Lp Merle Lätt Teie nr
Juhataja
Kanepi Kodu Meie 21.01.2022 nr 7-9/211765/2200453
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS
[email protected]
Kontrollkäik Kanepi Kodusse
Austatud Merle Lätt
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 17. augustil 2021. a kahel korral ette teatamata AS Lõuna-
Eesti Hooldekeskuse Kanepi Kodu (edaspidi: hooldekodu). Esimene kontrollkäik toimus päeval
ja teine hilisõhtul.
Positiivsena võib välja tuua, et hooldekodus on olemas vajalikud abivahendid kvaliteetse
hooldusteenuse osutamiseks (pesuraam, lingtõstuk jne). Oluliseks peetakse seda, et kõigil
inimestel oleks võimalik pääseda värske õhu kätte. Elanikele organiseeritakse mitmesugust
liikumis- ja huvitegevust. Koridoridesse on paigaldatud liikumisanduriga valgustid, see aitab
vähendada kukkumisohtu. Väärib tunnustust, et koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtestatud
piiranguid arvestades pakub hooldekodu inimestele alternatiivseid suhtlusvõimalusi (mh Skype’i
abil) oma lähedastega.
Probleemiks on töötajate nappus. Hooldekodus peaks olema rohkem töötajaid, et hooldekodu
elanike eest saaks hoolitseda nii, nagu on vaja. Hooldajad peavad täitma mitmesuguseid
töökohustusi ja kõigi ülesannete täitmiseks töötajaid ei jätku. Nii ei ole võimalik arvestada kõigi
hooldekodu elanike individuaalsete vajadustega. Inimeste liikumisvabadust ei tohi õigusliku
aluseta piirata, ohutuse tagamiseks tuleb leida õiguspärased võimalused.
Majja tuleks paigaldada töötajate väljakutse süsteem. Hooldekodu elanike hooldusplaanid tuleb
üle vaadata vähemalt kord poolaastas. Oluline on alati tagada inimeste privaatsus hügieeni- ja
hooldustoimingute tegemisel, et nad võiks end väärikalt tunda. Hooldekodu elanikke tuleb pesta
vähemalt kord nädalas. Parandama peab ligipääsetavust ning järgima ravimite manustamise ja
käitlemise nõudeid.
Kanepi Kodus on võimalik üldhooldusteenust pakkuda 128 inimesele. Kontrollkäigu ajal elas
hooldekodus 123 inimest. Magamistoad on ühe- kuni kolmekohalised. Hooldekodus töötab neli
õde (2,5 ametikohta; õendusabi on kättesaadav 100 tundi nädalas). Huvitegevuseks kasutatakse
hooldekodu soklikorruse huvituba ja terviseedenduseks tervisetuba, mis on sisustatud
mitmesuguste trenažööride ning abi- ja treeningvahenditega.
2
Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides,
tutvusid asutuse dokumentidega ning vestlesid töötajate ja elanikega.
1. Liikumisvabadus
Hooldekodus on loodud eraldi osakond dementsuse diagnoosiga inimestele (II korrusel, kolmas
osakond). Osakonna koridori uksed on lukus, hoolealused sealt iseseisvalt välja ei pääse. Uksed
saab avada kiipkaardiga. Hoolealused käivad osakonnast väljas vaid koos hooldajaga. Töötajate
selgituste järgi elavad lukustatud osakonnas tavapärasest enam tähelepanu ja järelevalvet vajavad
inimesed.
Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 20 kohaselt võib piirata psüühikahäirega inimese
liikumisvabadust juhul, kui ta on endale või teistele ohtlik. Liikumisvabadust tohib piirata siiski
ainult kindlatel tingimustel, mis on seaduses selgelt sätestatud (PS § 20 lg 2). Seda võib teha üksnes
sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-des 105–107 ning psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-des
11 ja 14 sätestatud juhtudel. Õiguslik alus vabaduse piiramiseks peab tulema seadusest. SHS ega
PsAS ei anna õiguslikku alust piirata üldhooldekodus elava inimese liikumisvabadust ja
isikupuutumatust. Seega ei tohi hooldekodu elaniku nõusolekuta teda hooldekodu ruumidesse
lukustada nii, et ta ei saa sealt soovi korral lahkuda.
