Seisukohad riigi osaluste ja asutajaõiguste teostamisest

Rahandusministeerium 24.05.2023 nr 1-14/23/2241 Seisukohad riigi osaluste ja asutajaõiguste teostamisest Riigivaraseaduse § 98 lõike 5 alusel esitame seisukohad Keskkonnaministeeriumi valitseda olevate riigi osaluste ja asutajaõiguste teostamisest ning eesmärkide täitmisest 2022. a kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisa: Seisukohad Keskkonnaministeeriumi valitseda olevate riigi osaluste ja asutajaõiguste teostamisest ning eesmärkide täitmisest 2022. a kohta. Eike Pärnamägi, 626 0706 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Seisukohad Keskkonnaministeeriumi valitseda olevate riigi osaluste ja asutajaõiguste teostamisest ning eesmärkide täitmisest 2022. a kohta I. Seisukoht Osaühingus Eesti Keskkonnauuringute Keskus riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta 1. Üldine info ja ülevaade 2022. a põhitegevustest OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) on 100% riigi omanduses olev äriühing, mille põhiülesandeks on Eesti Vabariigi keskkonnakaitse- ja järelevalve funktsioonide kindlustamine ning oma kompetentsivaldkonnas rahvusvahelistelt võetud kohustuste täitmine. Lisaks Tallinnale toimub EKUK töö kolmes regionaalses osakonnas: Ida-Virumaal, Pärnus ja Tartus. 29.03.2023 toimunud nõukogu koosolekul käsitleti äriühingule 2022. aastaks seatud eesmärkide täitmist. Nõukogu hinnangul täitsid juhatus ja organisatsioon kõik neile 2022. aastaks seatud tegevus- ja finantseesmärgid. Koosolekul kiideti heaks nõukogu aruanne osaühingu 2022. majandusaasta kohta. Aruanne esitati õigusaktide kohaselt üldkoosolekule (keskkonnaminister). Kokkuvõtvalt hindas nõukogu 2022. majandusaasta edukaks. Kriisisituatsioonis suutis äriühing säilitada eelmisel aastal saavutatud kõrge äritulude taseme, mis olenemata EKUK-le olulise eraldise lepingu vähendamisest 13% võrra, vähenes äritulu ainult 5%. Samas suudeti suurendada müügitulu 4% võrra EKUK arenevates tegevusvaldkondades. 04.04.2023 toimunud üldkoosolekul kinnitati 2022. majandusaasta aruanne ja hinnati 2022. majandusaasta edukaks. Vabariigi Valitsuse korralduse “Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2023. aastaks” eelnõu alusel on EKUK dividendiettepanek 0 eurot, kuna ettevõte jäi 2022. a kahjumisse. 2. 2022. a eesmärkide täitmisest ja 2023. a eesmärgid EKUK on tänu kinnitatud ja kehtivatele omaniku ootustele ning strateegiale perioodiliselt täpsustanud tegevuse eesmärke ning sihipärase juhtimise tulemusel suutnud tagada ettevõtte stabiilse töö ja arengu. Suurenenud on koostöö lisaks Keskkonnaministeeriumi osakondade ja allasutustega ka teiste ministeeriumite ning nende allasutustega. Eelmisel aastal sõlmiti koostöölepe Terviseametiga ning Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusega. Alustati pikaajalist koostööd Justiitsministeeriumiga reoveeproovidest narkootiliste ainete jääkide tuvastamiseks. EKUK projektide büroo töötab edukalt ja viib ellu riigile olulisi suuremahulisi ja pikaajalisi projekte koostöös mitmete erinevate projektipartneritega. Büroo koordineerib siseriiklike ja rahvusvahelisi keskkonnaprojekte, mis eeldavad tihedat koostööd erinevate ülikoolide teadlastega ja piiriülest koostööd institutsioonide vahel. EKUK äritulud olid aruandeaastal kokku 9 126 tuh eurot, millega ületati oluliselt 2022. aastaks seatud äritulu tegevuseesmärki (7 477 tuh eurot). 2021. aastal oli äritulu 9 582 tuh eurot, äritulud vähenesid võrreldes eelmise aruandlusaastaga 5%. EKUK äritulud koosnevad vastavalt taksonoomiale müügitulust summas 4 377 tuh eurot, sihtfinantseerimise tegevustulust summas 1 (16) 425 tuh eurot, rendi ja üüritulust summas 104 tuh eurot ning toetusest halduslepingu täitmiseks summas 4 220 tuh eurot. Olulisem osa äritulust on müügitulu 4 377 tuh eurot (2021. aastal 4 199 tuh eurot), mis moodustas 2022 majandusaastal 48% äritulust ja halduslepingu tulu 4 220 tuh eurot (2021. aastal 4 861 tuh eurot), mis moodustas äritulust 46%. Riigi hallatavatele üksustele osutati aruandeaastal teenuseid kokku 7 249 tuheuro eest (2021. aastal 7 618 tuh eurot). Majandusaasta kulumi eelne ärikasum oli 167 tuh eurot ja puhaskahjum 997 tuh eurot (2021. aastal oli puhaskasum 37 tuh eurot ning 2020. aastal oli puhaskahjum 220 tuh eurot). 2022. majandusaasta rahavoog oli negatiivne (-112 tuh eurot). Kokku investeeriti majandusaastal põhivarasse 306 tuh eurot (2021. aastal 746 tuhat eurot). Kõik planeeritud investeeringud said teostatud ja investeeringute plaan täideti. Peamised investeeringute valdkonnad 2022. aastal olid vee-, kütuse- ja õhukvaliteedi valdkonna seadmete uuendamine, laborite analüüsikvaliteedi tõstmine ning riiklike kohustuste täitmiseks vajalike amortiseerunud analüüsiseadmete välja vahetamine. Lisaks teostati investeeringuid jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete rakendamiseks, mille käigus uuendati organisatsioonis prügi liigiti kogumise infrastruktuur ja loodi Marja 4d kinnistul uus liigiti kogumise kaasaaegne prügijaam. Seadmetesse investeerimine on toimunud EKUK strateegiliste plaanide alusel, mis lähtuvad analüüsiseadmete võimaliku kasutusea prognoosidel. Investeeringute eesmärgiks on tagada EKUK tegevuse jätkusuutlikus EL määruste ning direktiivide täitmiseks vajalike andmete kogumisel. EKUK ei ole võimeline kõiki investeeringuid katma omavahenditest ja vajalikud on EL toetused - sihtfinantseeringud jätkusuutlikuks arenguks. 