dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Kanepi Kodu (AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus)_kontrollkäigu kokkuvõte

Õiguskantsleri Kantselei · 21. jaanuar 2022
Viit
7-9/211765/2200453
Registreeritud
21. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kanepi Kodu Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Ravimiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-9 Omaalgatuslik muu riigist alamalseisva avalik-õigusliku juriidilise isiku või asutuse või avalikke ülesandeid täitva eraisiku, organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-9/211765
Vastutaja
Eva Lillemaa (Õiguskantsleri Kantselei, Kontrollkäikude osakond)

Failid

  • 📎7-92117652200453 21.01.2022 Väljaminev kiri.bdoc571 KB

Sisu (failidest)

Lp Merle Lätt Teie nr Juhataja Kanepi Kodu Meie 21.01.2022 nr 7-9/211765/2200453 Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS [email protected] Kontrollkäik Kanepi Kodusse Austatud Merle Lätt Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 17. augustil 2021. a kahel korral ette teatamata AS Lõuna- Eesti Hooldekeskuse Kanepi Kodu (edaspidi: hooldekodu). Esimene kontrollkäik toimus päeval ja teine hilisõhtul. Positiivsena võib välja tuua, et hooldekodus on olemas vajalikud abivahendid kvaliteetse hooldusteenuse osutamiseks (pesuraam, lingtõstuk jne). Oluliseks peetakse seda, et kõigil inimestel oleks võimalik pääseda värske õhu kätte. Elanikele organiseeritakse mitmesugust liikumis- ja huvitegevust. Koridoridesse on paigaldatud liikumisanduriga valgustid, see aitab vähendada kukkumisohtu. Väärib tunnustust, et koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtestatud piiranguid arvestades pakub hooldekodu inimestele alternatiivseid suhtlusvõimalusi (mh Skype’i abil) oma lähedastega. Probleemiks on töötajate nappus. Hooldekodus peaks olema rohkem töötajaid, et hooldekodu elanike eest saaks hoolitseda nii, nagu on vaja. Hooldajad peavad täitma mitmesuguseid töökohustusi ja kõigi ülesannete täitmiseks töötajaid ei jätku. Nii ei ole võimalik arvestada kõigi hooldekodu elanike individuaalsete vajadustega. Inimeste liikumisvabadust ei tohi õigusliku aluseta piirata, ohutuse tagamiseks tuleb leida õiguspärased võimalused. Majja tuleks paigaldada töötajate väljakutse süsteem. Hooldekodu elanike hooldusplaanid tuleb üle vaadata vähemalt kord poolaastas. Oluline on alati tagada inimeste privaatsus hügieeni- ja hooldustoimingute tegemisel, et nad võiks end väärikalt tunda. Hooldekodu elanikke tuleb pesta vähemalt kord nädalas. Parandama peab ligipääsetavust ning järgima ravimite manustamise ja käitlemise nõudeid. Kanepi Kodus on võimalik üldhooldusteenust pakkuda 128 inimesele. Kontrollkäigu ajal elas hooldekodus 123 inimest. Magamistoad on ühe- kuni kolmekohalised. Hooldekodus töötab neli õde (2,5 ametikohta; õendusabi on kättesaadav 100 tundi nädalas). Huvitegevuseks kasutatakse hooldekodu soklikorruse huvituba ja terviseedenduseks tervisetuba, mis on sisustatud mitmesuguste trenažööride ning abi- ja treeningvahenditega. 2 Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides, tutvusid asutuse dokumentidega ning vestlesid töötajate ja elanikega. 1. Liikumisvabadus Hooldekodus on loodud eraldi osakond dementsuse diagnoosiga inimestele (II korrusel, kolmas osakond). Osakonna koridori uksed on lukus, hoolealused sealt iseseisvalt välja ei pääse. Uksed saab avada kiipkaardiga. Hoolealused käivad osakonnast väljas vaid koos hooldajaga. Töötajate selgituste järgi elavad lukustatud osakonnas tavapärasest enam tähelepanu ja järelevalvet vajavad inimesed. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 20 kohaselt võib piirata psüühikahäirega inimese liikumisvabadust juhul, kui ta on endale või teistele ohtlik. Liikumisvabadust tohib piirata siiski ainult kindlatel tingimustel, mis on seaduses selgelt sätestatud (PS § 20 lg 2). Seda võib teha üksnes sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-des 105–107 ning psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-des 11 ja 14 sätestatud juhtudel. Õiguslik alus vabaduse piiramiseks peab tulema seadusest. SHS ega PsAS ei anna õiguslikku alust piirata üldhooldekodus elava inimese liikumisvabadust ja isikupuutumatust. Seega ei tohi hooldekodu elaniku nõusolekuta teda hooldekodu ruumidesse lukustada nii, et ta ei saa sealt soovi korral lahkuda. Mõistagi võib hooldekodusse sattuda ka keerulise käitumisega inimesi, näiteks dementsuse diagnoosiga inimesi, kes segadusseisundis võivad uitama minna või keda tuleb käitumishäire tõttu hoolsamalt valvata. Sellest hoolimata peab hoolekandeasutus tagama kõigile hooldekodu elanikele turvalise keskkonna õiguspärasel ja ohutul moel. Kontrollkäigul jäi kahtlus, et dementsusega inimeste uitama mineku takistamiseks on kasutatud ka voodipiirde ülestõstmist (mh 07.08.2020 juhtum). Üldhooldekodus ei ole lubatud inimese liikumisvabadust sel viisil piirata. Segadusseisundis inimene võib püüda kõrgest voodipiirdest üle ronida ja eluohtlikult kukkuda. Rahutu elaniku uitamise takistamiseks ei ole voodipiirde ülestõstmine sobiv ega õiguspärane meede. Samuti ei tohi sel eesmärgil inimest ratastooli ohjeldada. Üldhooldekodus elava inimese mehaaniline ohjeldamine liikumise ja liigutuste ulatuse piiramiseks ei ole lubatud ka siis, kui selleks kasutatakse laia tugivööd. Vahel vajab inimene tugevamat järelevalvet või halveneb tema tervislik seisund sedavõrd, et üldhooldusteenus ei taga enam tema enda ega teiste ohutust. Sel juhul peab teenuseosutaja teatama hoolealuse rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsusele ja eestkostjale, et inimene vajab teistsugust teenust. Inimese võib ilma tema nõusolekuta hooldusele paigutada vaid SHS § 105 lõikes 1 sätestatud alustel, kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise otsustab kohus. Õiguskantsler soovitab hooldekodu töötajatega läbi arutada olukorrad, mis võivad ette tulla keerulise käitumisega elanike eest hoolitsemisel. Inimeste ohutus tuleb tagada igal juhul õiguspärasel ja sobival viisil. Abi võib olla näiteks töötajate koolitamisest, tööülesannete ümberjaotamisest, inimestele lisategevuse pakkumisest või lisapersonali palkamisest. Dementsusega hooldekodu elanike heaolu tagamiseks ja neile sobiva keskkonna kohandamiseks leiab nõuandeid MTÜ Elu Dementsusega koostatud juhendmaterjalist. 3 2. Olmetingimused ja teenuse kvaliteet Hooldekodu magamistoad on ühe- kuni kolmekohalised. Üldjuhul tuleb hooldekodu elanikke majutades eelistada ühe- või kahekohalisi magamistube. Tubade sisustamisel peab jälgima, et ruumide mõõtmed, sisustus ja mööbli paigutus võimaldaks tervishoiutöötajal voodite juurde pääseda mõlemast küljest. Mõnes toas ei olnud võimalik vabalt liikuda ega vajalikke abivahendeid kasutada (nt ratastooli, rulaatorit), sest ruumi oli liiga vähe (nt tuba nr 130). Osa voodeid oli lükatud seina äärde, mistõttu mõlemalt poolt neile ligi ei pääsenud. Teisel korrusel asus läbikäidav magamistuba (tuba nr 242). Töötajad liikusid selle toa kaudu ühest osakonnast teise ning ka toidukäruga käidi sellest toast läbi iga söögikorra ajal. Õiguskantsler palub inimeste majutamisel arvestada, et hooldekodu on seal elavate inimeste kodu. Läbikäidav magamistuba ei pruugi