Mõistagi võib hooldekodusse sattuda ka keerulise käitumisega inimesi, näiteks dementsuse
diagnoosiga inimesi, kes segadusseisundis võivad uitama minna või keda tuleb käitumishäire tõttu
hoolsamalt valvata. Sellest hoolimata peab hoolekandeasutus tagama kõigile hooldekodu elanikele
turvalise keskkonna õiguspärasel ja ohutul moel.
Kontrollkäigul jäi kahtlus, et dementsusega inimeste uitama mineku takistamiseks on kasutatud ka
voodipiirde ülestõstmist (mh 07.08.2020 juhtum). Üldhooldekodus ei ole lubatud inimese
liikumisvabadust sel viisil piirata. Segadusseisundis inimene võib püüda kõrgest voodipiirdest üle
ronida ja eluohtlikult kukkuda. Rahutu elaniku uitamise takistamiseks ei ole voodipiirde
ülestõstmine sobiv ega õiguspärane meede. Samuti ei tohi sel eesmärgil inimest ratastooli
ohjeldada. Üldhooldekodus elava inimese mehaaniline ohjeldamine liikumise ja liigutuste ulatuse
piiramiseks ei ole lubatud ka siis, kui selleks kasutatakse laia tugivööd.
Vahel vajab inimene tugevamat järelevalvet või halveneb tema tervislik seisund sedavõrd, et
üldhooldusteenus ei taga enam tema enda ega teiste ohutust. Sel juhul peab teenuseosutaja teatama
hoolealuse rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsusele ja eestkostjale, et inimene
vajab teistsugust teenust. Inimese võib ilma tema nõusolekuta hooldusele paigutada vaid SHS
§ 105 lõikes 1 sätestatud alustel, kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise otsustab kohus.
Õiguskantsler soovitab hooldekodu töötajatega läbi arutada olukorrad, mis võivad ette tulla
keerulise käitumisega elanike eest hoolitsemisel. Inimeste ohutus tuleb tagada igal juhul
õiguspärasel ja sobival viisil. Abi võib olla näiteks töötajate koolitamisest, tööülesannete
ümberjaotamisest, inimestele lisategevuse pakkumisest või lisapersonali palkamisest.
Dementsusega hooldekodu elanike heaolu tagamiseks ja neile sobiva keskkonna kohandamiseks
leiab nõuandeid MTÜ Elu Dementsusega koostatud juhendmaterjalist.
3
2. Olmetingimused ja teenuse kvaliteet
Hooldekodu magamistoad on ühe- kuni kolmekohalised. Üldjuhul tuleb hooldekodu elanikke
majutades eelistada ühe- või kahekohalisi magamistube. Tubade sisustamisel peab jälgima, et
ruumide mõõtmed, sisustus ja mööbli paigutus võimaldaks tervishoiutöötajal voodite juurde
pääseda mõlemast küljest. Mõnes toas ei olnud võimalik vabalt liikuda ega vajalikke abivahendeid
kasutada (nt ratastooli, rulaatorit), sest ruumi oli liiga vähe (nt tuba nr 130). Osa voodeid oli
lükatud seina äärde, mistõttu mõlemalt poolt neile ligi ei pääsenud.
Teisel korrusel asus läbikäidav magamistuba (tuba nr 242). Töötajad liikusid selle toa kaudu ühest
osakonnast teise ning ka toidukäruga käidi sellest toast läbi iga söögikorra ajal. Õiguskantsler
palub inimeste majutamisel arvestada, et hooldekodu on seal elavate inimeste kodu. Läbikäidav
magamistuba ei pruugi tagada selle elanikele piisavat eraldatust. Privaatsuse tagamise vajalikkust
on rõhutatud ka üldhooldusteenuse kvaliteedijuhises.
Mitmed hooldekodu elanikud kasutavad potitoole, kuid nende tubades ei olnud sirme ega
vahekardinaid. Mitmekohalistes magamistubades, mille elanikest vähemalt üks tarvitab potitooli,
peavad privaatsuse tagamiseks olema ka sirmid või kardinad.1 Mitu hoolealust mainis, et
mähkmete vahetamine teiste nähes on väga häiriv. Oluline on võimaldada inimesele privaatsus
kõigi hügieenitoimingute tegemisel (nt mähkmete ja uriinikoti vahetamine, sidumised) – ka juhul,
kui inimene ise sirmi või kardinat ei küsi. Silma jäi, et mitme tualettruumi ust ei saanud lukustada
(nt 145, 146, 239). Inimesel peab olema võimalik hügieenitoiminguid teha privaatselt nii
magamistoas kui ka üldkasutatavates tualettruumides.