2023. aasta EKUK eelarves on planeeritud strateegiliste eesmärkide täitmiseks investeerida minimaalselt 1 150 tuh eurot. 2023. aastal plaanitakse jätkata väljakujunenud töösuundadega ning laiendatakse hüdrobioloogiliste analüüside teostamise võimekust. Järgnevatel aastatel algavad mitmed EKUK osalusel Euroopa Liidu poolt finantseeritavate koostöö-, uurimis- ja investeerimisprojektid, mis hakkavad oluliselt EKUK äritulu suurendama ning läbi tehtavate investeeringute ka varade mahtu kasvatama. Algavad projektid omavad positiivset mõju EKUK äritegevuse näitajatele ja jätkusuutlikkusele läbi investeeringute. Samas tuleb tulenevalt suurematest investeeringutest arvestada ka kulumi (ehk mitterahaliste kulude) kasvuga tulevikus, mille reaalne mõju majandusaastate puhaskasumile(-kahjumile) hakkab ilmnema järgenvate aastate finantsnäitajatest. Jätkuvalt avaldus 2022. a jooksul EKUK riigi omandis olemise eelised – EKUK kujundas kriisi jätkudes kiiresti ja paindlikult oma teenuseid ümber ning luues uusi teenuseid, pakkudes riigile olulist strateegilist tuge, sõlmides koostöölepped Terviseametiga ning Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusega, alustati koostööd Justiitsministeeriumiga oma pädevusvaldkondades. Olulisemaks EKUK uueks arenguvaldkonnaks on kujunenud rohepöördega seotud tegevused ning rohepöörde alase kompetentsikeskuse välja arendamine. Selle raames jätkas EKUK jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimist ning süsiniku jalajälje hindamist ning leevendus meetmete kaardistamist. EKUK on kujunenud oluliseks partneriks riigile, omavalitsustele ja erasektorile rohepöörde eesmärkide elluviimisel, kujunedes selle valdkonna kompetentsikeskuseks KHG heitkoguste analüüsimisel ning järelduste ja tegevuskavade väljatöötamisel. 2 (16) Riik vajab oma ülesannete täitmiseks parimat teadmist keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta. Keskkonna seisundi, selle muutuste ja probleemide põhjuste väljaselgitamiseks vajalike analüüside ja uuringute kõrge kvaliteedi tagamiseks kasutab riik kompetentsikeskuse mudelit. 3. Sisekontroll ja riskijuhtimine. Jätkusuutlikkuse ja vastutustundlikkuse põhimõtted EKUK sisekontrollisüsteemi rakendamisel on järgitud kehtivaid õigusakte ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud standardeid. Aruandeaastal jätkati ettevõtte riskide hindamisega. Võimalikele kriitilistele riskifaktoritele pööratakse EKUK tegevuse eesmärkides ja strateegias erilist tähelepanu. Aruandeaastal läbi viidud klientide rahulolu uuringu kõrge tulemus 10-palli skaalas 8,7 palli on kinnituseks teenuste kvaliteedi kõrgele tasemele ning tõhusale juhtimissüsteemile. EKUK järgib oma tegevuses jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid, juhindudes ÜRO säästva arengu eesmärkidest, standartist ISO 2600:2020 “Juhis sotsiaalseks vastutuseks” ning Rohelise kontori käsiraamatus toodud põhimõtetest. EKUK-s on tagatud hea ühingujuhtimise tava ja organisatsiooni tegevuste läbipaistvus, rakendades standardile EVS-EN ISO/IEC 17025 vastavat akrediteeritud juhtimissüsteemi. 4. Riigi osaluse vajalikkus Riigi 100% osalust on vajalik säilitada EKUK-s järgmiste aspektide tõttu: - riigi strateegiliste funktsioonide kindlustamine ja rahvusvaheliste kohustuste täitmine keskkonnakaitse- ja järelevalve valdkonnas vajab kompetentset keskkonnauuringutega tegelevat üksust, et arendada seire võimekust kõikides keskkonnakaitse valdkondades; - osaühing tagab kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste inventuuri, KHG heitkoguste projektsioonide ning poliitikate ja meetmete ning muude KHG heitkoguste ja kliimamuutuste aruannete koostamise korraldamise Eestis ning aruannete tähtajalise esitamise; - elutähtsa teenusena välisõhu seire ja kõrgendatud saastest tingitud võimalikest ohtudest varajase hoiatamise süsteemi toimimise tagamine; - elutähtsa teenusena osutatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusele seire tagamine valdkondades, mille osas turul pakkumine puudub, nt ohtlike ainete seire. - tollilabori teenuse tagamine Maksu- ja Tolliametile; - kõrgekvaliteediliste laborianalüüside võimekuse tagamine valdkondades, millele tavaturul nõudlus puudub, tegutsemine keskkonnauuringute kompetentsikeskusena; - riikliku keskkonnaseire programmi strateegilise partneri ülesannete täitmine, nt põhjavee, pinnavee ja merevee seisundi analüüsimisel ja hindamisel; - riigile kvaliteetse teenuse pakkumine keskkonnaseisundi kiireks, optimaalseks ja efektiivseks hindamiseks, nt reovee koroonaproovide seire ning meditsiini- ja kaitsemaskide katselabori loomine; 3 (16) - riigi referentlabori ülesannete täitmine pinna-, mere-, põhja-, heit- ja reovee ning reoveesette valdkondades, et tagada turul tegutsevate laborite töö kvaliteet ja analüüside vastavus referentsmeetoditele; - rohepöörde elluviimiseks vajalik analüüsi- ja kompetentsikeskus. II. Seisukoht Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 1. Üldine info Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on riigi asutatud sihtasutus, mille asutajaõigusi täidab Keskkonnaministeerium alates 01.01.2019, täites Keskkonnaministeeriumi poolt antud ülesandeid. KIK põhikirjaline eesmärk on keskkonnavaldkonna tegevuste, sh keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalike projektide toetamine ja teostamine. 