KÄSKKIRI
23.05.2023 nr 12.5-5/3660-
1
Rahandusministeeriumi seisukohad
riigi osalemise eesmärkide täitmise ja
riigi osaluse valitsemise kohta ning
sihtasutuse eesmärkide täitmise ja
asutajaõiguste teostamise kohta 2022. aastal
Riigivaraseaduse § 98 lõigete 2 ja 3 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse
nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 10 lõike 1 alusel:
1. Kinnitada Rahandusministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi
osaluse valitsemise kohta Rahandusministeeriumi valitsetavates äriühingutes ja riigi
asutatud sihtasutustele seatud eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta
2022. aastal (lisatud).
2. Riigivara osakonnal avaldada aruanne ministeeriumi veebilehel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
regionaalminister
Lisa(d):
Lisa: Rahandusministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise kohta 2022.
aastal
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
RAHANDUSMINISTEERIUMI
SEISUKOHAD RIIGI OSALEMISE
EESMÄRKIDE TÄITMISE JA OSALUSE
VALITSEMISE KOHTA 2022. AASTAL
Mai 2017
Tallinn
2023
Sissejuhatus
Riigivaraseaduse § 98 lõigetest 2 ja 3 tulenevat esitame seisukoha riigi osalemise eesmärkide täitmise ja
riigi osaluse valitsemise kohta Rahandusministeeriumi valitsetavates äriühingutes ja riigi asutatud
sihtasutustele seatud eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta.
Aruanne käsitleb perioodi 2022. aasta algusest kuni 30. aprillini 2023.
Rahandusministeeriumi valitsemisel on neli jätkuvalt tegutsevat äriühingut. Eesti Energia AS, Riigi
Kinnisvara Aktsiaselts ja Aktsiaselts Eesti Loto on 100%-liselt riigi omandis, AS-ist Levira kuulub riigile
51% suurune otsustusõiguseta osalus. Lisaks kuulub Eesti Vabariigile ja on Rahandusministeeriumi
valitseda 50% suurune osalus GOLDBALT OÜ-s, mis mõisteti kohtuotsusega riigi omandisse, kuid ühing
ei tegutse1.
Aktsiate, osade,
Äriühing osakute arv (tk) Nimiväärtus Riigi osalus
1. Eesti Energia AS 746 645 750 1 EUR 100%
2. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2 609 817 100 EUR 100%
3. Aktsiaselts Eesti Loto 10 226 100 EUR 100%
4. AS Levira 76 500 nimiväärtuseta 51%
5. GOLDBALT OÜ 1 1 250 EUR 50%
Tabel 1. Rahandusministeeriumi valitsetavad osalused 30. aprill 2023. aasta seisuga
Asutajaõigusi teostas Rahandusministeerium aruandeaastal Pokumaa Sihtasutuses, kus asutajaõiguste
teostamisel esindas riiki varem riigihalduse minister ning alates 19.04.2023.2 a regionaalminister.
Liikmeõigusi ei teosta Rahandusministeerium üheski mittetulundusühingus.
1
Riigivaraseaduse muudatuste jõustumisega 1. jaanuaril 2022. a avardusid võimalused Vabariigi Valitsuse
volituseta omandatud ühingutega toimingute (nt lõpetamine) tegemiseks ilma Vabariigi Valitsuse nõusoleku
vajaduseta. Rahandusministeerium püüab 2023. a jooksul neid võimalusi kasutades nimetatud osalusest vabaneda.
2
Lähtuvalt peaministri korraldusest ministrite pädevuse kohta: https://www.riigiteataja.ee/akt/320042023001
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................... 2
Sisukord..................................................................................................................................................... 3
1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta ...................... 4
1.1. Eesti Energia AS ...................................................................................................................... 4
1.2. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ..................................................................................................... 6
1.3. Aktsiaselts Eesti Loto ............................................................................................................... 8
1.4. AS Levira ................................................................................................................................. 9
2. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta .......... 10
2.1. SA Pokumaa ........................................................................................................................... 10
3
1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi
osaluse valitsemise kohta
1.1. Eesti Energia AS
Eesti Energia AS (edaspidi ka EE) on 100% riigi
omanduses olev energiakontsern, mille aktsionäriõigusi
teostab rahandusminister ning mis ise või läbi oma
tütarettevõtjate tegeleb nii elektri kui ka soojuse
tootmise, müügi ja tarbijateni viimisega. EE müüb oma
klientidele elektrit, võrguteenust (sh elektri- ja
sidevõrk), vedelkütuseid, maagaasi ja muid nendega
seotud tooteid ja teenuseid.