tagada selle elanikele piisavat eraldatust. Privaatsuse tagamise vajalikkust on rõhutatud ka üldhooldusteenuse kvaliteedijuhises. Mitmed hooldekodu elanikud kasutavad potitoole, kuid nende tubades ei olnud sirme ega vahekardinaid. Mitmekohalistes magamistubades, mille elanikest vähemalt üks tarvitab potitooli, peavad privaatsuse tagamiseks olema ka sirmid või kardinad.1 Mitu hoolealust mainis, et mähkmete vahetamine teiste nähes on väga häiriv. Oluline on võimaldada inimesele privaatsus kõigi hügieenitoimingute tegemisel (nt mähkmete ja uriinikoti vahetamine, sidumised) – ka juhul, kui inimene ise sirmi või kardinat ei küsi. Silma jäi, et mitme tualettruumi ust ei saanud lukustada (nt 145, 146, 239). Inimesel peab olema võimalik hügieenitoiminguid teha privaatselt nii magamistoas kui ka üldkasutatavates tualettruumides. Dokumentidest ilmnes, et hoolealuseid, kes ei ole võimelised end ise pesema, pestakse üldjuhul 10 päeva tagant. Kolmandas osakonnas pestakse inimesi tavaliselt üks kord 14 päeva jooksul. See ei ole piisav. Lisaks igapäevastele hügieenitoimingutele tuleb hooldekodu elanikke üle keha pesta vähemalt kord nädalas. See aitab ära hoida naha- ja nahaaluskudede infektsioonide teket. Sama sagedasti tuleb tervisekaitsenõuete kohaselt vahetada ka voodipesu. Sagedasema pesemise vajadusele osutas ka tervishoiuekspert. Hooldekodus puudub töötajate väljakutse süsteem. Soetatud on küll kaks kutsenuppu, kuid üks neist ei tööta, sest puudub levi. Kontrollkäigu ajal jäi õhtuks ja ööseks valvesse neli hooldustöötajat: esimese osakonna hooldustöötaja, teise osakonna hooldustöötaja (osakond paikneb kahel korrusel), kolmanda osakonna töötaja ning neljanda ja viienda osakonna peale üks hooldustöötaja. Maja on liigendatud ning osakonnad paiknevad kahel korrusel, mistõttu võib hoolealustel olla väga keeruline endast töötajatele märku anda. Mitmed inimesed tundsid selle pärast muret. Üks hoolealune helistas hooldajale enda mobiiltelefoniga. Enamik hoolealuseid ei ole tavaliselt võimelised mobiiltelefoni kasutama, pealegi ei tohiks abi kutsumine hooldekodus sõltuda üksnes sellest, kas inimesel on kasutada oma telefon. Kuna hoolealused ei saa kutsungiseadmeid kasutada, on nad sunnitud töötajaid kutsuma hõikudes või paluma kaaslastel abi kutsuda. Hooldajad ei pruugi alati abivajaja hõikumist kuulda, eriti õhtuti ja öösiti, kui hooldaja peab liikuma erinevate korruste või osakondade vahet. Samuti võib hõikumine olla inimestele kurnav või ka alandav ning rikkuda nende kaaslaste rahu. 1 Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele „Hoolides ja hoolitsedes“ juhib samuti hooldaja tähelepanu abivajaja privaatsuse austamisele ning sirmide või kardinate kasutamisele intiim- ja hügieenitoimingute tegemisel. (M. Jaanisk jt. Hoolides ja hoolitsedes. Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kirjastus Argo, 2015.) 4 Kuna puudub tõhus abi kutsumise süsteem, võib mõni inimene jääda abita või märgatakse tema abivajadust liiga hilja. Elanike turvalisuse huvides oleks hea, kui kutsungiseadmed oleksid kõigis osakondades ning iga voodi juures. Hooldekodu elanikele olid koostatud hooldusplaanid. On kiiduväärne, et plaanide koostamisse on kaasatud kõik hoolealusele olulised inimesed: lähedased, meditsiinipersonal, hooldaja jt. SHS § 21 lõike 5 järgi peab hooldusplaanid üle vaatama ja inimeste seisundit hindama vähemalt üks kord poolaastas. Mitme inimese hooldusplaanid olid nõuetekohaselt üle vaatamata, kuigi plaanide uuendamise tähtaeg oli äsja saabunud. Õiguskantsler palub hooldusplaanide ülevaatamisele rohkem tähelepanu pöörata. Hooldusplaanide korrapärane