoveekäitlemine lahendatakse samuti lokaalselt – nt. kogumismahuti, biopuhasti baasil. Taneli kinnistu reovete käitlus lahendatakse hoonestuse projekteerimise käigus. Ala asukohast tulenevalt on soovituslik lahendada kanalisatsioon biopuhasti baasil, mille projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Võimalikud biopuhasti tüüp ja muud parameetrid täpsustuvad projekteerimise käigus. Sademevesi immutatakse omal kinnistul. 4.4. Soojavarustus Vainu maaüksusele jääva elamu, külalistemaja ja garaaži soojavarustus toimub maasoojuspumba baasil, paadikuuri ja sauna küte on tagatud elektriga. Taneli kinnistule jäävat amortiseerunud suvilat köetakse puupliidiga. Võimalike uute hoonete kütteviis otsustatakse projekteerimise käigus. 20 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering 5. Planeeringu elluviimine 5.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine Planeeringu koostamise käigus hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid ning looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning vajadusel määratakse seiremeetmed9. Koos detailplaneeringu algatamisega jäeti algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille kohaselt ei kaasne detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonna pöördumatuid muutusi, seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeeringualal on tegemist olemasoleva väljakujunenud elukeskkonnaga. Planeeringuga kavandatakse Taneli ja Vainu kinnistute piiride omavahelist muutumist, mille tulemusel moodustuvad kompaktsemad kinnistud, mis mõjuvad loogilise jätkuna antud keskkonnas. Kruntidel määratud ehitusõigus ning hoonestusalad lähtuvad juba väljakujunenud hoonestusest, hoonete paiknemisest ja olemasolevastvast õuealast. Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, sest planeeringuala puhul on juba tegemist hoonestatud alaga. Planeeringu elluviimine muudab küll mingil määral ruumilist keskkonda, kuid olles sellest väike osa, ei saa kaasnevat mõju pidada looduskeskkonnale oluliseks. Kruntide piiride omavahelise nihutamisega moodustuvad suuremad osalise äri võimalusega elamumaa krundid, millega luuakse kvaliteetne elukeskkond, kus on tasakaalus inimtegevus ja looduskeskkond. Kultuurilisi asjakohaseid mõjusid eeldatavalt ei ole. Planeeringulahendus ei riku ega mõjuta keskkonda, arvestab ümbritseva maastiku omapära, kohandub sellega ega mõjuta ilusaid vaateid. Asjakohane otsene majanduslik mõju on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku finantsiliste võimalustega. Korrastatud kinnistud pigem tõstavad piirkonna väärtust. Asjakohased sotsiaalsed mõjud eeldatavalt puuduvad. Planeeringuala piirneb merega. Juurdepääs planeeritavale alale toimub olemasolevalt teelt ning liikluskoormuse märkimisväärset suurenemist planeeringu elluviimisega ette ei ole näha. Planeeringulahenduse elluviimise mõjud on pigem positiivsed. 5.2. Planeeringu elluviimise võimalused Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks ehitusprojekti koostamiseks. Ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse omaniku poolt tema tahte kohaselt. Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus, tehnovõrgud vms).Planeeringuga kavandatavad teed ja tehnovõrgud rajatakse kinnistu omaniku, planeeringu elluviimisest huvitatud isiku poolt. 9 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”, Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 21 / 22  Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute ja nende lähiala detailplaneering Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevad toimingud ja tegevused: • Detailplaneeringujärgsete kruntide moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; • Servituudilepingud seatakse vastavalt krundiomaniku ja teiste osapoolte kokkulepetele; • Ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine ning ehituslubade taotlemine ja väljastamine; • Hoonetele kasutuslubade taotlemine ja väljastamine. 22 / 22  Toivo Viilup Teie 30.01.2023 OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi Meie 17.02.2023 nr 1.15-5/2023/631-2 [email protected] Kentmanni 4 10116 Tallinn Vastus päringule Austatud hr Toivo Viilup Olete esitanud Transpordiametile (edaspidi TRAM) selgitustaotluse seoses väikesadama staatuse ning sadamaregistriga. Vastuseks Teie pöördumisele toome välja järgmist: Sadamaseaduse (SadS) 2. peatükiga on kehtestatud veeliikluse ohutuse nõuded sadamateenuse osutamisel. Eelkõige peab sadamal olema akvatoorium, mille määramiseks peab taotleja esitama SadS § 6 lõike 5 loetelus olevad andmed. Lisaks sätestab SadS § 7 lõige 2, et akvatooriumi määramiseks peab olema valla- või linnavolikogu kooskõlastus, välja arvatud juhul, kui kehtiva üld- või detailplaneeringuga on sadama asukoht juba määratud. Täidetud peab olema üks nimetatud tingimustest – kui kohalik omavalitsus annab oma kooskõlastuse, ei ole üld- või detailplaneeringu olemasolu nõutav. Ka SadS § 6 lõike 5 punkti 5 kohaselt tuleb akvatooriumi määramise taotlusega esitada väljavõte planeeringust juhul, kui sadama asukoht on sellega määratud, st seadus näeb ette võimaluse, et sadama asukoht ei pruugi olla tingimata planeeringuga määratud. Juhul kui Teie päringus esitatud näite puhul on tegemist väikesadamaga, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid, ei kohaldata sellele SadS 2. peatükki, sh akvatooriumi määramise nõudeid ning planeeringu olemasolu ei ole nõutav. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Läänerand meremajanduse asekantsler Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Anton Merits 7153423 [email protected] 2 (2)  Toivo Viilup OÜ Advokaadibüroo Pohla & Teie 30.01.2023 Hallmägi [email protected] Meie 21.02.2023 nr 3.3-6/23/2396-2 Kentmanni 4 10116, Tallinn, Harju maakond Vastus selgitustaotlusele Olete esitanud Transpordiametile (edaspidi TRAM) selgitustaotluse seoses (väike)sadama staatuse ja sadamaregistriga. Vastuseks Teie pöördumisele toome välja järgmist: Teie poolt esitatud asjaoludest ei ole lõplikult arusaadav, kas tegemist on juba sadamaregistrisse registreeritud (väike)sadamaga või kavatseb eraomanik seda tulevikus teha. Ka ei ole teada, kas väikesadamas kavatsetakse osutada tasulisi sadamateenuseid. Kui jah, on tegemist väikesadamaga, millel peab olema akvatoorium. Akvatooriumi määramiseks SadS § 7 lg 2 alusel peab olema valla- või linnavolikogu kooskõlastus, välja arvatud juhul, kui kehtiva üld- või detailplaneeringuga on sadama asukoht juba määratud – täidetud peab olema emb-kumb tingimus. Kui kohalik omavalitsus annab kooskõlastuse, ei ole planeeringu olemasolu nõutav. Juhul kui väikesadamas ei osutata tasulisi sadamateenuseid, ei kohaldata sellele SadS 2. ptk, sh akvatooriumi määramise nõudeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Reet Laos juhataja laevanduse ohutuse ja järelevalve osakonna sadamate järelevalve üksus Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490