1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad kokku;
2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; ROE = puhaskasum / keskmine omakapital.
1.1.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele
Võttes aluseks ühingu üldkoosoleku poolt heaks kiidetud ja aruandeaastal kehtinud omaniku ootuste
dokumendi3, saab öelda, et strateegilisi eesmärke on EE täitnud hästi. Ettevõte on hoolitsenud nõutava
tootmisvõimsuste kogumahu ja ka mitmekesisuse eest. Põlevkivi väärindamise valdkonnas liiguti
mõnevõrra ootustele vastupidises suunas, sest suurenes põlevkivi kasutus elektri tootmisel otsepõletuse
meetodil ja vähenes suurema lisandväärtusega toodete osakaal. Sellise muutuse tingis erakorraline aasta,
kus elektri hind oli keskmisest oluliselt kõrgem. Võrguteenuse kvaliteet püsis varasemal tasemel,
võrgukaod vähenesid veidi (3,8%). Keskkonnamõju vähendamiseks on arendatud alternatiivsete kütuste
(ehitus- ja rehvijäätmed) ning kaevandus- ja põlemisjääkide taaskasutuse võimalusi ning olemasolevate
katelde efektiivsuse suurendamist. Kahjuks ei ole planeeritud mahus käivitunud vanarehvide kasutamine
toormena õlitootmises. Täideti ka tootmisportfelli mitmekesistamise eesmärki, luues mitmeid uusi
päikeseelektri tootmisvõimalusi. Lisaks sellele on arendamisel ka pump-hüdroelektrijaam Estonia
kaevanduse alale ning kontsern on lõpetamas uue tuule- ja päikeseenergia ühispargi rajamist Ida-Virumaale
Purtsesse.
2021. aasta koondaruandes4 seati omakapitali hinnaks 2022. aastal 6,1%. EE omakapitali tegelik tootlus
2022. aastal oli 8,4% (raamatupidamisliku puhaskasumi alusel) ja 5,5% kui võtta aluseks normaliseeritud
puhaskasum, mis ei võta arvesse pikaajaliste elektrimüügilepingute ümberhindluse kasumeid-kahjumeid.
Seega ületas raamatupidamislik tootlus omakapitali hinda aga normaliseeritud omakapitali tootlus jäi
omakapitali hinnale alla. Sellele vaatamata oli 2022. a omakapitali tootlus viimaste aastate selgelt parim
tulemus. Kokkuvõttes on hinnang kasumlikkusele hea. Seoses edukalt ellu viidud Enefit Green-i aktsiate
avaliku pakkumise ja börsil noteerimisega on hinnang investeerimispoliitika eesmärgile väga hea.
Dividendide osas on ootuseks seatud vähemalt 50% konsolideeritud emaettevõtja omaniku osa
puhaskasumist, arvestades sealjuures ettevõtte kapitalistruktuuri ja investeerimisvajadust. Normaliseeritud
kasumi suhtes oli 2022. a lõpuks viimase viie aasta keskmine dividendimäär 44% ehk veidi alla ootuste.
Hinnang riskijuhtimisele on hea, sest ühelt poolt on kontsernis tõhusad riskijuhtimise protsessid ja
finantsriskid on hoitud mõõdukal tasemel: omakapitali osakaal ja finantsvõimendus on püsinud optimaalsel
tasemel. Tegevusvaldkondade sõltumatuse ja iseseisvalt tasuvuse eesmärk on osaliselt täidetud (hinnang
rahuldav), sest 2022. a olid nii vedelkütuse kui ka jaotusvõrgu valdkonna varade tootlused negatiivsed.
