COM(2022) 701, COM(2022) 703 ja COM(2022) 704: digiajastu käibemaksu pakett

Teie 10.03.2023 nr 2-5/23-00440; Riigikantselei 7.4/22-0769/-1T [email protected] Meie 24.05.2023 nr 11-3.1/1898-2 COM(2022) 701, COM(2022) 703 ja COM(2022) 704: digiajastu käibemaksu pakett Austatud riigisekretär Edastame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) digiajastu käibemaksueeskirjade osas (COM(2022) 701), nõukogu määruse ettepaneku, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 (mis käsitleb halduskoostööd ning maksupettuste vastast võitlust käibemaksu valdkonnas) digiajastuks vajaliku käibemaksualase halduskoostöö korra osas (COM(2022) 703) ja nõukogu rakendusmääruse ettepaneku, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 (mis sätestab käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi rakendusmeetmed) teatavate käibemaksukordadega seoses nõutava teabe osas (COM(2022) 704) kohta (digiajastu käibemaksu pakett). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa(d): 1. VV seisukohad 2. Seletuskiri Aet Külasalu 611 3029 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 05.2023 nr Eesti seisukohad digiajastu käibemaksu paketi kohta 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) digiajastu käibemaksueeskirjade osas (COM(2022) 701), nõukogu määruse ettepaneku, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 (mis käsitleb halduskoostööd ning maksupettuste vastast võitlust käibemaksu valdkonnas) digiajastuks vajaliku käibemaksualase halduskoostöö korra osas (COM(2022) 703) ja nõukogu rakendusmääruse ettepaneku, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 (mis sätestab käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi rakendusmeetmed) teatavate käibemaksukordadega seoses nõutava teabe osas (COM(2022) 704) kohta (edaspidi eelnõud): 1.1. Eesti toetab ettepanekut kehtestada piiriüleste tehingute puhul e-arvetel põhinev tehingupõhine aruandlussüsteem. Samas leiame, et muudatus võib tekitada väike- ja mikroettevõtjatele liigset koormust, mistõttu tuleb koos muudatusega pakkuda ka leevendavaid meetmeid, eelkõige kaaluda kahe tööpäeva pikkuse aruandluse tähtaja pikendamist ning väikese väärtusega tehingute vabastamist e-arveldamise kohustusest. 1.2. Toetame põhimõtet, et liikmesriikidele jääb siseriikliku aruandlussüsteemi kehtestamiseks valikuõigus, et kehtestada vajadusel erandeid üksnes siseriiklikuid tehinguid tegevatele väike- ja mikroettevõtjatele. 1.3. Eesti toetab piiriüleste maksupettustega võitlemise tõhustamiseks Euroopa Liidu keskse käibemaksualase infovahetuse süsteemi loomist. 1.4. Leiame, et lühiajalise majutuse ja reisijateveo platvormimajanduse maksustamine ei lahendaks võimalikku platvormi- ja traditsioonilise majanduse konkurentsiprobleemi, sest see kohtleks teenuse pakkujaid ebavõrdselt sõltuvalt sellest, mille kaudu teenust osutatakse, kas teenust osutatakse platvormi vahendusel või mitte. Lisaks rikuks see käibemaksu neutraalsuse põhimõtet, sest maksukohustuslasena registreerimata isikute poolt pakutava lühiajalise majutuse ja reisijateveo teenuse maksustamisel puudub sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. 1.5. Toetame ettepanekut kohustada majutust ja reisijatevedu vahendavaid platvorme koguma infot platvormi vahendusel toimuvate tehingute kohta kasutades seejuures võimalikult palju ära juba praegu kogutavat infot. 1.6. Eesti toetab ühe akna süsteemi rakendamise laiendamist kõikidele kaupadele, mis müüakse piiriüleselt teise liikmesriigi maksukohustuslasena registreerimata isikule, kuna tegemist on maksukohustuslase jaoks maksukohustuse täitmist lihtsustava ja samas vabatahtliku erikorraga. 1.7. Eesti ei pea otstarbekaks kehtestada e-kaubandusplatvormide halduskoormuse vähendamise eesmärgil üldine maksukohustus platvormide vahendusel toimuvate kaubatarnete osas. Leiame, et see tekitaks platvormidele liialt laiaulatusliku maksukohustuse, mis pigem suurendaks halduskoormust. 1.8. Eesti saab olla nõus ühendusevälisest riigist kaupade kaugmüügil impordi ühe akna süsteemi (IOSS erikord) rakendamise kohustuslikuks muutmisega kuid, peame oluliseks, et oleks tagatud selle erikorra kohustuslik rakendamine, sealhulgas juhtudel, kui erikorra rakendaja on rikkunud erikorraga kehtestatud nõudeid. 1.9. Eesti nõustub, et ettepanekus kavandatud meetmeid on võimalik rakendada erinevatel kuupäevadel, kuid seejuures ei saa nõus olla ettepanekus toodud kuupäevadega, mis jätavad liiga vähe aega muudatuste ettevalmistamiseks. Arvestades ettepaneku vastuvõtmisele järgnevale siseriiklikule menetlusele ja IT arendustele kuluvat aega, peab ettepaneku vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt kaks aastat. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada eelnevalt nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  SELETUSKIRI Eesti seisukohad digiajastu käibemaksu paketi kohta 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon esitas 8. detsembril 2022. a Euroopa Liidu (edaspidi EL) Nõukogule menetlemiseks digiajastu käibemaksu paketi, mille eesmärgiks on täpsustada, lihtsustada ja ajakohastada ELi käibemaksueeskirju. Pakett näeb ette piiriüleste tehingute aruandluskohustuse ajakohastamiseks ülemineku digitaalsele e-arvetel põhinevale aruandluskohustusele ja seeläbi muuta EL käibemaksusüsteem tõhusamaks käibemaksupettustega võitlemisel. Lisaks on ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks ettepanek ELs ühtlustada ka riigisiseste tehingute aruandluskohustus. Majutuse- ja reisijateveo sektoris konkurentsitingimuste parandamise eesmärgil on ettepanek need teenused maksustada, kui teenuse osutaja ei ole käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) ja pakub teenust platvormi vahendamisel. Sellisel juhul on ettepanek kaasata maksu kogumisse platvormid (platvormimajanduse maksustamine). Piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormuse vähendamise eesmärgil on ettepanek laiendada juba olemasolevat erikorda, mille kohaselt on ettevõtjal võimalus teistes liikmesriikides tekkiv maksukohustus täita oma asukohariigis (ühe akna süsteem), et vältida mitmes riigis maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimist. Paketi mõju üldjoontes on Eestile positiivne. Põhimõtteliselt toetame suunda e-arvetel põhinevale piiriüleste tehingute aruandluskohustusele, mis vähendab käibemaksu pettuseid, mis omakorda suurendab käibemaksu laekumist. Samuti toetame ettepanekuid, mis vähendavad ettevõtjate erinevates liikmesriikides registreerimiskohustust ja seega lihtsustavad ettevõtjate piiriülest tegevust ning vähendavad halduskoormust. Me ei toeta lühiajalise majutuse ja reisijateveo teenuse maksustamist platvormidel. Platvormimajanduse maksustamine küll suurendab käibemaksu laekumist, kuid tekitab majutus- ja reisijateveo sektorites ebavõrdsust, kuna käibemaksu neutraalsus ei ole tagatud. Pakett sisaldab: - nõukogu direktiivi ettepanekut, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) digiajastu käibemaksueeskirjade osas (COM(2022) 701)1; - nõukogu määruse ettepanekut, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 (mis käsitleb halduskoostööd ning maksupettuste vastast võitlust käibemaksu valdkonnas) digiajastuks vajaliku käibemaksualase halduskoostöö korra osas (COM(2022) 703)2; - nõukogu rakendusmääruse ettepanekut, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 (mis sätestab käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi rakendusmeetmed) teatavate käibemaksukordadega seoses nõutava teabe osas (COM(2022) 704)3. Käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ ning käibemaksualase halduskoostööd ja maksupettuste vastast võitlust puudutava määruse (EL) nr 904/2010 muutmisettepaneku õiguslik alus on EL 1 nõukogu direktiivi ettepanek https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52022PC0701&qid=1675240913375 2 nõukogu määruse ettepanek https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52022PC0703&qid=1675240966750 3 nõukogu rakendusmääruse ettepanek https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52022PC0704&qid=1675241006726 1 toimimise lepingu artikkel 113 ning käibemaksudirektiivi rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 õiguslik alus on käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ artikkel 397. Ettepaneku vastuvõtmine nõukogus eeldab liikmesriikide konsensust. Ettepaneku vastuvõtmisel on Eestis vajalik muuta käibemaksuseadust. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Aet Külasalu ([email protected], 611 3029). Seisukohad on kooskõlastanud maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets ([email protected], 611 3103) ning finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi ([email protected], 611 3148). 2. Digiajastu käibemaksu paketi taust 2.1. E-arved ja digitaalne aruandlus Kehtiv käibemaksudirektiiv ei toeta andmete digitaliseerimist ja nende reaalajas edastamist, kuna reaalajas andmete edastamine põhineb e-arvetel. Kehtiva direktiivi kohaselt ei ole e-arve väljastamine arve väljastamise üldnormiks ning e-arvetel põhineva aruandluse kehtestamiseks on liikmesriigil vaja taotleda erand. Mitu liikmesriiki rakendab digitaalset tehingupõhist aruandlust, mis on osutunud efektiivseks ja suurendanud käibemaksu laekumist. Kuna käibekasudirektiivis pole aruandluspõhimõtted ühtlustatud, siis nõuded maksukohustuslastele on liikmesriikides erinevad (e-arveldamise kontrollimine ja heakskiitmine (Itaalia), reaalajas aruandlus (Ungari, Hispaania), standardse maksuauditi failil (SAF-T) põhinev aruandlus (Leedu, Poola, Portugal)). Samas suureneb liikmesriikide arv, kus võetakse kasutusele erinevaid aruandlust puudutavaid mudeleid (Prantsusmaa, Kreeka ja Rumeenia on teatanud eelseisvatest aruandlusnõuetest). See mõjutab oluliselt mitmes riigis tegutsevaid ettevõtjaid, kellel tuleb järgida liikmesriikides kehtestatud erinevaid aruandlusreegleid. Eurostati hinnangul on ELs ligikaudu 210 000 hargmaist ettevõtjat. Lisaks, kehtiv ühendusesisese käibe aruandlussüsteem põhineb perioodipõhistel koondaruannetel, mis ei võimalda efektiivselt maksupettustega võidelda. Käibemaksualase aruandluse kaasajastamise vajadusest lähtuvalt näeb komisjoni ettepanek ette e-arvetel põhineva piiriüleste tehingute tehingupõhise aruandluskohustuse kehtestamise ja elektroonilise keskse käibemaksualase infovahetuse süsteemi loomise. Ettepaneku kohaselt on liikmesriikide kohustus edastada tehingupõhise aruandlusega kogutud andmed komisjoni poolt loodavasse kesksesse süsteemi, kus andmed säilitatakse ja töödeldakse eesmärgiga võimaldada liikmesriikidel saada piiriüleste tehingute kontrollimiseks vajalikku infot. Liikmesriikidel on õigus kehtestada piiriüleste tehingute aruandlussüsteemiga samadel alustel toimiv e-arvetel põhinev aruandlussüsteem ka siseriiklikele tehingutele. 2.2. Platvormimajandus Komisjoni hinnangul on platvormimajanduse näol tegemist uue ärimudeliga, mis pakub konkurentsi ettevõtjatele, kes ei tegutse läbi platvormi. Maksukohustuslasena registreerimata füüsilised isikud ja väikeettevõtjad üldjuhul ei mõjuta konkreetses sektoris konkurentsi, kuid nende tegevus platvormide kaudu muudab olukorda. Komisjoni hinnangul puudutab see eriti lühiajalist majutust ja reisijatevedu, kuna majutusplatvorm konkureerib otseselt hotellisektoriga ja reisijateveo teenust vahendav platvorm taksoettevõtjatega. Sellise ebavõrduse kaotamiseks näeb komisjoni ettepanek ette platvormidele kohustuse maksustada käibemaksuga platvormi 2 kaudu müüdavad majutus- ja reisijateveo teenused, kui nende teenuste tegelik osutaja ei ole maksukohustuslane. Lisaks, liikmesriigid rakendavad platvormidele käibemaksualaseid eeskirju erinevalt, näiteks puudutab see platvormi poolt platvormi kaudu teenuse osutajale teenuse osutamise koha määramist. Osalt riigid käsitavad teenust elektroonilise teenusena ja osalt vahendusteenusena, mistõttu sellise teenuse osutamise koha käsitlus liikmesriigiti on erinev. Et vältida topeltmaksustamist või maksustamata jätmist, peab komisjon vajalikuks eeskirjade ühtlustamist. Ettepaneku kohaselt maksustatakse platvormi poolt osutatud teenust riigis, kus toimub vahendatav põhitehing. 