Vastuskiri EIS kooskõlastuse käigus regionaalministri määruse „Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks" kohta tehtud ettepanekutele

SELETUSKIRI Regionaalministri määruse „Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaalministri määruse „Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks” eelnõu kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 21 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 18 lõike 1 alusel. Määruse eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” (ELT C 101, 17.03.2023, lk 3– 46) tingimusi. 2023. aasta riigieelarvega eraldati toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks 10 miljonit eurot sihipäraselt suunatud toetuse maksmiseks. Toetusvajaduse hindamisel on arvestatud 2023. aasta jaanuari alguses teadaolevaid statistilisi andmeid. Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on märkimisväärselt mõjutanud energiaturgu – kütuse, elektri ja gaasi hinnad on märkimisväärselt tõusnud, millel on tugev mõju nii põllumajandussektori ettevõtjatele kui toiduainetööstusele. Venemaa ja Ukraina teravilja ja õliseemnete toodangu olulisuse tõttu on agressiooni mõju tugev ka nende saaduste pakkumise vähenemisele maailmaturul ning kallinenud on loomasööt (suurim mõju sea- ja linnukasvatuses). Lisaks tarneahela kulude kasvule on kõrge inflatsiooni määr vähendanud lõpptarbija ostujõudu ning nõudlust, mis pärsib nii tööstuste, kui värske puu- ning köögivilja kasvatamisel suurenenud kulude ülekannet lõpptarbijale. Põllumajanduse majandusharu majandusarvestuse esialgsetel tulemustel (avaldatud 06.12.2022, Statistikaamet) suurenes kogutoodangu väärtus 2022. aastal võrdluses 2021. aastaga 44%, seejuures suurenes toodangu maht 4% ja tootjahinnad tõusid 40%. Muutused on sektori alajaotustes erinevad. Näiteks suurenes teravilja toodangu väärtus tootjahinnas 72%, millesse panustasid nii saagikus kui hinnatõus, kuid samal ajal värskel aedviljal toodangu väärtus tootjahinnas alanes -28%, kuna vegetatsiooniperiood ei soosinud aedvilja kõrgemaid saagikusi ja ka hinnatõus jäi väiksemaks (+18%). Tagasihoidlikumaks jäi ka puuviljade, marjade, lindude, munade ja sigade toodangu väärtuse muutus tootjahinnas. Põllumajanduse majandusharus tehtud kulud kokku suurenesid 27%, seejuures märkimisväärne oli elektri (2,1 korda), kütuse (+47%), loomasööda (+39%) ja väetiste (+53%) hinnatõus. FADN1 andmetel oli 2021. aastal kogutoodangu (sh toetused va investeeringutele) ja kogukulude suhe alla 1 ehk toodangu ja toetuste väärtus oli madalam kui kulud kokku, vaid sea- ja linnukasvatuses. Teistes tootmistüüpides katsid ühise põllumajanduspoliitika raames makstavad toetused tulupuudujäägi ning nimetatud suhtarv oli suurem ühest. Rakendades majandusarvestuses kasutatud hinna- ja mahuindekseid FADN tootmistüüpide 2021. aasta standardtulemustele, näeme, et olukord linnu- ja seakasvatuses ning aianduses ei parane 2022. aastal eelkõige tagasihoidlikuma saaduste hinnatõusu ning aianduses madalamate saagikuste tõttu, mistõttu kogutoodangu väärtus tõuseb vähem kui kulud kokku. 1 Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (FADN) Toidujulgeoleku vaates on kartuli ja aianduse saadustega isevarustatuse tase Eestis väga madal (2021. aastal kartul 59%, köögivili 41% ja värske puuvili ja marjad 7%), mistõttu vajavad need sektorid kõrgendatud tähelepanu. Toiduainetööstused (v.a kalatööstus) olid 2022. aasta I kvartalis 4,5 miljoni euroga kahjumis, 2022. aasta II ja III kvartali kasum oli kaks kolmandikku väiksem kui 2021. aasta II ja III kvartalis. Kasumit on vähendanud kiirem tooraine- ja energia-, kuid ka muude kulutuste (sh näiteks pakendid) kasv võrdluses müügitulu suurenemisega. Maksu- ja Tolliameti andmetel on stabiilselt käivet deklareerivate toiduainetööstuste deklareeritud käive deklareerimisperioodil 2022 I–IV kvartali võrdluses 2021 I–IV kvartaliga suurenenud 22%, samal ajal on kallinenud sisse ostetava toorme hinnad oluliselt enam, nt teravili 56%, piim 45%. Tooraine osa moodustab toiduainetööstuste kogukuludes 32–64%, energiakulud keskmiselt 2,4%. Seega on toidutööstuste kuludes toorainel (sh põllumajandustoodete ostukulud) suur osa (~2/3). Põllumajandustootjatele makstav hind on seni tõusnud, samas tööstused ei ole saanud väljamüügihinda samas mahus tõsta ja see väljendub majandustulemis. Erakorralise toetusega antav abi toiduainetööstustele aitab osaliselt hüvitada tootmiskulusid ja selle kaudu ohjata survet hindade tõusule ja parandada hinnakonkurentsi tingimusi sisse toodava toidukaubaga. Maaeluministeerium on välja töötanud EMKF2 meetme3Venemaa agressioonist Ukrainas tingitud negatiivsete mõjude leevendamisel elektri- ja kütusehindade kompenseerimiseks kalatööstustele, vesiviljelejatele ning kalapüügiga tegelejatele, mistõttu on kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamise ettevõtjad selle toetuse sihtgrupist väljas. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Erkki Miller (625 6503, [email protected]), sama osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]), sama osakonna nõunik Liina Jürgenson (625 6270, [email protected]), sama osakonna peaspetsialist Renata Tsaturjan (625 6507 [email protected]), maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik Katre Kirt (625 6140, [email protected]), sama osakonna nõunik Liisa Kähr (625 6551, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (625 6202, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb viiest peatükist ja 13 paragrahvist. Eelnõu 1. peatükk sätestab üldised nõuded. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse põllumajandussektorile ja toiduainetööstusele toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks erakorralise toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ja kord. Eelnõu §-s 2 sätestatakse erakorralise riigiabi andmise alus ning milliseid Euroopa Liidu riigiabi andmist reguleerivaid määruseid toetuse andmisel kohaldatakse. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse erakorralise riigiabi toetuse andmisel Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse 2 Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) 3 Maaeluministri 24.01.2023. a määrus nr 3 „Erakorraline toetus kalapüügiga, vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale“ toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” (ELT C 101, 17.03.2023, lk 3–46) (edaspidi riigiabi ajutine raamistik) osa 2.1. Riigiabi ajutine raamistik näeb EL-i liikmesriikidele ette ühtsed reeglid riigiabi andmiseks ettevõtjatele, et võimaldada neil Venemaa agressioonist Ukraina vastu põhjustatud majanduslikust raskest olukorrast taastuda. Riigiabi ajutise raamistiku osa 2.1 sätestab, et praeguses kriisis võivad olla asjakohaseks, vajalikuks ja sihipäraseks lahenduseks ajutised piiratud abisummad põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele (edaspidi põllumajandustootjatele), keda Venemaa agressioon Ukraina vastu või kehtestatud sanktsioonid või neile reageerimiseks võetud vastumeetmed on mõjutanud. Samuti võib riigiabi ajutise raamistiku alusel toetada toiduainete tootmisega tegelevaid ettevõtjaid. Komisjon loeb antava riigiabi Euroopa Liidu toimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused (mida võib ja ka on käesolevas riigisiseses määruses kitsendatud): a) abi ei ületa 250 000 eurot põllumajandustootja toetuse kohta või 2 000 000 eurot toiduainete tootmisega tegeleva ettevõtja kohta; b) põllumajandustootjatele antava abi summat ei tohi kindlaks määrata turule viidud kaupade hinna või koguse alusel; c) abi antakse kriisist mõjutatud ettevõtjatele; d) abi antakse hiljemalt 31. detsembril 2023. Toetuse maksmiseks riigiabi ajutise raamistiku alusel peab riik saama meetmele Euroopa Komisjonilt heakskiidu. Selleks esitas Maaeluministeerium maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel 3. märtsil 2023. aastal Euroopa Komisjonile riigiabi teatise, mis registreeriti komisjonis numbriga SA.106614. Tulenevalt ELTL-i artikli 108 lõikest 3 ei saa toetust anda (s.t toetuse määramise otsuseid teha) enne komisjonilt heakskiitva otsuse saamist. Eelnõu § 2 lõikes 2 nimetatakse ära valdkonnad, mida suurenenud sisendihinnad on negatiivselt enim mõjutanud, milleks on põllumajandustoodete esmatootmise ja toiduainetööstuse tegevusvaldkond. Põllumajandustoodetena käsitatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustooteid, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted. Eelnõu § 2 lõige 3 näeb ette õigusliku aluse toetuse maksmiseks põllumajandustootjatele olukorras, kus riigiabi ajutine raamistik ei ole kohaldatav, kuna riigiabi ajutises raamistikus sätestatud toetuse maksimaalne piirmäär, 250 000 eurot, on ületatud. Kui põllumajandustootjal on riigiabi ajutise raamistiku osas 2.1 ettenähtud piirmäär 250 000 eurot täitunud ja seetõttu talle selle raamistiku alusel abi andmist kohaldada ei saa, on põllumajandustootjale siiski võimalik abi anda komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse ELTL artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9– 17), alusel kuni 25 000 eurot. Põllumajandustootjatele seatud piirmäär on oluliselt madalam kui toiduainetööstustele seatud piirmäär (2 miljonit eurot), mistõttu arvestades eelarvelist jaotust puudub vajadus võimaldada vähese tähtsusega abi maksmist toiduainetööstustele. Eelnõu §-s 3 sätestatakse, kes saab toetust taotleda. Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete (edaspidi põllumajandustooted) esmatootmise tegevusvaldkonnas. Lõike 1 punktides 1—4 loetletakse käesoleva määruse alusel erakorralise toetuse alusel toetatavad põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnad, mille puhul Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihindadest ja kehtestatud kaubanduspiirangutest tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust antakse. Tegemist on põllumajanduslike tegevusvaldkondadega, mis toidujulgeoleku vaates ja Maaeluministeeriumi analüüside põhjal on välja selgitatud kui antud kriisist enim negatiivselt mõjutatud tegevusvaldkonnad. Sellisteks tegevusvaldkondadeks on: seakasvatus, linnukasvatus, kartuli, köögi- ja puuvilja-, maasika- ja marjakasvatus avamaal (edaspidi kartul ja aiandus avamaal) ja köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatus köetavas kasvuhoones (edaspidi katmikala aiandus). Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt võib toetust taotleda toiduainete töötlemisega (edaspidi toiduainetööstus) tegelev isik, kes vastab järgmistele nõuetele: 1) ta on füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik; 2) ta tegutseb punktis 3 nimetatud põhitegevusalal, mida Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse on suurenenud sisendihinnad negatiivselt enim mõjutanud; 3) tema põhitegevusala on EMTAK-i kohaselt toiduainete tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 102) ning lemmikloomade valmistoidu tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 1092); 4) ta on tegutsenud punktis 3 nimetatud põhitegevusalal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal. Venemaa sissetung Ukrainasse on suurendanud sisendihindu, millest negatiivselt enim mõjutatuks loetakse selle määruse tähenduses neid ettevõtjaid, kelle põhitegevusalaks on toiduainete tootmine. Selle toetuse peamiseks eesmärgiks on hüvitada märkimisväärselt kasvanud energiakulusid 2022 aastal võrdluses 2021. aastaga, sest toiduainetööstused on tulenevalt Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu pidanud toime tulema erakordselt suure ja ootamatu hinnatõusuga, seda eriti maagaasi ja elektri puhul, aga ka paljude muude energiaallikate hinnatõusuga, millest tulenevalt toetataksegi neid toiduainetööstuseid, kes on tegutsenud taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal. Esmatähtis on toetada just toiduainetööstuseid, et suudetaks tagada elanikele toidu kättesaadavus. Täpsemalt on selgitatud eelnõu sissejuhatavas osas Venemaa sissetungi mõjusid Ukrainasse ning sellest tulenevat vajadust toetada toiduainetööstuseid energiakulude osalise hüvitamisega. Eelnõu §-s 4 on sätestatud nõuded taotlejale. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt ei saa taotleda toetust eelnõu §-s 3 nimetatud isik (edaspidi taotleja), kui tema suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutine pankrotihaldur või on välja kuulutatud pankrot. Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) kontrollib taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest Ametlikud Teadaanded. Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt välistatakse need taotlejad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone. Kõnealune tingimus tuleneb riigiabi ajutise raamistiku punktist 52. Eelnõu § 4 lõikes 3 kehtestatakse erisus, mille kohaselt saab toetust taotleda ka äriühing, kes on täielikult üle võtnud oma füüsilisest isikust osanikule, aktsionärile kuulunud põllumajandusettevõtte või toiduainetöötlemise ettevõtte (edaspidi töötlemisettevõte). Selle erisusega on toetuse taotlemiseks antud võimalus ka neile äriühingutele, kes on muutnud oma ettevõtlusvormi füüsilisest isikust ettevõtjast (edaspidi FIE) äriühinguks 2022. aasta jooksul. Sellisel juhul võrreldakse taotleja müügitulu selle FIE müügitulu andmetega, kelle põllumajandusettevõte või töötlemisettevõte üle võeti. Taotluse esitamise ajaks peab ülevõetud FIE olema oma tegevuse lõpetanud. FIE kohustused ja vara peavad olema üle läinud toetust taotlevale äriühingule. Eelnõu 2. peatükk sätestab toetuse andmise tingimused põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas. Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse andmiseks täpsemad tingimused põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas ning sätestatakse toetuse taotlejale põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkondade kaupa valdkonnapõhised tingimused. Tingimuste kehtestamisel on silmas peetud asjaolu, et sisendite hinnatõusust tingitud majanduslik kahju sissetuleku languse näol puudutab ennekõike omatoodetud põllumajandustooteid turustavaid ettevõtjaid ning seega on toetus suunatud neile. Seetõttu seatakse valdkondade põhiselt loomade ja hektarite ning katmikala ruutmeetrite arvu osas miinimumid, millest vähema arvu põllumajandusloomade (sh kodulindude) kasvatamist või väiksemal pindalal kartuli, puu- ja köögivilja, maasika või marjade kasvatamist või köetavas kasvuhoones köögivilja, köögivilja- ja maitsetaime, maasika ja lillede kasvatamist loetakse kas täielikult või valdavas osas vaid oma majapidamise tarbeks kasvatamiseks ning sellistele loomapidajatele ja taimekasvatajatele toetuse andmine ei ole õigustatud. Teisalt on toetuse andmise eesmärk aidata kaasa toidujulgeoleku tagamisele, mistõttu toetatakse just turule toitu tootvaid ettevõtjaid. Samal põhjusel on seatud ka põllumajandustoodete 2022. aastal müügitulu saamise nõue. Müügitulu saamist kontrollib PRIA äriregistrile esitatud 2022. aasta majandusaasta aruande või Maksu- ja Tolliametile esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormi E andmete põhjal, võttes arvesse taotleja kogu põllumajandustoodete müügitulu andmed, mitte üksnes selle valdkonna müügitulu andmed, mille kohta ta toetust taotleb. Eelnõu § 5 lõike 1 punktides 1—8 määratakse põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkondade kaupa kindlaks see, mille alusel põllumajandustootjale riigiabi ajutise raamistiku osas 2.1 sätestatud tingimustel erakorralist toetust antakse. Punkti 1 kohaselt antakse seakasvatajale toetust maaeluministri 24. novembri 2021. a määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ § 2 lõike 3 punktides 3–6 nimetatud emise (edaspidi emis) või muu sea kohta. Karjades, kus on nii emis kui muud sead, saavad toetust kõik nõuetele vastavad sead (alates esimesest seast). Nõuetekohaseks loetakse emised ja muud sead, kelle pidamisest on taotleja 31. detsembri 2022. aasta seisuga põllumajandusloomade registri pidajat õigeaegselt (hiljemalt 16. jaanuariks 2023. aastal) teavitanud. Toetuse eesmärgiks on toidujulgeoleku tagamine, mis tähendab mh tootmise jätkusuutlikkuse tagamist. Seetõttu on oluline toetada emiseid, et säiliks põhikari. Maaeluministri 25. novembri 2021. aasta määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ kohaselt esitab loomapidaja üks kord aastas teatise tema peetavate sigade vanusegruppide kohta. Nimetatud vanusegruppe on kümme ja need on: põrsad, kesikud, paaritamata nooremised, paaritamata emised, esimest korda paaritatud emised, korduvalt paaritatud emised, kuldid, nuumsead eluskaaluga 50–80 kg, nuumsead eluskaaluga üle 80 kg kuni 110 kg, nuumsead eluskaaluga üle 110 kg. Selle toetuse andmisel võetakse emistena (tõusead eluskaaluga 50 kg ja enam) arvesse kõik neli teatises toodud emise (paaritatud või veel paaritamata) vanusegruppi. Kuna seakasvataja peab oma igapäevases majandustegevuses järgima maaeluministri 3. detsembri 2002. aasta määruses nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ esitatud nõudeid ja sätestatud mõisteid, siis lähtub ta emise märkimisel nendesse gruppidesse § 2 sätestatud nooremise ja emise määratlusest, mille järgi nooremiseks loetakse emane paaritusealine siga kuni esmakordse poegimiseni ja emiseks loetakse poeginud emane siga. Määruses nr 74 esitatud vanusegruppide väljatöötamisel on lisaks sellele lähtutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1165/2008, 19. november 2008, elusloomade ja liha statistika kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ lisas II toodud elusloomade kategooriatest, millest tulenevalt on emised tõusead eluskaaluga 50 kg ja enam ja kes võivad registreerimise hetkel olla nii paaritatud kui paaritamata. Nimetatud määruse kohaselt tuleb nuumemised märkida nuumsigade vanusegruppidesse vastavalt nende kaalu kategooriatele. Muuks seaks loetakse kõik sead (põrsad, kesikud, nuumsead) välja arvatud emised. Teatis esitatakse 31. detsembri seisuga hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks. Seetõttu antakse toetust loomapidajale, kes pidas emist 31. detsembri 2022. aasta seisuga ja oli sellest põllumajandusloomade registri pidajat teavitanud hiljemalt 2023. aasta 16. jaanuariks. Teavituse kuupäev 2023. aasta 16. jaanuar annab toetuse taotlejale lisapäeva, sest 2023. aastal on 15. jaanuar pühapäev. Veterinaarseaduse § 35 lõike 5 kohaselt vastutab põllumajandusloomade registrisse kantud andmete õigsuse eest nende esitaja. Põllumajandusloomade registrisse isiku ja tema tegevuskoha kohta ning loomade ja nende liikumise kohta kantud andmete muutumise korral esitatakse taotlus andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast andmete muutumist. Andmete kandmist registrisse ja ebaõigete andmete parandamist registris reguleerib maaeluministri 25. novembri 2021. aasta määruse nr 73 „Põllumajandusloomade registri põhimäärus“ § 14. Taotleja, kes taotleb toetust emiste eest saab muude sigade olemasolul taotleda toetust ka muude sigade eest. Muude sigade kohta antakse toetust taotlejale, kes pidas 31. detsembri 2022. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel sigu ja kelle pidamisest oli taotleja samuti registripidajat teavitanud hiljemalt 2023. aasta 16. jaanuariks. Punktides 2—4 on sätestatud toetuse andmise alused kodulindude pidamisel. Punkti 2 kohaselt antakse linnukasvatajale toetust 30. aprillist kuni 31. detsembrini 2022. aastal põllumajandusloomade registri andmetel peetud broilerite, partide, hanede või kalkunite koguarvu aritmeetilise keskmise alusel. Kui linnukasvataja pidas 30. aprillist kuni 31. detsembrini 2022. aastal munakanu antakse talle § 5 lõige 1 punkti 3 kohaselt toetust nimetatud perioodil peetud munakanade arvu aritmeetilise keskmise alusel. Kui linnukasvataja pidas 30. aprillist kuni 31. detsembrini 2022. aastal vutte antakse talle § 5 lõige 1 punkti 4 kohaselt toetust nimetatud perioodil peetud vuttide arvu aritmeetilise keskmise alusel. Seejuures on oluline, et § 5 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud kodulindude pidamisest pidi taotleja registripidajat teavitama hiljemalt 16. jaanuariks 2023. aastal. Maaeluministri 25. novembri 2021. aasta määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ kohaselt esitab loomapidaja individuaalselt identifitseerimata loomade (milleks on ka kodulinnud) loomarühma suuruse muutumise kohta andmed kuu viimase kuupäeva seisuga sündmusele järgneva kuu viiendaks kuupäevaks. Hiljemalt 16. jaanuariks 2023. aastal tehtud teavitus ei too seega linnukasvatajale kaasa täiendavaid kohustusi. Kuupäev 16. jaanuar 2023. aastal on valitud teavitamise kuupäevaks seetõttu, et ühtlustada (kuivõrd toetust võib taotleda ühes või mitmes tegevusvaldkonnas) toetuse nõudeid sea- ja linnukasvatuses. Punktide 5—7 kohaselt antakse kartuli ja aiandus avamaal tegevusvaldkonnas toetust 2022. aastal kasvatatud kartuli, köögivilja, puuvilja ja marjade ning maasika hektari kohta. Toetuse suurus arvutatakse taotleja 2022. aastal kasvatatud asjakohase kultuuri hektarite alusel. PRIA teeb taotleja 2022. aastal kasvatatud kartuli, köögivilja, maasika, viljapuu- ja marjaaia hektarite arvu kindlaks olemasolevate andmete (näiteks 2022. aasta pindalatoetuste või erakorralise toetuse menetlemise käigus kindlaks tehtud pindala, sateliidi fotod, riigi toidu ja sööda käitlejate register, taimetervise register jne) põhjal või küsib vajadusel taotlejalt andmeid juurde (nt põlluraamat, maakasutusõiguse alus jne). Kui kartuli, köögivilja, maasika ja marjade kasvatamine toimus külmas (mitteköetavas) kasvuhoones või kiletunnelis, siis käsitletakse seda avamaana ja toetus arvutatakse § 6 lõike 1 punkti 8 alusel. Punkti 8 kohaselt antakse katmikala aianduse valdkonnas toetust köetava kasvuhoone ruutmeetri kohta. Köetava kasvuhoone puhul võetakse arvesse see pind, mida toetuse taotleja kasutas 2022. aastal vähemalt 9 kuud, sh oktoobris ja novembris. PRIA teeb 2022. aastal köögivilja, köögivilja- ja maitsetaime, maasika ja lille kasvatamiseks kasutatud köetava kasvuhoone pinna, sügisese kütteperioodi ja kasvatatud põllumajanduskultuuri kindlaks olemasolevate andmete (näiteks ehitisregister, sateliidi fotod, riigi toidu ja sööda käitlejate register, taimetervise register jne) põhjal või küsib taotlejalt andmeid juurde (nt kuludokumendid energiatarbimise kohta, raamatupidamise dokumentid jne) või kohapealse kontrolli käigus. Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse, et seakasvatuse puhul antakse toetust emise või muu sea kohta, kui 2022. aastal on toimunud põllumajandusloomade registri andmetel sigade liikumisi taotleja tegevuskohast välja või tapamajja. Ettevõttest sigade välja liikumisi vaadatakse taotleja põhiselt. Kui taotlejal on mitu tegevuskohta ja liikumine toimub nende tegevuskohtade vahel, siis seda tegevuskohast välja liikumiseks toetuse andmise tingimuste kohaselt ei loeta. Täiendav toetuse saamise tingimus § 5 lõikes 2 sigade 2022. aastal tegevuskohast välja liikumise kohta on seatud seetõttu, et toetus on suunatud oma toodetud toodangut turustavatele ettevõtjatele. Sigade liikumist tegevuskohast välja (taotleja ettevõtetest välja või tapamajja) vaadatakse taotleja kõikide tegevuskohtade (ettevõtete) põhiselt. Maaeluministri 25. novembri 2021. aasta määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ kohaselt esitab loomapidaja sigade liikumise kohta põllumajandusloomade registrile andmed viie tööpäeva jooksul loomade tegevuskohta tootmise või sealt väljaviimise päevast arvates. Seega ei too täiendav nõue taotlejale kaasa täiendavaid kohustusi. Eelnõu § 5 lõikes 3 täpsustatakse, et kui taotlejal puudus 31. detsembri 2022. aasta seisuga emis, antakse muu sea kohta toetust üksnes siis, kui taotleja pidas 31. detsembri 2022. aasta seisuga vähemalt 20 siga. Eelnõu § 5 lõikes 4 sätestatakse linnukasvatuse puhul nõue, et toetust antakse taotlejale, kui ta sai 2022. aastal põllumajandustoodete müügist müügitulu. Samuti sätestatakse selles lõikes lindude keskmised piirmäärad, mille puhul toetust antakse. Selliseks piirmääraks broilerite, partide, hanede või kalkunite puhul on kokku vähemalt 25, munakanadel vähemalt 25 ja vuttidel vähemalt 100 lindu. Eesti linnukasvatuse sektor on väike ja mitmekülgne. Märkimisväärselt peetakse linde hobikorras oma majapidamise tarbeks. Seetõttu loetakse eelnõu § 5 lõikes 4 piirmääradest vähema arvu kodulindude kasvatamist kas täielikult või valdavas osas vaid oma majapidamise tarbeks kasvatamiseks ning sellistele linnukasvatajale toetust ei anta. Eelnõu § 5 lõikes 5 täpsustatakse lindude arvu aritmeetilise keskmise arvutamist. Sätte kohaselt võtab PRIA lindude arvu aritmeetilise keskmise arvutamisel aluseks ajavahemikul 30. aprillist kuni 31. detsembrini 2022. aastal registripidajale maaeluministri 24. novembri 2021. a määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ kohaselt teavitatud lindude arvu ning ümardab saadud tulemuse täisarvuni. Eelnõu § 5 lõikes 6 sätestatakse avamaakultuuride kasvatamise puhul toetuse saamise üldine nõue, et taotleja 2022. aastal põllumajandustoodete müügist saadud müügitulu oli vähemalt 500 eurot taotleja kogu tema kasutuses olnud põllumaa ja püsikultuuride aluse maa hektari kohta, olenemata kas ta taotleb toetust ühes või mitmes lõikes 6 nimetatud punktis. Lisaks kehtestatakse vähemalt kui suurel pinnal kultuure kasvatati. Väiksemal pindalal kui 0,5 ha kartuli, puu- ja köögivilja, maasika või marjade kasvatamist loetakse kas täielikult või valdavas osas vaid oma majapidamise tarbeks kasvatamiseks ning sellistele taimekasvatajatele toetust ei anta. Seega saab toetust kartulikasvataja, kes kasvatas 2022. aastal kartulit vähemalt 0,5 hektaril ja/või köögiviljakasvataja, kes kasvatas 2022. aastal avamaa köögivilja vähemalt 0,5 hektaril ja/või puuvilja-, marja- ja maasikakasvatajale, kes kasvatas 2022. aastal maasikaid, puuvilja- või marjakultuure kokku vähemalt 0,5 hektaril. Maasika, puuvilja ja marjade puhul ei ole oluline, kas 0,5 hektaril kasvati ainult ühte või erinevaid puuvilja– ja marjakultuuride liike. Mõisteid „põllumaa“ ja „püsikultuuride alune maa“ tuleb mõista maaeluministri 20.12.2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ tähenduses. Müügitulu tuleb vaadata taotleja kasutuses olnud kogu põllumaa ja püsikultuuride aluse maa kohta (püsirohumaa arvesse ei lähe). Eelnõu § 5 lõikes 7 sätestatakse, et katmikala aianduse puhul antakse toetust vähemalt 100 ruutmeetrise köetava kasvuhoone ruutmeetri kohta, kui taotleja kasvatas 2022. aastal köögivilja, köögiviljataimi, maitsetaimi, maasikat või lilli vähemalt üheksal kuul aastas, sealhulgas oktoobris ja novembris ja sai 2022. aastal müügitulu ning kasvuhoonel on kasutusluba või on esitatud kasutusteatis. Toetus on suunatud nn aastaringselt kasutuses olevate köetavate kasvuhoonete tootmiskulude, eelkõige sügisel märkimisväärselt kallinenud elektri- ja kütusekulude osaliseks hüvitamiseks. Köetava kasvuhoone kasutusperiood (vähemalt üheksal kuul aastas) ei pea olema katkematu. Kasvuhoone kasutusperiood oleneb kasvatatavatest kultuuridest, aastaajast ja kultuuride vahetuse perioodist. Näiteks kasvatatakse pikka kurki aastas 3 tsüklit, kusjuures talvisel kasvutsüklil annab üks taim saaki 14-15 nädalat, tomatit aga ühe tsükli ja saaki saadakse olenevalt aastast aprillist detsembrini. Samas salati ja maitsetaimede külv toimub igal nädalal ja saak valmib keskmiselt 30 — 45 päevaga. Suvelilli kasvatatakse veebruarist juunini ning seejärel (juulist detsembrini) enamasti potililli (krüsanteeme, alpikanni, jõulutähti). Kasutusluba ja kasutusteatis ei ole vajalik enne 1995. aastat õiguslikul alusel ehitatud kasvuhoone puhul, kuna enne 1995. aastat ehitatud ehitiste puhul on ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 21 lõike 3 kohaselt ehitise kasutamine lubatud kasutusteatise või kasutusloata, seda juhul, kui see ehitis oli enne viidatud seaduse jõustumist vabastatud kasutusloa kohustusest. Kasutusloa kohustus tekkis 1995. aastal jõustunud planeerimis- ja ehitusseadusega ning kohaldub sellest ajast alates uutele ehitistele. Toetuse eesmärk on hüvitada kasvuhoones kasvatajate kulusid, sõltumata sellest, mis aastal see kasvuhoone ehitati. Oluline on, et seda 2022. aastal tootmiseks kasutati. Küll aga peaksid kõik ehitised olema nähtavad ehitisregistrist. Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetuse ühikumäär ja toetuse suuruse arvutamine põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas. 2023. aasta riigieelarvega toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks eraldatud rahalistest vahenditest eraldatakse pool põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnale. Esmatootmise valdkondade rahaliste vahendite jaotus on järgmine: sealiha tootmine ~53%, linnukasvatus (linnuliha ja munad) ~13%, kartulikasvatus ja aiandus avamaal ~14% ja aiandus katmikalal ~20%, milles võeti arvesse toetatavate sektorite kulude suurenemist võrdluses müügitulu suurenemisega. Põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotuse kehtestab maaeluminister maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 21 lõike 2 alusel käskkirjaga. Eelnõu § 6 lõike 1 punktides 1–9 kehtestatakse toetuse ühikumäärad §-s 5 nimetatud nõuetekohase looma, linnu, hektari ja ruutmeetri kohta. Toetuse ühikumäär on toetusõigusliku emise kohta kuni 67 eurot ja muu sea kohta kuni 4,30 eurot. Saaremaal peetud emise kohta kuni 80 eurot ja muu sea kohta kuni 5,20 eurot. Kuna saareline ühendus toodangu turustamisel suurendab turustamiskulusid on ühikumäär 20% kõrgem. Ühikumäär broileri, pardi, hane, kalkuni kohta on kuni 0,85 eurot ja munakana kohta kuni 0,60 eurot. Vuti kohta makstakse toetust kuni 0,13 eurot. Kartuli ja avamaa aianduse hektari ühikumääraks on kuni 100 eurot hektari kohta. Toetusõigusliku köetava kasvuhoone ühikumäär on kuni 8 eurot ruutmeetri kohta. Maksimaalsed ühikumäärad on leitud jaanuari 2023. alguses teada olnud statistiliste andmete alusel. Eelnõu § 6 lõikes 2 on toodud säte, kui esitatud nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid. Toetuse olemusest tulenevalt on õigustatud toetust anda kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks, mistõttu eelarve mittejätkumise korral on üheks alternatiiviks hektaripõhise, linnu, looma või ruutmeetri kohta ühikumäära vähendamise mehhanism, mille kohaselt kõik nõuetele vastavad taotlejad saavad toetust, ent vähendatult. Seetõttu vähendab PRIA sellisel juhul kehtestatud ühikumäära nii palju, et kõik taotlejad saaksid toetust maksimaalsel võimalikul määral. Toetuse ühikumäära vähendamisel peab PRIA järgima taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Tegevusvaldkondade rahalised vahendid on piiratud maaeluministri käskkirjaga ja § 6 lõikes 1 punktides 1–9 kehtestatud maksimaalsete ühikumääradega. Juhul kui taotleja § 2 lõikes 3 nimetatud piirmäärad eelnimetatud tingimustel taotletud ühikute alusel täituvad, jaotatakse eelarvevahendid eelkõige ümber tegevusvaldkonna sees, järgides § 6 lõikes 1 nimetatud maksimaalseid ühikumäärasid. Seejärel kui sellele tegevusvaldkonnale eraldatud rahalisi vahendeid on rohkem, kui taotletud ühikute alusel arvutatud summa, suunatakse üle jäävad vahendid toiduainetööstuse tegevusvaldkonna toetamiseks. Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt on põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta riigiabi ajutise raamistiku punkti 62 alapunktis a sätestatud 250 000 eurot. Üle 250 000 eurost toetust on võimalik maksta üksnes juhul, kui on kohaldatav eelnõu § 6 lõige 5, mis võimaldab toetust suureneda ettevõtte kohta vähese tähtsusega abina kuni 25 000 euroni võttes arvesse taotleja põllumajandusliku vähese tähtsusega abi jääki. Eelnõu § 6 lõikes 4 sätestatakse, et taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad saavad kokku toetust taotleda vastavalt §-s 6 sätestatud ulatuses. Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks. Näiteks kui põllumajandustoodete esmatootmise kontserni A (emaettevõtja) kuuluvad ettevõtja B (tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Ettevõtja A (emaettevõtja) ja ettevõtja B (tütarettevõtja) soovivad nimetatud toetust taotleda. Ettevõtja A ja ettevõtja B mõlemad taotlevad toetust 200 000 eurot. Kui ettevõtjale A määrati juba toetust 200 000 euro ulatuses, siis ettevõtja B saab maksimaalset määrata toetust 50 000 euro ulatuses, sest nad loetakse üheks ettevõtjaks ning selle määruse § 6 lõike 4 kohaselt on maksimaalne toetuse suurus kontserni kuuluvatele põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonna ettevõtjatele kokku 250 000 eurot. Samuti kui näiteks ühte kontserni kuuluv üks põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonna ettevõtja taotleb abi 125 000 euro ulatuses ja samasse kontserni kuuluv teine ettevõtja taotleb samuti 125 000 eurot, siis täidavad nad maksimaalse 250 000 euro suuruse toetuse nõude. Toetuse suuruse arvestamisel järgitakse riigiabi ajutise raamistiku punkti 61 alapunktis a sätestatud piirmäära ja võetakse arvesse ühe ettevõtja (st kontserni ja valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja) kohta makstud kogu riigiabi ajutise raamistiku alusel makstud toetused: nii käesoleval aastal kui ka 2022. aastal makstud toetused. Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadustiku § 6, mille kohaselt, kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju omavateks ettevõtjateks on tegutsevad ettevõtjad, kellest üks omab teise suhtes konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või; 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Eespool toodud ühe ettevõtja käsitlus tuleneb EL-i õiguses rakendatavast põhimõttest, mille kohaselt mitut eraldiseisvat ettevõtjat võidakse riigiabieeskirjade kohaldamise eesmärgil lugeda üht majandusüksust moodustavaks. Sel juhul peetakse seda majandusüksust asjaomaseks ettevõtjaks. Euroopa Kohus arvestab enamusosaluse olemasolu ning muid asjaomaseid funktsionaalseid, majanduslikke ja orgaanilisi sidemeid.4 Eelnõu kohaselt loetakse üheks ettevõtjaks konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad. Paragrahvi 6 lõikes 4 sätestatu eesmärk on vältida ebatervet konkurentsikeskkonda ning hajutada toetust ühtlasemalt enama arvu ettevõtjate vahel. Eelnõu § 6 lõike 5 kohaselt on teatud tingimuste täitmisel võimalik selle määruse alusel antavat toetust suurendada kuni 25 000 euro võrra. Eelnõu § 6 lõike 5 kohaselt ei tohi juhul, kui rakendatakse komisjoni vähese tähtsusega abi määrust (EL) nr 1408/20135, jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähesetähtsusega abi ületada ühe ettevõtja kohta 25 000 eurot. Vähese tähtsusega abi määrust kohaldatakse juhul, kui riigiabi ajutise raamistiku punkti 62 a alusel on riigiabi piirmäär ületatud. Eelnõu § 6 lõike 6 kohaselt loetakse üheks ettevõtjaks isikud komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 tähenduses (sh kui ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust). Nimetatud nõue tuleneb komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõikest 2 ja artikli 3 lõikest 3a. Eelnõu § 6 lõike 7 kohaselt sätestatakse millised EL-i riigiabi aktides sätestatud kumuleerimisreegleid arvesse võetakse. Viidatud reeglid on sätestatud riigiabi ajutise raamistiku punktis 53 ning komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5. Vähese tähtsusega abi ei või kumuleerida samade abikõlblike kulude osas riigiabiga. Seejuures erinevate abikõlblike kulude puhul (nt erinevad loomad) saab toetust anda nii riigiabina kui ka vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi vaba jääki ning saadud riigiabi andmeid saab kontrollida riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist (www.fin.ee/riigiabi). Eelnõu 3. peatükk sätestab toetuse andmise tingimused toiduainetööstuse valdkonnas. Eelnõu §-s 7 sätestatakse toetuse andmise täpsemad tingimused toiduainetööstustele. Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse töötlemisettevõtte suurenenud energiakulu (elekter, soojus, kütus v.a transpordiks) hüvitamiseks. Arvesse võetakse 2022. aastal suurenenud energiakulu, mis on tekkinud pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukraina vastu, see tähendab ajavahemik 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal. Toetust saab taotleda üksnes sellise energiakulu hüvitamiseks, mis on selgelt seostatav taotleja majandustegevusega toiduainete tootmise valdkonnas ehk töötlemisettevõttega. Näiteks peab olema töötlemisettevõttes vajaliku elektri tarbimine muust elektritarbimisest eraldi mõõdetav või millele on teenusepakkuja eraldi arve esitanud. 4 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELTL-i artikli 107 lõike 1 tähenduses (ELT C 262, 19.7.2016, lk 1–50), punkt 11 ning seal viidatud Euroopa Kohtu praktika, kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)&from=EN. 5 Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 konsolideeritud versioon on kättesaadav aadressil https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02013R1408-20190314. See tähendab, et toetust saab taotleda töötlemisettevõtte suurenenud energiakulu hüvitamiseks, mis arvutatakse järgmise valemi alusel: töötlemisettevõtte 1. märtsi kuni 31. detsembri 2022. aasta energiakulu maksumusest lahutatakse 2021. aasta sama ajavahemiku energiakulu maksumus ning saadud energiakulu maksumuse vahe hüvitatakse toetuse maksimaalse suuruse ulatuses. Energiakulu arvutamisel ei võrrelda tarbitud energia koguseid, vaid arvesse võetakse üksnes energiakulu, sest tarbitud energia koguseid võivad mõjutada erinevad tegevused, mida toiduainetööstused tegid, et tulla toime kasvavate energiakuludega. Näiteks osad tootmisliinid suleti või vähendati tootmisvõimsust, mille tulemusena energia tarbimine (energia kogused) vähenesid, kuid hinnatõusu tulemusena energiakulu siiski suurenes. Tagamaks, et toetust saaksid need toiduainetööstused, keda erakordselt suure ja ootamatu energia hinnatõus mõjutas, sätestatakse eelnõu § 7 lõikes 2, et toetust antakse üksnes siis, kui taotleja töötlemisettevõtte 2022. aasta energiakulu ja taotleja toiduainete tootmise tegevusalal saadud müügitulu suhtarv on võrreldes 2021. aasta sama suhtarvuga 10% võrra halvenenud. Täpsemalt on selgitatud energiakulu vahe arvutamist seletuskirja eelnõu § 8 lõike 1 selgitava osa juures. Energiana käsitatakse energiatooteid energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 3 tähenduses ehk energiatooted, sealhulgas põlevkütus, soojus, taastuvenergia, elekter ja muu energiatoode. Energiakulu vahe hüvitatakse olenemata sellest, millist energiaallikat (näiteks elekter, kütus v.a transpordiks, kaugküte, soojuspump jne) töötlemisettevõttes kasutatakse. Energiakulu vahe arvutamisel võetakse arvesse kogu energiakulu olenemata sellest, kas töötlemisettevõttes kasutatakse ühte energiaallikat või erinevaid energiaallikaid. Küll aga ei võeta toetuse arvutamisel arvesse 2022. aastal elektrituruseaduse alusel elektri universaalteenusena tarbitud elektrit, et vältida sama kulu topelt hüvitamist kui ka tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikult ostetud energia maksumust. Näiteks kui töötlemisettevõttes tarbiti 1. novembrist elektrit universaalteenusena, siis energiakulu arvutatakse järgmiselt: töötlemisettevõtte energiakulu ajavahemikul 1. märts kuni 31. oktoobrini 2022. aastal lahutatakse töötlemisettevõtte energiakulu, mis on tekkinud ajavahemikul 1. märts kuni 31. oktoobrini 2021. aastal ning saadud energiakulu vahe hüvitatakse. Eelnõu § 7 lõige 2 kitsendab toiduainetööstuste sihtgruppi, suunates toetuse nendele toiduainetööstustele, kellel on toiduainete tootmise tegevusalal saadud müügitulu suurenemine 2022. aastal olnud oluliselt väiksem kui energiakulu suurenemine. Eeldus on, et suhtarv on halvenenud, kuna toiduainetööstuste (va kalatööstused) müügitulu suurenes 2022. aastal võrdluses 2021. aastaga Statistikaameti andmetel 25%, kuid energiahinnaindeksite alusel kallines elekter aastases võrdluses 2,1 korda, soojus 71% ja kütus 45%. Selleks, et kontrollida energiakulu ja müügitulu suhtarvu halvenemist vaadatakse toetuse taotlejate 2021. ja 2022. aasta majandusaasta aruannetel kandeid „Müügitulu“ ja „Energia“, juhul kui aruandes puudub rida „Energia“ tuleb toetuse taotlejal esitada vastavad kuludokumendid, millel kajastub aastane energiakulu. Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul võetakse arvesse tuludeklaratsiooni vormi E rida 1.1.1 „Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest“ , rida 2.1.1 ja rida 3.1.1. kokku ning kuludokumendid, millel kajastub ettevõtte tootmistegevusega seotud aastane energiakulu. Seega suhtarvu kindlaksmääramisel võetakse arvesse kogu töötlemisettevõtte energiakulu (sh. universaalteenuse hind) ning taotleja toiduainete tootmise tegevusalalt saadud müügitulu. Arvutusnäited on järgmised: Näites I on energiakulu suhe müügitulusse 2021. aastal 0,0252 ning 2022. aastal 0,0348 ehk suhtarv on suurenenud 38%, seega on tegu üle 10%-lise suhtarvu halvenemisega ja taotleja saab toetust taotleda. Näites II on energiakulu suhe müügitulusse 2021. aastal 0,0252 ning 2022. aastal 0,0275 ehk suhtarv on suurenenud 9%, seega on tegu all 10%-lise suhtarvu halvenemisega ning taotleja toetust taotleda ei saa. NÄIDE I 2021 2022 Muutus 2022 vs 2021 müügitulu a 100 000 € 124 000 € 24% energiakulu kokku b 2521 € 4315 € 71% energiakulu suhe müügitulusse b/a 0,0252 0,0348 38% NÄIDE II 2021 2022 Muutus 2022 vs 2021 müügitulu a 100 000 € 138 000 € 38% energiakulu kokku b 2521 € 3800 € 51% energiakulu suhe müügitulusse b/a 0,0252 0,0275 9% Eelnõu §-s 8 sätestatakse toetuse suuruse arvutamine toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas. Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt hüvitatakse energiakulu vahe järgmise valemi alusel: töötlemisettevõtte energiakulust ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal lahutatakse töötlemisettevõtte energiakulu, mis on tekkinud ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2021. aastal. Energiakulude lahutamise tulemusel saadud energiakulu vahe hüvitatakse. Näiteks töötlemisettevõtte energiakulu ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal oli kokku 40 000 eurot ning ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2021 oli energiakulu kokku 30 000 eurot. Sel juhul on arvutuskäik järgmine: 40 000 eurot – 30 000 eurot = 10 000 eurot. See tähendab, et toetust saab taotleda 10 000 euro hüvitamiseks. Kuna toetuse suurusele on kehtestatud eelnõu § 8 lõikes 3 piirangud ehk minimaalselt saab toetust taotleda 1 000 euro energiakulu vahe hüvitamiseks, siis näiteks kui 2022. aastal oli energiakulu 1 500 eurot ja 2021. aastal 750 eurot siis vahe jääb alla 1 000 euro (1 500 eurot – 750 eurot = 750 eurot), mis tähendab, et selle energiakulu hüvitamiseks toetust taotleda ei saa. Näiteks, kui taotleja alustas tegevust 30. juunil 2021. aastal, siis toetuse suurus arvestatakse järgmiselt: töötlemisettevõtte energiakulust ajavahemikul 1. juuli kuni 31. detsember 2022. aastal lahutatakse töötlemisettevõtte energiakulu, mis on tekkinud ajavahemikul 1. juuli kuni 31. detsember 2021. aastal ning hüvitatakse energiakulude lahutamise tulemusel saadud energiakulu vahe. Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse täiendav piirang toetuse suuruse arvutamisel. Elektrienergia kulu hüvitamisel ei võeta toetuse suuruse arvutamisel arvesse 2022. aastal elektrituruseaduse alusel universaalteenusena tarbitud elektrikulu, et vältida sama kulu topelt hüvitamist. Toetust ei anta elektrikulu hüvitamiseks selle perioodi eest, mil taotleja tarbis 2022. aastal elektrit universaalteenusena ehk keskmisest hinnast soodsama ühikuhinnaga, kuna sellel perioodil ei ole see toiduainetööstus sõja tõttu kasvanud elektrihindade tõttu negatiivset mõju kannatanud, vaid on negatiivse mõjuga paindlikult toime tulnud seda ennetades. Näiteks, kui taotleja hakkas 1. novembrist elektrit tarbima universaalteenusena, siis selle osa eest energiakulu hüvitust taotleda ei saa. Sellisel juhil saab toetust taotleda ajavahemiku 1. märts kuni 31. oktoober elektrikulu eest. Samuti ei võeta toetuse suuruse arvutamisel arvesse seda energiakulu, mida taotleja ostis tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikult. Eelnõu § 8 lõige 3 sätestab toetuse suuruse. Toetuse suurus arvutatakse töötlemisettevõtte energiakulust lähtuvalt ehk energiakulu, mis on tekkinud ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2022. aastal lahutatakse 2021. aasta samal ajavahemiku töötlemisettevõtte energiakulu ning saadud vahe hüvitatakse. Küll aga sätestatakse, et minimaalselt saab taotleda toetust energiakulu hüvitamiseks 1 000 euro ulatuses ja maksimaalselt 200 000 euro ulatuses. See tähendab, et näiteks kui 2022. aastal oli energiakulu 2500 eurot ja 2021. aastal 1000 eurot, siis toetust saab taotleda 1500 euro hüvitamiseks. Eelnõu § 8 lõikes 4 sätestatakse erand, mille kohaselt taotleja ning taotlejaga ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad saavad kokku toetust taotleda 350 000 euro ulatuses. Kontserni kuuluvatele ettevõtjatele võimaldatakse toetust taotleda suurema summa ulatuses kui teistel ettevõtjatel (üksikettevõtjatel) tulenevalt sellest, et energiakulu kasvasid kõikidel ettevõtjatel olenemata nende suurusest ning sageli on kontserni kuuluvatel ettevõtjatel töötlemisettevõtteid rohkem kui üks ning kõikides nendes töötlemisettevõtetes kasvasid energiakulud, millest tulenevalt sätestataksegi, et kontserni kuuluvad ettevõtjad saavad maksimaalset toetust kokku taotleda 350 000 euro ulatuses energiakulu hüvitamiseks. Näiteks kui toiduainetööstuse kontserni A (emaettevõtja) kuuluvad toiduainetööstus B (tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Toiduainetööstus A (emaettevõtja) ja toiduainetööstus B (tütarettevõtja) soovivad nimetatud toetust taotleda. Toiduainetööstus A ja toiduainetööstus B mõlemad taotlevad toetust 200 000 eurot. Kui toiduainetööstusele A määrati juba toetust 200 000 euro ulatuses, siis toiduainetööstusele B saab maksimaalset määrata toetust 150 000 euro ulatuses, sest olenemata sellest, et maksimaalne toetuse suurus ühe taotleja kohta on 200 000 eurot, on sätestatud erand, et maksimaalne toetuse suurus ühte kontserni kuuluvatele toiduainetööstusele on kokku 350 000 eurot. Samuti kui näiteks ühte kontserni kuuluv üks toiduainetööstus taotleb abi 175 000 euro ulatuses ja samasse kontserni kuuluv teine toiduainetööstus taotleb samuti 175 000 eurot, siis täidavad nad maksimaalse 350 000 euro suuruse toetuse nõude. Toetuse suuruse arvestamisel järgitakse riigiabi ajutise raamistiku punkti 61 alapunktis a sätestatud piirmäära ja võetakse arvesse ühe ettevõtja (st kontserni ja valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja) kohta makstud kogu riigiabi ajutise raamistiku alusel makstud toetused: nii käesoleval aastal kui ka 2022. aastal makstud toetused. Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadustiku § 6, mille kohaselt, kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju omavateks ettevõtjateks on tegutsevad ettevõtjad, kellest üks omab teise suhtes konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või; 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Eespool toodud ühe ettevõtja käsitlus tuleneb EL-i õiguses rakendatavast põhimõttest, mille kohaselt mitut eraldiseisvat ettevõtjat võidakse riigiabieeskirjade kohaldamise eesmärgil lugeda üht majandusüksust moodustavaks. Sel juhul peetakse seda majandusüksust asjaomaseks ettevõtjaks. Euroopa Kohus arvestab enamusosaluse olemasolu ning muid asjaomaseid funktsionaalseid, majanduslikke ja orgaanilisi sidemeid. Eelnõu kohaselt loetakse üheks ettevõtjaks konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad. Paragrahvi 8 lõikes 4 sätestatu eesmärk on vältida ebatervet konkurentsikeskkonda ning hajutada toetust ühtlasemalt enama arvu ettevõtjate vahel. Eelnõu § 8 lõike 5 kohaselt kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks ei jätku piisavalt eelarvevahendeid ehk nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab rahaliste vahendite jaotuse käskkirjas sätestatud summat, siis vähendatakse vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta. Juhul kui vähendamise tulemusel jääb taotleja toetussumma alla 1000 euro, makstakse taotlejale vähendatud summa. Seega toetust saab taotleda minimaalselt 1000 euro ulatuses energiakulu hüvitamiseks ja maksimaalselt 200 000 euro ulatuses energiakulu hüvitamiseks ühe taotleja kohta ning kontserni kohta 350 000 euro ulatuses energiakulu hüvitamiseks. Toetus makstakse välja kas vastavalt saadud energiakulude vahena ehk eelnõu § 8 lõikes 1 toodud valemit kasutades saadud summas või vajaduse korral vähendatud toetuse summas. Eelnõu 4. peatükk sätestab toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise. Eelnõu §-s 9 sätestatakse taotluse esitamise tingimused ja taotluse esitamise tähtaeg. Eelnõu § 9 lõikes 1 sätestatakse toetuse taotlemise viis, aeg ja taotlusel esitatavad üldised andmed. Toetuse taotlus tuleb esitada elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas ajavahemikul 14. juunist kuni 21 juunini 2023. aastal ja põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas ajavahemikul 4. juulist kuni 11. juulini 2023 PRIA-le ja see peab sisaldama järgmiseid üldandmeid: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed, mis hõlmab taotluse esitaja nime, taotluse selgelt sõnastatud sisu, taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja ning lisaks haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid; 2) taotluse esitaja registrikood; 3) tegevusvaldkond, milles tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust taotletakse; 4) teave taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta, kui see teave ei ole äriregistrist kättesaadav. See tähendab, et kui taotleja kuulub kontserni, siis peab ta esitama andmed ka kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta. Nimetatud andmeid kasutatakse taotleja suuruse määramisel; 5) teave § 4 lõikes 3 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja põllumajandusettevõtte või töötlemisettevõtte ülevõtmise kohta; 6) teave taotleja suuruse kohta (kas tegemist on mikro-, väikese-, keskmise suurusega ettevõtjaga või suureettevõtjaga) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) lisa 1 tähenduses. Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse andmed, mida põllumajanduse esmatootmise tegevusvaldkonnas tegutsev isik peab taotlemisel lisaks üldandmetele esitama. Kartuli ja avamaa aianduse puhul tuleb taotlusel esitada katastriüksuse katastritunnus, millel paikneb taotleja põld, millel ta kasvatas kartulit, köögivilja, maasikaid, viljapuid ja marjapõõsaid, ja selle põllu number ning pindala 2022. aastal 0,01 hektari täpsusega, mille kohta ta toetust taotleb, kui taotleja ei ole nende põldude kohta 2022. aastal esitanud pindalatoetuse taotlust ega erakorralise toetuse taotlust ning kasvatatud põllumajanduskultuuri nimetus. Kui taotleja ei ole 2022. aastal esitanud pindalatoetuse taotlust, siis tuleb tal esitada lisaks andmed ka tema kasutuses olnud kogu põllumaa ja püsikultuuride aluse maa kohta. Esitada tuleb katastriüksuse katastritunnus, millel paiknes 2022. aastal taotleja põllumaa ja püsikultuuride alune maa, selle pindala 0,01 hektari täpsusega ja kasvatatud põllumajanduskultuur. Neid andmeid on vaja selleks, et oleks võimalik kontrollida müügitulu nõude täitmist. Katmikala korral tuleb esitada katastriüksuse katastritunnus, millel paikneb taotleja köetav kasvuhoone, kasvuhoone ehitisregistri kood ning köetav pind 2022. aastal ruutmeetri täpsusega, mille kohta ta toetust taotleb ning seal kasvatatud põllumajanduskultuuri nimetus ja kasvuhoone kasutusperiood. Taotleja tõendab kasvuhoone kasutusperioodi esitamisega oma tootmistegevust vähemalt üheksal kuul, sh oktoobris ja novembris 2022. aastal. Samuti on vaja taotlejal, kui ta tegeleb põllumajanduse esmatootmise tegevusvaldkonnaga, märkida nõusolek toetuse saamiseks vähese tähtsusega abina eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatud juhul. Eelnõu § 9 lõikes 3 sätestatakse, millised dokumendid peavad toiduainetööstused toetuse taotlemisel esitama lisaks lõikes 1 nimetatule. Toetuse saamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid: 1) arve või muu dokumendi, millega tõendatakse energiakulu suurus ajavahemikel 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2022. aastal ning 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2021. aastal; 2) energiakulu tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) kui töötlemisettevõttes 2022. aastal elektrituruseaduse alusel tarbiti elektrit universaalteenusena, siis peab esitama elektrilepingu koos teabega selle kohta, kas ja kui suures koguses ja millisel perioodil on taotleja 2022. aastal elektrituruseaduse alusel tarbinud elektrit universaalteenusena. Näiteks kui töötlemisettevõttes tarbiti elektrit 1. novembrist 31. detsembrini universaalteenusena, siis selle osas eest elektrikulu kohta hüvitust taotleda ei saa. Sellisel juhil saab toetust taotleda ajavahemikul 1. märts kuni 31. oktoober elektrikulu eest. Selles lõikes nimetatud dokumente kasutatakse toetuse suuruse arvutamiseks. See tähendab, et nende dokumentidega tõendatakse tekkinud energiakulu suurust ning ka seda, et taotleja on need kulud varasemalt tasunud ning sellest tulenevalt on toetuse taotlemine energiakulu hüvitamiseks põhjendatud. Sama isik võib esitada taotluse ühes või mitmes § 3 lõikes 1 nimetatud põllumajandustoodete esmatootmise tegevusvaldkonnas ja ka toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas, tingimusel, et ta vastab asjaomases valdkonnas toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Riigiabi ajutise raamistiku punkti 63 kohaselt võib abisaav ettevõtja tegutseda mitmes sektoris, mille suhtes kohaldatakse punkti 61 alapunkti a ja punkti 62 alapunkti a kohaselt erinevaid maksimumsummasid, sealjuures tagab asjaomane liikmesriik sobivate vahenditega, näiteks eraldi raamatupidamisarvestuse abil, et iga sellise tegevusala puhul peetakse kinni asjakohasest ülemmäärast ning et ühe ettevõtja kohta ühes liikmesriigis ei ületata maksimaalset 2 miljoni euro suurust kogusummat. Kui ettevõtja tegutseb üksnes punkti 62 alapunktiga a hõlmatud põllumajandustoodete esmatootmise sektoris, ei tohi ületada ühe ettevõtja kohta ühes liikmesriigis 250 000 euro suurust kogusummat. Eelnõu §-s 10 sätestatakse toetuse taotluse kontrollimine. Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt vaatab PRIA taotluse läbi, selgitades välja selles esitatud andmete piisavuse ja korrektsuse. Seejärel kontrollib PRIA taotleja vastavust nõuetele: – seakasvatuse tegevusvaldkonnas esitatud taotluse puhul teeb PRIA põllumajandusloomade registrisse kantud andmete alusel kindlaks need sealihatootjad, kes pidasid 31. detsembri 2022. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt üht emist või muid sigu, kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 2023. aasta 16. jaanuariks ja kelle karjas oli 2022. aastal sigade liikumisi tegevuskohast välja või tapamajja ning emiste või sigade arvu, kelle kohta toetust antakse; – linnukasvatuse tegevusvaldkonnas esitatud taotluse puhul teeb PRIA põllumajandusloomade registrisse kantud andmete alusel kindlaks need linnulihakasvatajad, kes pidasid põllumajandusloomade registri andmetel 2022. aasta aprillist kuni detsembrini keskmiselt kokku vähemalt 25 broilerit, parti, hane, kalkunit või vähemalt 25 munakana või vähemalt 100 vutti, kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 2023. aasta 16. jaanuariks. Samuti seda, et nimetatud linnukasvataja oli saanud 2022. aastal müügitulu põllumajandussaaduste müügist ning lindude keskmise arvu, kelle kohta toetust antakse; – kartuli ja avamaa aianduse valdkonnas esitatud taotluse puhul teeb PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri või maakatastri (põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmata põllumajandusmaa korral) andmete või muude andmete põhjal, mis on PRIAle kättesaadavad kindlaks need kartuli-, köögivilja-, maasika-, puuvilja- ja marjakasvatajad, kes kasvatasid 2022. aastal kartulit vähemalt 0,5 hektaril, köögiviljakultuure vähemalt 0,5 hektaril, puuvilja- ja marjakultuure ja maasikat kokku vähemalt 0,5 hektaril ning 2022. aastal põllumajandussaaduste müügist saadud müügitulu (vähemalt 500 eurot) kogu taotleja kasutuses olnud põllumaa ja püsikultuuri hektari kohta majandusaasta aruande või tuludeklaratsiooni vorm E või muude andmete põhjal, mis on PRIAle kättesaadavad; – katmikala aianduse valdkonnas esitatud taotluse puhul teeb PRIA kindlaks need köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaimede-, maasika ja lillekasvatajad, kes kasvatasid 2022. aastal sügistalve perioodil köetavas kasvuhoones köögivilja, köögivilja- ja maitsetaimi, maasikaid ja lilli, kasvuhoone vastavuse määruses sätestatud tingimustele ning põllumajandussaaduste müügist saadud müügitulu olemasolevate andmete või muude andmete põhjal, mis on PRIA-le kättesaadavad. Kui taotluse menetlemise käigus ilmneb, et sama põllu kohta on 2022. aastal ja käesoleva toetuse raames toetust taotlenud erinevad taotlejad, tuleb PRIA-l välja selgitada tegelik kasvataja ehk tekkinud majanduslikku kahju saanud ettevõtja. Samuti võib PRIA taotluse menetlemisel asjaolud kindlaks teha kohapealse kontrolli käigus. Müügitulu tuleb mõista nii nagu on mõiste sisustatud finantsalastes õigusaktides. Juhul kui majandusaasta aruanne või tuludeklaratsiooni vorm E on esitamata, on taotlejal toetuse saamise üks nõuetest täitmata. Edasi selgitab PRIA konkurentsiseaduse alusel peetava riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kantud andmete alusel välja, kas nõuetele vastava toetuse taotleja, arvestades ühe ettevõtja nõuet, toetussumma jääb riigiabi kumuleerimisreegleid järgides riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud 250 000 euro limiidi piiresse või mitte. Kui nõuetele vastava toetuse taotleja 250 000 euro limiit on juba enne toetussumma lisandumist täis või kui toetussumma lisandumisega limiiti ületatakse, siis selgitab PRIA välja, kas taotlejale on võimalik vastavalt kas kogu toetussumma või riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud limiiti ületav toetussumma osa anda komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt vähese tähtsusega abina. Nimetatud määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja nõudele vastamist saab kontrollida eelkõige äriregistri andmete alusel. Toidutöötlemise valdkonnas ajutise riigiabi raamistiku punkti 61 kohaselt ei ole lubatud, et abi kogusumma ettevõtja kohta ületaks ühelgi ajahetkel 2 miljonit eurot. Eelnõu § 10 lõike 2 kohaselt esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile taotlejate nimekirja tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks. Eelnõu § 10 lõikes 3 sätestatakse, et taotleja majandustegevusega seotud andmed tehakse kindlaks 2022. aasta majandusaasta aruande ja tuludeklaratsiooni vorm E andmete põhjal, mis peab olema esitatud äriregistrile või Maksu- ja Tolliametile hiljemalt 30. juuniks. See kuupäev on tähtajaks, mil on majandusaasta aruande esitamise kohustus kõigil juriidilistel isikutel, kelle majandusaasta lõppes 31. detsembril 2022. Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul, kui majandustegevust ei ole toimunud. Eelnõu § 10 lõike 4 kohaselt teeb taotleja PRIA-le teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud. Eelnõu §-s 11 sätestatakse taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine. Eelnõu § 11 lõikes 1 sätestatakse, et PRIA teeb erakorralise toetuse taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja vastab toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse sellise tähtaja jooksul, et erakorraline toetus oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 31. detsembril 2023. aastal, kuid mitte enne, kui Euroopa Komisjon on riigiabi teatise kohta teinud lubava otsuse. Eelnõu § 11 lõike 3 kohaselt ja juhul kui Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt muudetakse riigiabina antava toetuse tingimusi, antakse taotlejale tähtaeg taotlus meetme tingimustega kooskõlla viimiseks. Kui taotleja ei ole nõus taotluse muutmisega või ei muuda taotlust määratud tähtaja jooksul, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Eelnõu § 11 lõikes 4 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata kui Euroopa Komisjon riigiabi luba ei anna ning toetust ei ole võimalik anda vähese tähtsusega abina. Eelnõu 5. peatükis sätestatakse rakendussätted. Eelnõu §-s 12 sätestatakse maaeluministri 16. jaanuari 2023. a määruse nr 2 „2023. aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavad toetused” muutmine. Muudatuse kohaselt lisatakse erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks 2023. aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavate toetuste nimekirja. Eelnõu §-s 13 sätestatakse määruse kehtivus. Määrus kehtib kuni 30. juunini 2024. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks järgmised Euroopa Liidu õigusaktid: – Euroopa Komisjoni 17. märtsi 2023. a teatis „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” (ELT C 101, 17.03.2023, lk 3-24); – komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17). Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel http://eur-lex.europa.eu. 4. Määruse mõjud 2022. aasta põllumajanduse majandusarvestuse esialgse hinnangu alusel (avaldatud 06.12.2022) kujunes 2022. aastal põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuseks tootjahinnas 1,6 mld eurot, sellest linnukasvatus (sh munade tootmine) moodustas 4%, seakasvatus 5%, katmikalatoodang, värske aedvili, puuvili, marjad ja kartul 3,5% ehk kokku ~199 mln eurot (~12%). Kokku on hinnanguliselt toetuse sihtgrupis 66 seakasvatajat, 306 linnukasvatajat ja munatootjat, ~800 köögivilja, puuviljakultuuride ja marjade ning kartulite kasvatajat, kelle kasutuses on üle 98% vastavatest loomadest, lindudest või kasvatatavate kultuuride pinnast. Tootmiskulud on nendes sektorites võrreldes tuludega loomühiku või kasvupinna hektari või ruutmeetri kohta tõusnud enam ja toetusega hüvitatakse osa sellest enam kallinemisest. Toetusega hüvitatakse kuni 67% söödakulu enam kallinemist võrdluses tuluga loomühiku kohta linnu ja seakasvatuses ning väetise- ja energiakulu enam kallinemist võrdluses tuluga hektari kohta aianduskultuuride ja kartulikasvatuses. Toiduainetööstuste (va kalatööstused) ostetud energia kulu, sealhulgas kütuse kulu, oli 2021. aastal 51 mln eurot, müügitulu samal ajal 1,856 mld eurot ehk ostetud kütuse ja energia kulu ühe euro müügitulu kohta oli 0,027 eurot. Hinnates 2022. aasta energia- ja kütusekulu suurenemist Statistikaameti hinnaindeksite alusel (elekter +2,1 korda, soojus +71% ja kütus +45%) kujuneb ostetud kütuse- ja energiakuluks ~91 mln eurot ning võttes arvesse toiduainetööstuste I–III kvartali müügitulu suurenemist +23% (Statistikaamet) 2022. aastal võrdluses 2021. aastaga, kujuneb müügituluks 2,297 mld eurot, seega ühe euro müügitulu kohta on ostetud kütuse ja energiakulu 0,0397 eurot. Toiduainetööstuste energia ja kütuse hinnangulisest kogukallinemisest (+40 mln eurot 2022. aastal võrdluses 2021. aastaga) on võimalik toetusega toiduainetööstustele hüvitada ~12%. Toetuse saajaid on hinnanguliselt kuni 500 ettevõtjat. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 2023. aasta riigieelarvega eraldati toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks 10 mln eurot sihipäraselt suunatud siseriikliku toetuse maksmiseks. Toetuse administreerimiskulu on 2% eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Erakorralise toetuse põhimõtteid tutvustati maaeluministrit nõustava põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu 10.01.2023. a istungil. Istungi protokolliga saab tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/pollumajanduse-ja-maaelu- arengu-noukogu-pman. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks PRIA-le. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega arvestamise ja mittearvestamise kohta on koostatud seletuskirja lisas tabel. Eelnõu esitati arvamuse andmiseks PRIA-le, kes esitas eelnõu kohta lisaettepanekud. Samuti esitasid ettepanekud Eesti Tõusigade Aretusühistu, AS Rakvere Farmid, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Tanel Tang. Ettepanekutega arvestamine või mittearvestamine on välja toodud seletuskirjale lisatud tabelis. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler  Seletuskirja lisa: Ettepanekud maaeluministri määruse „Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks“ eelnõule EIS kooskõlastusel Ettepaneku esitaja ja ettepanek Arvestamine/mittearvestamine Eesti Tõusigade Aretusühistu ETTEPANEKUD: Ettepanekuga osaliselt arvestatud. Määruses sätestatakse, et ETSAÜ on tutvunud esitatud eelnõuga ning teeb toetuse kättesaadavuse toetust antakse põllumajandusloomade registrisse kantud parandamiseks, selguse suurendamiseks toetuse taotlemisel ja toetuse andmete alusel ja nende emiste ja muude sigade kohta, kelle jõudmiseks riiklikus ja seakasvatussektori vaates õigete adressaatideni pidamisest taotleja on registripidajat teavitanud. järgmised põhjendatud ettepanekud: Maaeluministri 25. novembri 2021. aasta määruse nr 74 1. Asendada määruses läbivalt sõna „emis“ sõnapaariga „põhikarja „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning emis“; veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest 2. Sätestada, et põhikarja emiseks on määruse tähenduses ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning maaeluministri 25. novembri 2021. aasta määruse nr 74 identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi kohaselt tuleb loomapidajal esitada teatis mh paaritamata väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning nooremiste, paaritamata emiste, esimest korda paaritatud kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi emiste ja korduvalt paaritatud emiste arvu kohta. Määruse eemaldamise ja asendamise nõuded“ § 2 lg 3 punktides 4, 5 ja 6 sätestatud eelnõus oleme täpsustanud, et toetust antakse viidatud sead (paaritamata emised; esimest korda paaritatud emised; korduvalt määruse § 2 lõike 3 punktides 3–6 nimetatud emise kohta ehk, paaritatud emised); et selle toetuse andmisel võetakse emistena (tõusead 3. Maksta toetust kõrgema ühikumäära järgi üksnes põhikarja emiste eluskaaluga 50 kg ja enam) arvesse kõik neli teatises toodud kohta. emise (paaritatud või veel paaritamata) vanusegruppi.. Nõustume, et emise söödavajadus on suurem kui nuumikul, PÕHJENDUSED: mistõttu on toetuse suurus emise kohta suurem kui muu sea 1. Määruses on vajalik täpsustada emise mõistet ning sätestada, et kohta. toetust kõrgema ühikumäära järgi makstakse üksnes põhikarja emiste kohta 1.1. ETSAÜ on korduvalt esitanud oma ettepanekud sektoris emiste arvestusega seotud olukorra parandamiseks, selguse loomiseks ja toetuste maksmiseks sellele osale seakasvatussektorist, kes tagavad Eestis valdkonna püsimise ja toidujulgeoleku – põhikarja kasvatajad. 1.2. Määrus ei sätesta ega viita, mida konkreetselt tähendab määruse sõnastuses emis. Selline olukord tekitab ebavajaliku segadust taotluse taotlejate ringis ning sarnane olukord on juba juhtunud 2022. aasta erakorralise kohandamistoetusega. Kohandamistoetuse taotluste esitajad esitasid 10.06.2022 määruse nr 29 alusel taotlusi nii kõigi emaste sigade, suguküpsete emaste sigade kui ka põhikarja emiste osas või ei esitanud taotlust emiste osas üldse. See aga on tekitanud sektoris ebavõrdust. 1.3. Määruse seletuskirja § 5 lg 1 p 1 seletuste kohaselt lähtub määrus emise mõiste sisustamisel Maaeluministri 25. novembri 2021. aasta määrusest nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“. Tegemist on sektoris kasutusel ja tunnustatud määrusega ning ETSAÜ hinnangul tuleks selles määruses toodud jaotisele konkreetselt ka viidata täpsustades toetusõiguslikud emised määruse klasside järgi neile määruse tekstis konkreetselt viidates. Vastasel juhul võib väita, et ka emased kesikud ja põrsad on näiteks emised ning taotleda neile toetust kõrgema ühikumäära järgi. 1.4. Lisaks ei saa nõustuda määruse seletuskirjas antud emise mõistega. Määruse seletuskirja kohaselt on määruse § 5 lg 1 p 1 (ja tegelikult kogu määruse) mõistes emiseks kõik neli teatises toodud emiste vanusegruppi: paaritamata nooremis, paaritamata emis, esimest korda paaritatud emis ning korduvalt paaritatud emis. 1.5. Eesti seakasvatajad jagunevad teenuslepingute alusel sealiha tootjateks ning täistsükliga sealiha tootjateks, kellest viimaseid iseloomustab põhikarja olemasolu ja Eesti sigade geneetilise baasi arendamine. Põhikarja olemasolu tähendab ka oluliselt kõrgemat investeerimisvajadust nii tõuaretusse kui loomade pidamistingimustesse, kuid on samas vajalik riikliku toidujulgeoleku tagamiseks ning riigis seakasvatussektori elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks – ka teised seakasvatajad kasutavad põhikarjaga seakasvatajate põrsaid. Ka on põhikarja pidamine oluliselt söödamahukam, kui nuumikute kasvatamine ning seega on põhikarja kasvatavad seakasvatajad kõrgetest sisendsööda hindadest oluliselt rohkem mõjutatud kui teised. Ka 10.06.2022 määruse nr 29 seletuskirjas on selgitatud, et emise arvestuslik söödavilja vajadus kuus on 557 kg ja nuumiku puhul 71 kg kuus. 1.6. 25.11.2021 määruse nr 74 emiste kategooriatest ei ole paaritamata nooremis (ehk emik) põhikarja kuuluv. Tegemist on suguküpseks saanud paaritusealise emasloomaga, keda ei ole veel paaritatud. Sellest tulenevalt ei ole ka selge ega kindel, kas temast saab tulevikus emis või nuumik. Kindel on ka, et emikule kuluv söödakogus ei vasta põhikarja emise kogustele ning tegemist ei ole (veel) tootva loomaga. 1.7. Määruses peaks olema toetuskõlbuliku emise mõiste olema sätestatud nii, et kasutatud oleks põhikarja sigade mõistet. Kõrgendatud ühikumäära järgi peaks toetuskõlbulik olema üksnes põhikarja kuuluv siga ning põhikarja sigadeks on järgmistesse kolme kategooriasse kuuluvad sead: paaritamata emised; esimest korda paaritatud emised; korduvalt paaritatud emised. AS Rakvere Farmid AS Rakvere Farmid esitab alljärgnevalt oma tagasiside uuele erakorralise Ettepanekuga osaliselt arvestatud. Eelnõus täpsustatakse teotuse määrusele: sigade tegevuskohast väljaviimise sätet sigade tapamajja 1. Muuta ja/või täpsustada seakasvatuse puhul tegevuskohast liikumisega. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et ettevõttest väljaliikumise sätteid. sigade välja liikumisi vaadatakse taotleja põhiselt. Määruse eelnõu paragrahvi 5 teine punkt sätestab, et „Seakasvatuse puhul antakse toetust emise või sea kohta, kui 2022. aastal toimus sigade liikumisi taotleja tegevuskohast välja. Tegevuskohast välja liikumiseks selle määruse tähenduses ei loeta sigade liikumist taotleja eri tegevuskohtade vahel“. Sellest nähtub, et seakasvatajad saavad toetust vaid sellisel juhul, kui nendel arvel olnud sead liiguvad „tegevuskohast“ välja ning sealjuures ei ole väljaliikumine ühe ettevõtte sees toimuv liikumine. AS Rakvere Farmid hinnangul on praegune sõnastus liialt ebatäpne ja lihtsustab sellisel juhul, kas süsteemi nö petmist või toob kaasa hilisemaid kohtuvaidlusi. Esiteks on ebaselge, kas toetuse saamiseks piisab üleüldiselt sigade väljaliikumisest või on vaja, et teatud arvu sea eest toetuse saamiseks peab vastav arv sigu olema välja liikunud. Ehk kas seakasvataja võib lihtsalt olla välja saatnud näiteks 2 siga, kuid toetust saab kogu karja eest, kuna ta on formaalselt täitnud määruses olnud sõnastuse, kus nõutakse lihtsalt, et „2022. aastal toimus sigade liikumisi taotleja tegevuskohast välja“. Meie hinnangul peaks kõnealune lause olema sõnastatud järgnevalt „Seakasvatuse puhul antakse toetust maksimaalselt selle arvu emise või muu sea eest, mida liigutati 2022. aastal taotleja tegevuskohast välja.“ Teiseks on ebaselge, kas toetust saaks sellisel juhul või sellises ulatuses, kui toimub väljaliikumine sama või seotud ettevõtte tapamajja. Määruse seletuskiri hõlmab viidet tapamajale, kuid määruse eelnõu tekst seda võimalust ei anna. Kuna arvestatav osa Eesti seakasvatusest opereerib põhimõttel, et sama või seotud ettevõte tegeleb ka tapamaja opereerimisega, siis on oht, et ühe ettevõtte sees farmist tapamajja liikunud sigade eest või sellise liikumise olemasul toetust ei saa. Määrus peaks üks-üheselt ja selgelt määratlema, kas selline variant on lubatud. Meie hinnangul selline lähenemine on mõistlik ja tundub olevat ka seletuskirja poolt toetatud. Seega teeme ettepaneku sõnastada eelmainitud määruse punkti teine lause järgnevalt: „Tegevuskohast välja liikumiseks selle määruse tähenduses ei loeta sigade liikumist taotleja eri tegevuskohtade vahel, v.a. taotleja tapamajja liikumist.“ Eesti Toiduainetööstuse Liit Toiduliidu tagasiside „Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks“ määrusele Toiduliit, konsulteerinud oma liikmesettevõtetega, annab järgmise tagasiside. Suurima negatiivse üllatusena toodi välja, et 10 miljoni eelarvet ei jaotata Arvestatud. lubatult proportsionaalselt avalduste alusel, vaid lähtutakse kitsendusest Eelnõud täiendati § 8 lõikega 4, mille kohaselt taotleja ning suurettevõtetele laienevast kolme aasta toetuse 200 000 euro piirmäärast: taotlejaga ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või sätestatakse, et taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu kaudu üksteisega seotud ettevõtjad saavad kokku toetust üksteisega seotud ettevõtjad saavad kokku toetust taotleda vastavalt §-s 6 taotleda 350 000 euro ulatuses. või §-s 8 sätestatud ulatuses. Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks. Näiteks kui toiduainetööstuse kontserni A (emaettevõtja) kuuluvad toiduainetööstus B (tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Toiduainetööstus A (emaettevõtja) ja toiduainetööstus B (tütarettevõtja) soovivad nimetatud toetust taotleda. Toiduainetööstus A ja toiduainetööstus B mõlemad taotlevad toetust 150 000 eurot. Kui toiduainetööstusele A määrati juba toetust 150 000 euro ulatuses, siis toiduainetööstusele B saab maksimaalset määrata toetust 50 000 euro ulatuses, sest nad loetakse üheks ettevõtjaks ning selle määruse § 8 kohaselt on maksimaalne toetuse suurus toiduainetööstusele 200 000 eurot. Ettevõtjad on avaldanud isegi nördimust sellisele piirangule, sest suurte ettevõtete energiaarved ainuüksi ühes kuus olid 2022.aastal sadades tuhandetes eurodes suuremad kui aasta tagasi (näiteks ühe piimatööstuse arve ühes kuus oli 600 000 eurot suurem kui aasta tagasi). Tegemist on ju kriisiaja toetusmeetmega, mitte investeerimistoetusega ning kontsernidele, k.a. Eesti omanikele kuuluvatele kontsernidele max 200 000 eurot on põhjendamatult piirav ja ebaõiglane. Teeme ettepaneku võtta kontsernide puhul aluseks kõik Eestis registreeritud tootmisettevõtted ja mitte piirata toetuse summaga kogu kontserni. Ehk veelgi konkreetsemalt - toidutööstustele energiatoetuse jagamise aluseks on toidutootmise tegevusloa asukoht, mille puhul igale asukohale eraldi laieneb määruse § 8. (3) toodud miinimum- ja maksimummäär § 4. Nõuded taotlejale (3) Taotlejal peab taotluse esitamise ajaks olema esitatud 2022. aasta majandusaasta aruanne äriregistrile või tuludeklaratsiooni vorm E Maksu- ja Tolliametile. Ettevõtjad leidsid, et majandusaasta aruande esitamise tingimus taotluse esitamise hetkel on ebamõistlik, juhul kui toetusmeetme avamisel seadusest tulenev tähtaeg pole saabunud. Nõustume selgelt majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtajaks Arvestatud. esitamise kohustusega ning teeme ettepaneku, et tähtaegne aastaaruande Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse, et taotlejal peab hiljemalt 30. esitamine peaks olema väljamakse tegemise eelduseks. juuniks olema esitatud 2022. aasta majandusaasta aruanne Samuti tuleb täiendavalt hinnata kas maj. aasta aruande esitamise äriregistrile või tuludeklaratsiooni vorm E Maksu- ja kohustus on vaid taotlejal või kõigil konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 all Tolliametile. Seda nõuet ei kohaldata seakasvatuse toodud isikutel, kes on taotlejaga seotud. tegevusvaldkonnas. § 7. Toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas antava toetuse andmise Arvestatud. tingimused Eelnõu § 8 lõike 2 sõnastust muudeti järgmiselt: § 7. lg 1 Toetust antakse taotleja töötlemisettevõtte energiakulu (2) Toetuse suuruse arvutamisel ei võeta arvesse 2022. aastal hüvitamiseks. Energiana käsitatakse energiatooteid energiamajanduse elektrituruseaduse alusel universaalteenusena tarbitud elektri korralduse seaduse § 2 punkti 3 tähenduses kulu ega tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikult Viidatud punkt on: energia – energiatooted, sealhulgas põlevkütus, ostetud energia maksumust. soojus, taastuvenergia, elekter ja muu energiatoode. § 8. lg 1 Toetuse suurus § 7 lõikes 1 sätestatud töötlemisettevõtte Teadmiseks võetud. energiakulu hüvitamisel arvutatakse järgmiselt: töötlemisettevõtte Selgitame, et seda toetust antakse üksnes taotleja energiakulust, mis tekkis ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. detsembrini töötlemisettevõtte energiakulu hüvitamiseks. See tähendab, et 2022. aastal, lahutatakse töötlemisettevõtte 2021. aasta samal toetust ei anta selliste kulude nagu transpordi või ladustamise ajavahemikul tekkinud energiakulu hüvitamiseks. Ka seletuskirjas on selgitatud, et toetust antakse töötlemisettevõtte suurenenud energiakulu (elekter, soojus, Teeme ettepaneku siiski nimetatud punkti konkretiseerida, et vältida kütus v.a transpordiks) hüvitamiseks. näiteks olukorda, kus võetakse aluseks toetustaotlusel oma päikesepargi „kulu“: Toetust antakse taotleja poolt väliselt osapoolelt ostetud energiakulu, mida taotleja kasutab lõpptarbijana, hüvitamiseks. Hüvitamisele kuulub vaid energiakulu, mitte energiaedastamise ja transpordi (elekter/maagaas) või ladustamise (õli/hake/LPG) vms kulud. Taotleja enda poolt mistahesviisil toodetud energia ei ole abikõlbulik. Väliseks osapooleks on ettevõte, kes ei kuulu konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 all ja energiana käsitatakse energiatooteid energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 3 tähenduses ning lõpptarbijana käsitatakse energiatooteid energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 21 tähenduses. Samuti toonitame, et väljamaksete aluseks peavad olema reaalsed kulu dokumendid (arved, makse korralduse koopiad jms). Selgituseks. Edastamise/ladustamisega seotud kulude väljavõtmise mõte on see, et need on kulud, mida ettevõtja oleks pidanud kandma igal juhul olenemata energia tegelikust hinnast (1 €/MWh või 200 €/MWh). § 8. Toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas antava toetuse suuruse Teadmiseks võetud. arvutamine Selgitame, et toetuse andmisel võetakse arvesse ajutise (3) Toetust saab taotleda minimaalselt 1000 eurot ühe taotleja kohta ja raamistiku punkti 61 alapunktis a sätestatud piirmäära, milleks maksimaalselt 200 000 eurot ühe taotleja kohta. Toetuse suuruse on 2 000 000 eurot toiduainete tootmisega tegeleva ettevõtja kohta. arvutamisel võetakse arvesse ka riigiabi ajutise raamistiku alusel varem See tähendab, et kui ettevõtja on varasemalt abi saanud ajutise makstud toetuse summa. raamistiku osa 2.1 alusel, siis piirmäära arvutamisel võetakse see summa arvesse. Palun täpsustada, milliseid „varem makstud toetuse summasid“ silmas peetakse? (4) Kui taotlejate esitatud kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise Mitte arvestatud. summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid, vähendab PRIA Selgitame, et toetust antakse töötlemisettevõtte suurenenud toetuse suurust ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste energiakulu (elekter, soojus, kütus v.a transpordiks) rahuldamiseks maksimaalses võimalikus ulatuses, järgides taotlejate hüvitamiseks. Energiakulu vahe hüvitatakse järgmise valemi võrdse kohtlemise põhimõtet. alusel: töötlemisettevõtte energiakulust ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2022. aastal lahutatakse töötlemisettevõtte Ehk määruses on ära reguleeritud olukord, kui toetusraha jääb puudu: energiakulu, mis on tekkinud ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2021. aastal. Kuna toetuse eesmärgiks on hüvitada Teeme ettepaneku, et kui raha peaks planeeritud eelarvest üle jääma, näha suurenenud energiakulusid, siis toetuse suuruse arvutamisel ei määruses ette võimalus taotlemisel eelistada suurema tarbimisega võeta arvesse tarbitud energia koguseid. ettevõtteid. Soovitame veel määrusesse sisse kirjutada lisatingimuseks, et Taotleja Teadmiseks võetud. peab andma lõpliku nimekirja taotlejaga seotud isikutest, kes kuuluvad Selgitame, et § 9 lõike 1 punkti 4 kohaselt peab taotleja konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 alla. esitama teavet taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta, kui see teave ei ole äriregistrist kättesaadav. See tähendab, et kui taotleja kuulub kontserni, siis peab taotleja esitama andmed ka kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta. . Rahandusministeerium Riigiabi poolelt on eelnõu kohta järgmised märkused: 1) eelnõu § 2 lõige 1: palume muuta Euroopa Komisjoni teatise Mitte arvestatud. pealkiri järgmiselt: Toetust antakse Euroopa Komisjoni 9. märtsi 2023. a Teatise kuupäev on 17.03, kohandamise kuupäev 9.03. teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale..“; 2) eelnõu § 6 lõige 3: viidatud on ajutise raamistiku punkti 56 Arvestatud. alapunktile a, peab olema viidatud ajutise raamistiku punkti 62 alapunktile a; sama viga on seletuskirja osas, mis selgitab eelnõu § 6 lõiget 3. Lisaks soovitame asendada sõna „makstud“ sõnaga „antud“, sest piirmäära täitumise kontrollimisel lähevad sisse määratud /otsustatud toetuse summad; 3) eelnõu § 8 lõige 3: palume täiendada tekstiosaga „ ..arvestades Arvestatud. ajutise raamistiku punkti 61 alapunktis a sätestatud piirmääraga“. Lisaks soovitame asendada sõna „makstud“ sõnaga „antud“, sest piirmäära täitumise kontrollimisel lähevad sisse määratud /otsustatud toetuse summad; 4) eelnõu § 9 lõige 1: palume täiendada punktiga 5 järgmises Arvestatud. sõnastuses: „5) teave taotleja suuruse kohta (kas tegemist on mikro-, väikese-, keskmise suurusega ettevõtjaga või suureettevõtjaga) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) lisa 1 tähenduses. „ Seda teavet läheb vaja PRIAle toetuste andmete riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile RAR kandmiseks. Registri alusel esitab Rahandusministeerium Euroopa Komisjonile ajutise raamistiku punktis 92 viidatud aruanded toetuste määramise kohta ning aruannetes nõutakse abi meetme raames määratud abi summade jaotust ettevõtja suuruse lõikes; 5) eelnõu § 11 lõige 2: palume asendada tekstiosa „ Arvestatud. põllumajandusliku riigiabi teatise“ tekstiga „§ 2 lõike 1 nimetatud riigiabi ajutise raamistiku alusel esitatud riigiabi teatise…“ ; 6) eelnõu § 11 lõige 4: palume asendada tekstiosa „ Arvestatud. põllumajandusliku riigiabi andmiseks“ tekstiga „riigiabi andmiseks“. Seletuskiri : 1) palume korrigeerida seletuskirja lõigud, kus on kasutatud Euroopa Arvestatud. Komisjoni teatise pealkirja; 2) seletuskirja lõigu, kus selgitatakse eelnõu §10 lg 1, viimane lõik: Seletuskirjas pidasime silmas, et kuna ajutiste raamistike juhime tähelepanu, et riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris RAR ei ole alusel antud abid kantakse RAR-i, siis on võimalik selle alusel võimalik kontrollida nende piirmäärade täitumist, mis on sätestatud ettevõtja vaba jääki arvutada. Oleme teadlikud, et automaatset eelnõu aluseks olevas ajutises raamistikus. Kontrolli võimalus oli ainult funktsiooni RAR-is jääkide kontrollimiseks ei ole. Covid-19 ajutise raamistiku alusel antud riigiabi puhul. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 1. Ettepanek: Toetada raskuses olevaid sektoreid Mitte arvestatud. Nõustume, et toetada tuleb eelkõige sektoreid, kus sõltuvus välistest Sektorite analüüs ja valik on põhjendatud seletuskirjas. sisenditest on kõige suurem. Seetõttu mööname, et keerulises seisus on seakasvatus, linnukasvatus ja aiandus. Siiski tahame ära märkida, et lambaliha sektoris oli turutõrge aastal 2022 seoses taudi levikuga, mistõttu lambaliha eksport oli tugevalt häiritud. Olukorda teraviljakasvatuses ja piimatootmises võis aasta alguses veel lugeda heaks. Müügihinnad olid kõrged, kuid ebakindlust teraviljasektorile valmistas väetise kõrge hind ja langustrendi näitav vilja kokkuostuhind. Ka toorpiima kokkuostu hind oli aasta alguseks läbi aegade kõrgeim, kuid ei katnud aasta alguses enam tootmissisendite hinnatõusu. Tänaseks on aga toorpiima hinnad kukkunud olulisel määral. Mitte arvestatud. Eelnõu koostamisel on arvestatud, et 2. Ettepanek: kompenseerida toidutööstustele elektrikulu tarbitud töötlemisettevõtetes ei kasuta üksnes elektrienergiat vaid ka kW/h kohta teisi energiatooteid. Meie toidutööstust esindavate liikmete hinnangul on kW/h järgne Arvestatud osaliselt. Selgitame, et toetust antakse taotleja kriteerium kõige objektiivsem kompenseerimise alus ning peame seda töötlemisettevõtte energiakulu hüvitamiseks kui see suurenes ainuõigeks lahenduseks. Eelnõu § 7 lg 2 sätestatud müügitulu suhtarvu enam kui müügitulu. Energiakulu ja müügitulu suhtarvu 20%-list halvenemise kriteeriumi seadmist, EPKK ei toeta. muutuse kriteerium on alandatud 10%-le.. Üheks oluliseks põhjuseks on siin nt enamuse piimatööstuste mittekvalifitseerumine toetuse saajateks. Teadupärast moodustavad kulud piima kokkuostuks suurema osa lõpptoodete omahinnast ja piima hinna Mitte arvestatud. tõus 2021-2022 perioodil oli pea 50%. See omakorda toob küll kaasa Selgitame, et seda toetust antakse Euroopa Komisjoni teatise käibe suurenemise, aga seda mitte toodangu mahtudest, vaid „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik sisendhindade tõusust tingituna. Ka energiahinnad kasvasid vaadeldaval majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi perioodil hüppeliselt, kuid kahe vaadeldava aasta võrdluses ei saanud Ukrainale” (ELT C 101, 17.03.2023, lk 3–24) alusel, millest energiakulu ja käibe suhe mitte kuidagi jõuda lävendkriteeriumi 20% tulenevalt on tegemist riigiabiga ning seega on kohaliku tasemele. Võttes arvesse eeltoodut ning tänast keerulist olukorda tooraine või kohalike ettevõtjate eelistamine vastuolus piimaturul ei saa me nõustuda eelnõu sellise lähenemisega. Euroopa Liidu toimimise põhimõtetega. 3. Ettepanek: lisada toiduainetööstustele lisanõue kohaliku toorme väärindamiseks vähemalt 75% ulatuses Osaliselt arvestatud. Meie meelest on kohaliku toorme väärindamine üheks peamiseks Eelnõu § 10 lõikes 3 sätestatakse, et taotleja argumendiks toidujulgeoleku tagamisel. Võttes arvesse, et toetuse näol majandustegevusega seotud andmed tehakse kindlaks 2022. on oluliseks aspektiks toidujulgeoleku tagamine, on vajalik fikseerida ka aasta majandusaasta aruande ja tuludeklaratsiooni vorm E nõue, mille puhul võetakse arvesse kohaliku põllumajandussaaduste andmete põhjal, mis peab olema esitatud äriregistrile või väärindamine. Meie liikmete hinnangul on kohaliku tootmise Maksu- ja Tolliametile hiljemalt 30. juuniks. Üldjuhul on väärindamise nõuet ka varasemalt EL-i toetusmeetme raames rakendatud, majandusaasta aruande esitamise aeg kuus kuud peale seda nt ÜPP suurprojekti investeeringumeetme puhul, kui kohustuseks majandusaasta lõppu. Eestis on erandlik, et majandusaasta ei seati kohaliku piima väärindamine teatud protsendi ulatuses. võrdu kalendriaastaga. Majandusaastaaruannete alusel kontrollitakse toetuse 4. Ettepanek: loobuda eelnõu § 4 lg 3 majandusaasta aruande kriteeriumile vastavust, toetuse maksmise aluseks on esitamise nõudest tegelikud kuludokumendid. §-s 4 sätestatakse nõuded taotlejale. Siinkohal ei saa me nõustuda lõikes 3 sätestatud majandusaasta aruande esitamise kohustusega. Äriseadustik kohustab osaühingul (§ 179 lg 4) ja aktsiaseltsil (§ 374 lg 2) esitama kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Seega on ühingute kohustuseks reeglina esitada majandusaasta aruanne juuni lõpuks. Arvestatav hulk ühinguid on registreeritud ka majandusaastaga, mis ei ühti kalendriaastaga ning seega on nende aruannete esitamise tähtajad erinevad. Samuti pöörame tähelepanu, et majandusaasta aruandes esitatavad andmed ei ole antud määruse kontekstis kontrollitavad. Toetuse maksmise aluseks peaksid olema reaalsed kuludokumendid nagu arve, makse korralduse koopiad jmt. Kõigele lisaks tahame väljendada taaskord muret eelnõu vastamistähtaja osas. Kuigi toetusmeetme tutvustamine toimus juba jaanuaris, siis toetuse eelnõu terviktekst avalikustati 28. märtsil. Vastamistähtaeg 31.märts ei anna meile piisavalt aega kõikide puudutatud sektorite tingimuste osas läbirääkimisi pidada ja seisukohti koondada. Seda enam, et eelnõusse oli sisse viidud rida tingimusi, millega me eelnevalt kursis ei olnud. Võttes arvesse abimeetme pikka menetlus- ja rakendusaega (eeldatavasti saavad eelnõu subjektiks olevad ettevõtjad toetuse kätte alles käesoleva aasta teises pooles), siis teeme ettepaneku töötada välja meede Maaelu Edendamise Sihtasutuse juures, mis võimaldaks ettenägematute ja erakorraliste kriisiolukordade puhul anda ettevõtjatele kiireloomulist likviidsusabi nüüd ja ka edaspidi. Tanel Tang Mul on väga hea meel, et Maaeluministeerium, koos valitsusega, on Mitte arvestatud. otsustanud jagada põllumajandusele erakorralist toetust. Viimased aastad Linnukasvatuses ei ole toetuse saamise ainukeseks on olnud põllumajandusele ja toidutootjatele väga turbulentsed ja minu tingimuseks põllumajandusloomade registris registreeritud isiklik arvamus on, et põllumajandus on meie riigi alus. Pole toidu lindude arv. Toetust saab taotleda füüsilisest isikust ettevõtja tootmist pole ka riiki. või juriidiline isik kui ta sai 2022. aastal  põllumajandustoodete müügist müügitulu. Seega välistatakse Maaeluministeerium on välja saatnud erakorralise toetuse määruse eelnõu hobikorras omatarbeks linde pidavad linnukasvatajad. Toetus ja töötasin selle mahekanapidaja rollis olles ka läbi. Mul tekkis paar on suunatud eelkõige väiksematele tootjatele, suuremate küsimust/ettepanekut, mis loodetavasti leiavad tee arutlusele. tootjate toetus on piiratud riigiabi teatises oleva summaga ja vähese tähtsusega abi jäägiga. Munakanade puhul on võetud toetuse taotlemise miinimumkoguses 25 Ühikumäära arvestuses on hinnatud munade hinna suhet registreeritud munakana. Olles selles valdkonnas sees olnud söödavilja (oder ja nisu) hinda. Munade tootjahind kallines tagasihoidlikud 3 aastat, siis julgen väita, et 25 kana peetakse hobikorras 2022. aastal oluliselt, kuid aastate 2019-2021 munade ja isegi Tallinna kesklinnas. Ehk selliste karjaloomade puhul nagu söödavilja hinna suhtarvust jäi 2022. aastal vastav suhtarv munakanad, on äri mõistes vajalik karja suurus vähemalt 300-400 madalamaks. Ühikumäära puhul võetakse arvesse ka 2022. munakana. Võttes arvesse toetuse poolt saadavat kasu ja toetuse aastal makstud erakorralist toetust. halduskoormus, siis minu hinnangul ei ole mõistlik kaasata alla 300 Toetuse sihtgrupis ei tehta vahet intensiiv- ega mahetootjatel, munakana pidajaid. Isegi, kui toetus oleks suurem, siis halduskoormus ja kuna eesmärk on toetada toidujulgeolekusse panustavaid saadav kasu ei oleks proportsioonis. See läheks riigile kallimaks, kui ettevõtjaid. antav toetus. Ning saadav toetus ei muuda kanapidaja olemist paremaks ega halvemaks. Teine konflikt tekkis mul munakana toetusmäära suurusega. Määruses on välja toodud, et selleks on 0,6 eurot noka kohta. Tausta mõttes kirjutan lahti enda kogemusel viimase aastate kulude tõusu. Minu 3600 kanaga farm tarbib aastas umbes 140 tonni sööta. Eelmise aasta veebruari alguses oli mul põllumehega kokkulepe, et tema laos oleva mahenisu ostan ära 220 eurot tonn. Tarnimine toimub märtsis. Märtsi alguses, peale Ukraina sõja puhkemist, andsin teada, te olen valmis tarnima. Tema aga ütles, et vilja hind on nüüd 420 eurot tonn. See tähendab, et ühe päevaga tõusis minu jaoks terve aasta kulu 140 tonni X 200 eurot tonn = 28 000 eurot. See on kulu, mis tuli lihtsalt juurde. Lisaks tõusis elektrikulu 2 korda ja kõik muud asjad samas suurusjärgus. Sööda kulu on umbes 60-70% kuludest. Kahjuks on väljaminev kaup aastaga tõusnud 13%. Ettepanekuna on toodud 0,6 eurot kana kohta ehk minu farmil oleks oodata kokku 0,6X 3600= 2160 eurot. Võtame näiteks Dava Foodsi ehk Eggo toetuse suuruse: 0,6x 260 000= 156 000 eurot. Ehk see toetus on jälle mõeldud suurte abistamisele. Kellel niigi on kapitalile kordades parem ligipääs läbi finants asutuste või välisomaniku. Eelmine erakorraline toetus pidi tulema 4 eurot kana, kuid lõpuks jõudis toetusena kohale napid 2,5 eurot kana kohta. Minuni ei ole jõudnud kommunikatsioon, et miks selline muutus toimus peale taotlusvooru lõppu. Ja nüüdsel voorul on summa erakordselt väike. Munade isevarustatuse tase on Eesil 50%. Me peaks kõik vaeva nägema selle nimel, et see number tõsta kõrgemale. Lisaks vajab mahetootmine teistsugust kohtlemist, sest see sisult ka on teistsugune tootmine. Inimestena me ei ole ühesugused ja tänaseks on Eesti arenenud väga heale tasemele solidaarsuses. Miks me siis meie enda toidu tootmises paneme suurtootjad ja väiketootjad kõik ühte potti, rääkimata mahe ja intensiivtootmisest. Intensiivtootmine ju hävitab meie keskkonda, milles meie lapsed ja nende lapsed peavad üles kasvama.  Anu Hellenurme Eesti Tõusigade Aretusühistu 22.05.2023 nr 1.4-3/283-10 Sirje Potisepp Eesti Toiduainetööstuse Liit Ants Noot Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Markus Kirsberg AS Rakvere Farmid Tanel Tang Tang OÜ Rahandusministeerium Vastuskiri EIS kooskõlastuse käigus regionaalministri määruse „Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks“ kohta tehtud ettepanekutele Lugupeetud koostööpartner Täname Teid ettepanekute ja tagasiside eest regionaalministri määruse „Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks“ eelnõu kohta. Tänaseks on määrus saanud allkirja ja määruse tekstiga on võimalik tutvuda Riigi Teataja järgneval veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/116052023009. Oleme koostanud esitatud ettepanekute ja nendega arvestamise või mittearvestamise tabeli koos vastavate põhjendustega ja see on lisatud käesolevale kirjale. Samuti on kirjale lisatud määruse seletuskiri. Tänan kõiki tehtud ettepanekute eest ja soovin edaspidiseks hea koostöö jätkumist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Lisad: 1) Ettepanekute arvestamise ja mittearvestamise tabel 2) Seletuskiri Erkki Miller 625 6503 [email protected] 2 (2)