Rainer Vakra Teie nr
Keskkonnaamet
[email protected] Meie 21.01.2022 nr 7-4/211941/2200434
Lendorava püsielupaikade moodustamise menetluse vastavus hea halduse tavale
Austatud peadirektor
Õiguskantsleril paluti hinnata, kas Keskkonnaamet on lendorava püsielupaikade moodustamisel
tegutsenud hea halduse põhimõtte kohaselt ja seadust järgides. Avaldusest selgus, et
Keskkonnaamet on pikemat aega tegelenud lendorava püsielupaikade moodustamisega, läbi
rääkinud kaitse alla võetava maa omanikega ning piiranud nende maa senist kasutust vaatamata
sellele, et ministeerium pole püsielupaikade kaitse alla võtmist ametlikult algatanud.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 9 lõike 1 kohaselt algatab püsielupaiga kaitse alla võtmise
Keskkonnaministeerium. Sellele järgnevad maaomanikku kaasavad toimingud ja muud
püsielupaiga kaitse alla võtmiseks vajalikud sammud.
Lendorava kõik teadaolevad elupaigad tuleb seaduse järgi kaitse alla võtta (LKS § 48 lg 1) ning
ametnikel selles kaalumisruumi ei ole. Keskkonnaameti praktiseeritavat eelmenetlust seadused ei
luba ja sellest ei ole ka kasu: peale ametlikku kaitse alla võtmise algatamist tuleb vastavalt
seadusele kõik asjaolud ja huvid ametlikult (uuesti) välja selgitada. Hea halduse tava ning
väljakujunenud kohtupraktika ei anna võimalust loobuda mõnest seaduses ettenähtud
menetlusetapist, näiteks maaomanike ärakuulamisest peale püsielupaiga moodustamise ametlikku
algatamist. See tähendab, et õigusvälise eelmenetlusega ei ole võimalik aega kokku hoida ja see
ei aita teha paremaid otsuseid. Lähtudes hea halduse põhimõttest ei ole lubatud inimesi
õigusväliste toimingutega koormata.
Püsielupaiga moodustamise kord
Püsielupaik on väljaspool kaitseala asuv kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise
koondumise paik (LKS § 4 lg 5 p 1). Igaühel on õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale
2
ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks (LKS § 8 lg 1). Keskkonnaministeerium algatab
loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse ja määrab menetluse läbiviija, arvestades seadusega
sätestatud eeldusi loodusobjekti kaitse alla võtmiseks (LKS § 9 lg 1). Ala võtab püsielupaigana
kaitse alla valdkonna eest vastutav minister (LKS § 10 lg 2). Kui liigi püsielupaik ei ole kindlaks
määratud LKS § 10 lõike 2 kohaselt, loetakse lendorava püsielupaigaks tema pesapuu ja seda
ümbritsev ala 25 meetri raadiuses (LKS § 50 lg 2 p 1).
Seega on seaduses ette nähtud, kuidas tuleb looduskaitseliselt väärtuslik ala kaitse alla võtta. LKS
§ 9 lõikes 1 on öeldud, et kõigepealt tuleb selleks algatada loodusobjekti kaitse alla võtmise
menetlus. Teadaolevalt ei ole praegusel juhul püsielupaiga moodustamist seadusele vastavalt
algatatud.
Lendorava püsielupaiga moodustamise senine menetlus
Hoolimata sellest, et püsielupaiga kaitse alla võtmist pole seaduslikult algatatud, on
Keskkonnaamet 2021. aasta veebruaris saatnud maaomanikele kirju, milles on juttu kavandatavate
püsielupaikade loomisest. Kirjades on nimetatud kaitstavad alad ja piirangud, esitatud on
menetlusmaterjalid ning on küsitud ka maaomanike arvamust kavandatava kohta.
1. Kaitstav ala. Lendorava elupaiga kaitseks on plaanis moodustada 12 uut püsielupaika ja
muuta 10 olemasoleva lendorava püsielupaiga välispiiri ja/või tsoneeringut, lisaks on kavas
muuta lendorava püsielupaikade piiranguvööndi kaitsekorda.
2. Kaitsekord. Kirjades on nimetatud konkreetsed katastriüksused ning öeldud, kas see
kuulub piiranguvööndisse või sihtkaitsevööndisse ning kui suures ulatuses.
3. Piirangud ja nende hüvitamine. Elupaigavajadusest lähtudes on kavandatud loobuda
uuendusraietest lendorava püsielupaikade piiranguvööndites ning majandada seal metsa
püsimetsana, et säiliksid suuremad ja liigi jaoks ökoloogiliselt toimivad metsamassiivid.
Selline uuendatud kaitsekord võimaldab maaomanikul kas maa riigile müüa või jätkata
metsa majandamist püsimetsana, näiteks valikraietega. Sihtkaitsevööndi kaitsekorda
muuta pole plaanis. Soovi korral saab kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala
kaitsekord oluliselt piirab, müüa riigile kinnisasja väärtusele vastava tasu eest.
4. Menetlusmaterjalid. Maaomanikele edastati arvamuse avaldamiseks lendorava
püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanek ja väljatöötamisekavatsus ning kaardid uute
ja muudetavate püsielupaikade piiride ja tsoneeringuga (lisa 2). Ettepanekus on välja
toodud kaitse alla võtmise põhjendus ja eesmärk, väärtuste kirjeldus ja väärtusi ohustavad
tegurid, lendorava leiukohtade kaitstus ja seisund, püsielupaikade piiritlemise ja
tsoneerimise põhimõtted, info uute ja muudetavate püsielupaikade ning muudetava
kaitstava ala kohta, kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldus ning kaitse alla võtmise ja
kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnang.