Finantseesmärkide täitmist kokku hindab osaluse valitseja heaks.
3
Omanikuootused: https://fin.ee/media/1702/download ja https://fin.ee/media/7261/download
4
Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruanne 2021. aasta kohta (https://fin.ee/media/8283/download,
lk 26)
4
Kokkuvõttes hindab osaluse valitseja Eesti Energia AS-i 2022. aasta tulemusi headeks.
1.1.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
Rahandusministeerium on osaluse säilitamist hinnanud 2022. a ning vastavalt riigivaraseaduse § 98 lõikele
2 hinnatakse osaluse säilitamise vajalikkust uuesti mitte hiljem kui 2025. a. 2022. a hinnangu järgi on
osaluse säilitamine vajalik Eesti Energia Aktsiaseltsis ka järgmistel perioodidel. Riigi osaluse eesmärk on
jätkuvalt omanikule tulu teenimine koos avalikust huvist kantud eesmärkidega. Energiamajandus on Eesti
heaolu üks olulisi tagajaid, panustades turupõhise energiavarustuse ja -hinnaga Eesti majanduskeskkonna
konkurentsivõime ning keskkonnaseisundi parandamisse. Riik omab osalust Eesti Energia AS-is, et tagada
omanikutulu genereeriv ja majanduse jätkusuutlikkust toetav energiavarustus kooskõlas Euroopa Liidu
pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega.
Samas on riik seisukohal, et EE ei pea säilitama kõikides oma tegevustes 100% omandit. 2021. a erastati
osa EE gruppi kuuluvast tütarettevõtjast Enefit Green AS-ist ning aktsiad noteeriti Tallinna Börsil. Kehtivas
koalitsioonilepingus on kokku lepitud, et viiakse lõpuni Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast, kuid
käesoleval hetkel on see kokkulepe veel konkreetsete tegevustega sisustamata.
1.1.3. Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
5
1.2. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi RKAS) on
2001. aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks
haldamiseks loodud Eesti Vabariigile kuuluv 261,0
miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga5 kinnisvara
arenduse ja haldusega tegelev äriühing, mille aktsiaid
valitseb Rahandusministeerium ja aktsionäriõigusi
teostab rahandusminister (kuni 19.04.2023
riigihalduse minister). RKAS-i põhikirjaliseks
eesmärgiks on riigile kinnisvarateenuste osutamine
ja riigi nõustamine kinnisvaraga seotud küsimustes.
1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad kokku;
2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; ROE = puhaskasum / keskmine omakapital.
1.2.1. Muutused osaluses (01.01.2022-30.04.2023)
Vabariigi Valitsuse 26. märtsi 2009. a ja 18. veebruari 2010. a kabinetinõupidamiste otsuste alusel annavad
riigivara valitsejad nende valitsemisel olevad mittevajalikud, üld- ja eriotstarbelised hoonestatud kinnisasjad
mitterahalise sissemaksena üle RKAS-ile. 2022. aastal anti emiteeritud aktsiate eest mitterahaliste
sissemaksetena üle kinnistuid 20,3 mln euro väärtuses. Varasemate aastate otsuste tühistamisena tagastati riigile
kaks kinnistut 0,4 mln euro väärtuses.
Riigi kinnisvarastrateegia ja selle täitmisega seonduvad materjalid on Rahandusministeeriumi kodulehel6.