01.01.2023 liideti SA Erametsakeskus KIK-ga. Keskkonnaministeeriumi peamised ootused KIK-le on järgnevad: - sihipärane, tõhus ja paindlik rakenduslike projektide ning meetmete elluviimine, asjatundlik tegevus, madal riskitase; - valdkondlike strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikest potentsiaalsetest meetmetest ülevaate ja võrdlusbaasi loomine ja järjepidev uuendamine ning keskkonnaprogrammi vahendite kasutamise analüüsimine ja selle alusel vahendite jagunemise ettepanekute tegemine valdkondlike programmide vahel järgnevatel perioodidel; - valdkonna arenguks jätkusuutliku ja erinevatest rahastamisallikatest koosneva tõhusa rahastamismudeli väljatöötamine ja rakendamine, selle jaoks täiendavate partnerite ja rahastusvõimaluste leidmine, erasektori rahastuse kaasamiseks sobivate rakendusviiside välja töötamine; - roheinnovatsiooni arendamisel riigis rakendatavatest meetmetest hea tervikpildi ja ülevaate omamine. 2. 2022. a eesmärkide täitmisest 2022. aasta eesmärgid kinnitas KIK nõukogu 21.12.2021. Nõukogu arutas eesmärkide täitmist 31.01.2023 toimunud nõukogu koosolekul ning luges kinnitatud tegevuseesmärgid täidetuks: Eesmärk Tulemus KIK on määratud 35 meetme rakendajaks. Kinnitatud 39 meedet.  Aasta jooksul on saanud  Valmis kuus meedet. väljakuulutamiseks valmis viis meedet,  Uue sisuga üheksa meedet. teiste osas käib aktiivne töö.  Meetmetest neli on olemuslikult uudsed. 4 (16) Elluviimisel on seitse rakenduslikku projekti, Elluviimisel on 13 rakenduslikku projekti. töö sujub.  Lisandunud 12 uut projekti.  Portfelli on lisandunud seitse uut projekti. Toetuste väljamakseid on 150 miljonit eurot. Väljamaksed 244 miljonit eurot, millest keskkonnaprogramm ja välisvahendid kokku 79,7 miljonit. Keskkonnavaldkonna pikaajalise rahastamise Koostöös Keskkonnaministeeriumiga on põhimõtete rakendamine: rakendatav ja välja pakutud mitmeid alternatiive ning juriidiliselt toimiv kontseptsioon Vabariigi võimaliku mudeli ja katsetuse võimalused Valitsusele otsustamiseks välja pakutud, on saanud järjest selgemaks. Siiski pole esimesed katseprojektid algatatud. sellekohast poliitilist otsust veel langetatud, seega töö jätkub. Kohalike omavalitsuste nõustamine ja  Kohalikele omavalitsustele suunatud toetused: teenuspakett/tööriistakast on teenuspaketi esimeste elementidega defineeritud, leitud on täiendav rahastus on valmis. võimekuse tõstmiseks.  Katsetatud on esimeste ühisprojektide ning võimekuse tõstmisega seotud formaatidega.  Tallinna linna ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga on kokkulepe roheklubi käivitamiseks.  Horisont taotlus on Euroopa Komisjoni otsuste ootel.  Käivitunud Keskkonnaministeeriumi valitsusala asutuste koostöös koolituste mõtestamine ja koosloome formaat.  Teenuspakett on lisatud Riigikantselei rohepöörde tegevusplaani. Rahastuse võimendamine nõustamiste ja Algatatud on mitmeid ühisprojekte ja arendusprojektidega toodud uute toetuste abil: rahastustaotlusi: Euroopa Liidu otsetoetuste Eestisse toomine,  Tartu 100 CNC Horisont filantroopia, muud rahastajad. Projektid koos  Tartu LIFE Urban Circles teiste rahastajatega. KIK kaasabil tehtud  Ukraina metsakümblus projektide taotlusaktiivsus ja edumäär on aegreas 2021-2022 kasvav.  Sinimajanduse teekaart Interreg Peer2Peer nõustamisprojekt  LIFE veemajanduskavade koordineerimine  Horisont looduspõhised lahendused  TSI Rohehanked  Innosprint rohepöördeks sinimajanduses 5 (16)   Innosprint missioonide võimestamiseks, sh rõhuasetusega kohalikele omavalitsustele 2022 Eestist esitatud ja rahuldatud taotlused:  LIFE kolm taotlust ja 19. ollakse partnerid (tulemused 2023).  Kokku neli LIFE taotlust rahuldati, lisaks sai positiivse otsuse üks riikliku integreeritud projekti eeltaotlus.  Innovatsioonifondi esitati viis taotlust. Edukaid taotlusi polnud.  Partnerluses ollakse 1 projektis. Vabatahtliku süsinikujalajälje hüvitamise  Rahastusmudeli variandid on süsteemi kontseptsioon on määratletud ning kirjeldatud, kuid riiklik raamistik ja huvipooltega läbi räägitud, esimesed roll on alles täpsustamisel, seega katseprojektid on käivitatud. jõuame praktiliste sammudeni eeldatavalt aastal 2023.  Katseprojekti läbirääkimised Tartu ja Võru linnaga käimas, kuid eeldavad riigi rolli, sh õigusraami, hea tava kehtestamist ning KIKle selgeid volitusi.  Tegevus on lisatud Riigikantselei rohepöörde tegevusplaani. Meetmete mõju mõõtmine toimib: uute  Avanevate toetuste mõjud on meetmete puhul mõjude jooksev infokogumine kirjeldatud meetmepassides ja toimib. taotluste andmebaasist on võimalik genereerida meetmete tulemusmõõdikute (koond)aruandlust.  Jätkame KIK portfelli mõõdikute konsolideeritud aruandluse täpsustamist peamiste tegevusmõõdikute lõikes, alustades CO2 arvestusest.  