5. Palve esitada arvamus ja ettepanekud.
Selgub, et Keskkonnaamet on asunud lendorava püsielupaiga moodustamist sisuliselt menetlema,
kuigi Keskkonnaministeerium ei ole sellekohast otsust teinud.
3
Hea halduse tava järgimine
Haldusmenetluse üksikasjade üle saab haldusorgan ise otsustada, kui seadusega ei ole sätestatud
teisiti (haldusmenetluse seadus (HMS) § 5 lg 1). Praegusel juhul näeb seadus ette kaitse alla
võtmise menetluse algatamise etapi. Keskkonnaamet ei ole seda korda järginud - püsielupaiga
moodustamist ei ole korrakohaselt algatatud, kuid vaatamata sellele püsielupaiga kaitse alla
võtmist menetletakse ja koormatakse sellega alusetult maaomanikke ning tekitatakse segadust.
Seeläbi on rikutud hea halduse tava ja selline haldusmenetlus ei vasta HMS § 5 lõikele 2.
Haldusakti adressaate menetlusse kaasates tuleb lähtuda haldusmenetluse seadusest ja
väljakujunenud kohtupraktikast (vt RKÜKo, 31.05.2011, nr 3-3-1-85-10, p 36 jj). Kaasamisest ei
saa loobuda näiteks sel põhjendusel, et isikul oli põhimõtteline võimalus avaldada arvamust enne
loodusobjekti kaitse alla võtmise algatamist edastatud materjalide, sh väljatöötamiskavatsuse vms
kohta.
Ehkki menetlusosaliste võimalikult varane kaasamine võib näida hea tahte avaldusena, peab ka
see tegevus lähtuma seadusest. Seadus reguleerib püsielupaiga moodustamise menetlust napilt,
LKS § 9 lõigetes 3−10 sätestatud nõudeid püsielupaiga moodustamisele ei kohaldata (LKS § 9
lg 11). Praegu ei ole aga küsimus nendes menetlustoimingutes, mille üle seadus lubab
haldusorganil endal otsustada, et leida kõige tõhusam ja eesmärgipärasem tegutsemisviis.
Loodusobjekti kaitse alla võtmise algatamine on seaduses reguleeritud, kuid seda korda ei ole
praegu järgitud.
Eriti oluline on LKS § 9 lg 1 järgimine olukorras, mil võib tekkida vajadus kohaldada LKS § 8
lõikes 6 sätestatud piirangut ning peatada mõne haldusakti (näiteks metsateatise) andmise
menetlus. Ehkki LKS § 8 lg 6 näeb ühe peatamise alusena ette ka loodusobjekti kaitse alla võtmise
ettepaneku, siis on haldusorgani kaalumisruum ning põhjendamiskohustuse ulatus kaitse alla
võtmise ettepaneku ja algatatud kaitse alla võtmise puhul erinev. Kaitse alla võtmise ettepanekut
tuleks käsitleda mõttena, mille põhjendatust ja otstarbekust tuleb veel analüüsida. Järelikult tuleb
sel alusel haldusakti andmise menetluse peatamist kaaluda eriti hoolikalt ning põhjendada
ulatuslikult. Kui on algatatud LKS § 9 lg 1 alusel loodusobjekti kaitse alla võtmine, siis on antud
esmane erialane ja ka otstarbekuse ning põhjendatuse hinnang lähtudes LKS § 8 lõikest 3 ning
need põhjendused on eeldatavalt relevantsed ka haldusakti andmise menetluse peatamisel.
Lendorava (I kaitsekategooria liigi) kõik teadaolevad elupaigad tuleb kaitse alla võtta (LKS § 48
lg 1) ning selle osas ametnikel kaalumisruumi ei ole. See aga ei õigusta seaduse mittejärgimist asja
lahendamisel. Miks sellises olukorras kulutatakse nappe ressursse väga intensiivsele
eelmenetlusele, on teadmata. Hea halduse tava ning väljakujunenud kohtupraktika ei anna
võimalust loobuda mõnest seaduses ettenähtud menetlusetapist, näiteks maaomanike
ärakuulamisest enne püsielupaiga moodustamist. See tähendab, et eelmenetlusega ei ole võimalik
loobuda toiminguist, mis tuleb teha pärast menetluse algatamist.
Mõistagi ei ole LKS § 9 lõike 1 alusel keelatud teha enne algatamise otsuse tegemist
ettevalmistavaid toiminguid. Vastasel juhul oleks keeruline ka asjakohast dokumenti ette
valmistada. Seega on LKS § 8 lõigetes 1−5 sätestatud tegevus enne LKS § 9 lõike 1 alusel kaitse
alla võtmise menetluse algatamist asjakohane. Ettevalmistav tegevus peab siiski jääma
ametkondlikuks ja kaitse alla võtmise algatamist ettevalmistavaks. Vastasel korral tekib
maaomanikel ja teistel isikutel õigustatud küsimus, millisesse menetlusse neid kaasatakse, mis
reeglite järgi menetlus toimub ning mis tähendus on ettevalmistavatel toimingutel loodusobjekti
4
kaitse alla võtmise menetluses. Haldusorgani loodud nn eelmenetlus paneb menetlusosalised
ebakindlasse olukorda. Ka selline tulem pole hea halduse tavaga kooskõlas.
Palun andke võimalusel hiljemalt 18.02.2022 teada, kuidas kavatsete probleemi lahendada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: keskkonnaminister, avaldaja
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]