Dokumentidest ilmnes, et hoolealuseid, kes ei ole võimelised end ise pesema, pestakse üldjuhul
10 päeva tagant. Kolmandas osakonnas pestakse inimesi tavaliselt üks kord 14 päeva jooksul. See
ei ole piisav. Lisaks igapäevastele hügieenitoimingutele tuleb hooldekodu elanikke üle keha pesta
vähemalt kord nädalas. See aitab ära hoida naha- ja nahaaluskudede infektsioonide teket. Sama
sagedasti tuleb tervisekaitsenõuete kohaselt vahetada ka voodipesu. Sagedasema pesemise
vajadusele osutas ka tervishoiuekspert.
Hooldekodus puudub töötajate väljakutse süsteem. Soetatud on küll kaks kutsenuppu, kuid üks
neist ei tööta, sest puudub levi. Kontrollkäigu ajal jäi õhtuks ja ööseks valvesse neli
hooldustöötajat: esimese osakonna hooldustöötaja, teise osakonna hooldustöötaja (osakond
paikneb kahel korrusel), kolmanda osakonna töötaja ning neljanda ja viienda osakonna peale üks
hooldustöötaja. Maja on liigendatud ning osakonnad paiknevad kahel korrusel, mistõttu võib
hoolealustel olla väga keeruline endast töötajatele märku anda. Mitmed inimesed tundsid selle
pärast muret. Üks hoolealune helistas hooldajale enda mobiiltelefoniga. Enamik hoolealuseid ei
ole tavaliselt võimelised mobiiltelefoni kasutama, pealegi ei tohiks abi kutsumine hooldekodus
sõltuda üksnes sellest, kas inimesel on kasutada oma telefon. Kuna hoolealused ei saa
kutsungiseadmeid kasutada, on nad sunnitud töötajaid kutsuma hõikudes või paluma kaaslastel abi
kutsuda. Hooldajad ei pruugi alati abivajaja hõikumist kuulda, eriti õhtuti ja öösiti, kui hooldaja
peab liikuma erinevate korruste või osakondade vahet. Samuti võib hõikumine olla inimestele
kurnav või ka alandav ning rikkuda nende kaaslaste rahu.
1
Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele „Hoolides ja hoolitsedes“ juhib samuti hooldaja tähelepanu abivajaja privaatsuse
austamisele ning sirmide või kardinate kasutamisele intiim- ja hügieenitoimingute tegemisel. (M. Jaanisk jt. Hoolides
ja hoolitsedes. Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kirjastus Argo, 2015.)
4
Kuna puudub tõhus abi kutsumise süsteem, võib mõni inimene jääda abita või märgatakse tema
abivajadust liiga hilja. Elanike turvalisuse huvides oleks hea, kui kutsungiseadmed oleksid kõigis
osakondades ning iga voodi juures.
Hooldekodu elanikele olid koostatud hooldusplaanid. On kiiduväärne, et plaanide koostamisse on
kaasatud kõik hoolealusele olulised inimesed: lähedased, meditsiinipersonal, hooldaja jt. SHS § 21
lõike 5 järgi peab hooldusplaanid üle vaatama ja inimeste seisundit hindama vähemalt üks kord
poolaastas. Mitme inimese hooldusplaanid olid nõuetekohaselt üle vaatamata, kuigi plaanide
uuendamise tähtaeg oli äsja saabunud. Õiguskantsler palub hooldusplaanide ülevaatamisele
rohkem tähelepanu pöörata. Hooldusplaanide korrapärane kontrollimine aitab hoolealuste
terviseprobleeme või tervise halvenemist õigel ajal märgata.
Hoones puudub lift, mistõttu vajavad mitmed teise korruse elanikud esimesele korrusele
liikumiseks töötajate abi. Probleemile juhtis tähelepanu ka kontrollkäigul kaasas olnud
tervishoiuekspert. Kui mõnel liikumisraskustega hoolealusel on vaja minna arsti juurde, siis
aitavad teda tõsta majandustöötajad, kuid igapäevaselt see inimene ühelt korruselt teisele liikuda
ei saa. Ratastooli ja ratastugiraami kasutajad ei pääse ka soklikorrusele, kus asuvad huvituba ja
tervisetuba.
