dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Heli Juhkamsoo_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 13. jaanuar 2022
Viit
7-5/220027/2200249
Registreeritud
13. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
H. J., Saarde Vallavolikogu, Saarde Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-5 Isiku kaebuse alusel KOV organi või asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-5/220027
Vastutaja
Vallo Olle (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎7-52200272200249 13.01.2022 Väljaminev kiri.bdoc322 KB

Sisu (failidest)

Heli Juhkamsoo Teie 04.01.2022 nr [email protected] Meie 13.01.2022 nr 7-5/220027/2200249 Revisjonikomisjon ja valla lisaeelarve menetlus Lugupeetud Heli Juhkamsoo Avaldasite kahtlust, kas Saarde Vallavolikogu revisjonikomisjon oli 12. märtsist kuni 16. juunini 2021 otsustusvõimeline, sest sel ajal töötas komisjonis vaid kaks liiget kolme asemel. Komisjon oli otsustusvõimeline. Saarde valla põhimääruse § 42 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Valla dokumendiregistrist ilmneb, et ajavahemikul 12. märtsist 16. juunini 2021 toimus kaks revisjonikomisjoni koosolekut (8. aprillil ja 25. mail) ning mõlemal juhul osales neil nii komisjoni esimees kui ka liige. Seega oli komisjon otsustusvõimeline. Saarde Vallavolikogu eelmine koosseis otsustas 22. novembril 2017 moodustada volikogu alatised komisjonid, sh revisjonikomisjoni (vt otsuse nr 42 punkt 1.5). 14. detsembril 2017 tehti otsus, et revisjonikomisjon moodustatakse kolmeliikmelisena (otsuse nr 51 punkt 2). 12. märtsist 16. juunini 2021 tegid revisjonikomisjoni tööd komisjoni esimees Ülo Liblik ja liige Kadri-Aija Viik. Volikogu peab revisjonikomisjoni moodustama vähemalt kolmeliikmelisena (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 48 lõige 1). Volikogu komisjoni töövorm on koosolek (KOKS § 40). Volikogu komisjoni moodustamise kord ning tegevuse alused ja kord sätestatakse valla või linna põhimääruses (KOKS § 47 lõige 2; § 8 lõike 1 punkt 1). Kui komisjoni esimehe või aseesimehe volitused lõpevad seoses tema umbusaldamisega, tagasiastumisega, volikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega, valitakse uuesti nii komisjoni esimees kui ka aseesimees (KOKS § 47 lõige 16). KOKS-is ei ole Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) § 32 lõike 1 punktiga 2 analoogset sätet. Selle sätte kohaselt astub Riigikogu komisjoni esimees või aseesimees (RKKTS § 31 punktides 2, 3 või 5 või sama lõike punktis 1 ettenähtud juhtudel) vastavalt komisjoni esimehe või aseesimehe volituste lõppemise korral tagasi. Sellist tagasiastumise nõuet ei ole sätestatud ka Saarde valla põhimääruses. Järelikult kehtisid revisjonikomisjoni esimehe volitused pärast komisjoni aseesimehe volituste lõppemist edasi, sest puudus nende lõppemise alus. Komisjoni esimehe ja aseesimehe volituste kehtivuse küsimust tuleb eristada küsimusest, kas uus komisjoni esimees ja aseesimees valitakse mõistliku aja jooksul. 2 Küsisite veel, et kas on õiguspärane, kui valla lisaeelarve eelnõu läbib volikogu istungil kaks lugemist ja lõpphääletuse, kuid eelnõu esimene ja teine lugemine ei ole volikogu istungi päevakorra projektis välja toodud eraldi päevakorrapunktidena. Vallasekretär selgitas Teile, miks see nõnda oli. Selguse huvides esitan tema argumendid veel kord. „Saarde valla põhimääruse § 27 lõike 2 kohaselt otsustab volikogu poolthäälteenamusega eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele. Saarde valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse korra § 5 lõige 5 sätestab, et lisaeelarve eelnõu peab läbima volikogus kaks lugemist, mis võivad toimuda ühel istungil. Õigusaktides ei ole öeldud, et eelnõu lugemised peaksid toimuma erinevate päevakorrapunktide raames. Kui panna päevakorda teine lugemine eraldi päevakorrapunktina ja volikogu ei saadagi eelnõu teisele lugemisele, jääb see päevakorrapunkt päevakorrast välja ehk käsitlemata. Sellist lahendust aga õigusaktid ei võimalda. Valla põhimääruse § 24 lõike 4 kohaselt võib volikogu kinnitatud päevakorras poolthäälteenamusega muuta vaid küsimuste järjekorda, seega küsimust päevakorrast enam välja jätta ei saa.“ Need argumendid on iseenesest asjakohased. Volikogu on põhiseadusorgan (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 156) ja tal on enesekorraldusõigus, sh õigus kehtestada oma töökorraldus- ning menetlusreeglid. Enesekorraldusõigust kasutades peab volikogu järgima põhiseaduse norme ja printsiipe ning seadusi. Õiguskindluse põhimõttega (PS § 10) on paremas kooskõlas see, kui volikogu liikmed hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit (vt KOKS § 43 lõige 3) teavad, kas lisaeelarve eelnõu kaks lugemist on kavandatud samale istungile või mitte. Kui volikogu istungi päevakorra projektis (ja kutsel) on kirjas vaid „Saarde valla 2021. aasta II lisaeelarve“, ei ole sellist teavet volikogu liikmele ega avalikkusele antud. Volikogu saab oma töökorda muuta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Teadmiseks: Saarde Vallavolikogu ja Saarde Vallavalitsus Vallo Olle 693 8445 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel