Elmar Vaher Teie nr
peadirektor
Politsei- ja Piirivalveamet Meie 21.01.2022 nr 7-7/212357/2200435
[email protected]
Riivo Tuvike
juhatuse esimees
AS Tallinna Lennujaam
[email protected]
Riiki sisenemise keelu saanud välismaalase kinnipidamine
Austatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ja Tallinna Lennujaama juhatuse esimees
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnike, Tallinna Lennujaama esindajate ning õiguskantsleri
nõunike kohtumisel (05.10.2021) tõusis üles küsimus, milline on Tallinna Lennujaama
transiiditsoonis viibivate välismaalaste, kellele Eesti riik ei ole andnud luba riiki siseneda (neile
on väljastatud sisenemiskeeld), õiguslik staatus. Samuti tekkis küsimus, kuidas peaks olema
korraldatud nende inimeste kinnipidamine ehk kus peaksid inimesed kinnipidamise ajal viibima
ning millisel juhul on vaja nad viia kinnipidamiskeskusesse.
Kõne all on Tallinna Lennujaamas viibivad kolmandate riikide kodanikud, kellele ei ole antud luba
riiki siseneda, sest nad ei täida Schengeni välispiiride ületamiseks vajalikke nõudeid, ning kellele
on väljastatud Schengeni piirieeskirjade artiklis 14 sätestatud sisenemiskeeld. Eesti seaduste,
Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ning mitmete rahvusvaheliste
organisatsioonide seisukohtade järgi peetakse neid inimesi kinni peetud isikuteks. PPA peab
inimese kinnipidamise korraldama nii, et see koormaks inimest võimalikult vähe, arvestades tema
lennujaamas viibimise aega ja olukorda, käitumist ning seda, millal on inimesel võimalik Eestist
lahkuda.
Kinni peetud välismaalase paigutamine kinnipidamiskeskusesse ei pruugi olla alati põhjendatud.
Kui inimesel on võimalik lahkuda Eestist kinnipidamise päeval, ent rohkem kui kuus tundi pärast
kinnipidamist, tohib ta paigutada kinnipidamiskeskusesse vaid siis, kui see on inimese olukorda
arvestades möödapääsmatult vajalik või kui see on vajalik avaliku korra ja teiste inimeste kaitseks.
Lähtuvalt kinni peetu välismaalase individuaalsest olukorrast võib olla vastuvõetav
transiiditsoonis viibimine ka üle 24 tunni või üleöö: näiteks siis, kui inimene saab ise tasuda
lennujaama kinnisel alal asuva hotellitoa eest.
2
Sisenemiskeelu saanud välismaalase õiguslik staatus
Tallinna Lennujaama Schengeni-välisel alal viibivad välismaalased, kellele ei ole antud riiki
sisenemise luba ja kellele on kehtestatud sisenemiskeeld, on kinni peetud inimesed. Neil ei ole
võimalik enda tagasilendu oodates lennujaamast omal soovil lahkuda. Sestap tuleb nende
välismaalaste suhtes kohaldada tagatisi, mis kehtivad kinnipidamise kohta. See puudutab nii
kinnipidamiseks kohtu loa taotlemist, kui inimesel ei ole võimalik Eestist lahkuda 48 tunni jooksul
(vt VSS § 282 lg 6), kui ka kinnipidamise korraldust.
Lennujaamas sisenemiskeelu saanud tagasilendu ootavate välismaalaste õiguslikku staatust on
õiguskantsler varem selgitanud 2020. aastal Tallinna Lennujaama tehtud kontrollkäigu
kokkuvõttes. Seda küsimust on hiljuti täpsustatud nii Eesti seadustes kui ka Euroopa Kohtu ja
Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas.
Eesti õigusaktid sätestavad üheselt, et transiiditsoonis viibivad inimesed, kellele ei ole antud luba
riiki siseneda, peetakse kinni. Riigipiiri seaduse § 91 lõikes 1 on sätestatud, et inimesed, kellele
piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud inimesed, peetakse kinni.
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 282 lõikes 5 on öeldud, et sisenemiskeelu
otsuse täitmiseks peab PPA välismaalase kinni VSS §-des 19–192 sätestatud korras. VSS § 282
lõige 6 näeb ette, et kui sisenemiskeelu otsuse täitmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik, taotleb
PPA halduskohtult luba välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinnipidamiseks
kuni kaheks kuuks.