Liikumisraskustega inimestel on keeruline ületada kõrgeid lävepakke. Mitmes kohas puudusid
uksepaku tasandused (või olid need ratastooli kasutaja jaoks ebapiisavad). Näiteks üks ratastooli
kasutaja rääkis, et peab uksepaku ületamiseks end kogu jõust pingutama. Ka magamistubade ustel
oli tasandamist vajavaid lävepakke (nt tuba nr 153).
Kui hoones olevad liikumisteed ja väljapääsutee ei ole kohandatud liikumisraskustega inimeste
vajadustele, peavad inimesed rohkem kõrvalist abi paluma. See koormab abistajaid ning võib
hooldekodu elanikus tekitada alaväärsustunnet. Hooldekodu elanik võib kukkumiskartuse või
liikumistakistuse tõttu loobuda näiteks õues jalutamisest või mõnest muust tegevusest, milles ta
on võimeline osalema ning millest ta on ka huvitatud. Liikumisvõimaluste parandamiseks saab
põrandapinna katet tasandada, lävepakud asendada õhemate liistudega vms.
Hooldekodu elanikud teenuse kvaliteedi üle ei kaevanud. Mainiti, et töötajad on küll väga
hõivatud, aga suhtlevad sõbralikult ning on abivalmis. Päeval (08.00–19.00) on igas osakonnas
tavaliselt kaks hooldustöötajat. Lisaks tegeleb hooldekodu elanikega kaks huvijuhti ja
liikumisjuht. Nende ülesanne on pakkuda elanikele mõtestatud ajaveetmise võimalusi, treenida
kognitiivseid oskusi (mh kunstialaste ülesannetega), hoolealustega võimelda, korraldada neile
üritusi ja ärgitada neid rohkem liikuma. Huvitegevuste korraldus jättis hea mulje. Ka hooldekodu
elanikud, kes huvitegevuses kaasa teevad, kiitsid hooldekodu pakutavaid võimalusi ning töötajaid,
kes liikumistegevusi korraldavad. Ka dementsuse diagnoosiga inimesi kaasatakse iga nädal
võimlemisse. Siiski jäi silma, et paljud hooldekodu elanikud ei ole ühistegevusest huvitatud.
Nende kaasamisega tuleks veel vaeva näha.
Hooldustöötajate peamine ülesanne on aidata hooldekodu elanikke igapäevaste hooldustoimingute
tegemisel ja söömisel ning hoolitseda nende heaolu eest. Üldhooldusteenust saavate inimeste
toimetulek ja inimväärne elu sõltub paljuski nendega vahetult tegelevatest hooldekodu töötajatest.
Hooldekodu peab looma elanikele turvalise keskkonna ja tagama nende toimetuleku (SHS § 20
lg 1).
Seaduses ei ole kehtestatud üldhooldekodu minimaalset töötajate arvu, kuid hooldajaid peab olema
piisavalt, et nad jõuaksid ära teha kõik hooldusplaanis määratud hooldustoimingud ning anda
5
hooldekodu elanikele muud vajalikku abi. Hooldekodu töötajate arvu määrates tuleb arvestada,
kui palju on hooldekodus kohti, milline on elanike abivajadus ning hoonete, territooriumi ja
asutuse eripärad. Kanepi Kodu puhul tuleb silmas pidada, et hooldekodu hoone on
mitmekorruseline ja sopiline. Samuti peab arvestama, et hooldekodus on nii lamajaid kui ka
dementsuse diagnoosiga inimesi, kes vajavad tavalisest rohkem tähelepanu. Elanike seas on
psüühikahäirega inimesi, kelle käitumine võib olla ettearvamatum. Töötajaid peab olema piisavalt,
et ükski hooldekodu elanik ei jääks abita ning et hooldustoimingud ning muud vajalikud toimingud
oleksid tehtud vastavalt hooldekodu elanike abivajadusele. Personalipuudus ja töötajate liialt suur
koormus võib suurendada ka inimeste väärkohtlemise riski.