Vabariigi
Valitsuse
korraldus või
riigivara
Jrk valitseja otsus Ainuaktsionäri Aktsiakapitali Äriregistri Üleantava riigivara Tehingu Sisu (üleantav
nr Nr Kuupäev otsus muutus, € kanne valitseja väärtus, € riigivara)
1 46 17.02.2022 28.02.2022 167 900 24.05.2022 Keskkonnaministeerium 167 996 1 kinnistu üle andmine
2 kinnistu üle andmine
ja ühe varasema otsuse
2 188 08.07.2022 22.07.2022 2 318 000 30.11.2022 Keskkonnaministeerium 2 680 000 (2 kinnistut) tühistamine
3 190 18.07.2022 22.07.2022 1 752 400 30.11.2022 Siseministeerium 1 752 436 5 kinnistu üle andmine
4 250 15.09.2022 22.09.2022 15 678 700 30.11.2022 Siseministeerium 15 678 703 6 kinnistu üle andmine
5 71 23.02.2023 02.03.2023 410 000 14.04.2023 Siseministeerium 410 000 1 kinnistu üle andmine
Tabel 2. Ülevaade aruandeperioodil tehtud otsustest RKAS-i aktsiakapitali osas
1.2.2. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele
Valdava enamuse omaniku ootustes määratletud strateegilistest eesmärkidest on RKAS vähemalt osaliselt
saavutanud. Mitmed ministeeriumid tõid positiivsena välja RKAS-i kompetentsi spetsiifilistes valdkondades,
kuid kliendikogemust väljendav soovitusindeks langes ning fookusintervjuudel oli valdaval osal kaasatud
ministeeriumitest RKAS-ile mitmeid etteheiteid. Juhtimiskavade koostamise tegevused on teostatud
kokkulepitud mahus ja ajakavas, kuid strateegilise partnerluse osas näeb Rahandusministeerium endiselt
arenguruumi. RKAS on kinnisvaravaldkonna innovatsiooni eestvedaja, parimate praktikate looja ja levitaja
avalikus sektoris ning asjatundlik partner tarnijatele. Optimaalse hinna/kvaliteedi suhte saavutamiseks on
konkurentsi aga hangete struktureerimisega võimalik veelgi rohkem soodustada. Energiatõhususe
5
seisuga 30.04.2023
6
https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigi-kinnisvara
suurendamise eesmärk jäi 2022. aastal täitmata ning riigimajade programmi raames 2022. aastal valminud
objektid on hilinenud ja kallinenud.
Enamus omaniku ootustes määratletud finantseesmärkidest on saavutatud. Osaluste valitsemise koondaruandes
on Rahandusministeerium hinnanud RKAS-i omakapitali hinnaks 2022. aastal 4,2% (eelmise viie aasta
keskmine omakapitali hind oli 5,3%), RKAS saavutas 2022. aastal omakapitali tegelikuks tootluseks 7,1%.
Ainuaktsionäri 20.06.2021 otsusega seati RKAS-ile eesmärk, et äriühingu mõju valitsussektori
eelarvepositsioonile ei oleks 2022. aastal negatiivsem kui -5,8 miljonit eurot. Ainuaktsionäri 15.12.2021
otsusega muudeti see -14,6 mln eurole ning ainuaktsionäri 16.11.2022 otsusega -28,5 mln eurole. Tegelikuks
tasemeks kujunes finantsplaani põhjal -20,5 mln eurot ja RKAS-i juhatuse andmetel -13,1 mln eurot (erinevuse
põhjuseks on mitterahaliste tehingute mõju, millega finantsplaani valem ei arvesta).
Kinnisvarainvesteeringute kavandatav maht oli 2022. aastal 66,9 mln eurot, sellest realiseeriti 43,7 mln eurot
ehk 65% algsest eesmärgist ja 73% korrigeeritud eesmärgist. Investeeringuplaani alatäitmine oli tingitud
ennekõike optimeerimise reservi klientide osa investeerimisprojektide alatäitmisest ning investeeringute plaani
realiseerimisel peab RKAS rohkem pingutama.
Ainuaktsionäri 20.06.2021 otsusega seati RKAS-ile eesmärk, et äriühingu netovõlakoormus ei ületaks 2022.
aasta lõpu seisuga 115% põhitegevuse tuludest. Tegelikuks tasemeks kujunes 58,9%.
Riigi eesmärgiks on teenida ka stabiilset omanikutulu ning RKAS-i ootuspäraseks dividendiks on 50-100%
puhaskasumist, võttes arvesse ettevõtte kapitalistruktuuri ja investeerimisvajadust. RKAS maksis
kapitalistruktuuri optimeerimise eesmärgil 2022. aastal riigile omanikutulu mahus 34,8 mln eurot ehk 100%
eelmise majandusaasta puhaskasumist, kuid omakapitali osakaal suurenes veidi sellest hoolimata, moodustades
70,2% äriühingu varade mahust. Dividendimaksed on kavandatud jätkuma ka järgmistel aastatel.