Järgnevad taastuvenergia kasutuselevõtt, ressursitõhusus, ringlusse võetud ressursid ja liigiti kogumine, reostuskoormuse vähendamine, taastatud või säilitatud looduskeskkond, keskkonnaharidus ja teadlikkus. 6 (16) Taksonoomia rakendusvõimaluste  Valminud GAP analysis Eesti kontseptsioon on määratletud, nõustamine andmete ja õigusaktide piisavuse osas toimib, algatatud on katseprojekt taksonoomia seoses taksonoomia regulatsiooni laiemaks rakendamiseks. ülevõtmisega. Läbi on viidud mitmeid seminare ja teema tutvustus GreenEst Summitil.  2023 käivitub taksonoomia hindamise ja aruandluse pilootprojektid viies organisatsioonis.  Katsetusprojektide kaudu tekib selgus, milliste sekkumistega riik regulatsiooni järgimist tagada aitab.  Aastal 2023 jätkub nii TSI taksonoomia projekt kui ka Interreg SusTool projekt, mis pakub digilahendust taksonoomia aruandluse lihtsustamiseks.  Tegevus on lisatud Riigikantselei rohepöörde tegevusplaani. Lisaks meetmetega seotud teavitustegevustele Ilmus kuus arvamusartiklit, toimus 15 ja esinemistele on avaldatud kuus esinemist ning (kaas)korraldasime 11 arvamusartiklit, esinetud viiel konverentsil, seminari ja/või arutelu. korraldatud viis koostööseminari. Märkimisväärselt uuendatud/tõhustatud Uuendatud 13 protseduuri. protsesside arv: 10 NPS on 70% või kõrgem. NPS aasta lõpus 72%. Ministeeriumite rahulolu on 85% või kõrgem. Ministeeriumite rahulolu 92%. Riskikulu pikaajaline keskmine on väiksem kui Riskikulu on 0,92%. 2%. Tööjõu vabatahtlik voolavus jääb alla 10% Tööjõu vabatahtlik voolavus on 21%. aastas. Erametsakeskusega ühinemine on asjakohaselt PRIA akrediteering on olemas, ISO 27001 ette valmistatud on juurutatud ning organisatsioonide ja  Akrediteering on saadud, sh inimeste ühendamiseks on plaan koos protsessid/protseduurid kirjeldatud ja ajakavaga olemas. Ühinemise kanne on kinnitatud. 2023 jaanuari algul tehtud ja ühinemine lõpule viidud.  ISO 27000 on juurutatud.  Organisatsioonikultuuride ja inimeste ühendamiseks on plaan koos ajakavaga olemas. 7 (16) 2022. a esitati KIK-le 1 630 uut toetuse taotlust, rahastusotsuseid tehti 1610 projektile ning lõppes 1615 projekti. Kokku tegi KIK väljamakseid summas 244 miljonit eurot, millest välisvahendeid oli 64 miljonit, keskkonnaprogramm 16 miljonit ning energiahinna kompensatsioon 164 miljonit eurot. 2022. aastal tegi KIK laenuotsuseid veeprojektide omafinantseeringuks 0,7 miljoni euro ulatuses, laenusid maksti välja 3,2 miljoni euro ulatuses. KIK ise laenas 20 miljonit Rahandusministeeriumilt edasilaenamiseks veeprojektidele. Kokkuvõttes on KIK täitnud 2022. aastaks seatud eesmärgid ja põhikirjast tulenevad ülesanded. Vastavalt riigivaraseaduse § 79 lõikele 3 (nõuded sihtasutuse põhikirjale) teavitas KIK, et 2022. aastal ei sõlmitud ühtegi uut laenulepingut. Olemasoleva laenulepingu alusel tehti väljamakseid veemajandusprojektidele. Sõlmitud kapitalirendilepingud seotud põhivara (arvutite) soetusega ning selle on nõukogu kinnitanud eelarve kinnitamise raames. 3. Sisekontroll ja riskijuhtimine 2022. aastal olid riskipõhisest tööplaanist lähtuvalt sise- ja välisauditi kindlustandvate töödega kaetud järgmised valdkonnad: - Struktuuritoetused; - Keskkonnaprogramm; - RRF (taaste- ja vastupidavusrahastu, Euroopa komisjoni audiitorid); - EAFRD meetmete rakendamise valmisoleku vastavusaudit (PRIA siseauditi osakond); - IT (ISO 27001 juurutamine, sisse ostetud siseaudit); - Raamatupidamisarvestus; - Tulenevalt korruptsioonivastase seaduse nõuetest KIK juht- ja kontrollorganite liikmete ja töötajate ärihuvide kontroll. Struktuuritoetuse projektiauditeid ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi (JKS) auditeid teostab auditeeriv asutus (Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond), kes valib auditeeritavad projektid välja statistiliste meetoditega. Korraldusasutuse 30.12.2022 kontrolliaruandes sedastatakse, et KIK hangete kontrollisüsteem üldiselt toimib, ühetüübilisi puudusi esines kitsas valdkonnas (hankelepingute korrektne täitmine, eeskätt kindlustuste ja tagatiste kohalt). 2023. aastal jätkuvad tegevused korraldusasutuse soovituste elluviimisega, et tagada JKS hea toimivus. 2022. aasta kohta viidi läbi kolm projektiauditit, mille auditeeritud kulud ulatusid 2,2 miljoni euroni. Projektiauditite käigus mitteabikõlblikke kulusid ei tuvastatud. Viie aasta keskmine veamäär (projektiauditite ja JKS auditi käigus tuvastatud abikõlbmatute kulude osakaal) moodustab 0,92% auditeeritud kogukuludest, mis on üldiselt aktsepteeritud piirmäärast (2%) madalam. Kindlustandvate ja nõuandvate tööde tulemustele tuginedes on siseauditil veendumus, et KIK juhtimis- ja kontrollisüsteemid tervikuna olulises osas toimivad, kuid neis on puudusi, mis vajavad parandamist. 8 (16) 4. Jätkusuutlikkuse ja vastutustundlikkuse põhimõtted 2022. aastal lõi KIK omale jätkusuutlikkuse strateegilise raamistiku, et luua alus organisatsiooni vastutustundlikule juhtimisele ja läheneda ESG (environmental, social and governance) teemade juhtimisele süsteemselt, sihipäraselt ja hea rahvusvahelise tava kohaselt. KIK jätkusuutlikkuse raamistik lähtub ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, mis on alustalaks nii rahvusvahelistele kui ka Eesti pikaajalistele arengusihtidele. KIK panustab oma tegevusega strateegia „Eesti 2035“ elluviimisele – toetab tugeva, uuendusmeelse ja vastutustundliku majanduse käekäiku ning edendab kõigi vajadusi arvestava elukeskkonna arengut. KIK tegevus panustab ka teistesse Eesti riigi jaoks olulistesse raamkokkulepetesse, nagu näiteks Pariisi kliimakokkuleppesse ning Euroopa Liidu roheleppesse. KIK panustab kestlikku arengusse. 2022. aastal tuvastas KIK kontoritegevuse kliimamõju allikad ning arvutas 2021. aasta süsiniku jalajälje. Arvutus järgib rahvusvaheliselt tunnustatud ja enimkasutatud kasvuhoonegaaside raporteerimise standardit „GHG Protocol Corporate Accounting and Reporting Standard“, mis hõlmab seitsme kasvuhoonegaasi heitkoguste hindamist. KIK 2021.aasta süsiniku jalajälg oli kokku 133,7 tonni CO2-ekvivalenti. 5. KIK 2023. a eesmärgid Lähtuvalt KIK strateegiast, organisatsiooni tegevustest ja toetusmeetmete pakkumisel kujunenud tegelikust olukorrast ning teadaolevatest kavadest, kinnitas KIK nõukogu 06.12.2022 eesmärgid ja mõõdikud aastaks 2023. Tervikuna on KIK 2023. aasta tegevuses kolm fookusvaldkonda: 5.1 KIK on tegus: uue perioodi meetmed on avatud, vana periood on lõpetatud, rakendusprojektide elluviimine sujub. KIK viib ellu toetusmeetmeid kolme erineva ministeeriumi haldusalas viiest erinevast rahastusallikast. 2023 on lõppemas struktuuritoetuste rahastusperiood 2014-2020 ning käivitumas uus 2021-2027 periood. Planeeritakse, et 2023 on rida uusi meetmeid avatud või avanemise valmis, kuid ministeeriumite strateegilistest kavadest ja plaanidest tulenevalt mitte kõik.. Vana periood on lõpetamisel, KIK jaoks on oluline hoida viivitused projektide elluviimisel, kontrollimenetlused, tagasinõuded ja kohtu- ning kohtuvälised vaidlused kontrolli all. Lisaks viib KIK meetmetest eraldiseisvalt ellu strateegilisi rakendusprojekte, sh hangib, juhib ja tagab tulemused vastavalt ministeeriumitelt saadud ülesannetele. 5.2 KIK arendab: arendusprojektid ja tuleviku teenused Tulenevalt KIK strateegiast toimub arendustegevus kolmel suunal: 9 (16) 1. Meetmetest tuleneva kogemuse ja oskuse baasilt annab KIK sisendi keskkonnavaldkonna poliitika kujundamisse laiemalt: ministeeriumite partnerina panustatakse riiklike strateegiate, tegevuskavade, uute meetmete ja teenuste kujundamisse. 2. Arendusprojektide käivitamine hõlmab ideekorjeid, keskkonnaprobleemide ja võimaluste kontseptuaalset kirjeldamist projektideks või arendusteenusteks, millele otsitakse rahastust EL otsetoetustest ja pakutakse viise riikliku rahastuse võimendamiseks, riigi teenuste arendusteks ja nõustatakse proaktiivselt partnereid. 3. Arendustegevuse lahutamatuks osaks on strateegiline kommunikatsioon ja partnersuhete juhtimine. KIK korraldab seminare ja konverentse, panustab avalikesse dialoogidesse, regulaarsesse infovahetusse ja ühisalgatustesse olulisemate turuosalistega. 5.3 Ühtne, toimiv ja arenev organisatsioon: meeskonna arendamine ja sujuv töökorraldus, valmidus kvaliteetsete teenuse osutamiseks 6. Asutajaõiguste teostamise vajalikkus riigile Seoses rohepöördega on keskkonna- ja kliimavaldkond oluline nii riigi, ettevõtjate kui eraisikute vaates. Kuna ministeeriumide põhiülesanne on eelkõige poliitika kujundamine, siis on KIK ülesanne pakkuda neile (Keskkonnaministeerium, MKM jt) praktiliste tegevustega tõhusat tuge, sh rohepöörde elluviimisel järgmiselt: - tagada toetuste rakendamine nii, et soovitavate mõjude saavutamiseks oleks riiklike vahendite kasutamine tõhus ja jätkusuutlik; - leida keskkonnavaldkonna poliitikaeesmärkide elluviimiseks koostöövõimalusi erasektori ja rahastajatega ning edastada toetusi vajavate sihtgruppide ootusi ja vajadusi poliitikakujundajatele; Riigile on KIK vajalik kui keskkonnavaldkonna toetuste vahendaja ja arendaja. Selleks on oluline KIK abil disainida sobilikke meetmeid, viia ellu rakenduslikke projekte ja leida täiendavaid toetusvahendeid keskkonnainvesteeringuteks, mis omakorda vähendaks survet riigieelarvele. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on KIK tegevuse jätkamine Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas oluline alljärgnevatel põhjustel: - KIK on kujunenud keskkonnahoidlikeks tegevusteks suunatud toetuste efektiivseks vahendajaks. - Keskkonnategevuste rahastamisele EL struktuuritoetustest ning siseriiklikest vahenditest on lisandunud meetmed mida rahastatakse heitmekaubandusest laekuvatest vahenditest, Euroopa Majanduspiirkonna programmi vahenditest, EL LIFE programmist jm, kus KIK väljakujunenud juhtimis- ja kontrollisüsteemid on nende rakendamiseks sobivad ning tekib kooskõla erinevate rahastusinstrumentide vahel. - KIK-l on oluline roll Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas keskkonna- ja kliimateemade terviklikul käsitlemisel ka tulevikus. 