Suur osa hooldekodu elanikke vajab abi pesemisel ja muudes hügieenitoimingutes. Paljud neist
kasutavad mähkmeid. Hooldajad on üsna koormatud ning ei jõua teha kõiki inimeste
terviseseisundi säilitamiseks vajalikke toiminguid (nt pesta inimesi piisavalt sageli või abistada
dementsusega ning liikumisraskustega inimesi õue minemisel). Ka on keeruline silma peal hoida
neil, kes vajavad rohkem tuge (nt vaimupuudega noored). Õhtuti ja öösiti võib hooldajatel olla
keeruline hoolitseda lamajate eest, keda tuleb regulaarselt pöörata: üksi on selliseid toiminguid
raske teha. Töötajad selgitasid, et abistavad teineteist ja pööravad lamajaid mitmekesi korraga.
Kui töötajaid on vähe, võib olla keeruline hakkama saada ka olukordadega, kus mõni hoolealune
muutub agressiivseks. Hooldekodus on olnud juhtumeid, kus ägestunud hoolealune ründab
töötajat (25.04.2021, 08.08.2021, 06.05.2021 juhtumid). Samuti on olnud olukordi, kus üks
hooldekodu elanik on kallale läinud teisele hoolealusele (29.04.2021, 06.05.2021, 07.05.2021,
21.05.2021, 12.06.2021, 02.08.2021 juhtumid). Kui hooldajad on hõivatud hooldustoimingutega
(nt pesevad kahekesi hoolealust), võib ärevaid olukordi tekkida ka järelevalve puudumise tõttu
(27.02.2021 juhtum). Osakondades, kus elavad individuaalset tähelepanu ning pidevat järelevalvet
vajavad inimesed, peaks kogu aeg tööl olema vähemalt kaks hooldustöötajat.
Alates 2020. aastast peavad üldhooldusteenust vahetult osutava hooldustöötaja oskused ja
teadmised vastama SHS § 22 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Hooldekodu elanike ja töötajate huvides
on, et hooldajatel oleks vajalik väljaõpe. Koolitamata töötajad ei pruugi teadmatusest osata
olukordi õigesti hinnata, nad ei pruugi osata tegutseda ärevatel hetkedel hoolealuse parimates
huvides ega valida tema heaolu ja turvalisuse tagamiseks õigeid meetodeid. Heade kutseoskustega
töötajad suudavad paljude probleemide tekkimist ära hoida. Erialaste teadmistega (sh hoolduse
ergonoomikast) hooldajad oskavad vältida tööga seotud vigastusi ja kutsehaigusi.
Kanepi Kodu töögraafikus loetletud hooldustöötajatest on majandustegevuse registrisse kantud
vaid 16 (11 hooldajat ja 5 abihooldajat). Hooldekodus töötab 21 hooldajat ja 6 abihooldajat, seega
ei ole paljude hooldustöötajate andmeid majandustegevuse registrisse kantud. Teenuseostaja peab
tagama, et registris oleksid õiged andmed (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS)
§ 30 lg 5) ning et need andmed esitataks registripidajale esimesel võimalusel ja õigeaegselt.
Mitmel juhul oli nõuetekohase ettevalmistuseta hooldustöötajale pandud tööülesannete täitmisel
suurem vastutus, kui seadus lubab. Abihooldustöötajat peab juhendama hooldustöötaja (SHS § 22
lg 3). Töögraafikute põhjal võis aga järeldada, et mõnikord on abihooldustöötaja (või
nõuetekohase ettevalmistuseta hooldaja) õhtusel ja öisel ajal oma osakonnas üksinda (nt esimeses,
kolmandas ja viiendas osakonnas). Nõnda ei tohiks see olla, sest abihooldustöötajat peaks
tööülesannete täitmisel alati vahetult juhendama hooldustöötaja. Sellisena on näinud
abihooldustöötaja ülesandeid ka Riigikogu. Abihooldustöötaja ei ole täitnud hooldustöötaja
ettevalmistusnõudeid. Sestap mõjutab selline töökorraldus ka hooldusteenuse kvaliteeti.
6
Õiguskantsler palub hoolitseda, et hooldekodus oleks kogu aeg tööl piisavalt koolitatud
hooldajaid, et kõigi elanike vajadustele vastavad toimingud saaksid tehtud ja abi oleks tagatud
õigel ajal. Töötajatele peab kindlasti andma võimaluse saada seadusega nõutud koolitust.