Ülaltoodust lähtuvalt hindab Rahandusministeerium RKAS-i 2022. aasta tegevus- ja majandustulemusi
rahuldavaks.
1.2.3. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
Rahandusministeerium on osaluse säilitamist hinnanud 2022. a ning vastavalt riigivaraseaduse § 98 lõikele 2
hinnatakse osaluse säilitamise vajalikkust uuesti mitte hiljem kui 2025. a. Rahandusministeerium pidas 2022. a
otstarbekaks riigi osaluse säilitamist RKAS-is, et jätkata riigi kinnisvara tsentraliseeritud haldamist kinnisvara
kompetentsikeskuse kaudu. Sellega tagab riik oma ülesannete täitmiseks vajaliku kinnisvarakeskkonna
heaperemeheliku ja efektiivse valitsemise ja haldamise. Seega omab Eesti Vabariik osalust RKAS-is tagamaks
riigiasutustele kvaliteetne kinnisvarakeskkond kuluefektiivselt. Riik omab osalust RKAS-is valdavalt avalikust
huvist lähtuvate teenuste osutamiseks.
1.2.4. Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
7
1.3. Aktsiaselts Eesti Loto
Aktsiaselts Eesti Loto (edaspidi ka Eesti Loto), mille
aktsionäriõiguste teostajaks on rahandusminister,
eesmärgiks on rahvastiku esmase hasart-
mängunõudluse kaalutletud rahuldamine pehmete ehk
madala sõltuvusastmega hasartmängude pakkumise
näol. Loteriid võib korraldada aktsiaselts, mille aktsia-
kapitali suurus on vähemalt 1 000 000 eurot ja mille
kõik aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nimetatud
aktsiaselts korraldab hasartmänguseaduse §-des 44–46
sätestatud korras mittetulundusühingute ja sihtasutuste
loteriisid (hasartmänguseaduse § 9 lg 5). Riikliku
loteriimonopolina on Eesti Loto tegevusel ja
1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad tootevalikul oluline mõju hasartmänguturule
kokku;
2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; tervikuna, muuhulgas vastutustundliku hasartmängu-
ROE = puhaskasum / keskmine omakapital. korralduse praktika kujundamisel.
1.3.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele
Strateegiliste eesmärkide täitmise ehk vastutustundliku hasartmänguteenuse/loteriide pakkumisega on Eesti
Loto 2022. aastal väga hästi hakkama saanud. Muuhulgas läbis AS Eesti Loto vastavusauditi "EL Responsible
Gaming Framework" ja tunnistati sertifitseerija poolt standardile vastavaks.
Mängijate arv vähenes võrreldes 2021. aastaga päris oluliselt – raske on hinnata, kas need mängijad lihtsalt
loobusid hasartmängudest või liikusid teiste hasartmängupakkujate juurde. Juhul kui põhjuseks on mh ka
liikumine riskantsemate mängude juurde, siis on vaja Eesti Lotol leida võimalusi nende „tagasi toomiseks“ ja
hasartmängudega seotud riskikäitumise vähendamiseks.
Tulud ning panused kasvasid 2022. aastal marginaalselt, kuid samas suudeti kulusid kontrolli all hoida.
Omakapitali tootlus püsis üle 90% ja hinnang finantseesmärkide täitmisele on väga hea.
Oluline saavutus oli ka lõpuks IT süsteemide arenduste jõudmisega faasi, kus neid sai reaalselt rakendama
hakata, et Eesti Loto oleks kaasaegne mänguplatvorm, mis on konkurentsivõimeline teiste
hasartmängupakkujatega.
Kokkuvõttes saab Eesti Loto tegevust 2022. aastal väga heaks hinnata.
