Liivamäe küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneering

Andrus Umboja Teie 26.04.2023 nr 6-4/2479 Jõelähtme Vallavalitsus Meie 23.05.2023 nr 15-3/2993-2 [email protected] Liivamäe küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneering Austatud vallavanem Jõelähtme Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 26.04.2023 kirjaga nr 6-4/2479 vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõikele 1 ettepanekute saamiseks Jõelähtme Vallavolikogu otsuse eelnõu „Liivamäe küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“ (edaspidi eelnõu). Eelnõu lisadeks on „Lähteülesanne Liivamäe küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneeringu koostamiseks“ (edaspidi lähteülesanne) ja „Jõelähtme vallas Liivamäe külas Uue-Suurkivi I ja II MÜ detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ (Lemma OÜ töö versioon 04.03.2023, edaspidi KSH eelhinnang). Planeeritav ala asub Jõelähtme vallas Liivamäe küla kirdeosas Tormi tee ja Küüni tee vahelisel alal. Juurdepääs planeeringualale on Tormi teelt. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on osaliselt üle planeerida Jõelähtme Vallavolikogu 29.07.2008 otsusega nr 380 kehtestatud „Liivamäe küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneering Uue- Suurekivi I ja Uue-Suurekivi II maaüksuse osas“, sh ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine ridaelamute ja abihoonete rajamiseks, juurdepääsu ja tehnovarustuse lahendamine ning tingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Kehtiva Jõelähtme valla Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega nr 209) kohaselt asub planeeritav maa-ala pere-, paaris- ja ridaelamu juhtotstarbega alal. Ridaelamu maa krundi täpne suurus ja hoonestusaluse pinna osatähtsus krundi pindalast määratakse detailplaneeringuga. Krundi suuruse määramisel tuleb lähtuda valemist, kus pereelamu maa krundi suurus võrdub 1500 m2 x ridaelamu bokside arv x 0,5. Lubatud on maksimaalselt 8 korteriga ridaelamud ning kahe ridaelamu vahekaugus peab olema vähemalt 8 m. Detailplaneeringu koostamise algatamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks kruntide suuruse osas. Koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62) kohaselt jääb planeeritav ala tiheasustusalale, mille juhtotstarbeks on määratud elamu maa-ala, kuhu võib ehitada üksik-, kaksik, rida- või korterelamuid. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist: 1. Esitatud materjalidest ei ole võimalik üheselt aru saada, milline on planeeritav ala ning eelnõu ja KSH eelhinnangu vahel on erinevusi: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272   Eelnõus on märgitud planeeritava ala suuruseks u 22,2 ha ja hõlmatud maaüksuste arvuks 8. KSH eelhinnangus on planeeritava ala suuruseks märgitud u 4 ha ja hõlmatud maaüksuste arvuks 15. Palume üle kontrollida planeeritava ala andmed.  Eelnõust nähtub, et soovitakse algatada Liivamäe küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneering. KSH eelhinnangus on nimetatud Jõelähtme vallas Liivamäe külas Uue- Suurekivi I ja II MÜ detailplaneeringut. Palume kontrollida, et detailplaneeringu nimetus oleks läbivalt sama.  Eelnõus on märgitud, et planeeringualal kehtib Jõelähtme Vallavolikogu 29.07.2008 otsusega nr 380 kehtestatud Liivamäe küla Uue-Suurekivi maa-ala detailplaneering Uue-Suurekivi I ja Uue-Suurekivi II maaüksuse osas. KSH eelhinnangus on nimetatud, et planeeritaval alal kehtib Jõelähtme Vallavolikogu 24.10.2005 otsusega nr 836 kehtestatud Uue-Suurekivi maa- ala Uue-Suurekivi I ja II osas detailplaneering (DP-014/06). Palume üle kontrollida alal kehtiva detailplaneeringu andmed. 2. PlanS 140 lõike 2 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Seega ka juhul, kui koostatav detailplaneering hõlmab varem kehtestatud detailplaneeringuga ala osaliselt (nagu eelnõust nähtub), peab ka ülejäänud ala elluviidavas olema tagatud. Eelnõust ega KSH eelhinnangust ei selgu, kas eelnimetatud tingimus on täidetav. Palume eelnõud selles osas täiendada. 3. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Märgime, et detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast ning selle menetlemisel ei ole võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks üldplaneeringu muutmine jääma rangelt erandiks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele, ning selle vajadust tuleb põhjalikult motiveerida (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07). Antud juhul on eelnõus märgitud selgitusi vajalik täiendada. Eelnõus on kirjas: „Üldplaneeringu muutmine võib olla põhjendatud kuna osaliselt paigutatakse ümber kehtiva detailplaneeringu kohast ehitusõigust ja loobutakse elu- ja ärihoone kavandamisest Tormi tee 8 kinnistul. Olemasolevate elamumaa sihtotstarbega kinnistute tihendamine on kehtiva maakonnaplaneeringu ja koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu üheks eesmärkidest. Samuti on riigi üleüldise kahaneva rahvastiku ja valglinnastumise tingimustes oluline tihendada olemasolevaid külakeskusi, andes elanikele võimalusi luua uusi eluasemeid väljakujunenud ja kvaliteetsesse elukeskkonda.“. Jääb selgusetuks, mil moel elu- ja ärihoone kavandamisest loobumine põhjendab üldplaneeringu muutmise vajadust. Juhime tähelepanu, et eelnimetatud koostatav üldplaneering planeeritavale alale keskuse ala ette ei näe (Joonis 4. Väljavõte Loo alevikust, 22.02.2019) ning seletuskirja peatükis 4.2. antud elamumaa üldised kasutus- ja ehitustingimused näevad ette ridaelamu kruntide suuruse arvutuse sarnaselt kehtivale üldplaneeringule. Seega ei ole detailplaneering kooskõlas ka koostatava üldplaneeringuga. Juhul kui peate otstarbekaks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamist, on vajalik kaalutleda ning esitada seisukohad, et tegemist on erandliku olukorraga, mis tingib üldplaneeringu muutmise vajaduse. Eeltoodust tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel selgitada, miks on kehtiva üldplaneeringu muutmine antud juhul põhjendatud. Samuti palume põhjendada, kuidas vastab algatatav detailplaneering koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtetele. Siinkohal juhime tähelepanu, et Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) käsitleb asustuse suunamise ala sees tihendamise printsiipi, millega eelistatakse tühjana seisvate maa- alade ja hoonete taaskasutusele võtmist. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala linnalise asutusega alale, mis Maa-ameti kaardirakendusest nähtuvalt on praegu lage ala, mitte väljakujunenud kvaliteetne elukeskkond. Palume pöörata tähelepanu, et maakonnaplaneeringus nimetatud linnaline keskkond tähendab muuhulgas linnaruumi kvaliteeti ja inimmõõtmelisust, erinevaid 2 liikumisvõimalusi, avalikku ruumi ja haljastust. Maakonnaplaneeringus ei ole nimetatud vajadust olemasolevate elamumaa sihtotstarbega kinnistute tihendamiseks. Palume märkida maakonnaplaneering lähteülesande peatükki 3 arvestamisele kuuluvate dokumentide hulka ning planeeringu koostamisel arvestada maakonnaplaneeringu põhimõtetega. 4. Kuna esitatud materjalides on käsitletud koostatavat üldplaneeringut ning läheülesande peatükis 3 „Arvestamisele kuuluvad planeeringud, projektid ja muud dokumendid“ on nimekirjas ka koostamisel olev üldplaneering, palun tutvuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendiga „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ (edaspidi nõustik) https://planeerimine.ee/dp/noustik/. Nõustiku punktis 2.2 „Seosed strateegiliste arengudokumentidega“ on muu hulgas välja toodud, et olukorras, kus kehtivad vanad üldplaneeringud, milles pole arvestatud tänaseid arengusuundumusi tuleb kaaluda, kas kaalumisvajaduse puhul järgida ainult kehtivat, kuid ajale jalgu jäänud üldplaneeringut või põhjendatult arvestada võibolla alles koostamise algusjärgus olevat tulevikku suunatud üldplaneeringut või strateegilist arengudokumenti. 5. Lähteülesande punktis 4.3.12. nimetatud planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevate asjakohaste mõjude hindamisel soovitame tutvuda nõustiku peatükiga 5.3., milles on eelnimetatud teemat käsitletud. https://planeerimine.ee/dp/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude- hindamine/. 6. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu lõpus on toodud vaidlustamisviide, mille kohaselt on otsust võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul planeeringu otsusest teada saamise päevast alates. Märgime, et detailplaneeringu algatamise otsus on menetlustoiming, mitte eraldiseisev haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses. Seega algatamise otsuseid üldjuhul kohtus vaidlustada ei saa ja seetõttu palun vaidlustamisviide eelnõust välja jätta. Palume enne detailplaneeringu vastuvõtmist esitada detailplaneering koos lisamaterjalidega Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks ning tulenevalt PlanS § 142 lõikest 4 täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutute määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lea Teeääre 5885 1405 [email protected] 3