2.3. Maksukohustuslasena registreerimine üksnes ühes liikmesriigis Maksukohustuslasena registreerimise nõudeid ELs lihtsustati oluliselt e-kaubanduse paketi raames 2021. a 1. juulist kehtestatud regulatsioonidega, mille kohaselt on maksukohustuslasel õigus kaupade kaugmüügi korral deklareerida ja tasuda teises liikmesriigis tasumisele kuuluv käibemaks oma asukohariigis kohaldades erikorda - ühe akna süsteem (one stop shop, ehk OSS). Mitmetes liikmesriikides registreerimiskohustuse veelgi vähendamiseks teeb komisjon ettepaneku laiendada ühe akna süsteemi rakendamise ulatust käivetele, mille tekkimisel ei ole võimalik rakendada erikorda ja ettevõtjal tuleb registreerida ennast teises liikmesriigis. 3. Digiajastu käibemaksu paketi sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ muutmisettepaneku sisu 3.1.1. E-arved ja e-arvetel põhinev reaalajas toimuv digitaalne aruandlus Kavandatavad muudatused on järgmised: - kehtestatakse ühendusesisese käibe tehingupõhine aruandlus, mis asendab kehtivad perioodipõhised ühendusesisese käibe koondaruanded; - liikmesriigid võivad tehingupõhist aruandlust rakendada ka siseriiklikule käibele, kuid see peab vastama ühendusesisese käibe tehingupõhise aruandluse kriteeriumitele; - aruandlusega kaetud tehingute korral on e-arvete väljastamine kohustuslik; - aruandluskohustus on nii ühendusesisese käibe kui ka soetuse korral. Komisjoni ettepanek on muuta alates 2024. a 1. jaanuarist e-arvete rolli selliselt, et e-arve väljastamine on üldnorm, ehk et maksukohustuslasel on alati õigus väljastada e-arve nii siseriiklike kui ka piiriüleste tehingute korral. Kehtiva korra kohaselt on õigus väljastada e-arve arve saaja nõusolekul. Liikmesriik võib kehtestada ka kohustada väljastada e-arveid, kuid sellisel juhul peab maksukohustuslasel lubama väljastada e-arveldamise Euroopa standardile vastavaid e-arveid. E-arve on ettepaneku kohaselt selline arve, mis sisaldab käibemaksudirektiivi artiklis 226 loetletud andmeid ning on välja antud, edastatud ja vastu võetud struktureeritud elektroonilises vormingus, mis võimaldab selle automaatset ja elektroonilist töötlemist. Alates 2028. a 1. jaanuarist näeb komisjoni ettepanek ette uue ühendusesisese käibe aruandlussüsteemi kehtestamise, mille eesmärk on anda maksuhalduritele tehingute kohta teavet peaaegu reaalajas ja automatiseeritult, et minimeerida maksukohustuslaste halduskoormust. Aruandlussüsteemis kasutatakse üksnes e-arveid. Seetõttu ühendusesisese käibe aruandlusega hõlmatud tehingute korral on kohustus väljastada e-arve ja sellisel juhul muid arve esitamise viise ei ole liikmesriigil õigus ette näha. Koondarvete väljastamise võimalus kaotatakse. Arvele märgitavate andmete loetellu on ettepanek lisada tarnija 3 pangakonto IBAN või muu maksekonto tunnus, kuhu arve eest tasutakse; iga konkreetse tehinguga seotud maksete kokkulepitud kuupäevad ja summad; ning arve puhul, mis muudab esialgset arvet, selle esialgse arve järjekorranumber. Peaaegu reaalajas teabe esitamine tähendab seda, et e-arve tuleb väljastada hiljemalt kahe tööpäeva jooksul käibe tekkimise ajast või arve väljastamise kohustuse rikkumise korral hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast arve väljastamise tähtaega. Kehtiva korra kohaselt tuleb arve ühendusesisese käibe korral väljastada kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäevaks. Pärast e-arve esitamist tuleb see edastada maksuhaldurile hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Liikmesriikide maksuhaldurid peavad ühe päeva jooksul edastama siseriiklikult maksukohustuslastelt kogutud arveandmed Komisjoni poolt loodavasse kesksesse andmekogusse. Selle praktiline rakendus on ette nähtud käibemaksualast halduskoostööd ja maksupettuste vastast võitlust puudutava määruse (EL) nr 904/2010 muudatusettepanekus (vt punkt 3.3). Andmed tuleb edastada vastavalt e-arveldamise Euroopa standardile. Liikmesriigid võivad maksukohustuslastele lubada muus vormingus väljastatud elektrooniliste arvete andmete edastamist, kuid see peab tagama koostalitlusvõime e-arveldamise Euroopa standardiga. Andmete esitamise kohustus on nii ühendusesises käibe kui ka ühendusesisese soetuse korral. Kehtiva korra kohaselt on ühendusesisese soetuse korral tehingu andmete kogumine liikmesriikide jaoks valikuline. Ettepaneku kohaselt tuleb ühendusesisese käibe ja soetuse korral edastada maksuhaldurile kõik käibemaksudirektiivi artikliga 226 kehtestatud arve andmed (arve kuupäev, arve väljastaja, arve saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kaupade kogus ja laad või teenuste ulatus ja laad, maksustatav väärtus, maksumäär, märked endale arve koostamise või pöördmaksustamise korral, pangakonto jne) välja arvatud tehingu osapoolte nimed ja aadressid. Hetkel kehtib ELs ühendusesise käibe perioodipõhine aruandlus. Koondaruanne esitatakse kalendrikuu kohta, kus on käibed summeeritud ostjate lõikes. Ostjad aruannet ei esita ja seega automaatne ristkontrolli võimalus puudub. Ühendusesisese käibe tehingupõhine aruandlus puudutab samu tehinguid, mis kajastatakse hetkel kehtival perioodipõhisel ühendusesisese käibe koondaruandel, välja arvatud nõudmiseni varu (teatud tingimustel oma kauba teise liikmesriiki toimetamine). Ettepaneku kohaselt nõudmiseni varu regulatsioon kaotab 2025. a kehtivuse. Oma kauba teise liikmesriiki toimetamist ei maksustata selleks loodava uue eriskeemi alusel. Samas muutub kohustuslikuks käibemaksudirektiivi artikli 194 alusel liikmesriikidele seni valikuliseks olev käibe pöördmaksustamine, kui kauba või teenuse müüja asukoht ei ole liikmesriigis, kus käibemaks tasumisele kuulub ja kauba või teenuse saaja on selles liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud. See erisus puudutab selliseid ettevõtjatevahelisi tehinguid, mida üldreegli alusel ei pöördmaksustata. Nimetatud käibed lisatakse ühendusesisese käibe koondaruannetele ja alates 2028. a planeeritavasse tehingupõhisesse aruandlusesse. Komisjoni ettepaneku kohaselt võib tehingupõhist aruandlust rakendada ka riigisiseste tehingute korral. Kuid eesmärgiks on sealjuures saavutada liikmesriikides olemasolevate erinevate süsteemide ühtlustamine, et vältida piiriüleselt tegutsevate maksukohustuslaste halduskoormust, kui maksukohustuslane peab järgima erinevaid aruandlusnõudeid riigisiseste 4 tehingute ja piiriüleste tehingute kohta. Seega riigisiseste tehingute aruandlus peab toimuma samadel tingimustel, mis on ette nähtud ühendusesiseste tehingute aruandluseks: aruandlus on tehingupõhine; e-arvete andmed edastatakse kaks tööpäeva pärast arve väljastamist või arve väljastamise kohustuse rikkumise korral hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast arve väljastamise tähtaega; arved peavad vastama e-arveldamise Euroopa standardile või võimaldama koostalitust nimetatud standardiga. Liikmesriigid, kes kasutavad siseriiklikku tehingupõhist aruandlust, peavad selle põhimõtted ja tingimused viima vastavusse ühendusesisese tehingupõhise aruandlusega 2028. aastaks. 3.1.2. Lühiajalist majutusteenust ja reisijateveoteenust vahendavate platvormide maksustamine Komisjoni ettepanek on alates 2025. a 1. jaanuarist maksustada platvormimajandus. Platvormimajandus tähendab komisjoni ettepanekus platvormi kaudu teenuste osutamist. Komisjoni ettepaneku kohaselt loetakse platvormid, kus pakutakse lühiajalist majutusteenust ja reisijateveo teenust, vastutavaks platvormil pakutava nimetatud teenuste maksustamise eest juhul, kui konkreetse teenuse pakkuja on maksukohustuslasena registreerimata isik. Seega, kui majutus- või reisijateveo teenuse pakkuja on nt füüsiline isik või väikeettevõtja, kes ei ole maksukohustuslane ja seega osutatavat teenust käibemaksuga ei maksusta, siis maksustab käibemaksuga seda teenust platvorm. Sellisel juhul loetakse, et platvorm on selle teenuse ostnud ja ise selle edasi müünud. Näiteks, kui füüsiline isik pakub kodumajutust Airbnb kaudu, siis ettepaneku kohaselt tuleb Airbnb’l kliendi poolt teenuse eest tasutud summast arvestada ja tasuda käibemaks maksuhaldurile. Kehtiva korra kohaselt platvormidel sellist kohustust ei ole ja sellised teenused, mille osutaja ei ole maksukohustuslane, käibemaksuga maksustamisele ei kuulu. Muudatuse eesmärk on tagada võrdne konkurets platvormide ja traditsiooniliste teenusepakkujate vahel, kuna platvormid sisuliselt konkureerivad tavakorras teenusepakkujatega. Selle praktiline rakendus on ette nähtud käibemaksudirektiivi rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 muudatusettepanekus (vt punkt 3.2). Kehtiva korra kohaselt on platvormi käive üksnes platvormi poolt platvormi kaudu teenust müüvale isikule osutatav teenus platvormi kasutamise eest. Seoses platvormimajanduse maksustamisega majutus- ja reisijateveo sektoris nähakse muudatustega ette, et: - platvormi poolt maksustatavad platvormi kaudu pakutavad majutus- ja reisijateveo teenused ei too kaasa sisendkäibemaksu maha arvamise õigust; - platvormil on platvormi kaudu pakutavate ja maksustatavate majutus- ja reisijateveo teenuste kohta arvestuse pidamise ja andmete säilitamise kohustus 10 aastat; - lühiajaline majutusteenus, mis ei ületa 45 päeva, võrdsustatakse hotellisektoris majutusteenuse osutamisega (käibemaksudirektiivi artikli 135 täiendamine lõikega 3), mis tagab, et teenus, mida loetakse osutatuks platvormi poolt lõpptarbijale on maksustatud samadel põhimõtetel, kui hotellide poolt osutatav majutusteenus. Lisaks täpsustatakse liikmesriikide praktika ühtlustamise huvides, et platvormi poolt maksukohustuslasena registreerimata isikule osutatav teenus on vahendusteenus, mille osutamise koht on põhitehingu osutamise kohas. Hetkel käsitatakse liikmesriikides platvormide poolt osutatavat teenust erinevalt – nii vahendusteenusena kui ka elektrooniliselt osutatava teenusena. Seetõttu on erinev käsitlus ka selle teenuse osutamise koha määramisel, mis vajab ühtlustamist. Eestis käsitatakse platvormide poolt osutatavat teenust elektrooniliselt osutatava teenusena eeldusel, et teenuse osutamine on automaatne, ehk ei nõua inimsekkumist. Sellisel juhul määratakse käibe tekkimise koht lähtuvalt teenuse saaja asukohast. 