1.3.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
Rahandusministeerium on osaluse säilitamist hinnanud 2022. a ning vastavalt riigivaraseaduse § 98 lõikele 2
hinnatakse osaluse säilitamise vajalikkust uuesti mitte hiljem kui 2025. a. Riik hoiab osalust Eesti Lotos
järgmistel kaalutlustel:
esmase hasartmängunõudluse rahuldamise tagamine sotsiaalselt vastutustundlikul viisil loteriide kui
madala sõltuvusastmega hasartmängude pakkumise näol;
konkurentsi piiramine loteriide korraldamisel, välistamaks hasartmängunõudluse stimuleerimist ja
sõltuvusriski kasvu;
stabiilse omanikutulu teenimine;
soodustada tasakaalustatud regionaalarengut, värvates töötajaid Eestis eelistatult väljapoole Tallinna.
Seetõttu on põhjendatud praeguse seisuga teenuse edasine pakkumine täielikult riigi omandis oleva äriühingu
poolt.
1.3.3. Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
8
1.4. AS Levira
AS Levira on telekommunikatsioonifirma, mille
aktsionärideks on Eesti Vabariik (riigi aktsionäriõigusi
teostab rahandusminister) ja Prantsuse ettevõte TDF
S.A.S, osalustega vastavalt 51%7 ja 49%. AS Levira
konsolideerimisgrupi koosseisu kuuluvad konsoli-
deeriva üksusena AS Levira ja konsolideeritavate
üksustena SA Tallinna Teletorn, Eesti Digitaal-
ringhäälingu OÜ ja Slovakkias registreeritud Levira
Central Europe s.r.o., mis aruande koostamise ajal on
likvideerimisel.
1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad
kokku;
2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; ROE =
puhaskasum / keskmine omakapital.
1.4.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele
Kuigi omaniku ootuste dokumenti ei ole AS-ile Levira kehtestatud, on riik ajalooliselt pidanud oluliseks
maapealse tele- ja raadiosignaali edastust (sh vabalevi teleprogrammide maapealne edastus ja katkematu
raadiosignaali levi) ja Tallinna teletorni kui ajaloolise ja kultuurilise sümboli säilimist ning eksponeerimist.
Mõlemad ülesanded olid 2022. aastal täidetud: vabalevi telepilt on üle-eestiliselt kättesaadav ning Tallinna
teletorn on olnud külastajatele turismiobjektina avatud, va aegadel, kui seoses COVID-19 pandeemiaga olid
turismisektorile seatud riiklikud piirangud ning asutused avalikkusele suletud. Lisaks sellele on Levira riigile
oluline partner andmemajutuses ja signaaliedastuses.
AS-i Levira lõppenud majandusaasta puhaskasumiks kujunes 0,9 milj eurot, aasta varem oli kontserni kasum
35 tuhat eurot. Tänu kasumi kasvule saab tulususele anda hea hinnangu, omakapitali tootlus oli aruandeaastal
5,8%. Dividende jaotati üldkoosoleku otsusega 1,5 milj euro ulatuses.
Kokkuvõttes võib AS-i Levira tegevust 2022. majandusaastal hinnata heaks: strateegilised eesmärgid olid väga
hästi täidetud ja finantstulemused paranesid samuti heale tasemele. Tänu väga konservatiivsele
bilansistruktuurile on ühingul suur tugevusvaru, mida vahepealse perioodi kahjumid ei ole märkimisväärselt
nõrgestanud.
1.4.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
22.12.2022 otsustas Vabariigi Valitsus anda Rahandusministeeriumile korralduse lõpetada tegevused AS-i
Levira võõrandamise ettevalmistamiseks. Otsus tugines Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ettepanekul,
mis võttis arvesse AS-i Levira strateegilist olulisust Eesti julgeoleku struktuuris. Vastavalt riigivaraseaduse §
98 lõikele 2 hinnatakse osaluse säilitamise vajalikkust uuesti mitte hiljem kui 2025. a.
1.4.3. Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
7
Riigil ei ole otsustusõigust, sest põhikirja kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud
vähemalt kaks kolmandikku (2/3) üldkoosolekul esindatud häältest.