10 (16) III. Seisukoht Sihtasutusele Erametsakeskus seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 1. Üldine info ja ülevaade 2022. a tegevusest Sihtasutus Erametsakeskus (EMK) oli eraõiguslik juriidiline isik, mis asutati 1999. a ja milles Keskkonnaministeerium (KeM) teostas asutajaõigusi 21.12.2006 – 31.12.2022. Alates 01.01.2023 ühinesid EMK ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Ühendatud asutuse nimi on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ning KIK ülesannete alla lisandus ka erametsanduse toetuste jagamine ning erametsanduse arendamine. Liitumise järgselt sai Erametsakeskusest KIK metsaosakond. Sihtasutuse tegevuse eesmärk oli järjepidevalt, sh 2022. a, tagada säästliku ja keskkonda kaitsvale metsamajandamisele tugineva erametsanduse arendamine, sealhulgas seadustes ja riiklikes strateegilistes dokumentides ning välisabi programmides sätestatud erametsanduse arengusuundade elluviimine. EMK tegevust finantseeriti peaasjalikult avaliku sektori finantsvahenditest: KeM ja EMK vahel iga-aastaselt sõlmitava eraldise lepingu alusel, Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames (EAFRD) antava tehnilise abi (edaspidi MAK TA) kaudu ning väliste projektide rahastamise kaudu. Lisaks siseriiklikele metsaseaduse alusel antavatele toetustele, kus toetusraha määrati KeM eraldise lepingus ja mille maksis välja EMK (RTK kaudu), menetles EMK ka Euroopa Liidu metsandustoetuseid (Natura 2000 erametsamaa toetus ja metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus). Viimaste toetuste toetusraha maksis välja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) EMK poolt tehtud ettepanekute alusel. Euroopa Liidu toetuste menetlemist finantseeriti MAK TA vahenditest. 2022. a menetles EMK kokku 6006 taotlust, millest 658 siseriiklikku toetuse taotlust, 4947 Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlust ja 401 metsameetme taotlust. Asutajaõigusi teostav minister annab hinnangu, et EMK 2022. aastaks seatud eesmärgid ning KeM poolsed asutajaõiguste teostamise eesmärgid on täidetud. Arvestades, et EMK tegevust finantseeriti peaasjalikult avaliku sektori finantsvahenditest, on EMK järginud eelarvevahendite konservatiivse kasutuse põhimõtet. Riigipoolne finantseerimine püsis samal tasemel. Enam mõjutas 2022. a EMK tegevust EMK ja KIK liitumise ettevalmistamine. 2021-2022 jätkus Euroopa Liidu programmeerimisperioodi – Eesti maaelu arengukava 2014– 2020 (edaspidi MAK) üleminekuperiood, mistõttu ei esinenud suuri muutusi eurotoetuste rakendamisel ega finantseerimisel. Vajalikud regulatsioonid olid perioodi algusaastal välja töötatud ning juba varasemalt praktikas rakendatud. Siseriiklike toetuste osas lisandus 2022. aastal väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus. EMK-le esitatud toetustaotluste koguarv oli võrreldes varasemate aastatega mõnevõrra kasvanud, seda eelkõige tänu siseriiklikule väljaspool Natura 2000 alasid olevate piiranguvööndite toetusele. Lisaks andis suurt töömahtu ka terve aasta kestnud infosüsteemi EMKIS 2.0 eel- ja ärianalüüsi läbiviimine, rahastamistaotluse kokkupanemine ja aruandlus. 11 (16) Seisuga 31.12.2022 töötas EMK-s 27 inimest (31.12.2021.a seisuga 28 inimest). Palgakulu (sh puhkuse- ja lisatasud ning käsunduslepingute alusel makstud tasud) oli 2022. a kokku 788 tuh eurot (2021. a 711 tuh eurot ). Aasta keskmine palgakulu ühe EMK töötaja kohta oli 29 tuh eurot (2021. a 25 tuh eurot ). Aasta jooksul arvestati juhatuse liikmetele tasusid kokku 28 tuh eurot (2021. a 65 tuh eurot). Nõukogu liikmetele maksti tasu summas 23 tuh eurot (2021. a 16 tuh eurot). Tagamaks avaliku sektori vahendite tõhus ja säästlik kasutamine ning sihtrühma efektiivne teenindamine, viidi EMK-s 2022. a läbi rida kontrollitoiminguid ja auditeid (vt osa 4). Tähelepanekuid ja puudusi EMK juhtimises ei tuvastatud. Panustamaks enam ühiskonna metsandusalase teadlikkuse edendamisse ning metsasektori koostöösse, osales EMK 2022. a Eesti Metsaseltsi tegevuses. EMK 2022. aasta tegevuseesmärgiks oli jätkuvalt erametsaomanike ja metsaühistute toetuste andmise korraldamine ning arengu suunamine. Erametsanduse jaoks olulised tulevikusuunad kehtestatakse Metsanduse arengukavas 2021-2030, kuid hetkel on arengukava veel kinnitamata. 2020. aastal otsustati, et kuna EMK tegevust puudutavate üleriiklike arengukavade tegemine on pooleli, ei ole otstarbekas hakata koostama ka uut EMK arengukava. Nõukogu otsustas, et EMK arengukava pikendatakse aastani 2022 ja seega jätkas EMK ka 2022. aastal varem kehtinud ja pikendatud arengukavaga. Eelnevast tulenevalt oli EMK 2022. a tegevus jätkuvalt keskendunud toetuste administreerimisele ja erametsanduse tugisüsteemi arendamisele. Metsaühistutega liitunud metsaomanike arv kasvas endiselt: 2022. a lõpu seisuga kuulus ühistutesse 16 417 (2021. a 15 471) metsaomanikku, kes omasid kokku 671 040 ha (2021. a 616 293 ha) metsamaad (eesmärkidena oli fikseeritud vastavalt 17 000 liiget ja 620 000 ha). Seega on ca pool Eesti erametsamaast metsaühistute poolt esindatud. Metsauuendamise toetuse kaasmõjul on tehtud metsauuendustöid ligikaudu 13,5 tuhandel hektaril. Arvestades, et toetuse taotlemine toimub metsaühistute kaudu, on enamjaolt tegemist metsaühistute poolse positiivse mõju tulemusena tehtud uuendustöödega. Vääriselupaikade kaitseks sõlmiti 2022. a 12 uut lepingut, mis hõlmasid kogupindalana 19,27 ha. 2022. a muudeti erametsanduse toetust reguleerivat keskkonnaministri 14.04.2014 määrust nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“, millega kutsuti ellu uus väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus. 2022. a esitati EMK-le kokku 6006 toetuse avaldust. 