Teie 03.01.2022 nr 6-4/212254/2200031
Õiguskantsleri Kantselei
Meie 27.01.2022 nr 10-2/27
[email protected]
Vastus
Lugupeetud õiguskantsler
Pöördusite Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu poole
palvega arutada hauarajatistega ja -tähistega seotud omandiõiguslikke küsimusi (sh hauaplatsi
kasutamisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi). Tegemist on kahtlemata ühiskondlikult olulise
küsimusega.
Oma pöördumises tõite välja, et õiguskantslerile esitatud avalduste lahendamise käigus on selgunud,
et enamiku kohaliku omavalitsuste kalmistu(te) kasutamise eeskirjade kohaselt loetakse hauaplatsile
paigaldatud hauarajatised ja -tähised hauaplatsi kasutaja omandiks. Olete seisukohal, et valla- ja
linnavolikogude kehtestatud sätted, millega omistatakse omandiõigus hauaplatsile paigaldatud
hauarajatiste ja -tähiste üle hauaplatsi kasutajale, on seadustega vastuolus, kuna kalmistuseadus ega
ükski muu seadus volikogule sellist õigust ei anna. Viitate, et omandiõiguse tekke alused sätestavad
asjaõigusseadus ja mõned eriseadused, mitte aga kalmistuseadus ega selle alusel antav volikogu
määrus.
Justiitsministeerium juhib tähelepanu asjaolule, et asjade, sh kinnisasjade üldine regulatsioon tuleneb
tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS). TsÜS § 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle olulised osad
olla eri isikute omandis. Seda, mis on kinnisasja olulised osad, reguleerib TsÜS § 54. Selle sätte
esimese lõike kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised,
kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Seega kehtib Eesti õiguses üldnormina põhimõte, et
kõik kinnisasjaga (maaga) püsivalt ühendatud asjad on selle kinnisasja olulised osad ja kuuluvad
seega kinnisasja omanikule.
TsÜS § 54 teises lõikes on sätestatud erinorm esimeses lõikes sätestatud üldnormi suhtes ja sellest
tulenevalt ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse teostamise vahendina püsitatud ja maaga
püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud
asi.
Tuleb arvestada, et sellises sõnastuses kehtib see säte alates 01.01.2019, mistõttu ei pruugi varasem
kohtupraktika ja õiguskirjandus olla asjakohane. 1
TsÜS § 54 lg 2 sõnastuse eeskujuks on olnud Saksamaa tsiviilseadustiku (BGB) § 95. Saksamaa
õiguskirjanduses nimetatakse asja selliseid osi, mis on asjaga küll füüsiliselt seotud, kuid siiski ei ole
asja olulised osad, asja näilisteks osadeks (Scheinbestandteile). BGB § 95 kommentaaride kohaselt
on asja näilised osad tsiviilkäibes vallasasjadena. 2 Asja näilise osa näitena on Saksamaa
1 Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (tehnovõrgu talumise
tasu muutmine) 405 SE Riigikogu XIII koosseisu menetluses.
2 Münchener Kommentar zum BGB 9. Auflage 2021/Stresemann § 95 äärenr-d 37–40.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
õiguskirjanduses nimetatud ka hauakivi (Grabstein), mille omand hauaplatsi kasutusõiguse ajal ei lähe
üle kalmistu maa-ala omanikule.3
Seega tuleb hauarajatiste ja -tähiste omandiõiguse küsimuses lähtuda TsÜS-i sätetest. Nii hauatähise
kui -rajatise puhul on Justiitsministeeriumi hinnangul tegemist õiguse teostamise vahendiga TsÜS §
54 lg 2 tähenduses. Õigus, mille teostamise vahendina on need paigaldatud, tuleneb
kalmistuseadusest ning selle alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusest. Seega
hoolimata asjaolust, et tegemist võib olla maaga püsivalt ühendatud asjaga TsÜS § 54 lg 1
tähenduses, ei ole selline asi kinnisasja osa ega kuulu kalmistu maa-ala omanikule.
Seega on hauarajatise ja -tähise puhul tegemist vallasasjaga, mis saab kuuluda selle paigaldajale ehk
hauaplatsi kasutajale. Õiguslik alus selleks tuleneb TsÜS-st, mitte kohaliku omavalitsuse volikogu
kehtestatud määrusest. Nendes määrustes sisalduvaid norme omandiõiguse kohta tuleks käsitleda
viitenormidena.
Eelnevat arvesse võttes ei pea Justiitsministeerium tingimata vajalikuks arutelu hauatähiste ja -
rajatiste omandiküsimuses, sest seaduses on see küsimus juba piisavalt reguleeritud. Kui
õiguskantsler seda siiski vajalikuks peab, siis oleme valmis selles osalema.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maria Sutt
Nõunik
Maria Sutt 620 8128
[email protected]
3 Samas, äärenr 19.