kontrollimine aitab hoolealuste terviseprobleeme või tervise halvenemist õigel ajal märgata. Hoones puudub lift, mistõttu vajavad mitmed teise korruse elanikud esimesele korrusele liikumiseks töötajate abi. Probleemile juhtis tähelepanu ka kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert. Kui mõnel liikumisraskustega hoolealusel on vaja minna arsti juurde, siis aitavad teda tõsta majandustöötajad, kuid igapäevaselt see inimene ühelt korruselt teisele liikuda ei saa. Ratastooli ja ratastugiraami kasutajad ei pääse ka soklikorrusele, kus asuvad huvituba ja tervisetuba. Liikumisraskustega inimestel on keeruline ületada kõrgeid lävepakke. Mitmes kohas puudusid uksepaku tasandused (või olid need ratastooli kasutaja jaoks ebapiisavad). Näiteks üks ratastooli kasutaja rääkis, et peab uksepaku ületamiseks end kogu jõust pingutama. Ka magamistubade ustel oli tasandamist vajavaid lävepakke (nt tuba nr 153). Kui hoones olevad liikumisteed ja väljapääsutee ei ole kohandatud liikumisraskustega inimeste vajadustele, peavad inimesed rohkem kõrvalist abi paluma. See koormab abistajaid ning võib hooldekodu elanikus tekitada alaväärsustunnet. Hooldekodu elanik võib kukkumiskartuse või liikumistakistuse tõttu loobuda näiteks õues jalutamisest või mõnest muust tegevusest, milles ta on võimeline osalema ning millest ta on ka huvitatud. Liikumisvõimaluste parandamiseks saab põrandapinna katet tasandada, lävepakud asendada õhemate liistudega vms. Hooldekodu elanikud teenuse kvaliteedi üle ei kaevanud. Mainiti, et töötajad on küll väga hõivatud, aga suhtlevad sõbralikult ning on abivalmis. Päeval (08.00–19.00) on igas osakonnas tavaliselt kaks hooldustöötajat. Lisaks tegeleb hooldekodu elanikega kaks huvijuhti ja liikumisjuht. Nende ülesanne on pakkuda elanikele mõtestatud ajaveetmise võimalusi, treenida kognitiivseid oskusi (mh kunstialaste ülesannetega), hoolealustega võimelda, korraldada neile üritusi ja ärgitada neid rohkem liikuma. Huvitegevuste korraldus jättis hea mulje. Ka hooldekodu elanikud, kes huvitegevuses kaasa teevad, kiitsid hooldekodu pakutavaid võimalusi ning töötajaid, kes liikumistegevusi korraldavad. Ka dementsuse diagnoosiga inimesi kaasatakse iga nädal võimlemisse. Siiski jäi silma, et paljud hooldekodu elanikud ei ole ühistegevusest huvitatud. Nende kaasamisega tuleks veel vaeva näha. Hooldustöötajate peamine ülesanne on aidata hooldekodu elanikke igapäevaste hooldustoimingute tegemisel ja söömisel ning hoolitseda nende heaolu eest. Üldhooldusteenust saavate inimeste toimetulek ja inimväärne elu sõltub paljuski nendega vahetult tegelevatest hooldekodu töötajatest. Hooldekodu peab looma elanikele turvalise keskkonna ja tagama nende toimetuleku (SHS § 20 lg 1). Seaduses ei ole kehtestatud üldhooldekodu minimaalset töötajate arvu, kuid hooldajaid peab olema piisavalt, et nad jõuaksid ära teha kõik hooldusplaanis määratud hooldustoimingud ning anda 5 hooldekodu elanikele muud vajalikku abi. Hooldekodu töötajate arvu määrates tuleb arvestada, kui palju on hooldekodus kohti, milline on elanike abivajadus ning hoonete, territooriumi ja asutuse eripärad. Kanepi Kodu puhul tuleb silmas pidada, et hooldekodu hoone on mitmekorruseline ja sopiline. Samuti peab arvestama, et hooldekodus on nii lamajaid kui ka dementsuse diagnoosiga inimesi, kes vajavad tavalisest rohkem tähelepanu. Elanike seas on psüühikahäirega inimesi, kelle käitumine võib olla ettearvamatum. Töötajaid peab olema piisavalt, et ükski hooldekodu elanik ei jääks abita ning et hooldustoimingud ning muud vajalikud toimingud oleksid tehtud vastavalt hooldekodu elanike