2022. a viidi läbi EMKIS infosüsteemi arendused, mille saab jagada kolme kategooriasse: - Hooldus- ja täiendustööd; - Uue toetusmeetme “Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus” realiseerimine; - EMKIS e-PRIA teenuste edasiarendused; 12 (16) 2. EMK efektiivsuse hindamine ja haldussuutlikkuse tõstmine EMK tegevuse efektiivsuse objektiivseks hindamiseks teostati vastavalt nõukogu poolt kinnitatud metoodikale efektiivsusanalüüs 2022. a näitajate alusel. Nimetatud metoodika põhjal võetakse arvesse asjaolu, et Euroopa Liidu toetuste osas kannab EMK küll toetustaotluste menetlemise ja kohapealse kontrollimisega seotud kulud, kuid ei teosta ise väljamakseid (seda teeb PRIA). Samuti on metoodikas arvesse võetud, et EMK ei ole ainult toetusraha vahendamisega tegelev organisatsioon, vaid kannab ka erametsandussektori tugisüsteemi arenduse funktsioone. 2022.a. osas läbi viidud efektiivsuse hindamine andis järgmised tulemused: EMK 2022. a tegevuskulud kokku olid 1 803 tuh eurot (2021.a. 1 519 tuh eurot ), mis jagunesid järgmiselt: - Siseriiklikud toetused 289 tuh eurot (2021.a. 321 tuh eurot), 19,57%; - Euroopa Liidu toetused 956 tuh eurot (2021.a. 815 tuh eurot) 53,76%; - Arendustegevused 558 tuh eurot (2021.a. 384 tuh eurot) 26,67%. Väljamakstud toetuste maht 2022. a kokku oli 9 011 tuh eurot (2021. a 8 041 tuh eurot) Arvestades, et toetuste menetlemise kulu oli kokku 1 252 tuh eurot (2021. a 1 135 tuh eurot ), on ärikulude suhteks makstud toetustesse 13,9% (2021. a 14,1%). Menetletud taotluste rahaline maht oli 2022. a kokku 12 391 tuh eurot (2021. a 11 586 tuh eurot ), mis teeb ärikulude suhteks menetletud toetustesse 10,1% (2021. a 9,8%). Siseriiklike toetuste puhul oli ärikulude suhe makstud toetustesse 8,4% (2021. a 10,8%), menetletud toetustesse 4,4% (2021. a 5,4%). Euroopa Liidu toetuste puhul oli ärikulude suhe makstud toetustesse 17,3% (2021. a 16,0%), menetletud toetustesse 16,6% (2021. a 14,4%). Menetletud taotluste keskmiseks rahaliseks suuruseks on siseriiklike toetuste puhul 6396 eurot (2021. a 9860 eurot) ja Euroopa Liidu toetuste puhul 1147 eurot (2021. a 1102 eurot). Nagu eelnevast nähtub, on siseriiklike toetuste administreerimine jätkuvalt oluliselt efektiivsem kui Euroopa Liidu toetuste menetlemine. Selline vahe tuleneb Euroopa Liidu toetustaotluste kontrollimisega kaasnevatest nõuetest, eriti kohapealse (s.o metsas) läbiviidava kontrollitegevuse märkimisväärselt suuremast mahust ning kõrgendatud nõuetest. Võrreldes 2021. a on efektiivsusnäitaja suurenenud. Kasv on tingitud erinevatest põhjustest, tööjõukulu suurenemisest, EMK liitumisega seotud kuludest., nt erinevad IT kulud serverite jms ümberkolimiseks, lisaks EMKIS 2.0 eelanalüüsi projekt jms. Metsas läbiviidava kontrolli efektiivsuse suurendamiseks võeti juba 2017. a kasutusele droonid, millega saab teha kontrollitava objekti esmast vaatlust. See võimaldab kontrollispetsialistil teostada metsaeraldise kohapealset ülevaatust ainult juhul, kui drooni abil saadud andmed viitavad põhjalikuma kontrolli vajalikkusele. Nüüdseks on olemas piisavalt pikk ajaperiood kinnitamaks, et droonide kasutuselevõtt ja sellega seotud personali mõningane vähendamine on ennast kuluefektiivsuse eesmärgil õigustanud. Seetõttu droonide kasutamisega jätkatakse. 13 (16) 3. Sisekontroll ja riskide juhtimine Riskide juhtimist viidi läbi EMK-s iga-aastaselt mitmel tasandil: Euroopa Liidu metsandustoetuste riskide hindamine, infoturbe riskide hindamine ja asutuse riskide hindamine. Riskide hindamise tulemusena maandamistegevused genereeriti EMK tööplaani ja jurist- kvaliteedinõunik tegi seiret nende täitmise üle. Iga-aastaselt kinnitab nõukogu EMK sisekontrolli tööplaani ja tööplaani täitmise aruande, kus sisekontrolle viib läbi vastavalt riskianalüüsile jurist-kvaliteedinõunik. Riskide maandamistegevuste täitmise kohta esitatakse ülevaade juhatusele ja nõukogule. Seoses KIK-ga ühinemisega on 2023. a. riskid maandatud ning edasine riskide hindamine teostatakse KIK-s ühinenud asutuse vaates. Vastav infosüsteem koliti novembrist KIK haldusalasse ja vastutusse, edasisi infoturbe riske hindab KIK. 2022. a viidi läbi 17 auditeerimise- ja kontrollitoimingut. Tähelepanekuid ja puudusi nende käigus ei tuvastatud. 4. EMK 2023. a valdkondlikud eesmärgid Arvestades, et EMK nõukogu pikendas Erametsakeskuse arengukava kehtimist kuni 2022. a lõpuni, juhindus EMK 2022. a nimetatud arengukava sihtidest. Seoses EMK liitmisega alates 01.01.2023 KIK-ga, hakkab 2023. aastal edaspidi KIK või KIK metsaosakond rakendama metsanduse arengukava kinnitamisel selles seatud eesmärke ning jätkab toetuste menetlemise, kontrolli ja arendamisega. 