Euroopa Kohus on leidnud, et transiiditsoonis viibivad inimesed on kinni peetud. Kohus sedastas
liidetud kohtuasjades C-924/19 PPU ja C-925/19 PPU, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2008/115/EÜ ja direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse
taotlejate vastuvõtu nõuded, tuleb tõlgendada nii, et kolmanda riigi kodanikule pandud kohustus
jääda püsivalt piiratud ja suletud transiiditsooni (kus tema liikumine on piiratud ja seda
kontrollitakse ning kust ta ei saa seaduslikult vabatahtlikult lahkuda üheski suunas), on vabaduse
võtmine, mis iseloomustab „kinnipidamist“ nende direktiivide tähenduses (vt kohtuotsuse
resolutsioon).
Nagu on viidatud õiguskantsleri 2020. aasta kontrollkäigu kokkuvõttes, on ka Euroopa
Inimõiguste Kohus leidnud, et lennujaama transiiditsoonis viibivad inimesed, kellele ei ole antud
luba riiki siseneda, on konkreetse riigi võimu mõjualas (EIKo (suurkoda) 21.11.2019, Z.A. jt vs.
Venemaa, 61411/15, 61420/15, 61427/15 ja 3028/16, p-d 131−132). Kohus on hilisemas lahendis
oma varasemad otsused osaliselt üle vaadanud ning leidnud, et inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni artikkel 5 kohaldub ka muus transiiditsoonis viibivate inimeste suhtes (EIKo
02.03.2021, R.R. jt vs. Ungari, 36037/17, p-d 74−84).
Ka teised rahvusvahelised institutsioonid on juhtinud tähelepanu sellele, et transiiditsoonis
viibivad inimesed, kellele ei ole antud luba riiki siseneda, on kinni peetud inimesed. Näiteks on
Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa
Komitee (CPT) leidnud oma järjekindla praktika käigus lennujaamade kontrollimisel, et
lennujaama transiiditsoonis sunniviisiliselt viibivad välismaalased on kinni peetud isikud. 1 Samal
1
Vt nt CPT 2020. soovitused Prantsusmaale, CPT 2020. aasta soovitused Türgile, CPT 2018. aasta soovitused Itaaliale
jne.
3
seisukohal on Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)2, kes on rõhutanud, et Euroopa Liidu
tagasisaatmisdirektiivi (2008/115/EÜ) artikli 4 lõikes 4 sätestatud minimaalsed õigused laienevad
ka inimestele, kelle suhtes rakendatakse sisenemiskeeldu. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti
(UNCHR) 1999. aasta ja 2014. aasta juhistes on samuti öeldud, et lennujaama transiiditsoonis
sunniviisiliselt viibivad välismaalased on de facto kinnipeetud.
Kinnipidamise korraldus
Riigid on lahendanud piiril sisenemiskeelu saanud tagasilendu ootavate välismaalaste
kinnipidamise erinevalt. Mõnes riigis võivad need välismaalased olla tavareisijate ootealal või
eraldi sisenemiskeelu saanud välismaalastele mõeldud ootealal transiiditsoonis. Teisal on sisse
seatud kinnipidamiseks vastavad ruumid või ka majutuskeskused (transiidialal või lennujaama
territooriumil), aga ka transiiditsooni sisse arvatavad majutuskeskused, mis asuvad lennujaama
vahetus läheduses.3
CPT on rõhutanud, et riigi õigusaktides peab sätestama aja, kui kaua tohib inimesi transiiditsoonis
kinni pidada (CPT 2020. aasta soovitused Türgile, p 76). Ka ei tohiks CPT hinnangul välismaalast
üldjuhul rohkem kui 24 tundi kinni pidada kohas, kus talle ei ole tagatud korralikke
ööbimistingimusi, piisavalt loomulikku valgust, võimalust viibida vähemalt tund aega värskes
õhus ning kasutada tualett- ja pesuruume, juurdepääsu oma mobiiltelefonile, pagasile jms.4
VSS § 282 lõike 1 järgi tuleb sisenemiskeeld vormistada otsusega. See nõue kehtib ka siis, kui
inimene suundub tagasi võrdlemisi lühikese aja jooksul pärast kinnipidamist. Vastasel juhul ei ole
võimalik saada ülevaadet ja kontrollida, kui palju inimesi on kinni peetud.