abivajadusele. Personalipuudus ja töötajate liialt suur koormus võib suurendada ka inimeste väärkohtlemise riski. Suur osa hooldekodu elanikke vajab abi pesemisel ja muudes hügieenitoimingutes. Paljud neist kasutavad mähkmeid. Hooldajad on üsna koormatud ning ei jõua teha kõiki inimeste terviseseisundi säilitamiseks vajalikke toiminguid (nt pesta inimesi piisavalt sageli või abistada dementsusega ning liikumisraskustega inimesi õue minemisel). Ka on keeruline silma peal hoida neil, kes vajavad rohkem tuge (nt vaimupuudega noored). Õhtuti ja öösiti võib hooldajatel olla keeruline hoolitseda lamajate eest, keda tuleb regulaarselt pöörata: üksi on selliseid toiminguid raske teha. Töötajad selgitasid, et abistavad teineteist ja pööravad lamajaid mitmekesi korraga. Kui töötajaid on vähe, võib olla keeruline hakkama saada ka olukordadega, kus mõni hoolealune muutub agressiivseks. Hooldekodus on olnud juhtumeid, kus ägestunud hoolealune ründab töötajat (25.04.2021, 08.08.2021, 06.05.2021 juhtumid). Samuti on olnud olukordi, kus üks hooldekodu elanik on kallale läinud teisele hoolealusele (29.04.2021, 06.05.2021, 07.05.2021, 21.05.2021, 12.06.2021, 02.08.2021 juhtumid). Kui hooldajad on hõivatud hooldustoimingutega (nt pesevad kahekesi hoolealust), võib ärevaid olukordi tekkida ka järelevalve puudumise tõttu (27.02.2021 juhtum). Osakondades, kus elavad individuaalset tähelepanu ning pidevat järelevalvet vajavad inimesed, peaks kogu aeg tööl olema vähemalt kaks hooldustöötajat. Alates 2020. aastast peavad üldhooldusteenust vahetult osutava hooldustöötaja oskused ja teadmised vastama SHS § 22 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Hooldekodu elanike ja töötajate huvides on, et hooldajatel oleks vajalik väljaõpe. Koolitamata töötajad ei pruugi teadmatusest osata olukordi õigesti hinnata, nad ei pruugi osata tegutseda ärevatel hetkedel hoolealuse parimates huvides ega valida tema heaolu ja turvalisuse tagamiseks õigeid meetodeid. Heade kutseoskustega töötajad suudavad paljude probleemide tekkimist ära hoida. Erialaste teadmistega (sh hoolduse ergonoomikast) hooldajad oskavad vältida tööga seotud vigastusi ja kutsehaigusi. Kanepi Kodu töögraafikus loetletud hooldustöötajatest on majandustegevuse registrisse kantud vaid 16 (11 hooldajat ja 5 abihooldajat). Hooldekodus töötab 21 hooldajat ja 6 abihooldajat, seega ei ole paljude hooldustöötajate andmeid majandustegevuse registrisse kantud. Teenuseostaja peab tagama, et registris oleksid õiged andmed (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lg 5) ning et need andmed esitataks registripidajale esimesel võimalusel ja õigeaegselt. Mitmel juhul oli nõuetekohase ettevalmistuseta hooldustöötajale pandud tööülesannete täitmisel suurem vastutus, kui seadus lubab. Abihooldustöötajat peab juhendama hooldustöötaja (SHS § 22 lg 3). Töögraafikute põhjal võis aga järeldada, et mõnikord on abihooldustöötaja (või nõuetekohase ettevalmistuseta hooldaja) õhtusel ja öisel ajal oma osakonnas üksinda (nt esimeses, kolmandas ja viiendas osakonnas). Nõnda ei tohiks see olla, sest abihooldustöötajat peaks tööülesannete täitmisel alati vahetult juhendama hooldustöötaja. Sellisena on näinud abihooldustöötaja ülesandeid ka Riigikogu. Abihooldustöötaja ei ole täitnud hooldustöötaja ettevalmistusnõudeid. Sestap mõjutab selline töökorraldus ka hooldusteenuse kvaliteeti. 6 Õiguskantsler palub hoolitseda, et hooldekodus oleks kogu aeg tööl piisavalt koolitatud hooldajaid, et kõigi elanike vajadustele vastavad toimingud saaksid tehtud ja abi oleks tagatud õigel ajal. Töötajatele peab kindlasti andma võimaluse saada seadusega nõutud koolitust. Majandustegevuse registris peavad kajastuma õiged andmed. Hooldekodus peaks olema toimiv töötajate väljakutse süsteem. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata privaatsuse tagamisele ning ligipääsetavuse parandamisele. 3. Ravimite käitlemine ja manustamine Retseptiravimeid jagavad raviskeemi järgi ravimidosaatoritesse õed. Elanikke aitavad ravimite võtmisel hooldajad, kes jälgivad, et inimesed võtaksid ravimeid raviskeemi järgi. Kuna õhtuti ja nädalavahetusel hooldekodus õde ei ole, peavad hooldajad mõnikord otsustama ka rahutule elanikule vajaduse korral võtmiseks määratud retseptiravimi manustamise üle (näiteks hooldajate poolt 03.07.2020 ja 24.08.2020 Diazepami tilkade manustamise juhtumid). Alati ei dokumenteerita vajaduspõhiselt antavate ravimite manustamist. Sestap pole selge, kes otsustas, et ravimi andmine on põhjendatud. Põhiseaduse §-dest 16 ja 28 tulenev õigus elu ja tervise kaitsele tähendab ka seda, et retseptiravimite manustamise kohta peab tegema otsuse vajaliku väljaõppega spetsialist. Ravimid – eriti retseptiravimid – võivad oskamatul kasutamisel (sh nende koos- ja kõrvalmõjude tõttu) ohustada inimese elu ja tervist. Seetõttu peab retseptiravimi andmise üle otsustama selleks vajaliku koolituse saanud tervishoiutöötaja (nt õde), kes vastutab ka selle eest, et ravimi manustamine oleks põhjendatud. Kui inimene ei pea mõnd ravimit võtma pidevalt, vaid arst on selle ette näinud üksnes vajaduse korral (nt haiguse ägenemisel), tuleb silmas pidada kaht asjaolu. Esiteks peab olema võimalik kontrollida, kas ravimi manustamine oli põhjendatud. Tervishoiuteenuse osutaja (nt õde) peab seisma selle eest, et ka arst saaks vajaduse korral antava ravimi manustamist tagantjärele kontrollida (nt mis asjaoludel pidi ravimit andma). Korrektne dokumenteerimine aitab välistada ohtu, et inimesele antakse ravimeid ilma meditsiinilise näidustuseta hoopis mõnel muul (lubamatul, nt ohjeldamise) eesmärgil. Teiseks, ravimi manustamise üle tohib otsustada vaid tervishoiutöötaja (nt õde), mitte hooldaja. Hooldaja võib jagada ravimeid, mis kuuluvad arsti määratud raviskeemi ning mille jagamisel ei tule iga kord hinnata ravimi andmise vajadust. Kontrollkäigule kaasatud tervishoiuekspert osutas, et kui ravimid ei ole hooldekodu elanikule raviskeemis määratud regulaarselt võtmiseks, siis ei tohi neid ka regulaarselt võtmiseks välja jagada. Nende ravimite kasutamise üle peab otsustama arst või arsti ettekirjutuste järgi meditsiiniõde vastavalt olukorrale. Sama kehtib ka olukorras, kus arst on regulaarseks tarvitamiseks välja kirjutanud väiksema annuse ravimit ning terviseseisundi muutumise korral vajadusel võtmiseks suurema annuse. Tervishoiuekspert märkis, et selliste raviskeemide korral oli ravimipinalisse pandud alati suurem annus ravimit. Hooldajad jagavad hoolealustele välja alati kõik ravimid, mis on pinalisse valmis pandud. Nii toimides ei anta inimestele ravimit arsti määratud raviskeemi järgi ning seesugust antipsühhootikumide, rahustite või unerohu jagamist võib mõista kui ravimitega ohjeldamist. 7 Hooldajate tubades olid mõned aegunud ravimid (Diklofenak teises osakonnas ja Duofilm kolmandas osakonnas). Hooldekodu elanike tervise kaitseks on oluline, et asutusel oleks ülevaade olemasolevatest ravimitest ning et kõlbmatud (nt mille säilivusaeg on möödunud) ja mittevajalikud ravimid hävitataks nõuetekohaselt. Aegunud ravimite kasutamine võib ohustada tervist. Õiguskantsler palub tagada, et nii-öelda vajaduse korral antavate retseptiravimite üle peetaks arvestust sellisel viisil, et oleks selge, millise raviskeemi järgi inimesele ravimit anti ning kes ja mis põhjusel otsustas seda teha. Retseptiravimi manustamise vajaduse üle peab otsustama selleks vajaliku koolituse saanud tervishoiutöötaja ning see tuleb dokumenteerida nõnda, et oleks võimalik tagantjärele kontrollida arsti pädevuseta tervishoiutöötaja tegevust. Ravimeid võib inimestele manustada ainult raviskeemi järgi. Ravimeid peab käitlema nõuetekohaselt. 