2023. aastal toimub KIK metsaosakonna tööprotseduuride ja praktikate ühtlustamine ülejäänud KIK-ga. 2023. aastal jätkatakse EMKIS e-PRIA teenuste üleviimisega uuele e-PRIA platvormile. Üle on vaja veel viia erametsaomanike nõustamise aruande teenus, metsameede ja Natura metsa toetus. Lisaks kaardistatakse võimalusi EMKIS 2.0 arendamise alustamiseks. IV. Hinnang aktsiaseltsis Ökosil riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse vajalikkuse kohta 1. Üldine info AS Ökosil on Eesti riigi (35% osalust) ja AS Silmet Grupp (65% osalust) poolt Vabariigi Valitsuse 12.06.1998. a korralduse 535-k alusel loodud keskkonnaettevõte, mille ülesandeks on suurte keskkonnaprojektide, sh Sillamäe radioaktiivse jäätmehoidla keskkonnakaitseline saneerimisprojekti juhtimine ning keskkonnakorralduse ja seirega seonduvate teenuste osutamine. 2. 2022. a tegevusest keskkonnakorralduse ja keskkonnaseire valdkonnas AS Ökosil tegevus on suunatud teenuste osutamisele Sillamäe ja Ida-Virumaa tööstus-logis- tikaklastri ettevõtetele ja selle kaudu piirkonna keskkonnaseisundi parendamisele. Seni tehtust 14 (16) avaldab suurimat mõju keskkonnale jäätmehoidla saneerimisprojekt, mille käigus kaeti Sillamäe jäätmehoidla mitmekihilise veekindla kattega. Paralleelselt jätkuvale jäätmehoidla järelseirele näeb AS Ökosil oma missiooni keskkonnakorralduse ja keskkonnaseire alase tegevuse vajaduspõhises laiendamises Sillamäel, et rahuldada nii Sillamäe Sadama kui ka Sillamäe linna kasvavat ning avalikkuse teadlikkuse suurenemisest johtuvat huvi keskkonnaseisundi jälgimise vastu. 2022. aastal jätkus 2014. aastal rajatud seirejaama ning 2019. aastal lisandunud teise seirejaama opereerimine. Seirejaamade rajamise eesmärgiks oli omada paremat ülevaadet tööstustsooni keskkonnamõjust ning teavitada õhu kvaliteedist ka avalikkust. 2022. aastal jätkusid Sillamäe Sadamaga seonduvad teenused: Sillamäe Sadama ja terminalide keskkonnakorralduslik nõustamine, keskkonnaseire, keskkonnalubade hankimine ja muutmine, keskkonnakasutusega seonduvate andmete kogumine ja aruandlus. Jätkus laevade jäätmekäitlusalane teenindamine Sillamäe Sadamas. 2022. a jätkusid keskkonnaseire- ja töötervishoiualased tööd vastavalt ettevõtete NPM Silmet OÜ, Silpower AS, Ecometal AS ja Ökosil AS vahel sõlmitud lepingutele. Viidi läbi varem väljastatud keskkonnakomplekslubade korralised ülevaatused. Jätkub AS Silpower tuha taaskasutamine. 3. 2022. a tegevusest Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimise ja järelseire valdkonnas 2022. aasta jooksul viidi Keskkonnaministeeriumi tellimusel täies mahus läbi jäätmehoidla aastane seiretsükkel. Teostatud seire käigus ei ilmnenud nähtavaid defekte ega rajatiste/seadmete püsivalt ebakorrapärast funktsioneerimist. 2022. aastal viidi läbi nii seirelabori järjekordne akrediteeringu verifitseerimine kui ka keskkonnajuhtimissüsteemi EMAS audit ja verifitseerimine. Toimus laborivarustuse jätkuv jooksev täiendamine tulenevalt tehnika amortiseerumisest ja uuendamise, täiendamise vajadusest ning vastavalt klientide arenevatele seirevajadustele. 4. 2022. a tulemuste kokkuvõte ja 2023. a eesmärgid. 2022. a eesmärkide täitmine, majandustulemused ja müüdud teenuste maht vastas prognoositule. Kuigi põhitegevusega seotud müügitulud oli võrreldes 2021. aastaga kerges languses, kasvas põhitegevusest teenitud EBITDA kulubaasi kiirema languse tõttu 25%. Majandusaasta puhaskasum moodustas kokku 1634 eurot (2021. aastal 37 tuh eurot), 15 (16) vähenemine oli tingitud sihtfinantseerimise tulude kajastamisest 2021. aastal muude ärituludena. AS Ökosil kavatseb 2023. aastal jätkata ülaltoodud põhitegevusi ja säilitada koostöösuhted ning teenuste mahtu äripartneritega vähemalt 2022. aasta tasemel. Lisateenuste osutamine teistele klientidele, partneritele käibemahtude kasvatamiseks on planeeritud konservatiivsetes piirides, st prioriteediks on eelkõige põhitegevuste tagamine vastavuses õigusaktides kehtestatud regulatsiooniga ja sätestatud keskkonnanormidega ning seejärel juba teenuste osutamine kolmandatele osapooltele. Kindlasti tuleb juhtimisel arvestada muutuva majandusliku olukorraga ja täpsustuvate keskkonnanormidega. Siin tuleb märkida ettevõtte tugevuseks suuremas enamuses kõrgelt kvalifitseeritud ja pikaajalise kogemusega spetsialistide kaasatust, kes on motiveeritud töötama antud valdkonnas. Eriti oluliseks peab ettevõte konstruktiivse koostöö jätkamist riiklike ja kohaliku omavalitsuse struktuuridega (eelkõige Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Sillamäe Linnavalitsus) ja nendega seotud eesmärkide saavutamist selliselt, et vastastikused huvid oleksid arvestatud. 5. Riigi osaluse vajalikkus Riigi vähemusosaluse näol on antud formaadis tegemist avaliku ja erasektori koostööga (PPP), mille kaudu on suurendatud riigi kohalolu Ida-Virumaal, sh on oluline riigi kohalolu keskkonnaküsimustes. Vähemusosaluse kaotamine ei annaks riigile nähtavat majanduslikku kasu. Sillamäe jäätmehoidla on sinna ladestatud materjalide tõttu, millest osa klassifitseerub tuumamaterjaliks, ka rahvusvahelise tähtsusega objekt, mille üle teostavad järelevalvet nii ÜRO Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) kui ka Euroopa Komisjon. Eeltoodust lähtuvalt peame vajalikuks riigi osaluse säilitamist. Allkirjastatud digitaalselt Kristen Michal Kliimaminister 16 (16)