VSS § 282 lõiked 5 ja 6 koosmõjus VSS §-dega 19−192 lubavad sisenemiskeelu saanud
välismaalast kuni 48 tundi kinni pidada politsei ametiruumis, arestimajas või
kinnipidamiskeskuses. Seega ei näe VSS ette, et välismaalast tuleb kuni 48 tundi kinni pidada
ainult kinnipidamiskeskuses.
PPA kinnipidamiskoha tööjuhendis on kehtestatud, et välismaalane tohib transiiditsoonis kui
ajutises kinnipidamiskohas5 viibida kõige rohkem kuus tundi (p 55). Välismaalane, keda peetakse
transiiditsoonis kinni kauem kui kuus tundi, viiakse kinnipidamiskeskusesse ja tuuakse sealt tagasi
lennujaama, kui tema tagasilend toimub hiljem kui kuue tunni möödumisel tema kinnipidamisest.
Kui sisenemiskeelu otsust ei ole võimalik täita 48 tunni jooksul, taotleb PPA halduskohtult luba
paigutada inimene kinnipidamiskeskusesse ja teda seal kinni pidada kuni kaks kuud (VSS § 282 lg
6).
Ei ole selge, miks on sisenemiskeelu saanud välismaalase transiiditsoonis viibimise ajaliseks
piiriks seatud just kuus tundi. PPA tööjuhend on vastuoluline, sest viitab teisal, et ajutises
2
Vt FRA 2011. aasta raport „Kolmandate riikide kodanike kinnipidamine väljasaatmise menetlustes“, FRA 2020.
aasta käsiraamat.
3
Vt nt FRA, Fundamental rights at airports: border checks at five international airports in the European Union, 2014;
The Global Detention Project, Harm Reduction in Immigration Detention: A Comparative Study of Detention Centres
in France, Germany, Sweden, and Switzerland, 2018.
4
Vt nt CPT, Factsheet. Immigration detention, CPT/Inf(2017)3.
5
PPA kinnipidamiskoha tööjuhendi punkti 2.4. järgi on ajutine kinnipidamiskoht PPA või muudes hoonetes
kinnipidamiseks valitud ruum.
4
kinnipidamiskohas (st ka transiiditsoonis) võib inimest kinni pidada ka üle kaheksa tunni (p 65).
Võib olla, et kuuetunnise piiri seadmisel on lähtutud inimese toitlustamise kohustusest. Samas
võib tekkida toitlustamise vajadus ka varem kui kuue tunni möödudes, näiteks siis, kui inimene
peab tihemini sööma tervislikel põhjustel. Inimese esmase toitlustamise vajaduse peavad välja
selgitama ja seda hindama PPA ametnikud.
PPA kinnipidamiskoha tööjuhendiga seatud kuue tunni piir võib olla liiga jäik. Nii on näiteks
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 28.01.2010 resolutsiooni nr 1707 põhimõtete järgi
välismaalase kinnisesse asutusse paigutamine erandlik abinõu, kui teistsugused lahendused pole
võimalikud (p 9.1.1). Ka ei arvestata niivõrd lühikese aja järel kinnipidamiskeskusesse
paigutamisel inimese olukorda ning see ei pruugi olla proportsionaalne taotletava eesmärgiga
(p 9.1.7).
Välismaalaste suhtes kinnipidamise asemel teistsuguste lahenduste (nn non-custodial measures)
kaalumist ja kasutamist peavad oluliseks nii Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) 6,
Euroopa Nõukogu ministrite komitee inimõiguste juhtkomitee (CDDH)7, ÜRO Pagulaste
Ülemvoliniku Amet8 kui ka CPT9. Eri staatuses välismaalaste vabadusi ja õigusi vähem piiravate
lahenduste otsimist ja kasutamist on rõhutatud ka EL-i vastuvõtutingimuste direktiivi
(2013/33/EL) artikli 8 lõikes 2, Dublini määruse (604/2013) artikli 28 lõikes 2 ja ka
tagasisaatmisdirektiivi artikli 15 lõikes 1 (2008/115/EÜ).
Need põhimõtted viitavad ühtlasi sellele, et ka olukorras, kui välismaalane peetakse kinni, tuleb
erinevate viibimiskohtade alternatiivide olemasolu korral eelistada sellist, kus asjaolusid
arvestades piiratakse inimese vabadust ja õigusi kõige vähem.