5 3.1.3. Maksukohustuslasena registreerimine üksnes ühes liikmesriigis Alates 2025. a 1. jaanuarist on ettepanekus mitmeid muudatusi, millega vähendatakse oluliselt selliseid olukordi, mis toovad ettevõtjatele kaasa kohustuse enda registreerimiseks mitmes liikmesriigis. Ettepaneku kohaselt muutub liikmesriikide jaoks seni kehtiv valikuline pöördmaksustamise rakendamist puudutav säte (käibemaksudirektiivi art 194) kohustuslikuks. Kehtiva korra kohaselt võivad liikmesriigid ette näha, et kui kauba võõrandaja või teenuse osutaja on välisriigi ettevõtja, siis käibemaksu on kohustatud tasuma isik, kellele kaupu või teenuseid müüakse. Muudatuse kohaselt maksustatakse pöördmaksustamise kaudu ettevõtlusega tegelevate isikute vahelised tehingud, kui kauba võõrandaja või teenuse osutaja on välisriigi ettevõtja ka juhul, kui pole tegemist ühendusesisese käibega või üldreegli (käibemaksudirektiivi artikkel 44) alusel maksustatava teenusega. Muudatuse kohaselt välisriigi ettevõtjast kauba võõrandajal või teenuse osutajal ei teki kohustust registreerida tehingu maksustamiseks ennast liikmesriigis, kus asub maksukohustuslasena registreeritud kauba või teenuse saaja. Sellist valikut Eesti ja ka paljud teised liikmesriigid juba kasutavad. Lisaks näeb ettepanek ette, et ühe akna süsteemi (one stop shop) (edaspidi OSS erikord) alusel deklareeritava käibe hulka lisatakse paigaldatava või kokkupandava kauba käive, kauba käive laevadel, lennukites ja rongides, gaasi, elektri-, soojus- ja jahutusenergia käive ning siseriiklik kaubakäive (käibemaksudirektiivi artikkel 369a laiendamine). OSS erikord on vabatahtlik, mis võimaldab teises liikmesriigis tekkivat maksukohustust täita oma asukohariigis. Sihtriigipõhise maksustamise põhimõttest lähtuvalt näeb ettepanek ette muudatuse kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme võõrandamisel erikorra alusel kaugmüügi raames käibe tekkimise koha määratluses, milleks on liikmesriik, kus asub kauba saaja. Kehtiva korra kohaselt on nimetatud erikorra alusel maksustatud kauba käibe tekkimise koht kauba võõrandaja asukoht erinevalt ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koha reeglist, mille kohaselt on kauba käibe tekkimise koht kauba saaja asukoht. Muudatuse kohaselt on käibemaksukohustuse täitmise lihtsustusena õigus ka kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme erikorra alusel võõrandamisel deklareerida teises liikmesriigis tekkiv maksukohustus OSS erikorra kaudu ettevõtja registreerimisliikmesriigis nii nagu see toimub ühendusesisese kaugmüügi korral. Oma kauba teise liikmesriiki toimetamist ei maksustata sihtliikmesriigis uue selleks loodava eriskeemi rakendamise korral. Erikorda ei rakendata põhivarale ega kaubale, millelt ei ole õigus sisendkäibemaksu täies ulatuses maha arvata. Erikorda on õigus rakendada maksukohustuslasel, kes on registreeritud maksukohustuslasena üksnes erikorra rakendamise liikmesriigis. Maksukohustuslane kasutab erikorra rakendamiseks oma siseriiklikku maksukohustuslasena registreerimise numbrit. Igakuiselt tuleb erikorra rakendajal esitada erikorra alusel käibedeklaratsioon olenemata sellest, kas oma kauba toimetamist teise liikmesriiki on vastaval perioodil toimunud või mitte. Deklaratsioonil märgitakse kaupade väärtus vastavalt iga liikmesriigi kohta, kuhu kaubad toimetati. 3.1.4. Muudatused 2021. a 1. juulist rakendunud e-kaubanduse maksustamise reeglites Ettepanek näeb ette muudatused ka 2021. a 1. juulist rakendunud e-kaubanduse maksustamise reeglites alates 2025. a. 6 Muudatusetega laiendatakse ELs piiriüleselt kaupade võõrandamist pakkuvate platvormide maksukohustust selliselt, et platvorm loetakse kõikide platvormi kaudu võõrandatavate kaupade saajaks ja tarnijaks olenemata sellest, kas platvormi kaudu kauba müüja on ELs asukohta või püsivat tegevuskohta omav maksukohustuslane või mitte ning olenemata ostja staatusest. Näiteks, kui Amazon.de müüb Itaalia ettevõtja kaupa, siis loetakse kauba müüjaks Amazon.de, kes deklareerib müüki tarbijale oma käibena, samas Itaalia ettevõte deklareerib müüki Amazon.de’le. Kehtiva korra kohaselt deklareerib kauba käivet üksnes Itaalia ettevõte. Kui platvorm on registreeritud üksnes ühes liikmesriigis ja võimaldab kaubatarneid üksnes oma registreerimise liikmesriigis, siis sellist platvormi ei käsitata platvormi kaudu võõrandavate kaupade saajaks ega tarnijaks. Kehtiva korra kohaselt loetakse, et platvorm, mis võimaldab ELs asukohta või püsivat tegevuskohta mitteomavate maksukohustuslaste kaupade tarnimist ELs asuvatele mittemaksukohustuslastele, on saanud ja tarninud need kaubad ise, ehk üksnes selliste tarnete puhul on käibemaksu eest vastutav platvorm, kelle kaudu tehingud ühendusevälise riigi isikute poolt EL tarbijatele tehti. Muudel juhtudel tegutseb platvorm kui vahendaja ja tema käive ei sisalda kaupu, mida kolmandad isikud tema platvormi kasutades võõrandavad. Ühendusevälisest riigist kaupade kaugmüügil muutub ühe akna süsteemi (import one stop shop) (edaspidi IOSS erikord) kasutamine platvormide jaoks kohustuslikuks. Seega ei saa platvormi nõuete mittetäitmise korral ka kustutada IOSS erikorra rakendajate registrist, vaid liikmesriik peab tema suhtes rakendama muid sanktsioone. IOSS erikord kehtestati 2021. a 1. juulil väikese väärtusega kaubasaadetiste impordikäibemaksu deklareerimise lihtsustamiseks. Erikorda rakendav maksukohustuslane saab õiguse deklareerida ja tasuda ühendusevälisest riigist ühenduse maksukohustuslasele saadetava kuni 150 euro väärtusega kaubasaadetise impordikäibemaksu kuupõhiselt imporditud kauba kaugmüügi käibemaksu deklaratsioonil selle asemel, et käibemaks kuuluks tasumisele igas liikmesriigis, kuhu kaubad imporditakse importimise hetkel. Komisjon kehtestab rakendusaktiga erimeetmed, et ära hoida maksupettuseid või maksudest kõrvalehoidumist, näiteks sidudes unikaalne saadetise number vastava IOSS erikorda rakendava maksukohustuslasena registreerimise numbriga. 3.2. Käibemaksudirektiivi rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 muutmisettepaneku sisu Määruse muudatusettepaneku eesmärk on kehtestada rakendussätted käibemaksudirektiivi muutmisettepanekuga planeeritava majutus- ja reisijateveo teenust vahendava platvormi maksukohustuse tekkimise ja vastutuse ulatuse osas ning oma kauba teise liikmesriiki toimetamiseks loodava uue erikorra rakendamise osas. Määrusega näiteks sätestatakse tingimused, mille kohaselt määratletakse, kas konkreetsel juhul loetakse, et platvorm ise osutab platvormi kaudu pakutavat majutus- ja reisijateveo teenust ja seega tekib platvormil sellise teenuse osutamisel käibemaksukohustus. Lisaks nähakse ette muudatused seoses 1. juulil 2021. a jõustunud e-kaubanduse paketi rakendamisega seotud probleemide lahendamisega. Kuna e-kaubanduses tegutsevad platvormid, keda loetakse teatud tingimuste täitmisel kauba võõrandajaks tegeliku kauba võõrandaja asemel, säilitavad ja maksuhalduri nõudmisel edastavad selliste platvormi kaudu müüdud kaupade kohta koondandmed, siis on risk, et käibemaksu tasumata jätmine jääb tuvastamata. Sellest tulenevalt lisatakse platvormidele kohustus säilitada ja maksuhalduri nõudmisel esitada ka platvormil tegutsevate müüjate identifitseerimiseks andmed. 7 Käibemaksudirektiivi muutmise ettepaneku kohaselt muutub platvormidele IOSS erikorra rakendamine kohustuslikuks. Sellega seoses muudetakse määrusega kehtestatud eeskirju, mis puudutavad tagajärgi, kui maksukohustuslane ei vasta erikorra rakendamise tingimustele. Kuna platvormil tekib kohustus rakendada IOSS erikorda, siis erikorra tingimuste rikkumisel ei ole platvormi võimalik enam IOSS erikorrast välja arvata. 3.3. Käibemaksualast halduskoostööd ja maksupettuste vastast võitlust puudutava määruse (EL) nr 904/2010 muutmisettepaneku sisu Määruse muudatusettepaneku eesmärk on luua keskne andmekogu liikmesriikide vaheliseks ühendusesiseste tehingute infovahetuseks, mis põhineb käibemaksudirektiivi muudatusettepanekus ette nähtud peaaegu reaalajas tehingupõhisel aruandlusel. Ettepaneku kohaselt on komisjonil kohustus välja töötada elektrooniline keskne käibemaksualase infovahetuse süsteem VIES (edaspidi VIES), seda töös hoida ning tehniliselt hallata. Hetkel kehtiv VIES ei võimalda piisavalt võidelda maksupettustega, kuna VIESsse esitatakse piiriüleste tehingute kohta perioodipõhised käibe koondaruanded kauba või teenuse saajate lõikes ning kauba või teenuse soetust ei deklareerita. Selline süsteem ei võimalda müüja ja ostja andmete ristkontrolli. Igal liikmesriigil on kohustus välja töötada siseriiklik elektrooniline süsteem ja seda töös hoida ning tehniliselt hallata, et süsteemi kaudu oleks tagatud automaatne tehingupõhise aruandluse raames kogutud andmete edastamine VIESsse. Liikmeriikidel on õigus VIESsse edastatavaid andmeid kontrolli eesmärgil ka ise säilitada. Liikmesriigid peavad tagama, et VIESsse edastatavad andmed on ajakohased, et oleks võimalik müüja ja saaja esitatud andmeid võrrelda. Tehingupõhise aruandluse raames kogutud andmed tuleb maksuhalduril edastada VIESsse hiljemalt järgmisel päeval. Oluline on see, et VIESs oleksid automaatselt ajakohastatud maksukohustuslastena registreerimisnumbrite kehtivus, mis on vajalik käibemaksupettuste avastamiseks. VIESst on andmed kättesaadavad viis aastat alates andmete esitamisest. VIES funktsioonid on järgmised: - teabe säilitamine (viis aastat); - ühendusesisese käibe ja soetuse andmete ristkontroll; - info koondamine maksukohustuslase põhiselt; - info töötlemine koos muude määruse alusel kogutavate andmetega (nt EL kesksesse elektroonilisse makseteabe süsteemi (CESOP) esitatav info, tolliprotseduuride 42/63 raames impordi käibemaksuvabastust puudutav info). VIES-le juurdepääsu saavad liikmesriikide ametnikud, kes kontrollivad käibemaksuvaba impordi nõuete täitmist, Eurofisc’i (võrgustik, mis võimaldab liikmesriikide vahelist piiriülest pettust puudutavat suunatud teavet kiiresti vahetada, töödelda ja analüüsida) kontaktametnikud ja teised, kes on liikmesriigi pädeva asutuse poolt volitatud. Komisjoni kohustus on rakendusaktiga kehtestada ülesanded, mida komisjonil tuleb esiteks täita VIES süsteemi tehniliseks haldamiseks ning teiseks liikmesriikide ja komisjoni rollid ja kohustused, et tagada määruse alusel säilitatava, töödeldava ja vahetatava teabe andmekaitsega seotud nõuded. 8 4. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Subsidiaarsus: Ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, sest tuvastatud põhiprobleeme (erinev käibemaksueeskirjade kohaldamine EL tasandil, majutus- ja reisijateveo sektoris platvormimajandusega kaasnev konkurentsi moonutus, üksnes siseriiklike meetmete ebapiisavus piiriülese käibemaksupettusega võitlemisel) ei saa liikmesriigid eraldisseisvalt siseriiklike õigusaktide kaudu lahendada. Komisjon on vastutav ühtse turu toimimise tagamise ja ELi üldiste huvide edendamise eest ning selleks on ta ettepanekus välja pakkunud meetmed olukorra parandamiseks. Proportsionaalsus: Ettepanek on valdavalt kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna see ei lähe kaugemale sellest, mis vajalik, et täita EL aluslepingute eesmärke, eelkõige ühisturu sujuva toimimise eesmärki. Aruandlusnõuete kehtestamise ettepaneku proportsionaalsuse tagab asjaolu, et liikmesriikidele jääb õigus otsustada siseriiklike aruandlusnõuete kehtestamise üle - aruandlusnõuete ühtlustamine puudutab piiriüleseid tehinguid. Mitmes liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise vajaduse kaotamise ettepaneku proportsionaalsuse tagab see, et see ei too kaasa siseriiklikke maksukohustuslasena registreerimise protsesside muutmise vajadust, samas muudab see ühtse turu toimimise jätkusuutlikumaks. Keskse VIESe loomine aitab tõhustada võitlust käibemaksupettustega, mis on liikmesriikide jaoks üldistes huvides. Teabevahetus liikmesriikide maksuhaldurite ja VIESe vahel toimub turvalise ühise sidevõrgu kaudu. Tagatud on andmete säilitamine ja töötlemine kooskõlas isikuandmete töötlemist reguleerivate eeskirjadega. Ettepanek ei lähe kaugemale, kui on vajalik halduskoostöö tõhustamiseks piiriüleste tehingute kontrollimisel ja maksupettustega võitlemisel. Platvormimajanduse maksustamise ettepanek puudutab majutus- ja reisijateveo sektorit, kus komisjoni analüüsi kohaselt on tuvastatud erineva maksukäsitluse tõttu kõige enam ebavõrdsust, mis on tingitud füüsiliste isikute ja väikeettevõtjate poolt platvormide vahendusel oma teenuse pakkumisest, mida käibemaksuga ei