9
2. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja
asutajaõiguste teostamise kohta
2.1. SA Pokumaa
SA Pokumaa tegutseb Võru maakonnas, Antsla
vallas. Sihtasutus on põhikirja kohaselt asutatud
seitsme isiku poolt: Eesti Vabariik, kelle nimel
esindab Rahandusministeeriumi asutajaõiguste
teostamisel regionaalminister, Urvaste vald,
Kanepi vald, SA Eestimaa Looduse Fond,
Aktsiaselts Eesti Post, MTÜ Võro Selts VKKF,
Edgar Valter. Urvaste ja Antsla vallad on
haldusreformi raames liitunud.
Sihtasutuse põhieesmärgiks on Edgar Valteri loomingu kui Eesti rahvusliku kultuuripärandi väärtustamine.
Pokumaa on Edgar Valteri idee järgi rajatud teemapark, kus on kolm tegevuskohta: Pokukoda, Padasoomäe ja
Hauka talukoht. Pokumaa külastuskeskus Pokukoda on unikaalse arhitektuuriga palkehitis, kus saab tutvuda
kunstnik E. Valteri loominguga, ise loomeprotsessis osaleda ning seminare pidada. Padasoomäel asuvad
„Pokuraamatu“ tegelaste kodud ja sealt saavad alguse 3 õpperada. Hauka talus on võimalik piknikku pidada,
kiikuda ja maastikku nautida. Pokumaa on avatud maist septembrini.
2.1.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta
Sihtasutuse majandustegevus püsis 2022. a8 samal tasemel eelmise aastaga võrreldes, kuid mõneti positiivsem
oli tegevuse tulemuslikkus, kuna suudeti kulusid ohjata, mille tulemusel kujunes kokkuvõttes kahjum
väiksemaks 2021. aastast. Samas on sihtasutuse majandustegevuse maht jätkuvalt tagasihoidlik ning tegevuse
jätkusuutlikkus ei ole kindel. Järgnev tabel 2 kirjeldab viimase seitsme aasta perioodis varade ning tulu ja kulu
seisukorda.
tuh EUR 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Varad 647 608 570 527 490 455 458
Raha 12 11 10 6 2 0 8
Põhivara 630 590 550 512 477 443 430
Kohustised 20 23 16 9 10 19 31
Netovara 627 584 554 518 481 436 418
Tegevustulud 80 89 87 86 77 126 126
sh müügitulu 35 56 51 54 43 62 63
sh saadud toetused 18 32 29 30 34 63 58
Tegevuskulud -111 -132 -118 -121 -117 -167 -144
sh kulum -41 -40 -40 -38 -35 -35 -35
Puhastulem -31 -43 -31 -35 -40 -42 -18
Töötajate arv 4 5 5 5 5 6 6
Tabel 3. SA Pokumaa finantsseisu andmed 2016—2022
Vaatamata sihtasutuse kahjumi vähenemisele hindab Rahandusministeerium Pokumaa 2022. a tegevuse
tagasihoidlikuks.
8
Sihtasutuse Pokumaa 2022. a majandusaruanne on auditeeritud, kuid ei olnud veel 17. mai 2023. a seisuga nõukogu
poolt kinnitatud.
10
2.1.2. Seisukoht tegevuse jätkamise vajaduse kohta
Rahandusministeerium on jätkuvalt seisukohal, et Pokumaa tegevuse jätkamine senisel kujul ei täida
põhikirjaga pandud eesmärke, mis võib viia olukorrani, kus on otstarbekas Vabariigi Valitsuse poolt lõpetada
sihtasutuse tegevus asutajaõiguste teostaja ettepanekul.
Seoses riigihalduse ministri ülesannete, sh riigi esindamine SA Pokumaa asutajaõiguste teostamisel,
liikumisega regionaalministri pädevusse ning kavandatud Maaeluministeeriumi muutmisega
Regionaalministeeriumiks alates 1. juulist 2023. a, on vajalik riigi asutajaõiguste teostaja muuta ning määrata
selleks Regionaalministeerium. Alternatiiviks on jätkuvalt Kultuuriministeerium või tulevane
Kliimaministeerium, kuna sihtasutuse tegevus on võrreldav nt A.H.Tammsaare Muuseumi Vargamäel
tegevusega või loodushariduse edendamisest lähtuvalt Riigimetsa Majandamise Keskusega.
2.1.3. Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud.
11