Majandustegevuse registris peavad kajastuma õiged andmed. Hooldekodus peaks olema toimiv
töötajate väljakutse süsteem. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata privaatsuse tagamisele ning
ligipääsetavuse parandamisele.
3. Ravimite käitlemine ja manustamine
Retseptiravimeid jagavad raviskeemi järgi ravimidosaatoritesse õed. Elanikke aitavad ravimite
võtmisel hooldajad, kes jälgivad, et inimesed võtaksid ravimeid raviskeemi järgi. Kuna õhtuti ja
nädalavahetusel hooldekodus õde ei ole, peavad hooldajad mõnikord otsustama ka rahutule
elanikule vajaduse korral võtmiseks määratud retseptiravimi manustamise üle (näiteks hooldajate
poolt 03.07.2020 ja 24.08.2020 Diazepami tilkade manustamise juhtumid). Alati ei
dokumenteerita vajaduspõhiselt antavate ravimite manustamist. Sestap pole selge, kes otsustas, et
ravimi andmine on põhjendatud.
Põhiseaduse §-dest 16 ja 28 tulenev õigus elu ja tervise kaitsele tähendab ka seda, et
retseptiravimite manustamise kohta peab tegema otsuse vajaliku väljaõppega spetsialist. Ravimid
– eriti retseptiravimid – võivad oskamatul kasutamisel (sh nende koos- ja kõrvalmõjude tõttu)
ohustada inimese elu ja tervist. Seetõttu peab retseptiravimi andmise üle otsustama selleks vajaliku
koolituse saanud tervishoiutöötaja (nt õde), kes vastutab ka selle eest, et ravimi manustamine oleks
põhjendatud.
Kui inimene ei pea mõnd ravimit võtma pidevalt, vaid arst on selle ette näinud üksnes vajaduse
korral (nt haiguse ägenemisel), tuleb silmas pidada kaht asjaolu.
Esiteks peab olema võimalik kontrollida, kas ravimi manustamine oli põhjendatud.
Tervishoiuteenuse osutaja (nt õde) peab seisma selle eest, et ka arst saaks vajaduse korral antava
ravimi manustamist tagantjärele kontrollida (nt mis asjaoludel pidi ravimit andma). Korrektne
dokumenteerimine aitab välistada ohtu, et inimesele antakse ravimeid ilma meditsiinilise
näidustuseta hoopis mõnel muul (lubamatul, nt ohjeldamise) eesmärgil.
Teiseks, ravimi manustamise üle tohib otsustada vaid tervishoiutöötaja (nt õde), mitte hooldaja.
Hooldaja võib jagada ravimeid, mis kuuluvad arsti määratud raviskeemi ning mille jagamisel ei
tule iga kord hinnata ravimi andmise vajadust.
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiuekspert osutas, et kui ravimid ei ole hooldekodu elanikule
raviskeemis määratud regulaarselt võtmiseks, siis ei tohi neid ka regulaarselt võtmiseks välja
jagada. Nende ravimite kasutamise üle peab otsustama arst või arsti ettekirjutuste järgi
meditsiiniõde vastavalt olukorrale. Sama kehtib ka olukorras, kus arst on regulaarseks
tarvitamiseks välja kirjutanud väiksema annuse ravimit ning terviseseisundi muutumise korral
vajadusel võtmiseks suurema annuse. Tervishoiuekspert märkis, et selliste raviskeemide korral oli
ravimipinalisse pandud alati suurem annus ravimit. Hooldajad jagavad hoolealustele välja alati
kõik ravimid, mis on pinalisse valmis pandud. Nii toimides ei anta inimestele ravimit arsti
määratud raviskeemi järgi ning seesugust antipsühhootikumide, rahustite või unerohu jagamist
võib mõista kui ravimitega ohjeldamist.
7
Hooldajate tubades olid mõned aegunud ravimid (Diklofenak teises osakonnas ja Duofilm
kolmandas osakonnas). Hooldekodu elanike tervise kaitseks on oluline, et asutusel oleks ülevaade
olemasolevatest ravimitest ning et kõlbmatud (nt mille säilivusaeg on möödunud) ja mittevajalikud
ravimid hävitataks nõuetekohaselt. Aegunud ravimite kasutamine võib ohustada tervist.