maksustata. Komisjon märkis, et platvormide kaudu pakutavad teenused on üldjuhul odavamad, kui tavasektoris pakutavad samalaadsed teenused, mis tekitab platvormidele konkurentsieelise. Leiame, et platvormimajanduse maksustamise ettepaneku proportsionaalsus ei ole antud juhul tagatud. Platvormimajanduse maksustamine nimetatud sektorites ei kaota ebavõrdsust, mis on tingitud muudest teenuse osutamist puudutavatest tingimustest, mis ei ole seotud üksnes maksustamisega. Maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt osutatavate teenuste maksustamine tekitab vastupidiselt ettepaneku eesmärgile ebavõrdset konkurentsi, kuna erinevalt maksukohustuslastest puudub maksukohustuslasena registreerimata isikul sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Näiteks majutuse puhul on ettepanekus võrreldud platvormi kaudu maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt pakutavat lühiajalist majutust ja maksukohustuslasest hotelli, kuid erinevalt nn kodumajutusest on hotelliteenus komplekssem ning seotud erinevate nõuete täitmisega, mis avaldub ka teenuse hinnakujunduses. Reisijateveo sektoris on võrreldud reisijateveo platvormi kaudu maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt pakutavat reisijateveo teenust ja eraõiguslike taksoettevõtjate poolt pakutavat teenust, kuid ka eraõiguslikud taksoettevõtjad võivad olla maksukohustuslasena registreerimata väikeettevõtjad ning lisaks kasutada oma teenuse pakkumiseks ka platvormi. Käibemaksukohustuslasena registreerimata isiku poolt platvormi vahendusel pakutava lühiajalise majutusteenuse või reisijateveo teenuse maksustamine tekitab ebavõrdsust, kuna teenuse maksustamine sõltub sellest, kas seda osutatakse platvormi vahendusel või mitte. Kui näiteks teenust osutab väikeettevõtja, kes ei ole maksukohustuslasena registreeritud, siis tema teenust käibemaksuga ei maksustata kui tema aastakäive ei ületa 40 000 eurot. Kui see ettevõtja 9 osutab teenust ka platvormi vahendusel, siis ettepaneku kohaselt oleks platvormi vahendusel osutatav teenus maksustatav. 5. Esialgne mõjuanalüüs Komisjoni avalikus konsultatsioonis osalenud huvigrupid nõustusid, et seni kehtinud käibemaksueeskirjad on vastuolus tänapäeva digiajastuga ja digitaalse aruandluse nõuded võivad kasu tuua, ning tõid selgelt välja, et nad eelistavad e-arveldamise lahendust. Huvigrupid tunnistasid üldiselt platvormimajanduse valdkonnas esinevaid probleeme. Samas need, keda see komisjoni ettepanek mõjutaks (sh platvormid), ei toetanud platvormimajanduse maksustamise varianti ja väljendasid oma eelistust praeguse olukorra säilitamisele. Seoses käibemaksukohustuslasena registreerimisega nõustusid huvigrupid, et käibemaksu OSS ja IOSS kohaldamisala tuleb laiendada. Toetati ka pöördmaksustamist ettevõtetevahelise teenuse osutamise või kaupade tarnete puhul, mida pakuvad maksukohustuslased, kelle asukoht ei ole asjaomases riigis. Samuti toetati impordi ühe akna süsteemi kohustuslikuks muutmist. Komisjoni hinnangul toovad muudatused perioodil 2023–2032 kaasa LRdele kulu 13,5 mlr eurot EL-ülese tehingupõhise aruandluse rakendamiseks ning sellest tuleneva käibemaksu laekumise kasvu 172–214 mlr eurot. Täpset kulude suurust Eesti ettevõtjale ja maksuhaldurile ei ole võimalik praegu olemasoleva informatsiooni põhjal kindlaks määrata. Maksuhalduril tuleb maksumaksjatelt andmete saamiseks luua erinevaid liidestamise võimalusi. Maksumaksjal on erinevad võimalused andmete esitamiseks – andmeid saab esitada otse e-arvete vahendusplatvormilt, ettevõtja enda raamatupidamissüsteemist või kasutajaliidese kaudu. Samuti tuleb maksuhalduril luua võimekus laekunud andmete töötlemiseks. Komisjoni hinnangul on tehingupõhise aruandluse süsteemi arenduse kulud võrreldavad makseteenuste pakkujatele alates 2024. aastast kehtiva aruandluskohustusega seotud IT arenduskuludega, mis on Eestis 1,5 mln eurot. Siiski tuleb arvestada, et lisaks ühendusesisese tehingupõhisele aruandlusele üleminekuga seotud kuludele lisanduvad kulud ka siseriikliku aruandluse tehingupõhiseks üleviimisele. VIES arenduse ja hoolduse eest vastutab komisjon ja selle kulud kaetakse EL eelarvest. Liikmesriigid katavad oma eelarve vahenditest siseriikliku elektroonilise süsteemiga seotud kulud. Ettevõtjatel tekivad kulud seoses e-arvete esitamise ja vastuvõtmise kohustuse laienemisega kõikidele tehingutele, mis on seotud tehingupõhise aruandlusega ning maksuhaldurile arveinfo edastamisega. Samas hetkel on juba e-arved laialdaselt kasutusel ja e-arvete saatmiseks ja vastuvõtmiseks on ka platvorme, mis pakuvad seda teenust tasuta4. Hetkel erinevad raamatupidamiseprogrammide hinnad (0 eurost kuni 70 euroni kuus) sõltuvalt nt funktsionaalsusest, kannete arvust jne. Kulu suurust ettevõtjale on ei ole võimalik määrata, kuna see sõltub ettevõtja tegevuse ulatusest ning sellest, millised saavad olema erandid näiteks väike- ja mikroettevõtjatele, ning lisaks sellest, milliseid lahendusi ettevõtja juba kasutab ja kuidas raamatupidamisprogrammide hinnad muutuvad. Hetkel kehtib ettevõtjal kohustus esitada e- arve üksnes riigiasutusele. Käibemaksu laekumist puudutavad mõjud on positiivsed, kuna nii tehingupõhine aruandlus kui ka platvormimajanduse maksustamine suurendavad maksulaekumist. Tehingupõhise aruandluse positiivse mõju eelduseks on käibemaksupettuste vähenemine, mis lisaks 4 https://billberry.ee/ https://www.banqup.com/ee/et-ee/banqup-for-accountants 10 käibemaksu laekumise suurenemisele mõjutab positiivselt ka ettevõtluskeskkonda. Platvormimajanduse maksustamisest tulenevalt maksu laekumise kasvu hindamiseks puudub info, kuna platvormid sellist infot platvormil pakutavate teenuse kohta hetkel ei kogu, kuid ettepaneku kohaselt selline kohustus platvormidele tekib. Samas platvormimajanduse maksustamise tulemusena tekib majutus- ja reisijateveo sektorites maksustamisest tulenev ebavõrdne kohtlemine, mis annab eelise maksukohustuslasena registreeritud isikutele. Ettevõtlusega tegelevatel isikutel on õigus ennast registreerida maksukohustuslasena ka enne maksukohustuslasena registreerimise piirmäära ületamist (40 000 eurot) ja seeläbi saada õigus sisendkäibemaksu maha arvata, kuid samas see toob ettevõtjale kaasa kohustused seoses käibemaksuarvestusega seotud nõuete täitmisega. Maksukohustuslasena registreerimise piirmäära eesmärk on vabastada maksukohustusest väikeettevõtjad ja ettepaneku eesmärk ei ole seda põhimõtet muuta. Enne maksukohustuslasena registreerimise piirmäära ületamist väikeettevõtjate maksukohustuslastena registreerimine suurendab ka Maksu- ja Tolliameti halduskoormust. 6. Eesti seisukohad digiajastu käibemaksu paketi kohta E-arved ja e-arvetel põhinev reaalajas toimuv digitaalne aruandlus 1. seisukoht Eesti toetab ettepanekut kehtestada piiriüleste tehingute puhul e-arvetel põhinev tehingupõhine aruandlussüsteem. Samas leiame, et muudatus võib tekitada väike- ja mikroettevõtjatele liigset koormust, mistõttu tuleb koos muudatusega pakkuda ka leevendavaid meetmeid, eelkõige kaaluda kahe tööpäeva pikkuse aruandluse tähtaja pikendamist ning väikese väärtusega tehingute vabastamist e-arveldamise kohustusest. Eesti EL poliitika5 üheks prioriteediks on see, et ELs kasutatakse käibemaksu kogumiseks uudseid tehnoloogiaid ja tehingute kohta kogutakse võimalikult detailset informatsiooni. Digiajastu käibemaksu paketi eesmärk – suurendada e-arvete kasutamist, kehtestada e-arvetel põhinev automatiseeritud tehingupõhine aruandlus ja liikuda üksnes ühes liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise suunas – on kooskõlas Eesti EL poliitika suundadega. Ettepaneku kohaselt tuleb tehingupõhisele aruandlusele üle minna aastal 2028. E-arvetel põhineva tehingupõhise aruandluse sisseviimisel on samas oluline, et sellega ei kaasneks osapooletele ebamõistlikku koormust ega kulusid. Näiteks ettepanekus ettenähtud kohustus väljastada piiriüleste tehingute korral e-arve ning tähtaeg esitada e-arve kahe tööpäeva jooksul käibe tekkimise ajast arvates võib tekitada väikeettevõtetele liigset koormust. Seega tuleb kaaluda väikese väärtusega tehingute vabastamist e-arveldamise kohustusest ning tehinguandmete esitamise tähtaja pikendamist. 2. seisukoht Toetame põhimõtet, et liikmesriikidele jääb siseriikliku aruandlussüsteemi kehtestamiseks paindlikkus, et kehtestada vajadusel erandeid üksnes siseriiklikuid tehinguid tegevatele väike- ja mikroettevõtjatele. Piiriülese tehingupõhise aruandluse kehtestamisel on oluline, et samadel alustel toimuks aruandlus ka riigisiseselt, et vältida erinevate süsteemide kasutamise vajadust. Samas peab 5 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022-2023 https://riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/eesti-euroopa-liidu-poliitika/poliitika- kujundamine?view_instance=0&current_page=1 11 liikmesriikidele jääma võimalus kehtestada ettevõtjate halduskoormuse vähendamise eesmärgil kohustus esitada tehinguandmeid, kas teatud arve summa või tehingumahu ületamisel, või muu kriteeriumi alusel. 3. seisukoht Eesti toetab piiriüleste maksupettustega võitlemise tõhustamiseks EL keskse käibemaksualase infovahetuse süsteemi loomist. Piiriüleste maksupettustega võitlemise tõhustamiseks luuakse elektrooniline keskne käibemaksualase infovahetuse süsteem VIES, mis põhineb tehingupõhisel aruandlusel ja mille eesmärgiks on saada piisavalt andmeid, et käibemaksupettuseid tõkestada. Platvormimajanduse maksustamine 4. seisukoht Leiame, et lühiajalise majutuse ja reisijateveo platvormimajanduse maksustamine ei lahendaks võimalikku platvormi- ja traditsioonilise majanduse konkurentsiprobleemi, sest see kohtleks teenuse pakkujaid ebavõrdselt sõltuvalt sellest, mille kaudu teenust osutatakse, kas teenust osutatakse platvormi vahendusel või mitte. Lisaks rikuks see käibemaksu neutraalsuse põhimõtet, sest maksukohustuslasena registreerimata isikute poolt pakutava lühiajalise majutuse ja reisijateveo teenuse maksustamisel puudub sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Platvormimajanduse maksustamise ettepaneku eesmärk on vähendada majutus- ja reisijateveo sektoris konkurentsimoonutust traditsioonilise ja platvormimajanduse vahel, mida tekitavad platvormide kaudu maksukohustuslasena registreerimata teenuste osutajad. Leiame, et maksukohustuslasena registreerimata isikute teenuste maksustamise kaudu võimalikku konkurentsimoonutust ei saa vähendada. Pigem tekitab maksustamine probleeme ja ebavõrdsust. Käibemaksukohustus tekib isikul, kelle aastakäive ületab 40 000 eurot. Kuni selle piirmäära ületamiseni kohaldub isikule maksuvabastus, mis tähendab ka seda, et puudub sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Seega platvormimajanduse maksustamise kaudu saavad eelise maksukohustuslasena registreeritud isikud, kellel on õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Selline maksustamise viis tekitab ebavõrdsust ka maksukohustuslastena registreerimata isikute vahel lähtuvalt sellest, kas teenust ostetakse platvormi kaudu või mitte. Platvormi kaudu teenust osutavatel isikutel on võimalik ennast registreerida maksukohustuslasena ka enne maksukohustuslasena registreerimise piirmäära ületamist (40 000 eurot) ja seeläbi saada õigus sisendkäibemaksu maha arvata, kuid see ei ole ettepaneku eesmärk. Maksukohustuslasena registreerimine toob aga kaasa teenuse osutajatele käibemaksuarvestusega seotud nõuete täitmisega seotud koormuse kasvu. Lisaks suurendab see isikute arvu maksukohustuslaste registris, mis toob kaasa halduskoormuse kasvu ka Maksu- ja Tolliametile. 