Piiril sisenemiskeelu saanud välismaalasel peaks üldjuhul olema võimalik oodata oma tagasilendu
transiiditsooni tavareisijatele mõeldud alal. Inimest ei peaks ilmtingimata paigutama Tallinna
Lennujaamas asuvatesse PPA kinnipidamiskambritesse, kui tema käitumine ei anna selleks
põhjust või pole mingeid muid olulisi kaalutlusi. Ka ei pruugi olla alati põhjendatud kinni peetud
välismaalase paigutamine kinnipidamiskeskusesse.
Kuigi inimene on kinni peetud isiku staatuses nii transiiditsoonis viibimise ajal ja ka siis, kui ta
paigutatakse kinnipidamiskambrisse või kinnipidamiskeskusesse, on viimati nimetatud kahel
olukorral võrreldes transiiditsoonis viibimisega mõistagi selgem vabadusekaotuslik iseloom. Seda
nii inimese jaoks tunnetuslikult, kui ka tema õiguste seisukohalt. Näiteks transiiditsoonis võib
inimene võrdlemisi vabalt selle ala piires ringi liikuda ja kasutada isiklikke sidevahendeid
(mobiiltelefoni, sülearvutit jms) – muu hulgas tagasilennu korraldamiseks ja lähedastega
suhtlemiseks. Soovi korral (ja rahaliste võimaluste korral) saab välismaalane külastada ka
kohvikut ning teha transiiditsoonis olevast poest või müügiautomaatidest sisseoste. Välismaalane
on sel juhul tavareisijaga võrdlemisi sarnases olukorras, sest pole tavatu, et ka tavareisija võib
oodata oma tagasilendu või jätkulendu rohkem kui kuus tundi.
6
Vt nt IOM, Information on International Standards on Immigration and Detention and Non-Custodial Measures,
2016; IOM, Advocating for Alternatives to Migration Detention − Tools series N°2, 2021.
7
Vt nt CDDH, Legal and practical aspects of effective alternatives to detention in the context of migration, 07.12.2017.
8
UNCHR, Guidelines on the Applicable Criteria and Standards relating to the Detention of Asylum-Seekers and
Alternatives to Detention, 2014.
9
Vt nt CPT, Factsheet. Immigration detention, CPT/Inf(2017)3.
5
Tuleb tõdeda, et Tallinna Lennujaama praegused tingimused ei pruugi sobida lennujaamas
kinnipidamiseks rohkem kui 24 tundi või üleöö (vt õiguskantsleri 2020. aastal Tallinna
Lennujaama tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes antud soovitusi). Samas võib lähtuvalt igaühe
individuaalsest olukorrast olla vastuvõetav ka täna transiiditsoonis viibimine üle 24 tunni või
üleöö: näiteks siis, kui inimene saab ise tasuda lennujaama kinnisel alal asuva hotellitoa eest. Küll
aga ei ole ilmselt mõistlik paigutada inimest kinnipidamiskeskusesse, kui tema lend väljub rohkem
kui kuus tundi pärast tema kinnipidamist, kuid siiski samal päeval. Sellisel juhul võib olla
kinnipidamiskeskusesse paigutamine põhjendatud vaid erandjuhul: näiteks siis, kui seda nõuab
inimese terviseseisund, mida on vaja jälgida tavalisest hoolsamalt või on see vajalik avaliku korra
ja teiste inimeste kaitseks vms.
Pärast kuue tunni möödumist välismaalase igal juhul kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei
pruugi olla ka PPA ressursi (nt transport, kinnipidamiskeskuses inimese vastuvõtmiseks ja temaga
tegelemiseks kaasatud ametnike tööaeg jms) kasutamise seisukohast otstarbekas. Samuti võib
sisenemiskeelu saanud välismaalane, kes ei takista transiiditsoonis viibides oma käitumisega
riigist lahkumist ega riku avalikku korda, tunnetada kinnipidamiskeskusesse paigutamist
ebaproportsionaalse ja ebavajalikuna. See võib omakorda tekitada tarbetuid arusaamatusi ja
pahameelt ning eskaleerida olukorda, mis võib kaasa tuua vajaduse kasutada välismaalase suhtes
füüsilist jõudu või ohjeldusmeetmeid.
Palun PPA-l kaaluda, kas praegust praktikat on võimalik paindlikumaks muuta ning viia ameti
tegevus kooskõlla välismaalaste kinnipidamist puudutavate rahvusvaheliste organisatsioonide
standardite ja põhimõtetega.
Palun tagasisidet soovitusele 25.03.2022
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8404
[email protected]