Õiguskantsler palub tagada, et nii-öelda vajaduse korral antavate retseptiravimite üle peetaks
arvestust sellisel viisil, et oleks selge, millise raviskeemi järgi inimesele ravimit anti ning kes ja
mis põhjusel otsustas seda teha. Retseptiravimi manustamise vajaduse üle peab otsustama selleks
vajaliku koolituse saanud tervishoiutöötaja ning see tuleb dokumenteerida nõnda, et oleks
võimalik tagantjärele kontrollida arsti pädevuseta tervishoiutöötaja tegevust. Ravimeid võib
inimestele manustada ainult raviskeemi järgi. Ravimeid peab käitlema nõuetekohaselt.
4. Koroonaviiruse leviku tõkestamine
Hooldekodus on käinud infektsiooninõustaja, kellega on läbi arutatud võimalikud ohud ning
Terviseameti soovitused selle kohta, milliseid ettevaatusabinõusid tuleks rakendada
koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks. Hooldekodul on ka nakkuspuhangu
ohjamisest saadud tegutsemiskogemus. Paljud töötajad ja enamik elanikke on Covid-19 vastu
vaktsineeritud.
Töötajaid on õpetatud kasutama isikukaitsevahendeid. Hoone on liigendatud ja mitme
väljapääsuga, mis võimaldab nakkusohu korral luua hõlpsasti eraldi tsoone. Hooldekodul oli
olemas isikukaitsevahendite tagavara. Augustis alustati taas igapäevast hoolealuste
kehatemperatuuri mõõtmist, et märgata inimeste terviseseisundi muutumist võimalikult aegsasti.
Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on hooldekodu piiranud külastusvõimalusi. Külastajatel on
lubatud siseruumidesse tulla ainult eelneval kokkuleppel ja erandjuhtudel (nt lähedastega hüvasti
jätmiseks) ning isikukaitsevahendeid kasutades. Üks kord kuus lubatakse hoolealustel oma
lähedastega kohtuda õuealal. Ka õues kohtumine tuleb eelnevalt registreerida. Nõutakse ka
tervisedeklaratsiooni täitmist. On hea, et külastamise korda puudutav info on hooldekodu
veebilehelt hõlpsasti leitav.
Hoolealustele võib saata pakke. Lähedastega suhtlemiseks kasutatakse osakonna telefoni, mitmel
inimesel on ka oma telefon. Hooldekodus on olemas ka tahvelarvuti, et toetada lähedastega
ühenduse pidamist. Skype’i vahendusel veebikõne tegemiseks saab huvijuhi kaudu aja
registreerida igal tööpäeval (kella 9–16). Huvijuhid on hoolealuseid abistanud ka e-kirjade
saatmisel.
Hooldekodu elanikud peavad lähedastega suhtlemise võimalust äärmiselt oluliseks. Iseäranis
tähtis on see olukorras, kus külastamisvõimalused on olnud piiratud pikema aja jooksul ning pole
ka teada, millal olukord märgatavalt paraneb. Sellises olukorras lasub hoolekandeasutusel
varasemast suurem vastutus luua inimestele lähedastega suhtlemise võimalusi. Mida pikemalt
piiratakse lähedastega kohtumisi, seda rohkem tuleb pakkuda alternatiivseid suhtlusvõimalusi.
Väärib kiitust, et Kanepi Kodus on sellele tähelepanu pööratud.
Hoolealuste külastamise küsimuses palub õiguskantsler silmas pidada, et Piinamise ja Ebainimliku
või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) ei ole pidanud
mõistlikuks kehtestada sotsiaal- ja tervishoiuasutustes täielikku külastuskeeldu. CPT hinnangul
tuleks kaaluda, kas saaks korraldada lähedastega kohtumisi turvalistes tingimustes, kehtestades
8
distantsi hoidmise ja isikukaitsevahendite kasutamise nõude ning ajalise piirangu. Seetõttu on hea,
et hoolduskodus on ettevaatusabinõud läbi mõeldud ning neid järgides on hooldekodu elanikel
võimalik oma lähedastega kohtuda.
5. Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamuse koopia on lisatud käesolevale kirjale.
Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada
hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud
tähelepanekute kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 15.02.2022.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 5 lehel
Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Ravimiamet
Eva Lillemaa 693 8439
[email protected]