5. seisukoht Toetame ettepanekut kohustada majutust ja reisijatevedu vahendavaid platvorme koguma infot platvormi vahendusel toimuvate tehingute kohta kasutades seejuures võimalikult palju ära juba praegu kogutavat infot. Ettepaneku kohaselt tuleb platvormidel koguda ja säilitada infot 10 aastat ka nende tehingutega seoses, mille osas platvormi ei loeta teenuse osutajaks. Platvormidel ei ole selle info perioodiliselt edastamise kohustust, vaid seda tuleb teha üksnes maksuhalduri nõudmisel. 12 Direktiiviga (EL) 2021/514, muudeti maksustamisalast halduskoostööd reguleerivat direktiivi 2011/16/EL (DAC 7), mille alusel on platvormihalduritel kohustus maksuhaldurile perioodiliselt kord aastas esitada teavet nende platvormidel tegutsevate isikute ning nende poolt teenitud tulu kohta. Seega platvormidele on juba kehtestatud aruandluskohustusi, mistõttu on oluline ühtne lähenemine nende erinevate nõuete täitmise kehtestamiseks. Maksukohustuslasena registreerimine üksnes ühes liikmesriigis 6. seisukoht Eesti toetab ühe akna süsteemi rakendamise laiendamist kõikidele kaupadele, mis müüakse piiriüleselt teise liikmesriigi maksukohustuslasena registreerimata isikule, kuna tegemist on maksukohustuslase jaoks maksukohustuse täitmist lihtsustava ja samas vabatahtliku erikorraga. Ettepanekuga laiendatakse ühendusesisese kaugmüügi maksustamise reegleid. Ühe akna süsteemi (OSS erikord) alusel deklareeritava käibe hulka lisatakse paigaldatava või kokkupandava kauba käive, kauba käive laevadel, lennukites ja rongides ning gaasi, elektri-, soojus- ja jahutusenergia käive ja siseriiklik kaubakäive. OSS erikord on lihtsustus maksukohustuse täitmiseks, mis tekib teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimata isikule kaupade müümisel. Eelnimetatud kaubad ei ole kehtiva korra kohaselt hõlmatud ühendusesisese kaugmüügi mõistega, mistõttu nende kaupade piiriülese käibe tekkimisel, kui kauba saajaks on maksukohustuslasena registreerimata isik, erikorda teises liikmesriigis käibemaksu tasumiseks kasutada ei saa. Muudatused 2021. a 1. juulist rakendunud e-kaubanduse maksustamise reeglites 7. seisukoht Eesti ei pea otstarbekaks kehtestada e-kaubandusplatvormide halduskoormuse vähendamise eesmärgil üldine maksukohustus platvormide vahendusel toimuvate kaubatarnete osas. Leiame, et see tekitaks platvormidele liialt laiaulatusliku maksukohustuse, mis pigem suurendaks halduskoormust. 2021. a 1. juulist rakendunud e-kaubanduse maksustamise reeglite muudatused näevad ette platvormide maksukohustuse laiendamise kõikide platvormi kaudu ELs võõrandatavate kaupade osas, välja arvatud juhul, kui platvorm võimaldab kaubatarneid üksnes oma registreerimisliikmesriigis. Ettepaneku kohaselt on hõlmatud kõik platvormid, ehk lisaks ELs registreeritud platvormidele ka ühendusevälise riigi platvormid, kelle puhul võib maksukohustuse täitmise kontrollimine osutuda keeruliseks. Kehtiva korra kohaselt on platvormidel kohustus käsitada ELs platvormi kaudu võõrandatavat kaupa oma käibena üksnes juhul, kui platvormi kaudu võõrandab mittemaksukohustuslasele ühenduses asuvat kaupa ühendusevälise riigi ettevõtja. Ettepaneku kohaselt loetakse piiriülest kauba müüki võimaldav platvorm kauba soetajaks tegelikult kauba võõrandajalt ja selle kauba müüjaks lõpptarbijale. Sellise skeemi tulemusena saab platvormist kaupade edasimüüja, kellel tekib maksustatav käive kauba saaja liikmesriigis. Samas kehtiva korra kohaselt tekib maksustav käive kauba saaja liikmesriigis tegelikul kauba võõrandajal, kellel on võimalik kasutada teises liikmesriigis tasumiseks juba kehtivaid lihtsustusmeetmeid, nt OSS erikord. Ettepanekust ei selgu kas ja kuidas see lihtsustab platvormide ja platvormide kaudu kaupu võõrandavate ettevõtjate tegevust. 13  8. seisukoht Eesti saab olla nõus ühendusevälisest riigist kaupade kaugmüügil impordi ühe akna süsteemi (IOSS erikord) rakendamise kohustuslikuks muutmisega, kuid peame oluliseks, et oleks tagatud selle erikorra kohustuslik rakendamine, sealhulgas juhtudel, kui erikorra rakendaja on rikkunud erikorraga kehtestatud nõudeid. Ettepaneku kohaselt muutub ühendusevälisest riigist kaupade kaugmüügi korral IOSS erikorra rakendamine kohustuslikuks. Samas puuduvad ettepanekus meetmed selle erikorra rakendamise kohustuse täitmise tagamiseks. Ettepaneku kohaselt võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse IOSS erikorra rakendamiseks erimeetmed, et ära hoida maksudest kõrvalehoidmist. Esitatud ettepanek nimetatud komisjoni rakendusakti ettepanekut ei sisalda. Leiame, et läbirääkimiste käigus tuleb põhimõtteliselt saavutada kokkulepe nendest meetmetest, mis direktiivi ettepaneku kohaselt kehtestatakse komisjoni rakendusaktiga. Ettepaneku rakendustähtajad 9. seisukoht Eesti nõustub, et ettepanekus kavandatud meetmeid on võimalik rakendada erinevatel kuupäevadel, kuid seejuures ei saa nõus olla ettepanekus toodud kuupäevadega, mis jätavad liiga vähe aega muudatuste ettevalmistamiseks. Arvestades ettepaneku vastuvõtmisele järgnevale siseriiklikule menetlusele ja IT arendustele kuluvat aega, peab ettepaneku vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt kaks aastat. Ettepanek sisaldab nelja jõustumistähtaega. 2024. a 1. jaanuaril on planeeritud jõustada e-arvete väljastamist puudutav muudatus, mille kohaselt e-arve väljastamiseks ei pea saama arve saajalt nõusolekut. 2025. a 1. jaanuaril on planeeritud jõustada järgmised muudatused: - majutuse- ja reisijateveo platvormimajanduse maksustamine; - maksukohustuslasena registreerimine ühes liikmesriigis, sh OSS erikorra rakendamise laiendamine; - e-kaubandusplatvormide maksukohustuse laiendamine; - ühendusevälisest riigist kaupade kaugmüügil impordi ühe akna süsteemi (IOSS erikord) rakendamise kohustuslikuks muutmine. 2026. a 1. jaanuaril jõustuma planeeritud muudatused on tehnilist laadi ja seotud 2025. a 1. jaanuaril jõustuvate muudatustega, mis on seotud nõudmiseni varuna oma kauba teise liikmesriiki toimetamise regulatsiooni kehtivuse kaotamisega. 2028. a 1. jaanuaril on planeeritud jõustada e-arvetel põhinev tehingupõhine aruandlussüsteem. Muudatuste üle võtmise tähtajad, mis on planeeritud aastateks 2024 ja 2025 (sh 2026), ei ole reaalsed arvestades siseriiklikule menetlusele ja IT arendustele kuluvat aega. 7. Arvamuse saamine Digiajastu käibemaksu pakett saadeti arvamuse avaldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale 14 ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. Nende esitatud arvamused on seletuskirjale lisatud. Lisaks esitasid arvamuse ka reisijateveo teenuse platvorm Bolt ja majutusteenuse platvorm Airbnb. Digiajastu käibemaksu pakett saadeti arvamuse avaldamiseks ka Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule ja Eesti rahvusvahelisele kaubanduskojale ICC Eesti, kuid nemad arvamust ei esitanud. Esitatud arvamused ja ettepanekud on seletuskirja lisas. 15  Lisa Arvamuse esitaja kommentaar Rahandusministeeriumi seisukoht Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium 1. Me ei toeta platvormimajanduse Nõustume arvamusega, et käibemaksuga maksustamist, kuna see platvormimajanduse maksustamine loob kohtleks digiplatvormi kaudu ebavõrdsust ja arvestame selle seisukohaga teenuseosutajaid ebavõrdselt ja mitte toetada komisjoni ettepanekus pärsiks ettevõtlikkust. platvormimajanduse maksustamist. Käesolevaga toob Majandus- ja Võtame teadmiseks ja arvestame e- Kommunikatsiooniministeerium välja oma arveldamist puudutava märkusega, mis seisukohad Euroopa Komisjoni käibemaksu puudutab VKEsid ja vajalikku digiajastu paketile. Üldiselt oleme toetavad, üleminekuaega. et käibemaksu aruandluskohustusi ajakohastatakse, lihtsustatakse ja ühtlustatakse, et suurendada tehingute läbipaistvust ning vähendada ettevõtjate halduskoormust. Nõustume, et uute ärimudelite tekkides tuleb analüüsida olemasolevat regulatsiooni, sealhulgas käibemaksueeskirju, kas need vastavad muutunud vajadustele ning toetavad jagamismajanduse pakutavaid võimalusi, innovatsiooni ja paindlikkust. Tunnustame, et digiplatvormid edendavad uuenduslikke teenuseid ja uusi ärimudeleid ning loovad tarbijatele ja ettevõtjatele palju võimalusi. Nad suudavad tõhusalt sobitada pakkumist ja nõudlust ning pakkuda võimalusi elatist või lisasissetulekut teenida, alustades väikeses vormis ettevõtlusega. Digiplatvorm annab ettevõtjatele palju laiema juurdepääsu tarbijatele, võimaluse mitmekesistada tulusid ja arendada uusi äriliine, aidates ettevõtjatel seeläbi kasvada. Tarbijate jaoks tähendab see paremat juurdepääsu toodetele ja teenustele, millele muidu oleks raske ligi pääseda, samuti juurdepääsu uuele ja mitmekesisemale teenuste valikule. Turismi vaatest lisame näiteks, et lühiajalise majutuse pakkumised täiendavad traditsioonilist majutussektorit, pakkudes inimestele võimalusi, mis nt tavapärastes majutusasutustes võivad olla piiratud või võib see pakkumine osades piirkondades ka puududa, mistõttu need aitavad hajutada teenusepakkumist suurtest keskustest 16 väljapoole. Platvormide üüripindu kasutav klient viibib Eestis pikemalt (2022. aastal oli lühiajalisel üüripinnal ööbimise kestus 2,7 korda pikem kui tavapärastes majutusasutustes) ning kasvatab kohalike teenusepakkujate käivet (toitlustus, transport, vaba aja sisustamise tegevused jne). Seejuures majandusele tervikuna on platvormid loonud juurde uut turgu ja majutuspakkumisi oluliselt mitmekesistanud ilma traditsiooniliselt sektorilt kliente märkimisväärselt üle meelitamata. Eesti ei ole suur turismisihtkoht ning väljaspool Tallinna majutuskohti pigem napib, seega saavad platvormidel tegutsejad siin teenusepakkumist täiendada, eriti turismi kõrghooajal. Lisaks on maapiirkondade jaoks tegemist suure lisavõimalusega. Eesti turismisektoris tegutsevad ettevõtjad on suures osas mikro- ja väikeettevõtted. Seetõttu näeme riski, et algatus avaldab negatiivset mõju nii väikeettevõtete konkurentsivõimele laiemalt kui turismile eriti neis piirkondades, kus traditsioonilise majutuse (hotellid) pakkumist napib. EL uue algatuse kohaselt kavandatakse alates 2025. aastast platvormidele kohustust pidada kinni käibemaksu mittekäibemaksukohuslastest teenusepakkujate teenuselt, kes pakuvad platvormi kaudu lühiajalist majutusteenust (eelnõu järgi kuni 45 päeva) või reisijateveo teenust. Muudatuse vajadust põhjendatakse algatuses sellega, et platvormimajanduse ärimudeli esilekerkimine on põhjustanud käibemaksusüsteemis uusi probleeme, millest üks on käibemaksualane ebavõrdsus. Ebavõrdsus seisnevat selles, et eraisikud ja väikeettevõtjad võivad osutada oma käibemaksuvabasid teenuseid platvormi kaudu ning mastaabisäästu ja võrguefekti tõttu konkureeritakse otseselt traditsiooniliste käibemaksukohustuslasena registreeritud teenuseosutajatega. Oleme seisukohal, et platvormimajanduse suhtes rakendatavad käibemaksueeskirjad ei vähenda käibemaksualast ebavõrdust, vaid suurendavad seda. Ettepanekuga loodav režiim kohtleks teenusepakkujaid erinevalt tulenevalt sellest, kas nad kasutavad 17 tellimuste saamiseks tehnoloogilist platvormi. Käibemaksuvabastus ei tohiks sõltuda sellest, millise tehnoloogilise abivahendi abil sa enda teenust osutad, vaid sellest, millises mahus sa enda teenust osutad. Kui teenuseosutaja aastatulu ületab käibemaksulävendit, siis neil kohustus end käibemaksukohustuslasena arvele võtta ning käibemaks tasuda. Pigem suurendab platvormimajanduse pakutav võimalus saada lihtsasti ligipääs laiale kliendibaasile teenuseosutajate võimalust tegeleda iseseisvalt ettevõtlusega, suurendada enda sissetulekut ning oma äri kasvatada ja arendada. Ettepanekuga kaotataks jagamismajanduses väikeettevõtjate käibemaksust vabastamise lihtsustamismeede, mis