4. Koroonaviiruse leviku tõkestamine Hooldekodus on käinud infektsiooninõustaja, kellega on läbi arutatud võimalikud ohud ning Terviseameti soovitused selle kohta, milliseid ettevaatusabinõusid tuleks rakendada koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks. Hooldekodul on ka nakkuspuhangu ohjamisest saadud tegutsemiskogemus. Paljud töötajad ja enamik elanikke on Covid-19 vastu vaktsineeritud. Töötajaid on õpetatud kasutama isikukaitsevahendeid. Hoone on liigendatud ja mitme väljapääsuga, mis võimaldab nakkusohu korral luua hõlpsasti eraldi tsoone. Hooldekodul oli olemas isikukaitsevahendite tagavara. Augustis alustati taas igapäevast hoolealuste kehatemperatuuri mõõtmist, et märgata inimeste terviseseisundi muutumist võimalikult aegsasti. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on hooldekodu piiranud külastusvõimalusi. Külastajatel on lubatud siseruumidesse tulla ainult eelneval kokkuleppel ja erandjuhtudel (nt lähedastega hüvasti jätmiseks) ning isikukaitsevahendeid kasutades. Üks kord kuus lubatakse hoolealustel oma lähedastega kohtuda õuealal. Ka õues kohtumine tuleb eelnevalt registreerida. Nõutakse ka tervisedeklaratsiooni täitmist. On hea, et külastamise korda puudutav info on hooldekodu veebilehelt hõlpsasti leitav. Hoolealustele võib saata pakke. Lähedastega suhtlemiseks kasutatakse osakonna telefoni, mitmel inimesel on ka oma telefon. Hooldekodus on olemas ka tahvelarvuti, et toetada lähedastega ühenduse pidamist. Skype’i vahendusel veebikõne tegemiseks saab huvijuhi kaudu aja registreerida igal tööpäeval (kella 9–16). Huvijuhid on hoolealuseid abistanud ka e-kirjade saatmisel. Hooldekodu elanikud peavad lähedastega suhtlemise võimalust äärmiselt oluliseks. Iseäranis tähtis on see olukorras, kus külastamisvõimalused on olnud piiratud pikema aja jooksul ning pole ka teada, millal olukord märgatavalt paraneb. Sellises olukorras lasub hoolekandeasutusel varasemast suurem vastutus luua inimestele lähedastega suhtlemise võimalusi. Mida pikemalt piiratakse lähedastega kohtumisi, seda rohkem tuleb pakkuda alternatiivseid suhtlusvõimalusi. Väärib kiitust, et Kanepi Kodus on sellele tähelepanu pööratud. Hoolealuste külastamise küsimuses palub õiguskantsler silmas pidada, et Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) ei ole pidanud mõistlikuks kehtestada sotsiaal- ja tervishoiuasutustes täielikku külastuskeeldu. CPT hinnangul tuleks kaaluda, kas saaks korraldada lähedastega kohtumisi turvalistes tingimustes, kehtestades 8 distantsi hoidmise ja isikukaitsevahendite kasutamise nõude ning ajalise piirangu. Seetõttu on hea, et hoolduskodus on ettevaatusabinõud läbi mõeldud ning neid järgides on hooldekodu elanikel võimalik oma lähedastega kohtuda. 5. Tervishoiueksperdi hinnang Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamuse koopia on lisatud käesolevale kirjale. Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud tähelepanekute kohta. Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 15.02.2022. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 5 lehel Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Ravimiamet Eva Lillemaa 693 8439 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel