Thea Grepp, Heimar Lenk, Urmi Teie 17.12.2021 nr
Reinde, Vello Rekkaro
Eesti Üürnike Liit Meie 28.01.2022 nr 6-1/220046/2200591
[email protected]
Austatud proua Grepp, härra Lenk, proua Reinde ja härra Rekkaro
Tänan Teid tagastatud eluruumides elanud üürnikele omandireformi ja kodust ilmajäämisega
põhjustatud murede põhjaliku selgitamise ja sisuka kohtumise eest.
Oleme uurimistöö „Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud“ läbi töötanud. Paraku ei
ilmnenud sealtki ühtki probleemiasetust, millest lähtudes saaks õiguskantsler omandireformi
käigus tagastatud eluruumides elanud üürnikke aidata. Mõistan täielikult, et omandireformi käigus
tehtud otsustused tunduvad neile, kes pidid oma kodust välja kolima ega saanud oma kodu
erastada, ebaõiglased. Seadusandja toonaste valikute põhiseaduspärasust pole aga võimalik
tulemuslikult kahtluse alla seada (vt nt Riigikohtu 31.03.2014 otsus nr 3-3-1-53-13, p 34 jj). Ka
uurimistöös ei ole neid valikuid kahtluse alla seatud.
Seadusandjal on reformide läbiviimisel avar otsustusruum (vt nt Riigikohtu üldkogu 20.10.2021
otsus nr 5-20-3, p 115). Eesti Vabariik ja õigusvastaselt võõrandatud vara omandiõigus taastati
õigusliku järjepidevuse alusel. Seadusandja võimaldas omandireformi käigus õigusvastaselt
võõrandatud eluruumid tagastada endistele omanikele või nende pärijatele ning ei andnud
tagastatud eluruumides elanud inimestele õigust erastada oma kodu.1 Seaduses nähti siiski ette ka
võimalused tagastatud eluruumides elanud üürnike eluasemeprobleemide lahendamiseks.2
Kahtlemata oleks olnud kõige õiglasem lahendus see, et tagastatud majade üürnikud, kes ei saanud
oma kodu erastada, oleksid saanud erastada mõne teise eluruumi. Peale eluruumi erastamise võis
neile inimestele anda üürile ka munitsipaaleluruumi või võimaldada neile laenu või toetust
kolimiseks või eluruumi ostmiseks. Seadus sätestas ka kapitaalremondiga ja ümberehitusega
seotud vajalike kulude hüvitamise tagastatud eluruumi üürnikule eluruumi omaniku poolt.3 Kui
tagastatud eluruumis elanud üürniku hinnangul tema õigusi rikuti, tulnuks tal pöörduda eelkõige
kohtusse.
Seaduses sätestatud lahendused ei toiminud nii nagu oleks võinud. Tagastatud eluruumide üürnike
eluasemeprobleemid tuli lahendada eelkõige kohalike omavalitsuste kaudu.4 Riik pidi hoolitsema
seaduses sätestatud lahenduste toimimise eest, sealhulgas eraldama raha eluruumide ehitamiseks
1
Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 12 lg 3 p 4, eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 5 p 4.
2
Nt ORAS § 121 lg 9 sätestab tagastatud elamus elava üürniku ning lg 5 elamust väljatõstetud üürniku õigused.
3
ORAS § 121 lg 8.
4
Näiteks Tallinnas said ulatusliku elamuehituse tulemusena 2009. aastaks elamispinna kõik tagastatud eluruumide
üürnike perekonnad, kes seda vajasid. Ülevaade omandireformist Eestis 1991−2021. Rahandusministeerium, lk
25−26.
2
ja ostmiseks (vt ka Riigikohtu üldkogu 17.03.2000 otsus nr 3-4-1-1-00, p 14 jj). Riigi ja kohalike
omavalitsuste koostöös oleks kindlasti saanud inimeste eluasemeprobleemid lahendada tunduvalt
tõhusamalt ja kiiremini, kui seda tegelikult tehti, ning nii ka vähendada reformiga seotud
üleelamisi.
Eelnev ei tähenda, et riik ei võiks otsustada toetada tagastatud eluruumides elanud üürnikke,
heastamaks nende kodukaotust, erastamisõigusest ilmajäämist ja edasiste võimaluste kitsendamist
(mh arvestades uurimistöös pakutud lahendusi). Heastamise vajalikkust tunnistas 2019. aastal ka
toonane peaminister Jüri Ratas.5 Selliste heastamismeetmete leidmine on siiski poliitiline otsustus
ja õiguskantsler ei saa põhiseadusele toetudes riigilt sellist otsustust nõuda.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristel Lekko 693 8404
[email protected]
5
Jüri Ratas, peaminister, Keskerakonna esimees, sõnavõtt Üürnike Liidu kõnekoosolekul 19.12.2019
Rahvusraamatukogus (https://www.kodueest.ee/19.-dets-2019-koosolek6-Juri-Ratas).