vabastab nad käibemaksualastest halduskohustustest. Hetkel on Eestis ettevõtja kohustatud end käibemaksukohustuslasena arvele võtma alles üle 40 000 eurose aastatulu korral. Ettepaneku kohaselt tuleb platvormil arvestada ka käibemaksukohustusest vabastatud ettevõtja teenuselt käibemaksu, kusjuures ilma sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluseta. Nii suunab ettepanek kõiki ettevõtjaid end käibemaksukohustuslasena registreerima sõltumata ettevõtja tegevuse mahust, kaotades riigi tagatud võimalused vähendada väike- ja mikroettevõtjate halduskoormust, vabastades neid käibemaksualasest aruandluskohustusest. Samas ei ole võimalik end käibemaksukohustuslaseks registreerida kõikide ettevõtlusvormide (nt ettevõtluskonto) puhul. Ettevõtjaid koheldakse erinevalt tulenevalt sellest, kas nad kasutavad tellimuste saamiseks tehnoloogilist platvormi. Ühtlasi vähendavad reeglid inimeste võimalusi olla ettevõtlikud ning tegeleda ettevõtlusega, mis on Eesti üks pikaajalisi strateegilisi eesmärke. Nimelt TAIE 2021- 2035 arengukava eesmärk on toetava ettevõtluskeskkonna loomine, pakkudes tuge ettevõtlikkuse kasvatamiseks ja ettevõtlusega alustamiseks. Üksikisikuid ei käsitata käibemaksukohustuslastena, kuna nende suhtes kehtib teistsugune 18 maksustamisrežiim. Üksikisikute tulu on maksustatud tulumaksuga, kusjuures enamusel tuludelt puudub neil sisendkulude mahaarvamise võimalus. Kui üksikisikute pakutavad teenused oleksid kohustuslikus korras käibemaksuga maksustatavad, kasvaks üksikisikute maksukoormus hüppeliselt – nad oleksid kohustatud tasuma nii tulu- kui ka käibemaksu, kusjuures mõlemal juhul ilma sisendkulude mahaarvamise võimaluseta. Taoline kõrge maksukoormus ei soosi ettevõtlusega alustamist. Maksukoormuse vähendamiseks seevastu tuleb luua kohe ettevõte ning hakata käibemaksukohustuslaseks, mis tähendab arvestatavat halduskoormust ning on samuti takistuseks ettevõtlusega alustamisel. MKMi hinnangul on algatuse puhul jäetud tähelepanuta, et käibemaks on vaid üks maksuliike ning maksusüsteemid tervikuna, sh käibemaksulävendid liikmesriigiti on erinevad. Väiksemate tegevusmahtudega teenusepakkujate suhtes on tavaliselt riikides loodud erisusi, mille eesmärk on tagada nende ettevõtete suhtes mõistlik maksukeskkond. MKMi hinnangul on oht, et selline tasakaal saab oluliselt häiritud ning mittekäibemaksukohuslastest teenusepakkujate suhtes luuakse siin uut tüüpi ebavõrdsust, mis ei arvesta erinevate ettevõtlusvormide eripärasid ja tegevuse mahtusid, tuues kaasa just väike- ja mikroettevõtetele ebaproportsionaalsed turulepääsupiirangud, kulude kasvu, osalise topeltmaksustamise ning selle tulemusena ka teenuste kallinemise ja pakkumise vähenemise. Meie hinnangul on küsitav ka selle muudatuse kooskõla käibemaksu neutraalsuse põhimõttega, kuna kõiki tarbimise vorme ei maksustata ühetaoliselt (teenuse tarbimine platvormi kaudu vs platvormi väliselt) ning mittekäibemaksukohuslasest teenusepakkujatele ei teki võimalust sisendkäibemaksu maha arvestada. Käibemaksuvabastuse kasutamine peab jääma võimalikuks ka platvormimajanduses, kuna vastasel juhul piiraks see ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ning lisaks kahjustaks platvormimajanduse 19 konkurentsivõimet nendel kaubaturgudel, kus teenuseid on võimalik osutada ka elektroonilise vahenduseta. Seetõttu tuleb direktiivis kindlasti lähtuda üldpõhimõttest, et platvormimajandusele ei rakendataks piiranguid, mida ei kohaldata samal kaubaturul tegutsevatele teistele teenusosutajatele ja ka vastupidi. Eesti on platvormitöö tegijate teenitud kogutulult EL- s viies ning meil on antud valdkonnas ka edukaid iduettevõtjaid. Seega usume, et peaksime kuuluma pigem platvormimajanduses ettevõtlikkuse edendamise võimalusi kui konkurentsitakistusi nägevate riikide hulka. Eeltoodud põhjustel ei peaks MKM hinnangul toetama platvormide uusi reegleid platvormide maksustamiseks algatusega sihitud sektorites. Lisaks juhime tähelepanu, et lühiajalise majutuse piiritlemine katkematult 45 päevale kestvale üürimisele (art 135 lg 3) tekitab liikmesriikides uusi küsimusi ja rakendamise ebaselgust, kuna lühiajalise majutuse teenused on riigiti erinevalt defineeritud, sh erinevad need riigiti ka selle kestuse osas. Eesti õiguses eristatakse lühiajalist (majutusteenus) ja pikaajalist majutust (eluruumi üürileping) selliselt, et lühiajalise majutuse kestus on kuni 3 kuud (turismiseaduse § 17 lg 2; lg 3 p 2 ja VÕS § 272 lg 4 p 1) ja kolme kuud ületav majutamine kvalifitseerub eluruumi üürilepinguks. Majutusteenus on selline teenus, mis ei kanna eesmärki tagada elukoht, vaid on mõeldud sise- ja väliskülastajatele ajutise ööbimisvõimaluse pakkumiseks puhkuse-, tööreisi vms otstarbel, mida tihti pakutakse näiteks päeva, nädala või kuu baasil. Kui maksuõiguslikult käsitletakse lühiajalise majutusena kuni 45 päeva katkematult kestvat majutust ning valdkonna sisunõuded igas riigis määratlevad lühiajalise majutuse teiste kriteeriumide alusel, tekitab see teenusesosutajatele põhjendamatut ebaselgust kohalduvate nõuete osas. Sel põhjusel on näiteks EL uues lühiajalise majutuse üüriteenuste määruse ettepanekus (hetkel menetluses) jäetud lühiajalise majutuse üüriteenuse EL taseme määratlus 20 üldisemaks, jättes võimaluse siseriiklikus õiguses seda täpsemalt sisustada. Nii ei looda EL taseme määratlusega liikmesriikides täiendavat ebaselgust ja vastuolu siseriikliku regulatsiooniga. Samuti leiame, et uued muudatused lühiajalise majutuse valdkonnas, arvestades äsja rakendumisel olevat DAC7 maksudirektiivi ning menetluses olevat EL lühiajalise majutuse üüriteenuste määrust, kavandatakse liialt kiirustades ja enne uusi maksuregulatsioone tuleks ära oodata DAC7 rakendamine ja selle mõju. Lisaks tuleks välja selgitada uue paketiga Eestile kaasnevad mõjud käibemaksutulu laekumisele. Tavapäraselt toimub käibemaksuga maksustamine riigis, kus asub selle tarbija. Uus pakett toob kaasa, et majutusplatvormide teenustasude (ehk vahendustasu) käibemaksu tasumise kohaks saab edaspidi väljaüüritava kinnisasja asukoha riik, mitte enam tarbija asukoha riik (country of residence). Selle tulemusel viiakse maksutulu edaspidi senisest enam Euroopa suurtesse turismisihtkohtadesse ja teistes riikides maksutulu pigem väheneb. 2. Näeme e-arveldamist vaikesüsteemina kehtestamises mitmeid probleeme, kuid oleme vajadusel valmis selle kasutusele võtmise soodustamist toetama selliste piiriüleste tehingute puhul, kus käive on suurem ning tagatud on e-arveldamisele piisav üleminekuaeg ning vajalikud toetusmeetmed Komisjoni ettepanekuga nähakse piiriüleste tehingute puhul ette e-arveldamise kasutamine, st et edaspidi on arvete väljastamise vaikesüsteem e-arvelduste süsteem ja paberarvete kasutamine on võimalik üksnes juhul, kui liikmesriik annab selleks loa. Ühtlasi, tagamaks, et maksukohustuslased ei peaks sõltuma arve vastuvõtja nõusolekust väljastada e-arveid, jäetakse nõusoleku saamise nõue (artikkel 232) käibemaksudirektiivist välja. Esmalt peame oluliseks välja tuua, et arvete alusel toimuv aruandlus on maailmas 21 tavapärane ja järjest rohkem leviv nähtus, mida rakendatakse eelkõige käibemaksupettuste vähendamiseks ning maksukogumise efektiivsemaks muutmiseks. MKM toetab ja soodustab igati elektrooniliste arveldusviiside kasutamist ja arendamist. Ent elektroonilise arveldamise kohustuslikuks muutmine tähendaks sisuliselt keeldu kõikide muude arveldusvormide kasutamisele ja selles osas oleme pigem kahtleval seisukohal. Esiteks on küsimus, kas taoline muudatus, mis piirab ettevõtjate vabadust ja autonoomiat, on proportsionaalne direktiivi eesmärkide saavutamisega. Teiseks kaasnevad e- arveldamisele üleminekuga ettevõtjatele täiendavad kulud, mis ei pruugi olla paljude VKE-de jaoks jõukohased. Kuigi muudatus puudutab vaid piiriüleseid tehinguid ja võiks eeldada, et piiriüleselt tegutsevate ettevõtete puhul on e- arveldamisele ülemineku võimekus suurem, tuleb siiski mõista, et suur osa piiriüleselt tegutsevatest ettevõtetest on mikroettevõtted, kellel ei pruugi vastavat võimekust olemas olla. Lisaks võivad ettevõttel aasta jooksul olla vaid mõned üksikud piiriülesed tehingud. Sel juhul ei ole mõistlik neile sellist koormavat lisakulu kohustuslikuks teha. Täna on küll turul mitmeid tasuta lahendusi e-arvete saatmiseks väiksemas koguses, kuid ei ole kindlust nende olemasolus ka pikas perspektiivis ning tuleb mõista, et nende lahenduste kasutamine vajab siiski eraldi käsitööd, mis omakorda tähendab ettevõtjale lisakulu. Eeltoodust lähtuvalt, peame oluliseks esmalt hinnata meetme proportsionaalsust ja mõju eriti väiksemate ettevõtjate suhtes ning nende suhtes, kes teevad piiriüleselt tehinguid väga väikses mahus. Üldiselt ei toeta MKM ettevõtjatevahelistesse tehingutesse sekkumist, kuid juhul, kui see on siiski vajalik ning proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, siis tuleks seda teha ettevõtjaid (eriti väikseid ettevõtjaid) kõige vähem koormaval viisil. Sellisel juhul toetame e-arveldamist vaikesüsteemina kehtestamist vaid olukordades, kus 22 piiriüleste tehingute käive või tehingute arv on suur. Seejuures tuleb tagada piisav ülemineku aeg ning toetusmeetmed, mis võimaldavad uuele arveldamise formaadile üleminekut ja vajalike IT-arenduste tegemist. Ettevõtjate hinnangul mõjub e-arvete kasutamise nõude kehtestamine ja formaadi ühtlustamine kindlasti positiivselt efektiivsusele siis, kui teha seda läbimõeldult. Seetõttu on keskse tähendusega ka formaadi küsimus. Kokkulepitud formaat peaks katma kõik vajadused EL vaheliste tehingute raporteerimiseks, täna tihti puudub osa nõutavast informatsioonist (pöördmaksustamise jms nõutav info). Seejuures peab siseriiklikult e-arvete kohustuslikkus ettevõtjatevahelistes tehingutes jääma endiselt liikmesriigi otsuseks. Ettevõtjad juhivad lisaks tähelepanu ka asjaolule, et e-arved võivad sisaldada ka isikuandmeid, mida võidakse liikmesriikide maksuametite vahel vahendada ning säilitada. Sellest tulenevalt on oluline, et oleks tagatud isikuandmete täielik kaitse. Lisaks peame oluliseks leida lahendused, kuidas saaks e-arvete laialdasemat kasutuselevõtmist paremini motiveerida. Näiteks võiks kaaluda potentsiaalsete e- arvete kasutajate teadlikkuse tõstmist e- arvete kasutusvõimalustest ning sellega kaasnevast kasust. Täiendavalt tuleks ettevõtjate ettepanekul mõjuanalüüsi raames hinnata, millise koormuse ja kulu toob kaasa 2-päevase arvete info edastamine ning kas oleks mõistlikum seada teatud summat ületavate arvete osas kohustus saata andmed iga arve kohta maksuhaldurile eraldi (sarnaselt Eesti KMD INF-le) või rakendada seda ülemineku perioodina. Maksu- ja Tolliamet 1) Digitaalne aruandlus. Võtame arvamuse teadmiseks. Maksu- ja Tolliamet pooldab ettepanekut, millega nähakse ette kohustus edastada andmed ühendusesiseste tehingute kohta „reaalajas“ ning e-arvetega. 23 Positiivse poole pealt tõstaks meede maksukuulekust, ennetaks teatud probleeme, mis praegu esinevad KMD INF andmete töötlemisel ja annaks MTA-le parema ülevaate piiriüleste tehingute kohta. Samuti toetame ettepanekut viia siseriiklikud aruandlussüsteemid kooskõlla EL loodava süsteemi standardiga. MTA andmetel deklareeris 2022. aastal ca 59% käibemaksukohustuslasest vähemalt ühe korra kas ühendusesisest müüki ja/või soetust, seega valdav osa maksukohustuslastest peavad uuele e- arvetele põhinevale süsteemile üle minema. Kahe analoogse ja samale eesmärgile suunatud süsteemi ja aruandlusskeemi (st Eesti KMD INF ja EL e-arved) toetamine oleks kulukas nii riigile kui ka erasektorile. Kuna e-arvete kasutusele võtmiseks peavad nii riik kui ka erasektor nagunii tegema muudatusi, siis mõistlikum laiendada seda ka siseriiklikele tehingutele kuna selle laiendamisega hüpoteetiliselt ei tohiks kaasneda suuri täiendavaid kulutusi. E-arvete puhul on lisaboonuseks kvaliteetsem ja tihedamini laekuv andmestik võrreldes tänase KMD INFiga, kuna reaalajas andmete kogumine eeldab, et andmed hakkavad liikuma masin-masin liidese kaudu. Kuna Eesti kasutab täna INF lahendust, siis peaks olema võimalik alates 2028. aastast esitada nii siseriiklike kui piiriüleste tehingute andmeid reaalajas ühe põhimõtte järgi, kuid ilmselt jääks sihtgruppe, kes uue andmete edastamise võimalusega ei liituks, seetõttu võiks üleminekuperiood olla pikem. Samuti on MTA juba algatanud reaalajamajanduse projekti, mille eesmärk on üleminek andmepõhisele aruandlusele, et vähendada ettevõtjate halduskoormust ja bürokraatiat ning rakendada andmete kogumisel ühekordse küsimise (once only) ja masinloetava ristkasutatavuse põhimõtet. Projekti üheks tegevussuunaks on e-arved ja käibemaksukohustuse täitmiseks algandmete esitamine reaalajas. 24 Maksuauditi osakond tõi välja, et liikmesriikidel võiks olla vabadus kehtestada andmete VIES andmebaasi saatmisele kitsamad tähtajad. Nt Itaalias on rakendatud süsteem, kus info liigub maksuametisse päriselt reaalajas. Võib-olla ka Eestis saame luua lahendusi, kus arve info liigub MTA süsteemi kohe, mitte aga 2 päeva hiljem. Piisaks kui EL tasemel oleks kehtestatud reegel, et „info jõuab keskesse VIESesse 3 päeva jooksul tehingu toimumisest“ aga see kuidas liikmesriik seda infot kogub otsustab liikmesriik ise. Samuti vajaks EL tasemel selgitamist küsimus, kas aruandlusest välistatakse mõningad tehingud/valdkonnad või on kohustus universaalne? (Eestis nt ametisaladusega kaetud erialade arved, osades riikides sõjatööstus jm tundlik info) Täpset regulatsiooni ootame selles osas, mis andmed ühtsesse andmebaasi sisestatakse (kas ka nt arve sisu) ning kas tulevad piirmäärad (analoogsed praeguse KMD INF 1000 arvetega). 2) Platvormimajandus Maksu- ja Tolliamet toetab meedet. Oodatav positiivne mõju on KM laekumise kasv ja musta/halli majanduse vähenemine. Vastuseta on hetkel järgnevad teemad:  Ettepaneku eesmärk on mh tagada võrdsed konkurentsi tingimused klassikaliste turuosaliste (nt hotellid, transpordifirmad) ja platvormi (nt Airbnb, sõidujagamise platvormid) vahel. Ehk platvorm koguks ja maksaks käibemaksu mittemaksukohustuslasest platvormi kasutaja eest. Tekib küsimus, et kui mittemaksukohustuslasest tekkiva tulu/käibe pealt platvormi vahendusel hakatakse käibemaksu maksma, siis kas mittemaksukohuslasel tekkib õigus maha arvata sisendkäibemaksu? Kui meetme eesmärk on tagada turuosaliste vahel võrdsed tingimused, siis see õigus peaks tekkima, sest klassikalised 25  turuosalised (hotellid, transpordifirmad) saavad seda teha.  Ettepaneku puhul tuleb suurt tähelepanu pöörata aruandlusvormile, st mis andmed hakkavad tulema platvormi poolt maksuametile platvormi kasutaja kohta. Mida detailsemad on andmed, seda lihtsam on meil oma tööd teha. Kui aga tuleb üksnes info kujul „Isik X ja tema pealt KM on Y“, siis meil on raske kujundada tervikpildi isiku kohta. Siin võiks otsida sünergiat DAC7 aruandlusega. Ühes dokumendis on tekst: „That, for supplies falling outside the deemed supplier model, the platform will be obliged to keep the records relating to both business to business (B2B) and business to consumer (B2C) supplies (Article 242a). Accompanying legislation (the proposal to amend Regulation (EU) No 904/2010) will standardise how this information is to be transmitted to the Member States. For supplies falling within the deemed supplier model, the normal VAT accounting rules will apply.” Ootame, et arutelud ELis selgitavad, milline see aruandlus hakkab olema.  Kas meede hõlmab kaugemas tulevikus ka muude valdkondade platvorme (toidukullerid, õigusabi jms, mida platvormide kaudu müüakse). Küll aga peame oluliseks, et uued lahendused aitaksid lihtsalt ja mugavalt maksutulu kokku koguda. 3) Ühes kohas käibemaksukohustuslaseks registreerimine Maksu- ja Tolliamet toetab ühes kohas käibemaksukohustuslasena registreerimise ideed. Ootame, et meede kasvatab maksudistsipliini ja suurendab laekumist. Sarnaselt eelmise meetmega oluline on 26 maksuametile laekuvate andmete granulaarsus. Tähelepanu tuleb pöörata kohustuste mittetäitmisest (deklareerimine, tasumine) tulenevatele probleemidele, samuti registri puhtusele (KMKde eelkontrolli vajalikkus ja võimalikkus - välisriigi kodanike/ettevõtete kohta info saamine keeruline), järelkontrolli võimalused (andmete kättesaamine (deklareeritud andmed, pangakontod, jne), menetlusse välisriigi kaasamine (nt kui isikut kätte ei saada, menetlustoimingute teostamine)) ning registrist väljaarvamine (seaduslikud alused registrist väljaarvamiseks peavad olema laiemad). Täpselt peaks olema reguleeritud teise riigi päringute menetlemise protsess ja ajaline raam. Kõikide andmete kogumise puhul tuleb tähele panna seda, et lisaks kogumisele ja talletamisele tuleb andmeid ka analüüsida ja töödelda, võimaldada andmete taasesitamine nii kliendile kui ametnikule, jagada andmeid teiste riikidega jne. Kaubandus-Tööstuskoda Üleminek reaalajas põhinevale digitaalsele Võtame teadmiseks ja arvestame selle aruandlusele seisukohaga läbirääkimiste käigus toimuva jooksva analüüsi puhul. Toetame arvamust, Euroopa Komisjoni plaanitavate muudatuste et täiendavate meetmete kasutuselevõtuga ei kohaselt võetakse kasutusele reaalajas kaasneks Eesti ettevõtjatele ebamõistlikku tehingupõhine digitaalne aruandlus, mille halduskoormuse ja kulude kasvu. puhul peavad käibemaksukohustuslased esitama tehingute kohta käivad andmed oma riigi maksuhaldurile elektrooniliselt. Algatuse üks eesmärke on asendada aegunud koondaruanded ühendusesiseste tehingute digitaalse aruandluse nõuete süsteemiga, mis tagab parema kvaliteediga tehingupõhise teabe kiire kättesaadavuse. Uue aruandlussüsteemi eesmärk on anda maksuhalduritele peaaegu reaalajas teavet tehingute kohta ja edendada e-arvete kasutust. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt võib andmeid edastada vastavalt Euroopa standardile. Liikmesriigid võivad ette näha andmete edastamise muus vormingus väljastatud e-arvete alusel, 27 tingimusel et need võimaldavad ka Euroopa standardi kasutamist. Igal juhul peavad liikmesriikides lubatud andmevormingud tagama koostalitlusvõime Euroopa standardiga. Lisaks ei ole direktiivi ettepaneku kohaselt enam käibemaksudirektiivis loetud paber- ja e- arved võrdväärsed. Ettepaneku kohaselt on edaspidi arvete väljastamise vaikesüsteem e- arvelduste süsteem ja paberarvete kasutamine on võimalik üksnes juhul, kui liikmesriik annab selleks loa. Kaubanduskoda mõistab vajadust tõhustada võitlust käibemaksupettuste vastu ning toetame täiendavate meetmete kasutuselevõttu ELi tasandil, kui need aitavad vähendada käibemaksupettuseid, sh liikmesriikide üleseid käibemaksupettuseid. Samas peame oluliseks, et täiendavate meetmete kasutuselevõtuga ei kaasneks Eesti ettevõtjatele ebamõistlikku halduskoormuse ja kulude kasvu. Ettepaneku kohaselt on ettevõtjatel aega 2 päeva, et edastada andmeid oma riigi maksuhaldurile ning maksuhalduritel on aega 1 päev saadud info edastamiseks kesksesse süsteemi. Kaubanduskoda on seisukohal, et kahe päevane teatamise aeg peale arve väljastamist on põhjendamatult lühike. Lühikene tähtaeg võib endaga kaasa tuua rohkem vigaseid arveid. Näiteks oleme saanud raamatupidajatelt tagasisidet, et paljudel juhtudel saadetakse välja e-arved, mis pole partneritel omavahel kooskõlastatud ja ettevõtetel puudub tihtilugu vajalik kontrollsüsteem - nii tulude kui ka kulude poolel. See võib tuua kaasa palju segadust ja palju lisakontrollsüsteemide arendust ja paranduste kooskõlastamist, mis kokkuvõttes võib olla ajamahukam kui iga ettevõte esitab oma aruandluse, kus ta esitab juba kontrollitud andmed. Ettepaneku kohaselt saavad liikmesriigid kohaldada ka erinevaid sanktsioone. Rõhutame, et reaalajas toimiva digitaalse aruandluse puhul peaksid kehtima kergemad sanktsioonid ning eriti uue süsteemi kasutuselevõtmise alguses. Ettevõtete halduskoormuse ning töökoormuse vähendamiseks võiks lisaks 2- 28 päevase tähtaja pikendamisele kaaluda ka lahendust, kus maksuhaldurile ei tule saata andmeid iga arve kohta, vaid ainult teatud summat ületavate arvete kohta. Eeskujuks võiks võtta Eesti KMD INFi, kus ei pea igast väikesest arvest maksuhaldurile teada andma. Sarnast lahendust võiks kaaluda ka ELis plaanitava muudatuse osas. Kaubanduskoda mõistab, et e-arvete kasutuselevõtuga kaasneb mitmeid positiivseid mõjusid. Näiteks võimaldavad e- arved vältida arvete koostamisel tehtavaid vigu ning vähendada nende ettevõtjate kulusid ja töökoormust, kes saadavad või võtavad vastu suurel hulgal arveid. Siiski juhime tähelepanu asjaolule, et e-arvete kasutuselevõtt ei pruugi olla paljude VKE-de jaoks jõukohane ning väiksemate ettevõtete töökoormus ning kulud võivad hoopis suureneda. Väiksemad ettevõtted ei pruugi arvete vormistamiseks kasutada raamatupidamisprogramme, näiteks mõned ettevõtted esitavad dokumendid hoopis kord kuus raamatupidamise teenuse pakkujale, kes vormistavad seejärel arved. Seega on Kaubanduskoda seisukohal, et e-arvete kasutuselevõtmine peaks ettevõtetevaheliste tehingute puhul olema vabatahtlik. Kaubanduskoda juhib tähelepanu ka asjaolule, et e-arved võivad sisaldada ka isikuandmeid, mida võidakse liikmesriikide maksuametite vahel vahendada ning säilitada. Sellest tulenevalt on oluline, et oleks tagatud isikuandmete täielik kaitse. Lisaks teeb Kaubanduskoda ettepaneku, et Euroopa Komisjon teostaks e-arvetel põhineva digitaalse aruandluse kohta mõjuanalüüsi, et selgitada välja milline on muudatuste mõju erinevate ettevõtete gruppide, sh mikro- ja väikeettevõtjate jaoks. Mõjuanalüüsi tulemusel on võimalik selgemini mõista, kuidas mõjub e-arvetel põhinev digitaalne aruandlus reaalselt erineva suurusega ettevõtteid. Rõhutame lisaks, et uuele töökorraldusele üleminekuks peab olema tagatud piisav üleminekuaeg, kuna muudatuste elluviimiseks on vaja suuri IT arendusi. Käibemaks platvormimajanduses 29 Euroopa Komisjoni planeeritavate muudatuste kohaselt vastutavad reisijateveoteenuse ja lühiajalise majutusteenuse vahendusplatvormid käibemaksu kogumise ja maksmise eest maksuhalduritele, kui teenusepakkuja ei ole seda ise teinud. Kaubanduskoda on seisukohal, et platvormide osatähtsuse suurendamine käibemaksu tasumise osas võib pidada tõhusaks lähenemisviisiks konkurentsimoonutuste vastu võitlemisel. Siiski ei pruugi vahendusplatvormidel olla võimalik fikseerida tegelikku olukorda seoses teenuse pakkumisega, näiteks juhul kui teenusest on loobutud. Sellised olukorrad võivad endaga kaasa tuua käibemaksu valesti arvestamise. Käibemaksukohustuslaseks registreerimine Kaubanduskoda toetab ühe akna mudeli (OSS) rakendamise laiendamist, andes ettevõtjatele võimaluse registreerida end käibemaksukohustuslasena üks kord ainult ühes Euroopa Liidu liikmesriigis oma tarnete jaoks kogu Euroopa Liidus. Bolt No VAT inequality in the passenger Võtame arvamuse teadmiseks. Toetame transport sector arvamust, mis puudutab platvormimajanduse maksustamise tagajärjel ebavõrdsuse According to the Commission’s explanatory tekkimist. memorandum, “The passenger transport and accommodation sectors have been explicitly identified by the study as sectors in which VAT inequality is at its most apparent” and “These issues will be solved by introducing a deemed supplier model, by which platforms will account for the VAT on the underlying supply where no VAT is charged by the supplier, thereby ensuring equal treatment between the digital and off-line sectors of short-term accommodation rental and passenger transport.” Bolt strongly believes that for the passenger transport sector, such an assessment is unfounded. In the passenger transport sector, there is no unbalanced situation in which 30 drivers working through digital platforms would be exempted from VAT, where those working through other means would be liable for VAT. In the EU, all passenger transport drivers are licensed professionals, whether they work on platforms or not. Both “traditional taxi” and PHV drivers are regulated in all Member States where they exist. Whether drivers find passengers through platforms or via other means has nothing to do with whether their services are VAT-able. This depends mainly on the level of their revenues. The directive proposal is therefore claiming to fix an issue which does not exist. Discrimination against digitally enabled transport booking Far from fixing an unbalanced situation, the proposed provision would actually create distortion and unfair competition between rides offered through digital means and those hailed in the street or booked by phone. It seems odd that European tax law would actively discriminate against transport booking services using digital technology competing against those which do not. This would go against the ambition of the EU to support the development of the digital sector in Europe and would harm digital transport booking services which allow tens of millions of European citizens to access transport services in a more efficient and safer way. An unlevel playing field would be created between the same services, depending on how they are booked. Indeed, the very same driver could be exempted from VAT when being street hailed or booked by phone (because his/her revenues would be below VAT threshold), while his/her ride would be subject to VAT when offered through a platform. In many Member States, one should bear in mind that both traditional taxi drivers and PHV drivers have the possibility to be booked by digital platforms or by other 31 means (phone or street-hailed in the case of taxis). Negative impact on drivers with low revenues The proposed provision could actually harm drivers who until now have been exempted from VAT by Member State tax rules because of their low revenues. As most ride- hailing platforms operating in the EU are still striving to make their operations economically sustainable in the long run, the cost of the additional VAT could be compensated by an increase of the platforms’ commission on the price of the ride, leading to a decrease of the drivers’ earnings through platforms. Alternatively, it could lead to an increase in the price of rides offered by drivers whose revenues are under VAT thresholds, making them less competitive which goes against the purpose of exempting revenues below a certain threshold from VAT liability. European platforms will be harmed first The provision would mainly impact European passenger transport platforms, as they account for the vast majority of platforms operating in the EU. Not only do they represent most ride-hailing platforms in the EU, but the impact would be greater on them compared to large non-European actors as their smaller size means they would be less able to absorb the additional costs incurred and the loss of competitiveness. The proposed rule will indeed impose a huge and expensive compliance burden on European platforms, making it even more difficult for them to compete with global giants. Bolt therefore calls for the removal of passenger transport from the legislative provision as it will create distortion when there was none and discriminate against digital services. Equally important, it will mainly hit European actors and could eventually harm the drivers who have the lowest revenues. 32 Airbnb  ViDA would essentially add an Võtame arvamuse teadmiseks. Toetame additional tax on tourism, making arvamust, mis puudutab platvormimajanduse EU travel more expensive. The price maksustamise tagajärjel ebavõrdsuse impact of imposing VAT on these tekkimist. small operators will be substantial, as this could result in guests making alternative travel decisions. These hosts are often located in areas where there are no or few hotels. They help spread tourism out of the main travel sites and locations and therefore support the development of sustainable tourism in Europe. Budget conscious guests are more likely to visit for a shorter time and spend less money, with a possible long term negative impact on the EU’s tourism economy and GDP as such. Our early internal assessment suggests that the ‘deemed supplier’ regime for short-term rentals offered online could potentially lead to the impact on EU' GDP of up to EUR -1.5 billion in the worst case scenario, due to an expected increase in price of occasional short-term rental providers and double taxation.  ViDA would also shift VAT revenue to Mediterranean Member States. The proposal would change the place of supply for VAT on service fees (such as the Airbnb Guest Fee) from the location of the guest to the location of the listing. What this means is that outbound Member States - States where residents travel outside of the country - will lose VAT revenue and tourist destination Member States will see an increase in VAT revenue. Currently Airbnb, based on the ESS rules (Electronically Supplied Services), charges VAT on its service fees based on the user’s country of origin (COR). This means today, that for example, Estonia receives 20% VAT on our service 33  fees for all bookings made by users with Estonian COR, regardless of where the Estonian person is traveling to. If the Estonian Guest is traveling to Spain, Spain does not get VAT on the Guest fee (only VAT on the Host fee if the Host has ES COR). Under the ViDA proposal, that would change and Airbnb and other platforms would change to the gain of the country of listing location (e.g. Spain in this example).  Beyond the negative impact that ViDA is likely to have on smaller hosts and the EU's tourism economy at large, the burden of new reporting mechanisms and the obligation to collect and remit VAT will hit smaller platforms and SMEs in particular. Any accommodation players need to invest continuously in their existing operations and must innovate to remain competitive. Any overly prescriptive regime without understanding the complexity of the STR ecosystem and applied too broadly (such as the DS regime) risks stifling innovation (which in turn will reduce competitive pressure to provide attractive offerings to European consumers), creating barriers to entry for private individuals and exempt from VAT enterprises, reducing choice for consumers and damaging one tourism accommodation player for the benefit of the other. Furthermore, we believe that VAT imposition to everyday hosts could be a deterrent for hosts to declare their renting activity properly, with the risk of increasing the “off the radar” market.  Under the DS regime, any accommodation booked through an online platform which is supplied by a non-VAT registered person would be subjected to VAT. This would 34  essentially pull thousands of hosts and micro-entrepreneurs into the VAT net even though they would not be subject to VAT, or remain well below existing national VAT thresholds. This will ultimately lead to imposing an additional tax on thousands of ordinary citizens without the benefit of input VAT, thus giving an advantage to hotels who will continue to pay a lower effective VAT rate. Imposing VAT on these everyday hosts who occasionally rent their own home or secondary family home would make their accommodation less affordable and thereby undermine their ability to supplement their other income to afford the increased cost of living, pay the bills and perform necessary repairs.  The proposal has been pitched as a “fairness” measure to make vacation rentals and hotels on par with pricing. However, a vacation rental is not the same supply as a hotel - hotels have front desks, restaurants, cleaning, fitness centers, etc whereas vacation rentals do not. Also, this proposal favors hotels and gives them a benefit over vacation rentals. Hotels are VAT registered and can claim expenses (input VAT) where small Hosts cannot. That means that a hotel effective VAT rate will be much lower than the VAT rate that the small Hosts will be paying. This is unfair to small hosts who are not subject to VAT in the first place. Policy recommendation:  In light of the above, we strongly request that Europe stand against the deemed supplier portion of ViDA, in order to protect smaller hosts and tourism operators and to ensure tourism and travel remains affordable and accessible in Europe. 35   At the very least, we suggest the deemed supplier regime be postponed to allow for the proper analysis of DAC7 data once this has been provided to Member States, so that all stakeholders may truly understand the scope of the VAT situation, and make informed policy decisions.  Additionally, we urge European policy makers to take a holistic picture on the future of travel and other regulatory dossiers impacting tourism, especially as parallel new obligations and taxes in the tourism sector are being introduced. This includes the so called Fit for 55 jet tax proposal that would lead to an almost 90% increase in the cost of jet fuel, or the new European Travel Information and Authorisation System (ETIAS) that introduces a €7 fee to nationals of around 60 countries worldwide who wish to enter the EU and do not need a Schengen visa by the end of 2023. EVEA Juhime tähelepanu probleemile seoses Võtame teadmiseks ja arvestame märkusega, direktiivi eelnõus toodud mis puudutab VKEsid ja e-arveldamisega aruandluskohustusega. Eelnõu kohaselt peab seotud tähtaegu ning arendusteks vajalikku maksukohustuslane esitama andmed iga üleminekuaega. üksiku piiriülese tehingu kohta hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast arve väljastamist või pärast kuupäeva, mil arve tuli väljastada, kui arve väljastamise kohustust ei täideta. Andmeid tohib esitada e- arvetelt. Probleem seisneb selles, et direktiivi eelnõuga kehtestatakse kõigepealt koondaruannete esitamise asemel reaalajas andmete esitamise kohustus ja seda kohustust aitaks täita üleminek arvete struktureeritud elektroonilisele vormingule. Mõistlik oleks aga tagada kõigepealt laialdane üleminek e- arvete kasutamisele ja vajadusel alles seejärel 36 kehtestada aruandluse reaalajas esitamise kohustus. Eelnõus sätestatud mudeli rakendamisel ei teki probleeme juhul, kui andmed liiguvad automaatselt e-arvetelt maksuhaldurile masinloetavas süsteemis. Probleem tekib aga aruannete esitamise kohustuse lühikese tähtaja tõttu siis, kui e-ervet ei esitata või kui selle nõude jõustumise ajaks ei ole ettevõtjad jõudnud erinevatel põhjustel e-arvete kasutamisele üle minna. Kõik muudatused, mis mõjutavad ettevõtja igapäevaseid arvestusprotsesse, tähendavad lisakulutusi – tarkvara muudatused, töötajate täienduskoolitus jms. Väikestele ja keskmistele ettevõtetele tekitavad need lisakulutused märkimisväärset rahalist koormust. Seega oleks aruandluskohustuse tähtaja muutmise asemel kõigepealt vaja tagada tehnoloogilise muudatuse elluviimine. Ka e-arveldamise Euroopa standardi kehtestamiseks nõudis Euroopa Komisjon, et see võtaks arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate erivajadusi. 37